Otsingu tulemused

ERRi nõukogu esimehe väljaütlemine samast soost vanematega perede kohta on sobimatu ja ebaeetiline, kuna see on isiklike eelistuste esitamine maksumaksja rahastatud institutsiooni seisukohana. Erinevate peremudellite väljaarvamine Eesti väärtusruumist on vaenav ega peegelda ühiskonna tegelikku mitmekesisust ning samal ajal kahjustab ka avaliku ringhäälingu usaldusväärsust. ERR-i järelevarveorganina peab nõukogu esimees tagama, et organisatsioon tegutseb sõltumatult, erapooletult ja kooskõlas põhiseaduslike väärtustega. Perekondade kaitse on Eesti põhiseaduses selgelt sätestatud, mistõttu on ka avalik-õigusliku ringhäälingu kohus kajastada kõiki peremudeleid. Kui palju on Veidemann näinud või kuulnud samast soost vanematega perekondi rahvusringhäälingu kanalitel peale viimatise isadepäeva saate? Riik on kehtestanud abieluvõrdsuse, mis seadustab samast soost vanematega perede kooselu ning näitab selgelt, milline väärtusruum Eestis kehtib. Viimaste aastate küsitlused näitavad, et abieluvõrdsus on üha enam toetatud ning see trend on olnud tõusvas joones alates kooseluseaduse vastuvõtmisest. Väide, et 99% inimestest käsitleb perekonda ainult mehe ja naise kooslusena, on lahmiv ja meelevaldne. Kust sellised numbrid? Riigikantselei 2023. aasta avaliku arvamuse seire näitas, et 59% Eesti elanikest toetab abieluvõrdsust. On palju peresid, kus lapsed kasvavad armastuses ja turvalisuses, ning nende perede õnn ei sõltu kellegi isiklikest väärtustest. Siiski aga saavad samast soost vanematega peredes kasvavad lapsed selliste väljaütlemiste tõttu signaali, et nende pered on valed ega ei sobi Eesti väärtusruumi. Ja millise sõnumi saavad noored, kes tunnevad, et soovivad olla suhtes endaga samast soost inimesega, kui rahvusringhäälingu juhtorgani liige ütleb, et „lapsed tuleks eemal hoida niisugustest suhetest“ ja et tuumikperekond on vaid „mees, naine ja lapsed“. Samal ajal aga ei ole ERR-i nõukogu esimehel olnud mahti isadepäeva avalikus sõnavõtus hukka mõista laste väärkohtlemist või hooletusse jätmist perekondades. Kas see pole mitte sõnum, mida ühiskonnas peaksime tõepoolest üleval hoidma – meie väärtusruum on laste turvalisus ja hool perekondades, olenemata selle mudelist. Ja oluline tuumikperekond on perekond, kus lapsed on hoitud ja armastatud, just selliselt nagu nägime hommikusaates Hildat ja Hubertit. Aili Kala Eesti LGBT Ühingu juhtatuse liige ja kolme lapse ema

Augusti lõpus tuli välja uus sotsiaalministri määrus, mis reguleerib soolise ülemineku toiminguid. See on väga oodatud muudatus, sest eelmine määrus oli aastast 1999 ning seetõttu aegunud ja patologiseeriv nii sisult kui sõnavaralt. Määruse koostamise protsessis tegime koos Soouuringute keskusega Dike ja Eesti Transinimeste Ühinguga ühiselt oma ettepanekud määruse esialgse eelnõu muutmiseks. Neid ettepanekuid toetasid ka Feministeerium, Mõttekoda Praxis ja Võrdse kohtlemise võrgustik. Rõõmustame, et meie tagasisidega arvestati ja ettepanekud võeti märkimisväärses osas vastu. Küll aga oleme saanud signaale, et määrusesse läinud muutused ei ole veel praktikasse jõudnud. Meie esimeseks sammuks on nüüd kohtuda erinevate osapooltega – arstliku ekspertiisikomisjoni, arstide ja ministeeriumiga ning töötada selle nimel, et uue määruse sätted kujuneksid ka reaalseks praktikaks – nii nagu olid need kavandatud transinimeste parimate huvide kaitseks. Uue määrusega saab tutvuda siin – https://www.riigiteataja.ee/akt/126082025011 . Hoiame teid arengutega kursis ning kutsume teid jagama oma kogemusi arstide ja komisjoniga, kirjutades Eevale (eeva@lgbt.ee) või Ailile (aili@lgbt.ee). Teie panus aitab meil paremini mõista kitsaskohti ja teha ministeeriumile asjakohaseid ettepanekuid.

Saatekülalised koos saatejuhi Kristiinaga (keskel). Foto: IDA Radio Kuna geide päeva kalendris ei ole, pühendame muidu tähtpäevatu augusti saate just neile. Külas on karukultuuri festivali Tallinn Bearty korraldaja Alvar Ameljušenko ning ühingu kogemusnõustaja ja Eesti Inimõiguste Keskuse assistent Joosep. Noorem Joosep ja vanem Alvar jagavad mõtteid, kogemusi ja oletusi, miks geimehed on just sellised, nagu nad on. Kuidas mõjutab kohalik ajalugu geide enesekuvandit? Millist rolli mängivad geid LGBT+ kogukonnas? Milline on nende enda kogukond? Millised on seksuaalse vabaduse kultuuri plussid ja miinused? Tuleb välja, et ühiskondlikku arvamust geimeestest kujundavad erinevad struktuurid alates meediast kuni hariduseni, ning see arvamus on sageli silmakirjalik ja vastuoluline. Samal ajal seisavad geimehed silmitsi geikultuuris kujunevate normidega, mis ka kõigile ei sobi. Nii kohtubki üldinimlik kuuluvustunde otsing subkultuuriliste nüansside ja vähemuse tegelikkusega. Kõiki “Argieluvõrdsuse” osasid saad kuulata IDA raadio kodulehel ja Spotify’s . Oleme eetris iga nelja nädala tagant esmaspäeviti kell 15. Igas saates vastame ka kuulaja küsimusele, mille saad esitada meie Instagrami stoori kaudu. Jälgi meie kontot @lgbt.ee , et silma peal hoida! Märkus . Saates kasutas üks külaline mõistet "soovahetus", mis ei ole korrektne. Õige on rääkida soolisest üleminekust, sest inimene ei vaheta ega muuda oma sugu, vaid elab vastavalt oma (tunnetuslikule) soole. Mõistete kohta saab lähemalt lugeda meie sõnastikust .

PRESSITEADE 31.05.2025 30. mail andis Eesti LGBT Ühing Tallinn Pride’i avasündmusel taas välja Vikerkaarekangelaste tunnustused – tänuavaldused inimestele ja organisatsioonidele, kes on aidanud hoida ja arendada LGBT+ kogukonda – tehes nähtavaks seni varju jäänud hääli, luues turvalisi ruume, jagades teadmisi, tuues kultuuri keskele ja seistes visalt inimväärikuse eest. Eesti LGBT Ühingu koostöö koordinaator Eeva Koplimets näeb Vikerkaarekangelaste tunnustamises kogukonna ühismälu loomist: „Need on lood inimestest, kes ei küsi, kas keegi peab tegema, vaid lihtsalt teevad. Vaiksel viisil, järjepidevalt, suure südame ja südikusega,“ ütles Koplimets. „Kangelased ei kanna keepi – nad korraldavad pidusid, teevad sõnastikke, seisavad õiguste eest ja loovad turvalisi kohti. See on tohutult inspireeriv ja liigutav,“ sõnas ta lõpetuseks. Vikerlased, Vikerkaarenagelased 2025; Pildi autor: @peroksiid/Alecc 2025. aasta Vikerkaarekangelased on: Elutöö – Jaan Kroon , Tartu kväärikogukonna vaikne tugisammas ja Vikerruumi looja Poliitika, seadusloome, valitsus – Eduard Odinets , järjepidev LGBT+ õiguste eest seisja poliitikas Tiivustaja – Elisabeth Staak , drag-kunsti ja kogukonnatunnet kasvav jõud Meedia, kampaania, teavitustöö – Vikervaade , kogukonna oma häälekandja Vaimne tervis ja meditsiin – Eesti HIV-positiivsete Võrgustik (EHPV) , MSM kogukonna toetaja ja ennetustöö eestvedaja Oma hääl – Aubrey Lay , intersoolisuse nähtavuse ja arusaamise suurendaja Kultuur – Segakoor Vikerlased , Eesti esimene LGBT+ koor ja kogukonna süda Haridus ja noorsootöö – Eesti Seksuaaltervise Liit , järjekindel liitlane kaasava seksuaalhariduse loomisel ja LGBT+ noorte toetamisel Tallinn Pride 2025 projektijuht Keio Soomelt usub, et Vikerkaarekangelased kehastavad kogukonna vastupidavust ja hoolivust: “Vikerkaarekangelased panustavad igapäevaselt mitte ainult oma kogukonda, vaid kogu ühiskonda. Nende inimestega on tõeliselt uhke kõrvuti seista, et koos kogukonda hoida ja arendada,” ütles Soomelt. „Vikerkaarekangelaste tunnustamine on meie viis öelda aitäh. Nii neile, kui ka kõigile, kes oma igapäevases elus loovad paremat, õiglasemat ja soojemat Eestit,“ lisas ta. Tallinn Pride jätkub 31. mail rongkäigu ja kontserdiga Tornide väljakul . Rongkäik saab alguse kell 13.00 Harju tänavalt ning liituma on oodatud kõik, kes soovivad seista võrdse ja hooliva ühiskonna eest. Lisainfo ja programm: lgbt.ee/tallinnpride

Igal aastal 17. mail tähistatakse rahvusvahelist homo-, bi-, inter- ja transfoobia vastast päeva –   IDAHOBIT . Just täna 1990. aastal eemaldas Maailma Terviseorganisatsioon homoseksuaalsuse psüühikahäirete nimekirjast. See oli ajalooline samm, mis tõi kaasa laiemad muutused LGBT+ õiguste mõtestamisel. Tänaseks tähistatakse IDAHOBITit enam kui 130 riigis , ka seal, kus homo- ja transinimesi endiselt kriminaliseeritakse. IDAHOBIT tuletab meile meelde, et inimõiguseid ei tohi kunagi võtta iseenesestmõistetavalt.  Inimõigused on haprad – isegi seal, kus need on kord juba välja võideldud. Ajalugu ja tänapäev näitavad, kui kiiresti võivad inimõigused kaduda – alates 1933. aasta Natsi-Saksamaast kuni 2025. aasta Ameerika Ühendriikideni. Vaen ei alga alati karjumise ega rusikahoopidega. Sageli algab see hoopis vaiksete sammudega, ebavõrdsuse normaliseerimisega või vaikiva heakskiiduga ebaõiglusele. Ka Eestis kogevad LGBT+ inimesed endiselt diskrimineerimist, vaenu ja tõrjutust. Liiga tihti jäävad need juhtumid tähelepanuta või reageerimata. Vaenukuritegude ohvrid ei pruugi pöörduda abi saamiseks kuhugi hirmu, varasema negatiivse kogemus või usalduse puudumise tõttu. Ka spetsialistid ei pruugi alati osata neid kuritegusid ära tunda või õigesti käsitleda. Tulemuseks on süsteemne nähtamatus.   Eesti LGBT Ühing on sõnastanud järgmised poliitikasoovitused , mida riik peab ellu viima, et tagada LGBT+ inimeste kaitse: Kehtestada seadusega LGBT+ inimeste kaitse diskrimineerimise eest väljaspool töövaldkonda, nt hariduses, tervishoius ja sotsiaalteenuste saamises ning toodete ja teenuste kättesaadavuses. Laiendada kaitstavate tunnuste loetelu lisaks seksuaalsele orientatsioonile ja soole nii, et neis oleks selgelt väljendatud kõik SOSISEST-tunnused. Teha kättesaadavaks erinevad vaenukuritegudest teatamise võimalused, luua võimalus neist teatada ka kõrvalisel ja anonüümsel inimesel. Luua juhised, mis suurendavad politsei, õiguskaitsesüsteemi ja ohvriabitöötajate teadlikkust LGBT+ inimeste, sealhulgas mitmest diskrimineerimist kogevate gruppide konkreetsetest muredest. Korraldada regulaarseid LGBT+ teemalisi koolitusi, et kujundada õiguskaitsesüsteemis töötavate spetsialistide hinnanguvabu hoiakuid LGBT+ inimeste suhtes. Hinnata mainitud koolituste mõju, et efektiivsemalt tuvastada politsei ja õiguskaitsesüsteemi vajadusi näiteks lisakoolituste järele. Luua igasse suuremasse linna politseiüksused või määrata kontaktisikud, kes on spetsialiseerunud vaenukuritegudega tegelemisele. Luua võimalused koostöö ja vastastikuse mõistmise tekkeks politsei ja marginaliseeritud gruppide liikmete vahel. Tagada selleks vajalik väljaõpe, ressursid ja protsessid. Parandada eri viisidel ühiskonna teadlikkust SOSISEST-tunnustel vaenu motiiviga toimepandud kuritegudest ja nende mõjust marginaliseeritud gruppidele. Rõhutada vaenukuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise tähtsust. Toetada SOSISEST-tunnustel toimepandud vaenukuritegude ohvritega tegelevaid vabaühendusi, tagada neile piisav rahastus teadlikkuse parandamiseks, andmete kogumiseks ja ohvritele sihipärase toe pakkumiseks.   Mida saad teha sina, et pidurdada LGBT+ inimeste vastu suunatud vaenu? ✅  Kui töötad riigiasutuses, saad olla osa lahendusest: tõstata LGBT+ teemad aruteludes, algata asutuses koolitusi, aita tõsta kolleegide teadlikkust, toeta ohvreid julgelt ja hinnanguvabalt. ✅  Kui oled sõber, naaber, kolleeg: saad luua ruumi, kus keegi ei pea oma identiteeti varjama, kuula hinnanguvabalt oma lähedaste lugusid, seisa vastu vaenule ja normaliseeritud tõrjutusele, heiska vikerkaarelipp täna ja Pride’i nädalal, räägi LGBT+ teemadel, isegi kui see tundub esialgu ebamugav.   👉🏻 Tutvu Rainbow Map'iga siin  ja Eesti olukorraga siin .

Igal kevadel ilmub üks kaart, mis ei mõõda ilmateadet ega turismimagneteid, vaid midagi palju sügavamalt ühiskondlikku – kui kaitstud on LGBT+ inimeste õigused Euroopas. ILGA-Europe’i Rainbow Map 2025  on avaldatud taaskord ning tulemused on korraga nii hoiatavad kui lootustandvad. 🌈 Mida Rainbow Map andmed näitavad? Rainbow Map hindab Euroopa riikide seadusandlust ja poliitikaid LGBT+ inimeste suhtes. Koht edetabelis ei põhine hoiakutel ega meeleoludel, vaid reaalselt kehtivatel seadustel – kas riik võimaldab samast soost partneritel abielluda? Kas transinimesed saavad oma dokumente muuta? Kas vaenukuriteod LGBT+ inimeste vastu on kriminaliseeritud? 📉 Kukkujad: Ühendkuningriik, Ungari ja Gruusia Selle aasta kaart on karm lugemine neile, kes uskusid, et inimõigused liiguvad Euroopas ainult edasi. Ungari , Gruusia  ja Ühendkuningriik  tegid läbi suurimad langused. Ungaris keelati pride'id  ja selle korraldamine muudeti kriminaalkuriteoks, lisaks eemaldati seadustest viited soolisele identiteedile. Gruusias võeti vastu omnibus-laadne seaduspakett , mis keelab LGBT+ inimeste kogunemised, nähtavuse ja ka adopteerimisõigused samast soost paaridele. Ühendkuningriik langes oma ajalooliselt kõrgeimalt positsioonilt  22. kohale, kuna riigi ülemkohus määratles mõisted “naine” ja “sugu” üksnes bioloogilise soo alusel, sisuliselt õõnestades transinimeste juriidilist tunnustamist . ILGA-Europe’i huvikaitsejuht Katrin Hugendubel hoiatab, et suurimad tagasilöögid tõmbavad tähelepanu, kuid demokraatia õõnestamine toimub sageli märkamatult. “Suurimad pealkirjad räägivad Ühendkuningriigist ja Ungarist, aga demokraatia murenemine toimub vaikselt, nagu tuhat paberilõiget,” sõnab Hugendubel. “Seadusi, mis ei lahenda ühtegi tegelikku probleemi, kasutatakse järjest enam selleks, et marginaliseerida ja vaigistada,” täpsustab Hugendubel. 💙 Eesti: paigal, aga kas piisab? Eesti püsib samal kohal ja säilitab täpselt sama skoori , mis mullu pärast korralikku hüpet. Ühest küljest on see kinnitus, et me pole teinud tagasikäiku. Kuid samal ajal, kui Läti, Poola ja Saksamaa astuvad märgatavaid samme edasi, tundub Eesti seisak kõnekas. Läti  legaliseeris kooseluseaduse. Saksamaa  kehtestas enesemääramise seaduse, mis lihtsustab transinimeste dokumentide muutmist. Poola  tühistas “LGBT-vabad tsoonid” ja lõpetas avalike ürituste takistamise. Eestis on endiselt puudu nt intersooliste laste kaitse , ümberpööramistoimingute keeld  ning vaenukuritegude raskendava asjaoluna puudub vaenu motiiv . Transinimeste jaoks on olukord jäänud pikalt toppama: soo tunnustamise protsess on seotud meditsiiniliste protseduuride ja psühhiaatrilise hinnanguga , mis ei austa enesemääramise põhimõtet. Kuid samas on meil olemas kooseluseadus, abieluvõrdsus ja viljakas kodanikuühiskond. Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuhi Aili Kala sõnul näitab Eesti positsiooni püsimine samal tasemel küll stabiilsust, kuid mitte edasiminekut. “Näiteks kui Läti ja Saksamaa on viimase aastaga astunud olulisi samme edasi, ootavad Eestis mitmed inimõigustega seotud muudatused endiselt poliitilist tahet – alates transinimeste õiguste reformist kuni vaenukuritegude määratlemiseni,” selgitas Kala. Tema hinnangul ei piisa enam üksnes olemasolevate õiguste säilitamisest. “Kui tahame kuuluda nende riikide hulka, kes liiguvad võrdsuse suunas, siis tuleb meil olemasolevaid õigusi ka laiendada. Murettekitav areng mitmetes Euroopa riikides, sh Ühendkuningriigis ja Ungaris, näitab selgelt, et inimõigusi tuleb hoida elavana mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes,” lisas Aili Kala. ⚖️ Euroopa rünnaku ja vastupanu vahel Euroopa pilt on vastuoluline. Ühelt poolt tõusevad äärmusparempoolsed jõud , kes teevad koostööd traditsiooniliste konservatiividega, et LGBT+ õigusi rünnata. Teisalt on kodanikuühiskond ja kohtud  paljudes riikides suutnud vapralt vastu seista. Näiteks: Tšehhi  konstitutsioonikohus tühistas steriliseerimise nõude soo tunnustamisel. Sloveenias  kinnitati, et naispaarid ja üksikud naised tohivad kasutada kunstlikku viljastamist. Läti  tunnistas kehtetuks “propaganda” seadused, mis piirasid LGBT+ nähtavust. Need pole muutused ainult seadusandluse tasandil – need on märgid sellest, et iga samm loeb , ja õiguste kaitsmine ei toimu ainult parlamentides, vaid ka kohtusaalides, tänavatel ja klassiruumides. 📊 Kuidas riigid liiguvad: võitjad ja kaotajad 🌈 Kõige kõrgemal:  🥇 Malta  – 88.83% (1. koht)  🥈 Belgia  – 85.31% (2. koht)  🥉 Island  – 84.06% (3. koht)  Taani  – 80.10% (4. koht)  Hispaania  – 77.97% (5. koht) ✅ Eesti  – 45.91% (21. koht) ✅ Euroopa keskmine – 41.85% ✅ Euroopa Liidu keskmine – 51.13% 🚨 Kõige madalamal: Valgevene  – 10.16% (45. koht) Armeenia  – 9.16% (46. koht) Türgi  – 4.75% (47. koht) Aserbaidžaan  – 2.25% (48. koht) Venemaa  – 2% (49. koht) ⬆️ Suurimad tõusjad: Austria  (+4 kohta) – diskrimineerimiskaitse laiendamine, kuid reform ähvardab tagasipööret. Läti  (+4 kohta) – uus kooseluseadus. Saksamaa  (+3 kohta) – enesemääramise seadus transinimestele. Tšehhi  (+3 kohta) – samasooliste partnerite õiguslik tunnustamine. Poola  (+3 kohta) – “LGBT-vabad tsoonid” kaotatud, takistused avalikele üritustele eemaldatud. ⬇️ Suurimad kukkujad: Ungari  (−7 kohta) – Pride'i keelustamine, transinimeste kaitse eemaldamine seadustest. Gruusia  (−7 kohta) – LGBTI teemade avalik kajastamine ja õigused sisuliselt keelatud. Ühendkuningriik  (−6 kohta) – ülemkohtu otsus, mis tühistas transinimeste juriidilise tunnustuse praktikas. 🔑 Olulised arvud 2025. aastal Konversioonipraktikad (ka ümberpööramistoimingud) on keelustatud vaid 10 riigis . 6 riigis  puudub LGBT+ inimeste suhtes diskrimineerimisvastane kaitse. Abieluvõrdsus  kehtib vaid 22 riigis . 18 riigis  ei ole samas soost paaridel mingit õiguslikku kaitset. Transvanemlust  tunnustatakse täielikult ainult 8 riigis . Mittevajalikud meditsiinilised sekkumised intersooliste laste kehadesse  on keelatud ainult 6 riigis. 11 riigis puudub transinimestel igasugune võimalus juriidiliste andmete muutmiseks. Ainult 12 riigis  saavad transinimesed teha soolist üleminekut enesemääramise alusel . Vähemalt 14 riigis  on LGBT+ kogukondade kogunemis- ja ühinemisvabadus piiratud või rünnaku all . Seksuaalne orientatsiooni ja sooline identiteet on asüülitaotluse aluseks 27 riigis , kuid vaid 6 riigis on kaitstud intersoolised asüülitaotlejad. ❤️ “Ükski süda ei jää maha” Tallinn Pride 2025 moto “Ükski süda ei jää maha” on valusalt täpne ka Rainbow Mapi valguses. Euroopa, mis peaks olema inimõiguste kants, on korraga nii eesrindlik kui habras. Kui me tahame hoida Eesti kurssi võrdõiguslikkusel, siis ei piisa ainult sellest, et me ei kuku  – me peame ka astuma edasi . 👉🏻 Tutvu Rainbow Map'iga siin ja Eesti olukorraga siin .

PRESSITEADE 13.05.2025 Tallinn Pride 2025 toimub 30.–31. mail ning toob pealinna taas mitmetuhande osalejaga kogukonnasündmuse, mille keskmes on nähtavus, solidaarsus ja koosolemine. Tänavuse pride’i sõnum “Ükski süda ei jää maha” tuletab meelde, et igaühel on õigus kuuluvusele ja turvatundele. Pride programm on juba alanud Tallinn Bearty kunstinäitustega , mis ootavad külastajaid mitmes linnapaigas. 30. mail toimub pidulik avasündmus , kus tunnustatakse kogukonna toetajaid ja silmapaistvaid tegutsejaid Vikerkaarekangelaste galal. Laupäeval, 31. mail kulmineerub pride traditsioonilise rongkäiguga, mis saab alguse Harju tänavalt , ning jätkub vabaõhukontserdiga Tornide väljakul , kus astuvad lavale armastatud artistid Inger ja su/mi . Üritus on tasuta ja avatud kõigile. Tallinn Pride 2025 projektijuht Keio Soomelt usub, et kohalik pride on hea meeldetuletus, et iga süda loeb ja mitte ükski ei tohiks jääda maha. “Pride on minu jaoks eelkõige sündmus, mis julgustab ja toetab LGBT+ inimesi. See on selge sõnum, et me ei ole üksi – koos on kindlam ja parem,” lisas Soomelt. “Tänastes turbulentsetes oludes on kogukonna toetus eriti oluline. Loodetavasti saab meid 31. mail taas palju olema – jagame üksteisele ja toetavatele sõpradele seda rõõmu ja tuge, mida kogukonnana loome,” sõnas ta lõpetuseks. Lisaks Eesti LGBT Ühingu korraldatud sündmustele pakuvad mitmed partnerorganisatsioonid kultuuriüritusi ja kokkusaamisi, mis aitavad tugevdada kogukonnatunnet ning kutsuvad laiemat ühiskonda kaasa mõtlema õiglasema ja turvalisema ühiskonna teemadel. Tallinn Pride 2025 korraldab Eesti LGBT Ühing koos partneritega. Rohkem infot programmi jm kohta leiab aadressilt lgbt.ee/tallinnpride . Keio Soomelt Tallinn Pride 2025 projektijuht Eesti LGBT Ühing keio@lgbt.ee

Eesti LGBT Ühing kutsub taaskord kõiki esitama kandidaate Vikerkaarekangelase auhinnale! See on meie võimalus tunnustada ja tänada inimesi, kes on oma tegude ja sõnadega aidanud kaasa LGBT+ kogukonna õiguste, heaolu ja nähtavuse suurendamisele Eestis. Kes on Vikerkaarekangelane? Vikerkaarekangelane on inimene, kollektiiv või organisatsioon, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ning nende eest seisnud. Ta on eeskujuks ja teerajajaks võrdse, avatud, kaasava ning vägivallatu ühiskonna loomisel. Tema sõnad ja teod innustavad ning toetavad LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja laiemat avalikkust. Miks esitada kandidaat? Eesti on täis inspireerivaid ja julgeid inimesi, kes töötavad väsimatult, et muuta elu Eestis võrdsemaks ja hoolivamaks. Vikerkaarekangelase auhind annab võimaluse neid inimesi märgata ja tunnustada – olgu selleks aktivist, õpetaja, meditsiinitöötaja, sõber või kollektiiv, kes on olnud toeks ja eeskujuks. Kandidaatide esitamine Esita kandidaat Vikerkaarekangelase tiitlile siin . Kandidaatide esitamise tähtaeg on 12. mai 2025. Rohkem infot kangelaste esitamise, valimise ja väljakuulutamise kohta leiad statuudist . Anna oma panus ja esita kandidaat!

Praxis koostöös Eesti LGBT Ühinguga andis välja uue infomaterjali vaimse tervise spetsialistidele, et aidata neil paremini mõista ja toetada LGBT+ noori. LGBT+ noortel on suurem risk kogeda depressiooni, ärevust ja muid vaimse tervise probleeme. Sageli esinevad neil raskused, mis on seotud oma identiteedi avaldamise, vähemusstressi ja ühiskonna normidega kohanemisega. Samuti võivad lisanduda väljakutsed kodus ja koolikeskkonnas, kus nad võivad kokku puutuda diskrimineerimise või tõrjutusega. Materjal pakub praktilisi nõuandeid näiteks sellistel teemadel: Kuidas luua turvaline ja ligipääsetav keskkond? Kuidas toetada LGBT+ noore vaimset tervist ja pakkuda praktilist abi? Mida teha, kui noore lähisuhted või kodune olukord on probleemsed? Milliseid ohte kätkeb endas konversiooniteraapia? Transsooliste ja intersooliste noorte eripärad ja nende toetamise võimalused. Lisaks leiab materjalist praktilisi tööriistu, vestlussoovitusi ja lingid täiendavatele ressurssidele. Infoleht on mõeldud vaimse tervise spetsialistidele, kes puutuvad kokku LGBT+ noortega ja soovivad pakkuda neile parimat võimalikku tuge. Materjali saad alla laadida siit . Soovime, et see materjal inspireeriks spetsialiste avatud meele ja teadmistega LGBT+ noori toetama!

Meil on hea meel teatada, et 30.–31. mail toimub Tallinnas Pride! Pride on hetk, mil tähistame mitmekesisust, kuid see on ka meeldetuletus, et võrdne ja turvaline ühiskond ei teki iseenesest – selle nimel tuleb veel tööd teha. Foto: Tiiu Heinsoo, Baltic Pride 2023 Selleks, et selle aasta Pride peegeldaks kogukonna häält ja väärtusi, kutsume sind kaasa mõtlema! Mis võiks olla 2025. aasta Tallinn Pride’i slogan? Mis sõnum ühendaks meid ja peegeldaks 2025. aasta Pride’i vaimu? 👉 Ideid ootame kuni 25. märtsini siin . 💡Hoia end Pride infoga kursis: lgbt.ee

Taaskord me oleme siin. 2019. aastal tekitas ühiskonnas tormi Vikerlaste (LGBT+ kogukonna koor) osalemine Laulupeol. Kuus aastat hiljem ei saa korraldajad hakkama viipekeelse kooriga. Vabariigi sünnipäeva eel on hea korrata mu varasemat mõtet vabadusest: Ei ole suuremat ega õigemat vabadust, on lihtsalt vabadus. Vabadus ei tähenda aga ainult vaba riiki, vaid ka seda, kas selle vaba riigi sees on inimesed lõpuni vabad - vabad olemaks, kes nad päriselt on, vabad eneseteostusele, vabad armastusele, vabad võimalustele. Meie ümber on palju erinevaid inimesi, kellest keegi pole olulisem ega ebaolulisem. Küll aga on neid, kes ei ole päriselt vabad. Inimesed, kes näiteks ei saa välja oma kodust, kes ei pääse ligi teenustele, kelle keelt ei mõista perearst, kelle armastus ei ole justkui õige, kelle perest ei tohi rääkida koolis, kelle võimalused piiravad haridustee, kelle kodus on vägivald, kelle laual ei ole piisavalt toitu. Meie riik on täpselt nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli. Ja nõrgimaks lüliks on tahtmatus pakkuda kaitset kõigile oma inimestele ja nende mitteväärtustamine; mis ei anna kõigile võrdseid võimalusi ja vabadusi. Kui me tahame olla päriselt vaba riik, siis me peame aitama kõigil tema inimestel olla vabad. Igaüks meist peab tundma ennast turvaliselt ja kaasatuna ning teadma, et temast hoolitakse ja teda väärtustatakse, sest terved ja õnnelikud inimesed võrdub terve ja õnnelik riik. Kuni meie hulgas on inimesi, kes ei ole päriselt vabad, ei ole me vabariik, mis on vaba riik. Ja siin me nüüd oleme – meil on inimesed, kes ei ole vabad eneseteostusele, vabad võimalustele, kes ei ole lõpuni vabad. Ja meil on privilegeeritud inimesed, kes ei mõista võrdse kohtlemise sisu, sest nad ise ei ole kunagi kogenud ebavõrdset kohtlemist. Võrdne kohtlemine ei tähenda seda, et kõik peavad ette laulma ja me valime parimad laulukaare alla. See tähendab seda, et me oleme alustuseks loonud kõigile ligipääsu osalemaks ettelaulmisel. Näiteks on meie materjalid kättesaadavad pimedatele, ettelaulmise hooned ligipääsetavad liikumispuudega inimestele ja hindamismudelid võimaldavad hinnata mh ka viipekeelseid koore. Me ei tohi lasta ühiskonnal juurutada narratiivi, kus need, kellel pole takistusi, räägivad erikohtlemisest nende üle, kellele nad ise pole võimalusi loonud. Kuidas saame rääkida praeguses olukorras võrdsest kohtlemisest, kui me ise pole loonud võimalustele kohandatud tingimusi? Kui hindamismudel puudub, siis on see korraldajate tegemata töö, mitte viipekeelse koori soov saada erikohtlemist. Selle vea parandamiseks peab korraldaja võtma vastutuse – otsides lahendusi, mitte vabandusi. Kui päris aus olla, siis antud olukord on meie kõigi tegemata töö – me ei ole märganud inimesi ja kogukondi enda ümber… Me ei ole loonud ligipääsetavust sinna, kus see olema peab. Me ei ole seisnud nende eest, kes ei kuulu meie kogukonda. Aga me saame parandada oma viga. Me peame tegema häält – kirjutama, helistama, rääkima, küsima, uurima, mässama.. Me peame tegema seda, et parandada oma viga. Sest kuidas me muidu läheme suvel Laulu- ja tantsupeole? Kuidas me läheme Eesti kultuuri peole, mille teemaks seekord on "Iseoma" . Peole, mis sel aastal viitab identiteedile, vabadusele, iseolemisele ja kuuluvusele. Mis kutsub meid mõtlema sellele, kes me oleme, kuhu kuulume ja kuidas saame oma kultuuri ja traditsioone edasi kanda, olles samal ajal avatud ja mitmekesised. Kellele kuulub Laulu- ja tantsupidu? Kellele kuulub Eesti kultuur? Kellele kuulub Eesti?

Harkavi PrideHub, mida veab MTÜ Sphere, on Ukrainas tegutsev LGBT+ kogukonnakeskus, mis pakub turvalist ruumi, tuge ja abi neile, kes seda vajavad. Lisaks igapäevasele tegevusele on keskus ka varjupaigaks neile, kes on sunnitud oma kodudest lahkuma. Praeguses keerulises olukorras vajavad nad meie toetust rohkem kui kunagi varem. Et keskus saaks oma tegevust jätkata ja pakkuda vajalikku tuge, vajavad nad mitmeid olulisi esemeid. Keskusel on hädavajalike esemete nimekiri, nt vajavad nad: Pesumasin koos kuivatiga  – oluline hügieeni tagamiseks varjupaigas. Külmkapp  – meeskond töötab keskuses iga päev ning vajab toidu säilitamise võimalust. Veepaagid ja kanistrid tehnilise vee hoidmiseks  – kriisiolukordades hädavajalik. Videovalve kaamerad ja kõvaketas salvestamiseks  – turvalisuse tagamiseks. Küttekehad  – ruumide soojendamiseks talvel. Voodipesu ja tekid  – keskus pakub majutust abivajajatele. Pikendusjuhtmed ja adapterid  – elektriseadmete ühendamiseks. PrideHubi vajadused on suured ja kokku oleks neil tarvis üle 5000 euro, kuid ka väiksem abi tähendab neile palju, et oma tegevust jätkata! KUIDAS ANNETADA: Tee ülekanne märksõnaga “Ukraina” Eesti LGBT Ühingu kontole EE452200221043304212. Märksõna on oluline, et oskaksime seda eristada teistest annetustest. Annetusi kogume 20. märtsini! Rohkem infot MTÜ Sphere tegevuse kohta leiad nende kodulehelt: https://www.sphere.org.ua/