Siit leiad erinevaid õppematerjale igale kooliastmele, mida saad kasutada õpilastega suhetest, peredest ja inimeste mitmekesisusest rääkimiseks. Õppematerjalid Siit leiad erinevaid õppematerjale igale kooliastmele, mida saad kasutada õpilastega suhetest, peredest ja inimeste mitmekesisusest rääkimiseks. I KOOLIASTE II KOOLIASTE III KOOLIASTE IV KOOLIASTE Perevormid | Pildid jutulinna erinevatest peredest Õpilaste häälestus: Kes on sinu peres? Kes kuuluvad sinu perekonda? Miks sinu pere sulle tähtis on? Materjali kirjeldus: Pildid Jutulinna erinevatest peredest, mida klassis koos lastega vaadata ja arutelu luua. Pildid leiad SIIT Perevormid | Raamat "Meie teistmoodi vanemad"" Õpilaste häälestus: Kes on sinu peres? Kes kuuluvad sinu perekonda? Miks sinu pere sulle tähtis on? Materjali kirjeldus: Ats saab teada, et tema vanemad pole abielus. Tema sõber arvab, et Atsi vanemad tegid nalja – kes siis ilma abieluta lapsi saab. Kui poisid oma sõprade käest küsivad, saavad nad teada, et vanemaid ja peresid on väga erinevaid. Kõik vanemad on natuke teistmoodi! Perevormid | Raamat "Siil Priidik tahab uut perekonda"" Õpilaste häälestus: Kes on sinu peres? Kes kuuluvad sinu perekonda? Miks sinu pere sulle tähtis on? Materjali kirjeldus: Siil Priidik on hellitatud lemmiklaps, kes ei ole oma perekonnaga kuigi rahul. Pikem jalutuskäik kodunt kaugemale viib teda aga kokku paljude loomadega ja avab tema silmad vanemate, kodu ja kodusoojuse suhtes.

Tallinnas Seksuaaltervise Kliinikus saavad trans inimesed tasuta seksuaaltervisega seotud teenuseid. Ankur kasulik info Seksuaaltervise teenus trans inimestele Tallinnas Seksuaaltervise Kliinikus saavad trans inimesed tasuta seksuaaltervisega seotud teenuseid. Tasuta teenuse saamiseks tuleks aega broneerides öelda märksõna trans. Broneerimiseks arsti valides tuleb lähtuda oma genitaalidest, sest arstid on spetsialiseerunud töötama kindlate genitaalidega olenemata inimese soost. Vulvaga pöörduda günekoloogi ja peenisega androloogi vastuvõtule. Seksuaaltervise kliinik asub T1 majas. https://seksuaaltervis.ee/seksuaaltervise-kliinik Teenust rahastab Tervise Arengu Instituut

Ühingu töötajad, juhatuse liikmed, kogemusnõustajad, üldkontaktid. Võta meiega ühendust! Üldkontaktid info(at)lgbt.ee +372 5551 5817 Kaarli pst 5–1, Tallinn 10119 Üldkontaktid Meie tiim Eeva Koplimets Koostöö koordinaator, koolitusjuht, juhatuse liige eeva(at) lgbt.ee Keio Soomelt Baltic Pride ja Tallinn Pride projektijuht, juhatuse liige keio@lgbt.ee Aili Kala Huvikaitsejuht, jurist, juhatuse liige aili(at) lgbt.ee Evelin Kala Psühholoogiline nõustaja evelin(at) lgbt.ee Kristel Rannaääre Kommunikatsioonijuht kristel@lgbt.ee Annely Lepamaa Finantsist, raamatupidaja annely(at) lgbt.ee Kogemusnõustajad Meie kogemusnõustajad Kogemustepõhine nõustamine pakub võimalust suhelda inimesega, kes on sinuga sarnase teekonna läbinud. Siit leiad erinevate identiteetidega kogemusnõustajaid, kellega soovi korral ühendust võtta. Vastus tuleb vähemalt 10 päeva jooksul. Spetsialistidel, kes soovivad professionaalset nõustamist, palume kirjutada aadressil info@lgbt.ee . ALLAN Vanus : 41 Identiteet : gei, cis-sooline mees, isa Keeled : eesti Kontakt : allan(at) lgbt.ee AUBREY Vanus : 23 Identiteet : cis-sooline mees, gei, intersooline, immigrant Keeled : inglise Kontakt : aubrey(at) lgbt.ee KEIO Vanus : 35 Identiteet : gei, cis-sooline mees Keeled : eesti, inglise Kontakt : keio(at) lgbt.ee ROBERT Vanus : 21 Identiteet : pan/bi, transsooline mees Keeled : eesti, inglise Kontakt : robert(at) lgbt.ee TAANIEL Vanus : 21 Identiteet : transsooline mees Keeled : eesti, inglise Kontakt : taaniel(at) lgbt.ee ALEKSANDRA Vanus : 27 Identiteet : queer (lesbi), cis-sooline naine, polüamoorne Keeled : vene, eesti, inglise Kontakt : aleksandra (at) lgbt.ee EEVA Vanus : 41 Identiteet : bi/panseksuaalne, cis-sooline naine, ema Keeled : eesti, inglise Kontakt : eeva(at) lgbt.ee LAURA Vanus : 40 Identiteet : bi, cis-sooline naine, trans inimese partner, polüamoorne, ATH Keeled : eesti, inglise Kontakt : laura(at) lgbt.ee SIGNE Vanus : 56 Identiteet : hetero, cis naine, transsoolise poja ema Keeled : eesti Kontakt : signe(at) lgbt.ee VIKTORIA Vanus : 36 Identiteet : panseksuaalne, transsooline naine Keeled : vene, inglise Kontakt : viktoria(at) lgbt.ee ARIES Vanus : 21 Identiteet : mittebinaarne, aseksuaal, neuroerinev Keeled : eesti, inglise Kontakt : aries(at) lgbt.ee KAISA Vanus : 22 Identiteet : panseksuaalne, mittebinaarne, autist, diabeet Keeled : eesti, inglise Kontakt : kaisa(at) lgbt.ee LIIS Vanus : 20 Identiteet : transsooline naine, bi, neuroerinev Keeled : eesti, inglise Kontakt : liis(at) lgbt.ee SVEN Vanus : 27 Identiteet : gei, transsooline mees Keeled : eesti, inglise Kontakt : sven(at) lgbt.ee

Pärast viitteist aastat Eesti LGBT Ühingus liigub Aili edasi uude valdkonda. Enne lahkumist vaatasime koos tagasi sellele, kuidas kõik algas, mille üle ta uhkust tunneb ja mida sellest ajast kaasa võtab. Kuidas sinu teekond ühingus algas ja milliseks see kujunes? Kui Hanna Kannelmäe mind ühingusse kohvile kutsus, lootsin, et ehk saan mõne teemaga kasulik olla, eelkõige oma elukutsest lähtudes. Selgus, et juriidikat puudutavaid teemasid oli märksa rohkem, kui olin osanud arvata. Lisaks hakkasin ühingu ruumides veetma palju ka oma vaba aega. Nende aastate jooksul olen siin teinud kõike: koristanud, lauda lihvinud, mööblit tõstnud ning suursaadikuid ja ministreid võõrustanud. Olen saanud end erinevates rollides katsetada, ise areneda ja leida viise, kuidas kogukonnale kasulik olla. Ühingu ruumides ma isegi kihlusin – kohtusime ju oma abikaasaga siin ja oleme koos seda tööd teinud. Nii on see paik olnud oluline ka meie ühises loos. Ma ei osanud ette kujutada, kui suurt rolli ühing minu elus mängima hakkab. Siit leidsin eneseteostuse, kogukonna, sõbrad ja abikaasa. Milline päev võtab sinu jaoks ühingus töötamise aja kõige paremini kokku? Abieluvõrdsuse vastuvõtmise päev. Sel ajal kui kolleegid Riigikogus haamrikoputust ootasid, kärutasin mina õues oma keskmist last magama. Hiljem saime ühingus kokku, meiega liitusid ka endised kaasteelised ja nii tähistasime koos meie ühist tohutut võitu. See päev võtab minu jaoks hästi kokku, kui tihedalt on ühingu töö ja minu enda elu nende aastate jooksul põimunud. Mille üle tunned tagasi vaadates kõige rohkem uhkust? Selle üle, et ühingust on saanud tõsiseltvõetav partner riigile. Nii saame seista kogukonna õiguste eest ja saavutada päriselt muutusi. Selle taga on paljude inimeste ühine ja järjepidev töö. Tunnen uhkust ka selle üle, et kogukonna õiguste eest seisjad ei pea enam tegema seda tööd ainult vabatahtlikult oma põhitöö kõrvalt, vaid saavad selle eest ka väärikalt tasustatud. See võimaldab inimestel tööle pühenduda ning tagab nii kogukonna õiguste eest seismise järjepidevuse kui ka ühingu jätkusuutlikkuse. Keda tahaksid selle ühise teekonna eest tänada? Neid inimesi, keda tahaksin tänada, on rohkem, kui siin üles lugeda jõuan. Igaüks neist on omal moel seda teekonda kujundanud ja olnud mulle oluline. Minu lugu ühingus algas Hannast ja Helenist. Aitäh Hanna Kannelmäele, kes mind tookord kohvile kutsus, ning Helen Talalaevale usalduse eest, kui ta kutsus mind juhatusse. Koos saime teha esimesi tõsisemaid samme ühingu huvikaitsevõimekuse arendamiseks. Aitäh kõigile tiimikaaslastele, kellega oleme nende aastate jooksul koos mõelnud, lahendusi otsinud ja muutuste nimel töötanud. Oleme saanud üksteisele toetuda nii keerulistel hetkedel kui ka ühiseid võite tähistades. Aitäh kogukonnale usalduse ning oma kogemuste ja vajaduste jagamise eest – see on aidanud meil mõista, mille eest ja kuidas seista. Ning partneritele koostöö ja solidaarsuse eest, mis on aidanud LGBT+ kogukonna häälel kaugemale jõuda. Ja aitäh minu kallile abikaasale Kristelile, kellega oleme saanud täiendada teineteise tugevusi. Sinuga käsikäes on selle töö tegemine olnud tõeline seiklus. Mis tundega edasi liigud ja mida ühingust kaasa võtad? Lahkuda on magusvalus, aga tunnen, et olen valmis edasi liikuma. Edaspidi leiab mind ministeeriumist poliitika valdkonnast. Kaasa võtan kõik need viisteist aastat. Oskuse päriselt kuulata, kogemuse tõelisest koostööst ja strateegilise mõtlemise – alati peab olema viis sammu ette mõeldud. Ning muidugi inimesed, kes on selle aja jooksul saanud osaks minu elust.

Eesti LGBT Ühing tänab võimaluse eest anda arvamus võrdse kohtlemise seaduse muutmise eelnõule 948 SE. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiivid (EL) 2024/1499 ja (EL) 2024/1500, mis seavad võrdõigusasutustele ühtsed miinimumnõuded. Toetame, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku sõltumatust, pädevust ja rolli diskrimineerimise ohvrite abistamisel tugevdatakse. Selleks, et muudatused tooksid ka LGBT+ inimestele tegelikku kaitset, palume komisjonil arvestada järgmise kolme ettepanekuga. Võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala tuleb ühtlustada Tervitame, et eelnõu võtab üle direktiivide miinimumnõuded. Voliniku tugevam institutsioon ei aita aga inimest, kelle juhtum jääb seaduse kohaldamisalast välja. Võrdse kohtlemise seadus kaitseb seksuaalse sättumuse, vanuse, puude ning usutunnistuse ja veendumuste alusel diskrimineerimise eest üksnes tööelus ja kutseõppes. Rahvuse, rassi ja nahavärvuse alusel diskrimineerimise eest kaitseb seadus ka hariduses, sotsiaalhoolekandes, tervishoius, sotsiaalkindlustuses ning kaupade ja teenuste kättesaadavuses. Selle tulemusena ei saa volinikult arvamust näiteks inimene, keda koheldakse tema seksuaalse sättumuse tõttu halvemini arsti juures, kooli juures või teenuse saamisel. Tema olukord ei muutu ka uute õiguskaitsevahenditega, mis eelnõu loob. Põhiseaduse § 12 keelab diskrimineerimise kõigil alustel ja kõigis eluvaldkondades. Seaduse tasandil loodud hierarhia, kus osa tunnuste alusel on kaitse laiem kui teiste alusel, ei ole selle põhimõttega kooskõlas. Ootame, et seadusandja kaotaks kohaldamisala erinevused ja tagaks kõigile võrdse kohtlemise seaduses nimetatud tunnustele sama ulatusega kaitse kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Diskrimineerimisvaidlustes tuleb luua kollektiivse hagi esitamise võimalus Toetame, et volinik saab õiguse esindada diskrimineerimist kogenud inimest kohtus, töövaidluskomisjonis ja haldusmenetluses ning osaleda menetluses tema toetuseks. Direktiivi artikkel 10 jätab liikmesriigile aga ka kolmanda võimaluse: anda võrdõigusasutusele õigus pöörduda avalikes huvides kohtusse enda nimel, kui konkreetset ohvrit ei ole. Seda võimalust eelnõu ei kasuta, kuigi volinik on seletuskirja kohaselt ise sellist õigust taotlenud. Seletuskiri jätab küsimuse „tulevikus kaalumiseks“, põhjendades seda sellega, et kollektiivsete huvide kaitse hagid ei ole Eesti õigusruumile omased. Peame seda põhjendust ebapiisavaks. Seletuskiri märgib ise, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on juba praegu õigus pöörduda kohtusse tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks ning et 2025. aastast on tsiviilkohtumenetluse seadustikus kollektiivse esindushagi menetlus. Eesti õiguses on seega olemas nii eeskuju kui ka menetluslik raamistik. Seletuskiri tunnistab samuti, et enda nimel kohtusse pöördumise õigus on vajalik siis, kui juhtumeid on palju või need on tõsised ning viitavad struktuursele või süsteemsele diskrimineerimisele. Samuti tunnistab seletuskiri, et ohvreid heidutavad kohtusse pöördumast menetluslikud ja rahalised takistused ning ohvristamise hirm. Need takistused puudutavad LGBT+ inimesi eriti teravalt. Individuaalne kohtuasi tähendab sageli oma seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi avalikustamist tööandjale, kolleegidele või laiemale ringile. Kollektiivne hagi võimaldaks käsitleda struktuurset diskrimineerimist ilma, et ükski konkreetne inimene peaks end avalikult paljastama. Teeme ettepaneku anda volinikule õigus esitada diskrimineerimisvaidlustes kollektiivseid huve kaitsev hagi. Muudatuste elluviimiseks tuleb tagada piisav rahastus Eelnõu paneb volinikule hulga uusi ülesandeid. Nende hulgas on nõustamine, siduva arvamuse andmine, kohtus esindamine, sõltumatute uuringute tegemine, statistika kogumine ja töökavade avaldamine. Toetame, et eelnõuga lisatav § 15 lõige 3¹ kohustab eelarve määramisel lähtuma voliniku iseseisvusest ning eelarve stabiilsusest ja piisavusest. Sama nõuet seab direktiivi artikkel 4, mille järgi peavad liikmesriigid tagama võrdõigusasutusele kõigi ülesannete tõhusaks täitmiseks vajalikud inim-, tehnilised ja rahalised ressursid. Seletuskirja kohaselt ei ole kehtivas riigi eelarvestrateegias seaduse jõustumisega kaasnevate kuludega arvestatud. Seega tuleb uute ülesannete kulud katta praeguste ülesannete arvelt, mis tähendab pikemaid menetlusaegu ja vähem abi just neile, kelle kaitseks muudatused tehakse. Palume komisjonil tagada, et seaduse jõustumisega samal ajal näeks riigieelarve ette püsiva ja piisava lisarahastuse, mis vastab voliniku enda hinnatud vajadusele.

LGBT+ noored vajavad turvalisi kogukondi ja inimesi, kellelt saada teadlikku ja toetavat abi. Eestis näeme seda vajadust oma igapäevatöös, Ukrainas on LGBT+ noorte niigi keerulisele olukorrale lisandunud sõda ja sellega kaasnev ebakindlus. Samal ajal on eri riikides kogunenud palju teadmisi ja häid praktikaid, millest üksteisel on võimalik õppida. Sellest sündis projekt „Safe Spaces, Strong Minds: Strengthening LGBT+ Youth Resilience Together“, mis tõi kokku LGBT+ organisatsioonid Eestist, Ukrainast ja Norrast. Eesti ja Ukraina partnerid keskendusid noorte toetamisele ja turvaliste võimaluste loomisele oma kogukondades, Norra partner tõi koostöösse oma pikaajalise kogemuse LGBT+ noortega töötavate spetsialistide koolitamisel. Üheskoos saime õppida üksteise kogemustest, kuidas LGBT+ noori paremini toetada. Teadmistest praktilise toeni Aasta jooksul koolitasime noori, tulevasi spetsialiste ja teisi LGBT+ inimestega kokku puutuvaid inimesi, lõime turvalisi kohtumisvõimalusi LGBT+ noortele ning tugevdasime kogemusnõustamise ja tugivõrgustike võimekust. Eestis toimus algselt kavandatud kahe koolituse asemel neli koolitust, millest võttis osa kokku üle 100 inimese - näiteks koolitasime Sororitas Estonae liikmeid ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi tudengeid. Lisaks koostasime materjale, mida jagasime ka Ukraina partneritega. Ka Ukrainas kasvas tegevuste maht planeeritust suuremaks. Meie partner Sphere korraldas neli üritust, nende seas LGBTIQ+ kogukonna Recovery Day, mis tõi kokku 72 osalejat. Turvaline ruum võib olla koht, kogukond või inimene Turvaline ruum ei tähenda ainult füüsilist kohta. See võib olla tugigrupp; kohtumine inimesega, kes mõistab sinu kogemust; või teadmine, et vajadusel on olemas spetsialist, kelle poole saad pöörduda ilma hukkamõistu kartmata. Ukrainas kujunes partnerorganisatsiooni PrideHubi keskusest oluline kogukonnaruum. Projekti jooksul valmis neil veebijuhend „Mida teha, kui mu laps on LGBTIQ+?“ ning loodi ligi 50 LGBTIQ+-sõbraliku spetsialisti andmebaas, mida jagati ka Harkivi tervishoiuasutustega. Eestis pöörasime erilist tähelepanu vaimse tervise toetamisele. Korraldasime 16–21-aastastele noortele neljaosalise kohtumise sarja „Vaimse tervise vitamiinikuuri“, kus räägiti praktilistest enesehoiuoskustest ja vaimse tervise toetamisest. Toetasime ka meie kogemusnõustajaid, sest selleks, et olla olemas teiste jaoks, peab olema võimalik hoida ka iseennast. Fookuses oli läbipõlemise ennetamine ja nõustajate enda heaolu. Vajadus oli suurem, kui oskasime oodata Projekti käigus sai kiiresti selgeks, et huvi ja vajadus selliste tegevuste järele on suurem, kui olime algselt planeerinud. Seetõttu otsustasime osa tegevusi ümber korraldada ja suunata rohkem vahendeid otse noortele mõeldud tegevustesse. Näiteks korraldasime Baltic Pride'i ajal noortele inspiratsiooniõhtu Pride'i korraldamisest ning Eesti LGBT Ühingu juristi juhitud kohtumise, kus räägiti diskrimineerimisest, õigustest ja võimalustest enda eest seista. Kolme riigi kogemused ühes ruumis Sama oluline kui tegevused ise oli võimalus üksteiselt õppida. Aprillis kohtusid Ukraina ja Eesti partnerid Tallinnas, et jagada kogemusi, töövõtteid ja materjale. Ukraina kolleegide kogemus näitas väga praktiliselt, kuidas jätkata LGBT+ kogukonna toetamist ka sõjaolukorras ja kuidas organisatsiooni tegevust kiiresti muutuvates oludes kohandada. Aprilli lõpus külastas Eesti-Ukraina delegatsioon meie Norra partnerit FRI-d Oslos. Seal tutvusime muu hulgas Norra Pink Competency programmiga, mille kaudu koolitatakse õpetajaid, lastekaitsetöötajaid ja teisi spetsialiste LGBT+ inimestega paremini töötama. Norra kogemus andis meile uusi mõtteid ka Eesti LGBT Ühingu koolituste arendamiseks. Projekt lõpeb, koostöö mitte Aasta kinnitas meile midagi, mida teadsime juba enne, kuid näeme nüüd veel selgemalt: LGBT+ noored vajavad kohti ja inimesi, kelle juures ei pea kõigepealt selgitama või õigustama, kes nad on. Nad vajavad spetsialiste, kelle teadmisi saab usaldada. Nad vajavad võimalust kohtuda teiste LGBT+ noortega. Ja nad vajavad tuge enne seda, kui murest on saanud kriis. Projekt lõpeb, kuid selle jooksul loodud suhted ja teadmised jäävad. Soovime jätkata Eestis tugigruppide ja koolituste arendamist, jagada teadmisi Ukraina ja Norra partneritega ning kasutada Baltic Pride'i ja teisi kogukonnasündmusi selleks, et tuua LGBT+ noori kokku, anda neile rohkem võimalusi osaleda ja teha nende hääl kuuldavaks. Suur aitäh kõigile noortele, kogemusnõustajatele, koolitajatele ja partneritele Eestis, Ukrainas ja Norras, kes sellesse aastasse panustasid. _____ Projekti toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmi “Prosperous Future” raames.