Otsingu tulemused

Eesti LGBT Ühing on LGBT+ (lesbi, gei, bi, trans ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaks töötav MTÜ. Baltic Pride 2026 toimub 1.–7. juuni, Tallinnas Sel aastal on Baltic Pride’i sõnum: „Vaikides vaenu vastu ei saa “. See tähendab, et vaen ei ole ainult valjuhäälsetes rünnakutes. See saab kasvada ka vaikuses – olukordades, kus midagi öeldakse, aga keegi ei reageeri. Mitte vaikimine ei tähenda alati suurt ja nähtavat tegu. Sageli piisab sellest, et märgata, sekkuda või toetada. Loe lähemalt balticpride.ee UUDISED Kõik uudised > KÄIMASOLEVAD PROJEKTID Tutvu ühingu käimasolevate projektidega NÕUSTAMINE Leia siit sobiv inimene, kui vajad nõu või abi turvalises keskkonnas. E-POOD Osta vahvat vikerkaarekaupa ja toeta ühingu tööd TEATA VAENUST, EBAVÕRDSEST KOHTLEMISEST Anna teada, kui sind või su lähedast on diskrimineeritud või halvasti koheldud

Siit leiad kasulikku infot, kui oled transsooline või kui soovid transsoolisuse kohta rohkem teada. Ankur sugu Transsoolisus Sugu on osa inimese identiteedist, mis koosneb sünnil määratud soost, bioloogilisest soost, juriidilisest soost, sotsiaalsest soost, tunnetuslikust soost ja soolisest eneseväljendusest. Umbes eelmise sajandi keskpaigani oli sugu kasutuses enamasti kui bioloogiline mõiste, mis eristas meeste ja naiste liigi. Kuigi inimese bioloogiline sugu hõlmab endas anatoomiat, füsioloogiat ja geneetikat, siis sünnil lähtutakse lapse soo määramisel enamasti vaid välisest vaatlusest. Kui inimese sünnil määratud sugu ja tunnetuslik sugu kattuvad on tegemist cis -soolise inimesega. Kui aga inimese sünnil määratud sugu ja tunnetuslik sugu ei kattu, võib olla tegemist transsoolise inimesega. Kuidas kapist välja tulla Miks kapist välja tulla? • Saad elada sellena, kes tegelikult oled; • tunned end üha enam iseendana; • võid leida endale sarnased inimesi; • saad aidata ja toetada teisi trans inimesi; • saad harida teisi, murda stereotüüpe ja müüte; • oled teistele positiivne eeskuju. Millega kapist välja tulles arvestada? • Võimalik transfoobia ja negatiivsed reaktsioonid; • vajadus tagada enda turvalisus; • inimesed, kes ei kuula/ei mõista; • inimesed, kes proovivad su meelt muuta või hirmutada; • protsessi pikaajalisus, mis nõuab kannatlikkust; • otsuse elumuutev mõju. Mõned näpunäited • Kui otsustad, et oled valmis kapist välja tulema, siis anna endale aega, et mõelda läbi, kuidas sa seda teed ja mida ütled. • Mõtle välja, kes võiks olla sinu lähikonnas kõige toetavam, ja tule temale esimesena kapist välja. Tihti võib aru saada sellest, kui sõbralik on inimene transsoolisuse suhtes sellest, kuidas see teema vestluses avaldub. • Tee uurimistööd, et sul oleks infot transsoolisuse kohta, juhul kui inimestel on küsimusi. • Võimalus on ka kirja või meili teel kapist välja tulla. Tee täpselt nii, nagu sul endal on mugavam ja turvalisem, ent ole valmis hiljem ka suuliselt rääkima. • Kui oled otsustanud, kellele ja kuidas välja tulla, ole valmis ootama, kuni lähedased uut infot seedivad ja aktsepteerivad. Anna neile aega, et asjad läbi mõelda ja mõista, mida läbi elad. Su lähedastel võib olla õppida palju uut, enne kui nad sind täielikult mõistavad. Esimene reaktsioon ei pruugi peegeldada seda, kuidas nad end pikas perspektiivis tundma hakkavad. • Mõista, et sinu lähedased võivad vajada emotsionaalset tuge. Mõned trans inimeste lähedased kasutavad selleks teraapiat. • Mõnikord võtab teistel uue nime ja identiteediga harjumine aega ja nad võivad eksida, isegi kui nad ei tee seda meelega. • Kui on suur oht, et pärast välja tulemist ähvardab sind näiteks füüsiline või vaimne vägivald või kodust ilma jäämine, siis tasub turvalisuse huvides oodata aega, kus sa ei ole selles olukorras või nendest inimestest sõltuv. • Ära eelda, et kõik inimesed reageerivad tingimata negatiivselt. Mõned inimesed võivad sind üllatada avatuse ja aktsepteerimisega. • Ole enesekindel – ainult sina tead, kes sa oled. Sa jagad teatud aspekti oma identiteedist oma lähedastega, mitte ei küsi neilt luba elada iseendana. • Sinu lähedased võivad olla šokis või leinas. Neile võib tunduda, et nad on kellegi kaotanud. Rahusta neid – sa oled olnud ja oled alati sama inimene. Nad ei kaota sind kui inimest. Seleta, et sinu sugu ei ole ainuke osa sinust ja teie suhe/sõprus ei muutu selle tõttu. • Sinu lähedastele võib tunduda, et nad on ise näiteks sinu kasvatamisel midagi valesti teinud, ja nad süüdistavad ennast. Selgita neile, et transsoolisus ei ole ümbritsevate inimestega ega kasvatusega kuidagi seotud. • Maini ära, kellega tahad seda informatsiooni jagada ja kellega mitte. On oluline, et nad saaks aru, et on sinu valik omal ajal sellest teistele rääkida. Küsimused/väited, mis su lähedastel võivad tekkida “Mida see tähendab?” Vasta oma definitsiooniga, kuidas end määratled. “Sa ei saa kunagi lapsi!” Trans inimestel on palju võimalusi saada lapsi. “Sa ei saa kunagi päris meheks/naiseks!” Mis on päris mehe/naise definitsioon ja kellel on õigus öelda, mis on päris mees/naine? “Ma näen sind siiski alati oma poja/tütre/venna/õena.” Loodetavasti see muutub ajaga ja see tähendaks mulle palju, kui sa püüaksid. “Aga mulle meeldib, et sa oled mu poeg/tütar/vend/õde.” Ma olen sama inimene edasi ning muutun ainult väliselt (kui on kavas meditsiiniline sekkumine) “Aga miks sa oled siis nii mehelik/naiselik vms?” See ei ole minu sooga seotud – see on minu olemus. Trans inimesed ei pea vastama soostereotüüpidele. Isiklikud küsimused sinu keha/operatsioonide/seksuaalelu kohta On sinu valik, kas tunned end neile küsimustele vastates mugavalt. Kas inimeselt, kes pole trans, küsitaks samu küsimusi? Siit (http://www.teni.ie/attachments/664c0589-3011-46a5-a6a3-28269015b71b.PDF)leiad veel suuniseid, kuidas erikeskondades kapist välja tulla. Tutvu ka tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin (javascript:void(0))ja võta julgelt ühendust! Nõustamine ja tugigrupid Eesti LGBT Ühingu töötajad ja vabatahtlikud pakuvad tasuta psühholoogilist, juriidilist ja kogemusnõustamist üle Eesti. Ühingu juures kogunevad ka erinevad tugigrupid, et pakkuda kogukonnatunnet, leida vastuseid küsimustele ja tuua kokku sarnaste lugudega inimesi. Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin (https://www.lgbt.ee/noustamine-ja-tugigrupid)ja võta julgelt ühendust! Binder Osadel trans meestel ja mittebinaarsetel inimestel aitab soodüsfooriat leevendada binder. Binder on riideese, mille eesmärk on vähendada rindade väljapaistvust. Tuntuimad lehed, kust bindereid tellida, on Underworks ja gc2b Transitional Apparel. Kui sul pole binderi soetamiseks raha, siis tasub jälgida sotsiaalmeediat (näiteks Tumblr, Instagram). Seal teevad paljud trans mehed ja mittebinaarsed inimesed heategevuslikke loose, kus annavad ära tasuta uued või kasutatud binderid. Ole binderit kandes ettevaatlik! • Ära kanna binderit kunagi üle kaheksa tundi. Vastasel juhul võivad sul tekkida hingamisprobleemid, seljavalu ja nahaärritus. • Võta alati binder enne magamaminekut seljast, lase oma kehal puhata. Samuti võta see ära enne treeningut. Spordirinnahoidjad on disainitud koos sinuga trenni ajal liikuma, kuid binder võib teha liikumise ja hingamise veel raskemaks. • Ära kunagi kasuta teipi või sidemeid bindimiseks, sest need piiravad hingamis- ja liikumisvõimet! Elastsed sidemed (ing k ace bandages) on disainitud kitsenema, seega muutuvad need hingates aina kitsemaks ja võivad palju haiget teha. • Kui kuskil valutab, võta binder kohe ära. Proovi suuremat numbrit või teisi alternatiive. Pea meeles, et valu tähendab alati, et miskit on valesti! Info ja materjalid lähedastele Uudis lähedase transsoolisusest võib olla raske ja uue olukorraga leppimine keeruline. Ent uuringute kohaselt suurendab lähedaste toetuse puudumine depressiooni ja teiste vaimsete haiguste esinemist, halvemal juhul enesetapuriski. Ka kõige heasoovlikumad lähedased ei tea vahel, kuidas transsoolist inimest toetada. Kuidas seda teha? Aktsepteeri oma transsoolise lähedase identiteeti. Tema trans identiteedi ignoreerimine või selle tõestamisele sundimine võib lapsele teha palju kahju. Kui transsooline inimene on sulle kapist välja tulnud, on ta tõenäoliselt selle üle palju mõelnud. Tema on ainus, kes tunneb oma elu ja tundeid kõige paremini. • Mõned lähedased arvavad, et transsoolisus on mööduv faas. Ära arva seda. Tõsi, mõni transsooline inimene, kes identifitseerib end transsoolisena, muudab hiljem oma meelt, kuid see on haruldane. Ja isegi kui su lähedane kuulub sellesse haruldasse gruppi, ei tee tema identiteedi aktsepteerimine kellelegi liida. Lepi tema sooidentiteediga samamoodi nagu aktsepteeriksid tema usulisi või poliitilisi vaateid teades, et need võivad muutuda. • Mõtle, kuidas sa end tunneksid, kui keegi rõhutaks, et oled teisest soost või kutsuks sind nimega, mis on seotud teise sooga. Sinu transsooline lähedane võib tunda sama, kui lähedased ei aktsepteeri tema sooidentiteeti. • Transsoolisus tähendab eri inimestele eri asju. Ära eelda, et su transsooline lähedane tahab alustada sookorrigeerimisega, kanda teatud tüüpi riideid või muuta oma hobisid. Kuula, mida transsoolisus tema jaoks tähendab. Tea, et pole õiget ega vale viisi olla trans. • Hari end transsoolisuse teemadel. See aitab sul lähedast paremini mõista. • Ära kasuta transsoolise lähedasega seoses sünninime ega sünnisoo termineid. Kui eksid kogemata, siis vabanda, kuid ära tee seda meelega. See näitab, et keeldud arvesse võtmast tema heaolu ja tundeid, ning ta kaotab sinu vastu usalduse. • Ära oota transsooliselt lähedaselt soostereotüüpide järgi elamist. Näiteks transsooline laps, kes määratleb end tüdrukuna, ei pea tingimata tahtma kanda kleite. Poiss ei pea olema huvitatud jalgpallist. Need soostereotüübid suurendavad veel rohkem survet, millega trans lapsed silmitsi seisavad. Sinu transsooline lähedane on üks indiviid, seega lase tal väljendada oma individuaalsust. • Ära räägi oma transsoolise lähedase identiteedist teistele, kui sul pole tema nõusolekut. Sul võib tekkida kiusatus väljendada solidaarsust jagades kõigiga, et su lähedane inimene on trans. Transsoolise inimese identiteedist suure asja tegemine võib olla haavav. Lase tal valida, kellega ta tahab jagada oma soomääratlust ning kellega mitte. • Ära arva ennatlikult, et transsoolisus vajab ravi. Transsoolisus ei ole vaimne haigus ja su lähedase sootunnetus ei vaja ravi või “ümberpööramist”. Kuid teraapia võib aidata nii temal kui ka sul endal toime tulla nende väljakutsete ja stigmaga, mida transsoolisus ühiskonnas endaga kaasa toob. • Transsoolisus võib olla suur väljakutse perekondadele, kes seisavad silmitsi stigma, vaenulike sugulaste ja näilise lootusetusega lapse tuleviku suhtes. See on raske nii sinule kui ka su transsoolisele lähedasele – mõlemad pooled peavad tegema suuri pingutusi, et vaimselt ümber kohaneda. Seega kaalu LGBT+ sõbraliku psühholoogi või terapeudi külastamist, kes aitaks nii sul kui ka su transsoolisel lähedasel edukalt muutustega toime tulla. Sa saad kõige rohkem oma transsoolist lähedast aidata sellega, kui jõuad ise punkti, kus oled oma mõtted peas korrastanud ja aktsepteerinud tema soomääratlust. • Sinu transsooline lähedane ei ole üksi ja tal on võimalus elada õnnelikult, kuid ainult toetusega. Lähedaste toetus on transsoolistele inimestele ülimalt oluline. Paku oma transsoolisele lähedasele tingimusteta toetust ja võid näha, kuidas ta sirgub õnnelikuks ja terveks täiskasvanuks. Allikas: Strategies for Supporting a Transgender Child, Psychology Today(https://www.psychologytoday.com/intl/blog/when-your-adult-child-breaks-your-heart/201703/strategies-supporting-transgender-child) Loe põhjalikumalt siit,(http://www.ctys.org/wp-content/uploads/2016/03/CTYS-FIT-Families-in-Transition-Guide-2nd-edition.pdf) kuidas oma transsoolist lähedast toetada. Tutvu ka meie tasuta tugiteenustega (javascript:void(0))ja võta meiega julgesti ühendust. Info ja materjalid spetsialistile LGBT+ inimestele turvaline ja ligipääsetav keskkond, teenus ja spetsialist: 1. OLE NÄHTAV JA KAASAV – kõne, info, teenus, ruum. 2. TÄIENDA vajadusel enda teadmisi. 3. KUULA avatud südamega ja hinnanguvabalt. 4. KÜSI, mis abi inimene vajab või kuidas sina saad toetada teda. 5. SUUNA vajadusel inimene edasi. Aita tal leida teaduspõhine ja neutraalne LGBT+ info ja/või spetsialist ning kogukond. Materjalid spetsialistidele: • Koolitöötaja võimalused (https://www.lgbt.ee/post/koolitootaja-voimalused-lgbt-noorte-vaimse-ja-fuusilise-turvalisuse-tagamiseks)LGBT+ noorte vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks. • Miks ja kuidas (https://www.lgbt.ee/post/miks-ja-kuidas-lgbt-teemadest-tunnis-raakida)LGBT+ teemadest tunnis rääkida? See on empaatia küsimus. • Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring (https://4cda3621-8903-4162-9140-353a2ef1ab04.usrfiles.com/ugd/5a1900_7a096b2e01084f81b16fb72914cf3380.pdf)2018. • Serving LGBT2SQ children and youth in the child welfare system: a resource guide.(https://www.oacas.org/wp-content/uploads/2018/08/LGBT2SQ-Resource-Guide-LGBT2SQ-for-Youth-in-CW-English-Aug20.18.pdf) • E-kursus (https://digiriigiakadeemia.ee/enrol/index.php?id=35)„Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine“, sh on ka peatükk LGBT+ suhetest. • Materjalid ja info (täiendamisel) meditsiinitöötajatele.(https://www.praxis.ee/tood/health/) Kasuta märgist "Kõik on teretulnud". Eesti seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste võimalusi Eestis on seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste õigusi ja võimalusi, alates nimevahetusest kuni meditsiiniliste toiminguteni. Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded (https://www.riigiteataja.ee/akt/91001) Määrus reguleerib meditsiinilisi toiminguid ja isiku juriidiliste andmete muutmist. Määruses kasutatakse aegunud termineid “soovahetus”, “soo muutmine” ja “transseksuaalsus”. Loe protsessist lähemalt alapeatükis "Soo tunnustamine ja -korrigeerimine". Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivad määrused (https://www.riigiteataja.ee/akt/128042015002) Kui isiku isikukood on õpingute ajal või järel muutunud, on tal võimalik taotleda uut diplomit, akadeemilist õiendit, kutseõppeasutuse, gümnaasiumi või põhikooli lõputunnistust või hinnetelehte, millele on kantud õige isikukood ning muutuse korral ka uus ees- ja/või perekonnanimi. Perekonnaseisutoimingute seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/PKTS)Perekonnaseisutoimingute seaduse 3. peatükk reguleerib transsoolise inimese uute andmete registreerimist rahvastikuregistris. Selleks edastab isik kohaliku omavalitsuse üksusele arstliku ekspertiiskomisjoni otsuse ja sooandmete muutmise avalduse. Nimeseadus(https://www.riigiteataja.ee/akt/NS) Seaduse § 15 sätestab sooandmete muutmise tõttu uue isikunime andmise korra. Nime muutmise avalduse esitab perekonnaseisuasutusele isik ise, alaealise puhul vanem või eestkostja. Vajadusel saab muuta ka perekonnanime, kui selles kajastub isiku sugu. Rahvastikuregistri seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12806791) Isiku soo andmete muutmisel on isikul võimalik taotleda uut isikukoodi. Selleks tuleb esitada avaldus ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsus perekonnaseisuasutusele. Soolise võrdõiguslikkuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/738642?leiaKehtiv) Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandele laieneb soolise võrdõiguslikkuse seadus ka transsoolisusest tingitud soolisele diskrimineerimisele. Soolise kuuluvuse alusel on keelatud diskrimineerida nii era- kui avalikus sektoris. Isik saab pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Loe ka "Soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenused ja juriidiline soo tunnustamine"(https://www.lgbt.ee/soo-tunnustamine). Soo juriidiline tunnustamine ja meditsiiniline sekkumine Transsooline inimene saab Eestis muuta oma juriidilisi andmeid (soomarker, isikukood, nimi) ning läbida meditsiinilisi toiminguid nagu hormoonravi ja kirurgiline sekkumine. Eestis reguleerib valdkonda määrus: “Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded”(https://www.riigiteataja.ee/akt/91001). Määruses kasutatakse aegunud termineid "soovahetus", "soo muutmine" ja "transseksuaalsus". Loe soo tunnustamise protsessi kohta täpsemalt siit.(https://www.lgbt.ee/soo-tunnustamine) Transsooliste inimeste võimalused ja olukord Eestis ja Euroopas Eestis reguleerib soo tunnustamise ja -korrigeerimisega seonduvat sotsiaalministri määrus “Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded”(https://www.riigiteataja.ee/akt/91001). Määruse kohaselt on inimesel võimalik saada uued juriidilised andmed ning vajaduse korral hormoonravi ja teisi meditsiinilisi protseduure. Määrus kehtib 1999. aastast ning on kaasaegse rahvusvahelise soo tunnustamise seadusandlusega vastuolus. Soo tunnustamise protsess on aeglane ja diskrimineeriv, sest nõuab meditsiinilisi toiminguid (vähemalt hormoonravi) ning juriidiliste andmete muutmine nõuab arstliku ekspertiisikomisjoni tõendit. Tulenevalt Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist (https://www.riigiteataja.ee/akt/13320295)8, on Euroopa Inimõiguste Kohus leidnud, et sooline identiteet ja sooline enesemääratlus on inimese enda soo tunnetamine ja subjektiivne kogemine ning riik peab tunnustama isiku sugu lähtuvalt tema tunnetusest. Transsoolistel inimesel on andmete muutmisel võimalik uuendada (https://www.riigiteataja.ee/akt/128042015002)ka haridust tõendavaid dokumente. Loe lähemalt väljaande "Inimõigused Eestis 2016–2017" peatükki "LGBT inimeste olukord"(https://humanrights.ee/materjalid/inimoigused-eestis-2016-2017/lgbt-inimeste-olukord/). Euroopas on 2018. aasta andmete kohaselt (https://tgeu.org/press-release-trans-rights-map-2018)trans inimestel enesemääratluse õiguse saavutamiseni veel pikk tee käia. 34 Euroopa riigis nõutakse soo tunnustamise protsessi alustamiseks jätkuvalt vaimse häire diagnoosimist, lisaks nõutakse osades riikides steriliseerimist ja/või teiste meditsiiniliste protseduuride läbimist ja abielu lahutamist. Väga palju on ka selliseid riike, kus üldse puudub soo tunnustamise protseduur. Uuri lähemalt olukorda Transgender Europe'(https://tgeu.org/trans-rights-map-2018/)i ja ILGA Europe'(https://rainbow-europe.org/)i LGBT+ õiguste 2018. aasta kaartidelt. Institutsioonide seisukohad transsoolisuse küsimuses Euroopa Parlament (https://tgeu.org/issues/health_and_depathologisation/depathologisation-health_and_depathologisation/)peab tähtsaks, et Euroopa Liidu liikmesriikide õigussüsteemides loodaks dokumentides soo andmete muutmise ning meditsiiniliste protseduuride eraldamise võimalus. Muu hulgas tähendab see, et soo andmete muutmise eelduseks ei oleks enam vaimse häire diagnoosi nõue ning et soo andmete muutmine ei lähtuks meditsiinilistest protseduuridest. Maailma Terviseorganisatsioon on teinud ettepaneku (https://tgeu.org/who-publishes-icd-11-beta)eemaldada F64 “sooidentsuse häire” psüühika- ja käitumishäirete nimekirjast. Maailma Arstide Liiduseisukoha (https://www.wma.net/policies-post/wma-statement-on-transgender-people)kohaselt on olemas inimesi, kelle tunnetuslik sugu ei vasta sünnil määratud soole. Termin “transsooline” kirjeldab neid inimesi stigmatiseerimata ja kasutamata patoloogilist iseloomustust. Selle käsitluse järgi on transsoolisus soolise identiteedi üks osa, mida tuleb käsitleda eraldi seksuaalsest sättumusest

Siit leiad kasulikku infot, kui oled intersooline või soovid intersoolisuse kohta rohkem teada. Intersoolisus LGBT+ teemasid käsitledes on oluline rääkida ka intersoolistest inimestest, kes sarnaselt LGBT+ kogukonnale seisavad tihti silmitsi stigmatiseerimise ja diskrimineerimisega. Osades riikides võib see tähendada imikutappu, lapse hülgamist, häbimärgistamist, meditsiinilist sekkumist jms. Selline suhtumise üheks teguriks on ennekõike info puudumine või valeinfo omamine. Seega on teaduspõhise info jagamine äärmiselt oluline. Intersoolised inimesed on sündinud füüsiliste, hormonaalsete või geneetiliste omadustega, mis ei ole täielikult naise või mehe omad, või on kombinatsioon naise ja mehe omadest, või mis ei ole naise või mehe omad. Seega on väga palju erinevaid intersoolisuse vorme, mistõttu on see mõiste pigem katustermin, kui eraldi kategooria. Nõustamine ja tugigrupid Eesti LGBT Ühingu töötajad ja vabatahtlikud pakuvad tasuta psühholoogilist, juriidilist ja kogemusnõustamist üle Eesti. Ühingu juures kogunevad ka erinevad tugigrupid, et pakkuda kogukonnatunnet, leida vastuseid küsimustele ja tuua kokku sarnaste lugudega inimesi. Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin (javascript:void(0))ja võta julgelt ühendust! Info ja materjalid spetsialistile LGBT+ inimestele turvaline ja ligipääsetav keskkond, teenus ja spetsialist: 1. OLE NÄHTAV JA KAASAV – kõne, info, teenus, ruum. 2. TÄIENDA vajadusel enda teadmisi. 3. KUULA avatud südamega ja hinnanguvabalt. 4. KÜSI, mis abi inimene vajab või kuidas sina saad toetada teda. 5. SUUNA vajadusel inimene edasi. Aita tal leida teaduspõhine ja neutraalne LGBT+ info ja/või spetsialist ning kogukond. Materjalid spetsialistidele: • Koolitöötaja võimalused (https://www.lgbt.ee/post/koolitootaja-voimalused-lgbt-noorte-vaimse-ja-fuusilise-turvalisuse-tagamiseks)LGBT+ noorte vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks. • Miks ja kuidas (https://www.lgbt.ee/post/miks-ja-kuidas-lgbt-teemadest-tunnis-raakida)LGBT+ teemadest tunnis rääkida? See on empaatia küsimus. • Serving LGBT2SQ children and youth in the child welfare system: a resource guide.(https://www.oacas.org/wp-content/uploads/2018/08/LGBT2SQ-Resource-Guide-LGBT2SQ-for-Youth-in-CW-English-Aug20.18.pdf) • Materjalid ja info (täiendamisel) meditsiinitöötajatele.(https://www.praxis.ee/tood/health/) • Protecting Intersex People in Europe: A toolkit (https://www.oiieurope.org/protecting-intersex-people-in-europe-a-toolkit-for-law-and-policy-makers/)for law and policy makers Kasuta märgist "Kõik on teretulnud". Info ja materjalid lähedasele Maailmas on olnud ja osades riikides on siiani arusaam, et intersoolisi lapsi tuleb “normidesse” sobitada ja seda just (varajase) kirurgilise või muu meditsiinilise sekkumisega. See on intersooliste kogukonna üks suurimaid murekohti – sekkumine, milles ei saa inimene ise kaasa rääkida või on lausa olukordi, kus inimesed avastavad hilisemas eas, et nende füüsilisse kehase on sekkutud. Üha rohkem on aga ühiskond, sh arstid, jõudnud arusaamisele, et kui “atüüpiline” keha ei tekita füüsiliselt probleeme, siis sekkumine ei ole vajalik ega ka õigustatud. Seda eriti inimese enda võimaluseta kaasa rääkida. Intersoolist last kasvatades peaksid vanemad pigem aitama tal säilitada arusaama, et igaühe keha on ühtemoodi erinev ja mingit normi kehadele ei ole. Selline suhtumine aitab lapsel kasvada täiskasvanuks, kelle vaimne tervis on korras ja kes suudab ennast armastada ning seeläbi luua ka terveid suhteid Materjalid vanematele: • Supporting your intersex child – A parents’ toolkit(https://www.oiieurope.org/wp-content/uploads/2018/10/Supporting-your-intersex-child_WEB_final.pdf) • Protect Intersex children! - A parents’ information video.(https://www.youtube.com/watch?v=vFkRVMAVa-k&t=36s) Intersooliste inimeste võimalused ja olukord Euroopas ja Eestis Intersooliste inimeste võimaluste ja olukorraga Euroopas ja Eestis saab tutvu: • ILGA Europe'i LGBT+ õiguste 2023. aasta kaardilt (https://www.ilga-europe.org/files/uploads/2023/05/rainbow-map-2023.pdf)ja indekskaardilt.(https://www.ilga-europe.org/files/uploads/2023/05/rainbow-index-2023.pdf) Interaktiivne kaart on leitav siit.(https://rainbow-europe.org/) • OII Europe'i intersooliste inimeste õiguste 2022. aasta heade praktikate kaardilt.(https://www.oiieurope.org/good-practice-map-2022/)

Eesti LGBT Ühing kutsub taaskord kõiki esitama kandidaate Vikerkaarekangelase auhinnale! See on meie võimalus tunnustada ja tänada inimesi, kes on oma tegude ja sõnadega aidanud kaasa LGBT+ kogukonna õiguste, heaolu ja nähtavuse suurendamisele Eestis. Kes on Vikerkaarekangelane? Vikerkaarekangelane on inimene, kollektiiv või organisatsioon, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ning nende eest seisnud. Ta on eeskujuks ja teerajajaks võrdse, avatud, kaasava ning vägivallatu ühiskonna loomisel. Tema sõnad ja teod innustavad ning toetavad LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja laiemat avalikkust. Miks esitada kandidaat? Eesti on täis inspireerivaid ja julgeid inimesi, kes töötavad väsimatult, et muuta elu Eestis võrdsemaks ja hoolivamaks. Vikerkaarekangelase auhind annab võimaluse neid inimesi märgata ja tunnustada – olgu selleks aktivist, õpetaja, meditsiinitöötaja, sõber või kollektiiv, kes on olnud toeks ja eeskujuks. Kandidaatide esitamine Esita kandidaat Vikerkaarekangelase tiitlile siin. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 24. mai 2026. Rohkem infot kangelaste esitamise, valimise ja väljakuulutamise kohta leiad statuudist. Anna oma panus ja esita kandidaat!

Baltic Pride on Balti riikide suurim LGBT+ kogukonna sündmus, mis toimub igal aastal vaheldumisi Eestis, Lätis ja Leedus. See on nii tähistamine kui ka nähtavuse ja turvalisema ühiskonna eest seismine – ruum, kus inimesed saavad olla nemad ise ning kus tõstatatakse teemasid, mis muidu sageli tahaplaanile jäävad. Sel aastal on Baltic Pride’i sõnum: „ Vaikides vaenu vastu ei saa “. See tähendab, et vaen ei ole ainult valjuhäälsetes rünnakutes. See saab kasvada ka vaikuses – olukordades, kus midagi öeldakse, aga keegi ei reageeri. Mitte vaikimine ei tähenda alati suurt ja nähtavat tegu. Sageli piisab sellest, et märgata, sekkuda või toetada. Baltic Pride loob ruumi, kus ei pea vaikima. Kohtume seal 💜 __________ Baltic Pride 2026 ametlikud infokanalid: Baltic Pride koduleht (info inglise ja eesti keeles) Baltic Pride Instagram (info inglise keeles) Baltic Pride Facebook (info inglise keeles) Eesti LGBT Ühingu Instagram (info eesti keeles) Eesti LGBT Ühingu Facebook (info eesti keeles)

Sel aastal kannab Baltic Pride sõnumit: „ Vaikides vaenu vastu ei saa .“ Esmapilgul võib see tunduda lihtsa ja isegi iseenesestmõistetava väitena. Kui aga vaadata lähemalt Eesti ühiskonnas toimuvat – inimeste kogemused, uuringud ja poliitilised otsused – siis näeme, et see mõte ei ole sugugi ammendunud. Pigem vastupidi – see on muutunud üha ajakohasemaks. Vaenu käsitlemisel kipume sageli keskenduma nähtavale ja äärmuslikule – otsestele rünnakutele, solvavatele avaldustele või konfliktidele, mis jõuavad avalikkusesse. Kuigi need on olulised ja tõsised juhtumid, jääb aga vähem tähelepanu sellele, kuidas vaen kujuneb ja kinnistub igapäevastes olukordades. See ei pruugi väljenduda otseses vastandumises, vaid pigem kommentaarides, mida ei vaidlustata; naljades, mida peetakse süütuks; või olukordades, kus keegi otsustab mitte sekkuda. Just sellistes hetkedes tekib keskkond, kus halvustav hoiak saab tasapisi muutuda tavapäraseks. Viimaste aastate uuringud viitavad sellele, et noorte seas tajutakse LGBT+ inimeste suhtes suunatud vaenu üha enam osana „tavalisest“ suhtlusest. See ei tähenda tingimata, et noored ise seda toetaksid, kuid see viitab harjumisele, kus vaen ei tekita enam reaktsiooni. Kui teatud hoiakud muutuvad märkamatuks, kaob ka vajadus neile vastu seista. Sellisel juhul ei ole vaikimine lihtsalt individuaalne valik, vaid osa laiemast mustrist, mis aitab neid hoiakuid alal hoida. Sama loogika kehtib ka institutsionaalsel tasandil. Arutelud vaenukuritegude ja kaitstud tunnuste üle ei ole pelgalt tehnilised ega juriidilised küsimused. Need peegeldavad seda, milliseid kogemusi ja riske on ühiskond valmis tõsiselt võtma. Kui osa inimesi ei ole seadusandluses samaväärselt kaitstud, siis mõjutab see ka seda, kuidas nende turvatunnet tajutakse – kelle kogemusi peetakse oluliseks ja kelle omi mitte. Sellises kontekstis muutub arusaadavamaks ka Pride’i roll. Sageli nähakse Pride’i eelkõige tähistamise ja nähtavuse sündmusena, mis toob kokku kogukonna ja loob positiivse, toetava õhkkonna. See on kahtlemata oluline osa sellest. Samal ajal on Pride’il ka laiem tähendus. See loob ruumi, kus inimesed ei pea oma kogemusi varjama ega selgitama, ning pakub võimalust nähtavaks teha teemad, mis muidu jäävad tahaplaanile. Sellisel viisil toimib Pride vastukaaluna vaikusele – mitte ainult sümboolselt, vaid ka praktiliselt, tuues kokku inimesed, kogemused ja arutelud. Oluline on aga mõista, et „mitte vaikimine“ ei tähenda ainult avalikku või valju reageerimist. Sageli toimub muutus väiksemates, igapäevastes olukordades: kui keegi otsustab küsida täpsustava küsimuse, väljendada mittenõustumist või toetada inimest, kes on ebamugavas olukorras. Need ei pruugi tunduda märgilised teod, kuid just sellised hetked kujundavad sotsiaalseid norme ja annavad märku, milline käitumine on aktsepteeritav. Seetõttu ei puuduta Baltic Pride’i sõnum ainult LGBT+ kogukonda. See puudutab laiemalt seda, kuidas ühiskond reageerib ebavõrdsusele ja ebaõiglusele. Küsimus ei ole ainult selles, kas keegi kogeb vaenu, vaid ka selles, kuidas teised sellele reageerivad – kas nad märkavad, kas nad peavad seda probleemiks ja kas nad on valmis sekkuma. Baltic Pride ei lahenda neid küsimusi ühe sündmusega küll aga aitab see neid esile tuua ja loob võimaluse nende üle mõelda. Seega ei ole Pride ainult üritus kalendris, vaid protsess, mis kutsub inimesi märkama ja oma rolli teadvustama. Sõnum „Vaikides vaenu vastu ei saa“ ei eelda, et igaüks tegutseks ühtemoodi. Küll aga viitab see sellele, et täielik kõrvalejäämine ei ole neutraalne positsioon. Iga reaktsioon – ka selle puudumine – mõjutab keskkonda, milles me elame. Ja just sellest arusaamast algab muutus. ✨ Baltic Pride 2026 toimub sel aastal 1.–7. juuni, Tallinnas. ✨ __________ Baltic Pride 2026 ametlikud infokanalid: Baltic Pride koduleht  (info inglise ja eesti keeles) Baltic Pride Instagram  (info inglise keeles) Baltic Pride Facebook  (info inglise keeles) Eesti LGBT Ühingu Instagram  (info eesti keeles) Eesti LGBT Ühingu Facebook  (info eesti keeles)