ERRi nõukogu esimehe väljaütlemine samast soost vanematega perede kohta on sobimatu ja ebaeetiline, kuna see on isiklike eelistuste esitamine maksumaksja rahastatud institutsiooni seisukohana. Erinevate peremudellite väljaarvamine Eesti väärtusruumist on vaenav ega peegelda ühiskonna tegelikku mitmekesisust ning samal ajal kahjustab ka avaliku ringhäälingu usaldusväärsust. ERR-i järelevarveorganina peab nõukogu esimees tagama, et organisatsioon tegutseb sõltumatult, erapooletult ja kooskõlas põhiseaduslike väärtustega. Perekondade kaitse on Eesti põhiseaduses selgelt sätestatud, mistõttu on ka avalik-õigusliku ringhäälingu kohus kajastada kõiki peremudeleid. Kui palju on Veidemann näinud või kuulnud samast soost vanematega perekondi rahvusringhäälingu kanalitel peale viimatise isadepäeva saate? Riik on kehtestanud abieluvõrdsuse, mis seadustab samast soost vanematega perede kooselu ning näitab selgelt, milline väärtusruum Eestis kehtib. Viimaste aastate küsitlused näitavad, et abieluvõrdsus on üha enam toetatud ning see trend on olnud tõusvas joones alates kooseluseaduse vastuvõtmisest. Väide, et 99% inimestest käsitleb perekonda ainult mehe ja naise kooslusena, on lahmiv ja meelevaldne. Kust sellised numbrid? Riigikantselei 2023. aasta avaliku arvamuse seire näitas, et 59% Eesti elanikest toetab abieluvõrdsust. On palju peresid, kus lapsed kasvavad armastuses ja turvalisuses, ning nende perede õnn ei sõltu kellegi isiklikest väärtustest. Siiski aga saavad samast soost vanematega peredes kasvavad lapsed selliste väljaütlemiste tõttu signaali, et nende pered on valed ega ei sobi Eesti väärtusruumi. Ja millise sõnumi saavad noored, kes tunnevad, et soovivad olla suhtes endaga samast soost inimesega, kui rahvusringhäälingu juhtorgani liige ütleb, et „lapsed tuleks eemal hoida niisugustest suhetest“ ja et tuumikperekond on vaid „mees, naine ja lapsed“. Samal ajal aga ei ole ERR-i nõukogu esimehel olnud mahti isadepäeva avalikus sõnavõtus hukka mõista laste väärkohtlemist või hooletusse jätmist perekondades. Kas see pole mitte sõnum, mida ühiskonnas peaksime tõepoolest üleval hoidma – meie väärtusruum on laste turvalisus ja hool perekondades, olenemata selle mudelist. Ja oluline tuumikperekond on perekond, kus lapsed on hoitud ja armastatud, just selliselt nagu nägime hommikusaates Hildat ja Hubertit. Aili Kala Eesti LGBT Ühingu juhtatuse liige ja kolme lapse ema

Pärast abieluvõrdsuse kehtestamist on LGBT+ õiguste areng Eestis jäänud paigale. Kuigi viimastel aastatel on tehtud üksikuid positiivseid samme, ei ole tekkinud terviklikku ja toimivat süsteemi, mis tagaks LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitse ja võrdsuse kõigis eluvaldkondades. Peamised kitsaskohad Soolise ülemineku protsess on jätkuvalt piiratud. 2025. aastal jõustunud määrus, mis pidi reformima juriidilise soo tunnustamist, ei ole praktikas muutusi toonud. Meditsiinilised ja juriidilised protsessid on endiselt põimunud viisil, mis rikub inimeste õigust enesemääramisele ja tervise kaitsele. Vaenukõne ja vaenukuritegude regulatsioon puudub. Kuigi vaen LGBT+ inimeste vastu on Eestis ja Euroopas kasvanud, on seadusandlus jäänud toppama. See tähendab, et vaenumotiiviga vägivald on alaraporteeritud ja ohvrid jäävad sageli kaitseta. Diskrimineerimisvastane kaitse on ebaühtlane. Eestis puudub endiselt seadus, mis kaitseks LGBT+ inimesi tõhusalt ka väljaspool töövaldkonda – näiteks hariduses, tervishoius ja teenuste kättesaadavusel. Intersooliste inimeste õigused on tähelepanuta. Eestis puudub piisav teadmine, regulatsioon ja praktika, mis kaitseks intersoolisi lapsi ja täiskasvanuid ebavajalike ning pöördumatute meditsiiniliste sekkumiste eest. Euroopa kontekst Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu tasandil on vastu võetud uusi strateegiaid ja soovitusi, mis annavad Eestile selged suunised LGBT+ võrdsuse edendamiseks. Samas juhivad huvikaitseorganisatsioonid tähelepanu, et ELi uus LGBTIQ strateegia jääb liiga üldsõnaliseks , arvestades kasvavat vaenukõnet ja poliitilisi tagasilööke mitmes riigis. Positiivse arenguna paistab silma Euroopa Nõukogu soovitus intersooliste inimeste õiguste kaitseks, mis võiks olla Eestile oluline lähtekoht edasiseks reformiks. Kohtupraktika Euroopa Kohtu värsked seisukohad toetavad selgelt: enesemääratlusel põhinevat juriidilise soo tunnustamist; LGBT+ perede piiriülest tunnustamist ja laste õiguste kaitset. Statistika ja uuringud Statistika näitab, et üle 40% LGBT+ inimestest Eestis tunneb end endiselt ebaturvaliselt , eriti trans- ja mittebinaarsed inimesed töö- ja tervishoiuvaldkonnas. Eesti koht ka ILGA-Europe’i Rainbow Map ’is on püsinud muutumatuna. Lootust andvad sammud Olulise positiivse muutusena lõpetati 2024. aastal Eestis meestega seksivate meeste diskrimineerimine veredoonorluses. Mitmed rahvusvahelised praktikad ja juhised LGBT+ valdkonnas pakuvad tugevat alust edasisteks reformideks, kui nende rakendamiseks tekib Eestis poliitiline tahe. Üldine hinnang Eestis on LGBT+ inimeste õiguste areng jõudnud murdepunkti . Ilma vaenukõne kriminaliseerimiseta, soolise enesemääramise tegeliku rakendamiseta, diskrimineerimisvastase kaitse laiendamiseta ja huvikaitseorganisatsioonide sisulise kaasamiseta jääb abieluvõrdsus üksikuks edulooks. 👉🏻 Põhjalikuma ülevaate leiad Inimõigused Eestis 2026 aruande LGBT+ peatükist . 👉🏻 Aruande peatüki koostas Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuht Aili Kala. ___________________________________ Inimõigused Eestis 2026 on Eesti Inimõiguste Keskuse koostatud põhjalik ülevaatearuanne, mis vaatleb aastatel 2024–2025 Eesti inimõiguste olukorda. See on valminud koostöös eri valdkondade ekspertidega, käsitledes teemasid alates piinamisest kuni sotsiaalsete inimõigusteni. Aruanne hindab, kuidas riik on inimõigusi kaitsnud ja kus on kitsaskohad, tuues välja nii positiivseid arenguid kui ka valdkondi, mis vajavad edasist tähelepanu ning lahendusi.

Esitasime jaanuari alguses Justiits- ja Digiministeeriumile arvamuse karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste kohta, millega muudetakse vaenu õhutamise ning vaenumotiiviga kuritegude sätteid. Eesti LGBT Ühing tegutseb järjepidevalt LGBT+ inimeste õiguste ja heaolu kaitsel, lähtudes nende kogemustest, rahvusvahelisest parimast praktikast ning teaduspõhistest uuringutest. Oleme rõhutanud, et LGBT+ inimestel on vajakajääv kaitse vaenukõne ja vaenukuritegude eest ning et nende kaitse tugevdamine on ühiskonna turvalisuse ja võrdsuse seisukohalt hädavajalik. Juhime tähelepanu, et eelnõu koostamisel ei ole arvestatud otseselt puudutatud sihtgruppide ega nende esindusorganisatsioonide kaasamisega, mis on vastuolus hea õigusloome tava ning kaasava poliitika põhimõtetega. Seadusloome ilma mõjutatud kogukondade ja vabaühenduste teadmiste ja kogemuste kaasamiseta seab ka kahtluse alla, kas eelnõu suudab täita oma eesmärki. Toome välja põhimõtted, mis parandavad LGBT+ inimeste kaitset vaenukuritegude eest: 2019. aastal FRA läbiviidud uuringu(1) järgi oli Euroopas iga viies transsooline või intersooline inimene kogenud fü ü silist või seksuaalset vägivalda uuringule eelnenud viie aasta jooksul, mis on kaks korda rohkem kui teistes LGBTI gruppides. Kuna trans- ja intersoolisi inimesed kogevad vägivalda rohkem tulenevalt nende identiteedi tõttu, siis vajavad nad kaitset nende identiteedi tunnuste alusel. Trans- ja intersooliste inimeste kaitset vajavad tunnused on sooline identiteet, sooline eneseväljendus ja sootunnused. Ka Euroopa Komisjon soovitab ELi põhiväärtuste edendamiseks ja ELi põhiõiguste harta järgimise tagamiseks lisada vaenu eest kaitstud tunnuste loetelusse soolise identiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnused. Euroopa Komisjoni ja Ilga-Europe andmete põhjal on viimastel aastakümnetel vaenukõne ja -kuriteod Euroopas järsult kasvanud. Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) 2015. aasta soovituses määratleti vaenukõne järgmiselt: „isiku või isikute rühma alavääristamise, vihkamise või halvustamise propageerimine, edendamine või õhutamine mis tahes vormis, samuti sellise isiku või isikute rühma ahistamine, solvamine, nendega seotud negatiivsete stereotüüpide loomine, häbimärgistamine või ähvardamine ning kõigi eespool nimetatud väljendusvormide põhjendamine rassi, nahavärvi, sünnipära, rahvusliku või etnilise päritolu, vanuse, puude, keele, usutunnistuse või veendumuste, bioloogilise soo, sotsiaalse soo, soolise identiteedi, seksuaalse sättumuse ja muude isiklike tunnuste või seisundi alusel “(2). Sama seisukoht on ka KarS § 58 p 14 tunnuste suhtes. Eelnõu näeb § 151² kaudu ette rangema koosseisu rassismi ja ksenofoobia puhul, samas kui LGBT+ inimeste suhtes suunatud vaenu raskendava asjaoluna ei käsitleta. See tähendab, et avalik üleskutse diskrimineerimisele, vihkamisele või vägivallale on kuriteona karistatav üksnes rahvuse, rassi, nahavärvi, päritolu või usutunnistuse alusel, samal ajal kui vaenu õhutamine teiste kaitstud tunnuste puhul (nt seksuaalne sättumus, ühingu ettepanekul ka sooline identiteet, sooline eneseväljendus, sootunnused) jääb väärteoks. Selline lähenemine loob Eesti õiguses selge hierarhia kaitstuse osas ja läheb vastuollku ka põhiseaduse § 12 põhimõttele, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Palun ühtlustage § 151 ja § 151² kohaldamisala ja sanktsioonid, e t vaenu õhutamise eest karistatav tegevus oleks seaduse ees võrdselt käsitletud sõltumata isiku kaitstavast tunnusest. Oleme käsitlenud vaenu reguleerimist pikemalt Eesti LGBT+ inimeste võrdsuse tegevuskava poliitikasoovitustes . Viited: European Union Agency for Fundamental Rights. (2020). A long way to go for LGBTI equality. Publications Office. https://data.europa.eu/doi/10.2811/582502 Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon (ECRI) 2015. aasta detsembri üldine poliitikasoovituse nr 15 vaenukõnevastase võitluse kohta , lk 3.

Baltic Pride naaseb 2026. aastal Tallinna ning viib kokku inimesed üle Baltikumi ja kaugemaltki. Pride on koht, kus tähistame mitmekesisust ja meie kogukonda, kuid see on ka meeldetuletus, et võrdne ja turvaline ühiskond ei teki iseenesest, vaid vajab pidevat tööd ja pühendumist. Foto : Tallinn Pride 2025, @peroksiid/Alecc Et Pride’i keskne sõnum peegeldaks päriselt meie kogukonda, selle mitmekesisust, muresid, rõõme ja väärtusi, kutsume kõiki kaasa mõtlema. Mis võiks olla 2026. aasta Baltic Pride’i slogan? Milline sõnum ühendaks meid ning kõnetaks nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi külalisi? 👉 Ideid ootame kuni 22. detsembrini . 💡Hoia end Baltic Pride infoga kursis: Eesti LGBT Ühingu koduleht Eesti LGBT Ühingu Instagram Eesti LGBT Ühingu Facebook Baltic Pride Instagram Baltic Pride Facebook

25. novembril 2025 tegi Euroopa Liidu Kohus  olulise otsuse kohtuasjas Jakub Cupriak-Trojan ja Mateusz Trojan vs Wojewoda Mazowiecki (C-713/23) . Kohus leidis, et ELi õigusega on vastuolus, kui liikmesriik keeldub tunnustamast teises liikmesriigis sõlmitud samast soost paari abielu, kui paar on kasutanud oma õigust vabalt liikuda ja elada Euroopa Liidus. Juhtum puudutas Poola  otsust keelduda Saksamaal sõlmitud samast soost paari abielu kandmisest Poola perekonnaseisuregistrisse, põhjendusega, et Poola õigus ei luba seda. Paar elab praegu Poolas ning neid ei kohelda seal abielupaarina. ELi Kohus rõhutas, et ELi kodanikel on õigus pereelule nii teises liikmesriigis kui ka oma koduriiki naastes. Kui pereelule on loodud mõnes liikmesriigis, sh abielu kaudu, peab olema tagatud võimalus seda pereelu jätkata ka pärast kodumaale naasmist. Abielu mittetunnustamine võib põhjustada tõsiseid raskusi igapäevaelus, alates haldus- ja tööalastest küsimustest kuni eraelu ja õiguskaitseta jäämiseni. Kohus leidis, et Poola keeldumine rikub: ELi toimimise lepingu artikleid 20 ja 21 (liikumis- ja elamisvabadus), ELi põhiõiguste harta artiklit 7 (õigus era- ja pereelule), ning artiklit 21 (keeld diskrimineerida seksuaalse orientatsiooni alusel). Oluline on, et kohus rõhutas: see otsus ei kohusta liikmesriike kehtestama abieluvõrdsust oma riigisiseses õiguses . Küll aga peavad nad leidma viisi, kuidas teises liikmesriigis seaduslikult sõlmitud samast soost paaride abielu tunnustada. Kui, nagu Poolas, on abielu välisriigis sõlmimise korral ainus tunnustamise viis selle registrisse kandmine, tuleb seda menetlust kohaldada samadel alustel nii eri- kui samast soost paaride suhtes. Otsus tugineb ka Euroopa Inimõiguste Kohtu  varasematele lahenditele, milles on juba leitud, et Poola on rikkunud kohustust tagada samast soost paaridele nende suhte tunnustamine ja kaitse. Mõju ulatub Poolast kaugemale. Otsus on oluline pretsedent riikidele, kus samast soost paaridel puudub endiselt igasugune õiguslik tunnustus, nagu Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Leedu. Samuti puudutab see kõiki ELi riike, kus puudub abieluvõrdsus. Juhtumiga seotud advokaatide hinnangul tähendab otsus, et Poola ametiasutused peavad edaspidi väljastama samast soost abikaasadele abielutunnistusi samadel alustel nagu eri soost abikaasadele, mis lihtsustab oluliselt õiguste kasutamist ja tõendamist. ILGA-Europe  rõhutas, et otsus kinnitab: abielu tunnustamine on keskne osa ELi kodanike liikumisvabadusest ning Euroopa Komisjon peab nüüd tagama, et liikmesriigid, sh Poola, otsust ka tegelikult rakendaksid. See lahend on järjekordne samm olukorra suunas, kus samast soost paaride pereelu ei katke riigipiiril – vähemalt mitte Euroopa Liidus. 🌈 Loe lähemalt artiklist We welcome the EU’s Top Court landmark judgment: Member States Must Recognise Same-Sex Marriages from Other EU Countries .

Augusti lõpus tuli välja uus sotsiaalministri määrus, mis reguleerib soolise ülemineku toiminguid. See on väga oodatud muudatus, sest eelmine määrus oli aastast 1999 ning seetõttu aegunud ja patologiseeriv nii sisult kui sõnavaralt. Määruse koostamise protsessis tegime koos Soouuringute keskusega Dike ja Eesti Transinimeste Ühinguga ühiselt oma ettepanekud määruse esialgse eelnõu muutmiseks. Neid ettepanekuid toetasid ka Feministeerium, Mõttekoda Praxis ja Võrdse kohtlemise võrgustik. Rõõmustame, et meie tagasisidega arvestati ja ettepanekud võeti märkimisväärses osas vastu. Küll aga oleme saanud signaale, et määrusesse läinud muutused ei ole veel praktikasse jõudnud. Meie esimeseks sammuks on nüüd kohtuda erinevate osapooltega – arstliku ekspertiisikomisjoni, arstide ja ministeeriumiga ning töötada selle nimel, et uue määruse sätted kujuneksid ka reaalseks praktikaks – nii nagu olid need kavandatud transinimeste parimate huvide kaitseks. Uue määrusega saab tutvuda siin – https://www.riigiteataja.ee/akt/126082025011 . Hoiame teid arengutega kursis ning kutsume teid jagama oma kogemusi arstide ja komisjoniga, kirjutades Eevale (eeva@lgbt.ee) või Ailile (aili@lgbt.ee). Teie panus aitab meil paremini mõista kitsaskohti ja teha ministeeriumile asjakohaseid ettepanekuid.

Saatekülalised koos saatejuhi Kristiinaga (keskel). Foto: IDA Radio Kuna geide päeva kalendris ei ole, pühendame muidu tähtpäevatu augusti saate just neile. Külas on karukultuuri festivali Tallinn Bearty korraldaja Alvar Ameljušenko ning ühingu kogemusnõustaja ja Eesti Inimõiguste Keskuse assistent Joosep. Noorem Joosep ja vanem Alvar jagavad mõtteid, kogemusi ja oletusi, miks geimehed on just sellised, nagu nad on. Kuidas mõjutab kohalik ajalugu geide enesekuvandit? Millist rolli mängivad geid LGBT+ kogukonnas? Milline on nende enda kogukond? Millised on seksuaalse vabaduse kultuuri plussid ja miinused? Tuleb välja, et ühiskondlikku arvamust geimeestest kujundavad erinevad struktuurid alates meediast kuni hariduseni, ning see arvamus on sageli silmakirjalik ja vastuoluline. Samal ajal seisavad geimehed silmitsi geikultuuris kujunevate normidega, mis ka kõigile ei sobi. Nii kohtubki üldinimlik kuuluvustunde otsing subkultuuriliste nüansside ja vähemuse tegelikkusega. Kõiki “Argieluvõrdsuse” osasid saad kuulata IDA raadio kodulehel ja Spotify’s . Oleme eetris iga nelja nädala tagant esmaspäeviti kell 15. Igas saates vastame ka kuulaja küsimusele, mille saad esitada meie Instagrami stoori kaudu. Jälgi meie kontot @lgbt.ee , et silma peal hoida! Märkus . Saates kasutas üks külaline mõistet "soovahetus", mis ei ole korrektne. Õige on rääkida soolisest üleminekust, sest inimene ei vaheta ega muuda oma sugu, vaid elab vastavalt oma (tunnetuslikule) soole. Mõistete kohta saab lähemalt lugeda meie sõnastikust .

PRESSITEADE 31.05.2025 30. mail andis Eesti LGBT Ühing Tallinn Pride’i avasündmusel taas välja Vikerkaarekangelaste tunnustused – tänuavaldused inimestele ja organisatsioonidele, kes on aidanud hoida ja arendada LGBT+ kogukonda – tehes nähtavaks seni varju jäänud hääli, luues turvalisi ruume, jagades teadmisi, tuues kultuuri keskele ja seistes visalt inimväärikuse eest. Eesti LGBT Ühingu koostöö koordinaator Eeva Koplimets näeb Vikerkaarekangelaste tunnustamises kogukonna ühismälu loomist: „Need on lood inimestest, kes ei küsi, kas keegi peab tegema, vaid lihtsalt teevad. Vaiksel viisil, järjepidevalt, suure südame ja südikusega,“ ütles Koplimets. „Kangelased ei kanna keepi – nad korraldavad pidusid, teevad sõnastikke, seisavad õiguste eest ja loovad turvalisi kohti. See on tohutult inspireeriv ja liigutav,“ sõnas ta lõpetuseks. Vikerlased, Vikerkaarenagelased 2025; Pildi autor: @peroksiid/Alecc 2025. aasta Vikerkaarekangelased on: Elutöö – Jaan Kroon , Tartu kväärikogukonna vaikne tugisammas ja Vikerruumi looja Poliitika, seadusloome, valitsus – Eduard Odinets , järjepidev LGBT+ õiguste eest seisja poliitikas Tiivustaja – Elisabeth Staak , drag-kunsti ja kogukonnatunnet kasvav jõud Meedia, kampaania, teavitustöö – Vikervaade , kogukonna oma häälekandja Vaimne tervis ja meditsiin – Eesti HIV-positiivsete Võrgustik (EHPV) , MSM kogukonna toetaja ja ennetustöö eestvedaja Oma hääl – Aubrey Lay , intersoolisuse nähtavuse ja arusaamise suurendaja Kultuur – Segakoor Vikerlased , Eesti esimene LGBT+ koor ja kogukonna süda Haridus ja noorsootöö – Eesti Seksuaaltervise Liit , järjekindel liitlane kaasava seksuaalhariduse loomisel ja LGBT+ noorte toetamisel Tallinn Pride 2025 projektijuht Keio Soomelt usub, et Vikerkaarekangelased kehastavad kogukonna vastupidavust ja hoolivust: “Vikerkaarekangelased panustavad igapäevaselt mitte ainult oma kogukonda, vaid kogu ühiskonda. Nende inimestega on tõeliselt uhke kõrvuti seista, et koos kogukonda hoida ja arendada,” ütles Soomelt. „Vikerkaarekangelaste tunnustamine on meie viis öelda aitäh. Nii neile, kui ka kõigile, kes oma igapäevases elus loovad paremat, õiglasemat ja soojemat Eestit,“ lisas ta. Tallinn Pride jätkub 31. mail rongkäigu ja kontserdiga Tornide väljakul . Rongkäik saab alguse kell 13.00 Harju tänavalt ning liituma on oodatud kõik, kes soovivad seista võrdse ja hooliva ühiskonna eest. Lisainfo ja programm: lgbt.ee/tallinnpride

Igal aastal 17. mail tähistatakse rahvusvahelist homo-, bi-, inter- ja transfoobia vastast päeva –   IDAHOBIT . Just täna 1990. aastal eemaldas Maailma Terviseorganisatsioon homoseksuaalsuse psüühikahäirete nimekirjast. See oli ajalooline samm, mis tõi kaasa laiemad muutused LGBT+ õiguste mõtestamisel. Tänaseks tähistatakse IDAHOBITit enam kui 130 riigis , ka seal, kus homo- ja transinimesi endiselt kriminaliseeritakse. IDAHOBIT tuletab meile meelde, et inimõiguseid ei tohi kunagi võtta iseenesestmõistetavalt.  Inimõigused on haprad – isegi seal, kus need on kord juba välja võideldud. Ajalugu ja tänapäev näitavad, kui kiiresti võivad inimõigused kaduda – alates 1933. aasta Natsi-Saksamaast kuni 2025. aasta Ameerika Ühendriikideni. Vaen ei alga alati karjumise ega rusikahoopidega. Sageli algab see hoopis vaiksete sammudega, ebavõrdsuse normaliseerimisega või vaikiva heakskiiduga ebaõiglusele. Ka Eestis kogevad LGBT+ inimesed endiselt diskrimineerimist, vaenu ja tõrjutust. Liiga tihti jäävad need juhtumid tähelepanuta või reageerimata. Vaenukuritegude ohvrid ei pruugi pöörduda abi saamiseks kuhugi hirmu, varasema negatiivse kogemus või usalduse puudumise tõttu. Ka spetsialistid ei pruugi alati osata neid kuritegusid ära tunda või õigesti käsitleda. Tulemuseks on süsteemne nähtamatus.   Eesti LGBT Ühing on sõnastanud järgmised poliitikasoovitused , mida riik peab ellu viima, et tagada LGBT+ inimeste kaitse: Kehtestada seadusega LGBT+ inimeste kaitse diskrimineerimise eest väljaspool töövaldkonda, nt hariduses, tervishoius ja sotsiaalteenuste saamises ning toodete ja teenuste kättesaadavuses. Laiendada kaitstavate tunnuste loetelu lisaks seksuaalsele orientatsioonile ja soole nii, et neis oleks selgelt väljendatud kõik SOSISEST-tunnused. Teha kättesaadavaks erinevad vaenukuritegudest teatamise võimalused, luua võimalus neist teatada ka kõrvalisel ja anonüümsel inimesel. Luua juhised, mis suurendavad politsei, õiguskaitsesüsteemi ja ohvriabitöötajate teadlikkust LGBT+ inimeste, sealhulgas mitmest diskrimineerimist kogevate gruppide konkreetsetest muredest. Korraldada regulaarseid LGBT+ teemalisi koolitusi, et kujundada õiguskaitsesüsteemis töötavate spetsialistide hinnanguvabu hoiakuid LGBT+ inimeste suhtes. Hinnata mainitud koolituste mõju, et efektiivsemalt tuvastada politsei ja õiguskaitsesüsteemi vajadusi näiteks lisakoolituste järele. Luua igasse suuremasse linna politseiüksused või määrata kontaktisikud, kes on spetsialiseerunud vaenukuritegudega tegelemisele. Luua võimalused koostöö ja vastastikuse mõistmise tekkeks politsei ja marginaliseeritud gruppide liikmete vahel. Tagada selleks vajalik väljaõpe, ressursid ja protsessid. Parandada eri viisidel ühiskonna teadlikkust SOSISEST-tunnustel vaenu motiiviga toimepandud kuritegudest ja nende mõjust marginaliseeritud gruppidele. Rõhutada vaenukuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise tähtsust. Toetada SOSISEST-tunnustel toimepandud vaenukuritegude ohvritega tegelevaid vabaühendusi, tagada neile piisav rahastus teadlikkuse parandamiseks, andmete kogumiseks ja ohvritele sihipärase toe pakkumiseks.   Mida saad teha sina, et pidurdada LGBT+ inimeste vastu suunatud vaenu? ✅  Kui töötad riigiasutuses, saad olla osa lahendusest: tõstata LGBT+ teemad aruteludes, algata asutuses koolitusi, aita tõsta kolleegide teadlikkust, toeta ohvreid julgelt ja hinnanguvabalt. ✅  Kui oled sõber, naaber, kolleeg: saad luua ruumi, kus keegi ei pea oma identiteeti varjama, kuula hinnanguvabalt oma lähedaste lugusid, seisa vastu vaenule ja normaliseeritud tõrjutusele, heiska vikerkaarelipp täna ja Pride’i nädalal, räägi LGBT+ teemadel, isegi kui see tundub esialgu ebamugav.   👉🏻 Tutvu Rainbow Map'iga siin  ja Eesti olukorraga siin .

Igal kevadel ilmub üks kaart, mis ei mõõda ilmateadet ega turismimagneteid, vaid midagi palju sügavamalt ühiskondlikku – kui kaitstud on LGBT+ inimeste õigused Euroopas. ILGA-Europe’i Rainbow Map 2025  on avaldatud taaskord ning tulemused on korraga nii hoiatavad kui lootustandvad. 🌈 Mida Rainbow Map andmed näitavad? Rainbow Map hindab Euroopa riikide seadusandlust ja poliitikaid LGBT+ inimeste suhtes. Koht edetabelis ei põhine hoiakutel ega meeleoludel, vaid reaalselt kehtivatel seadustel – kas riik võimaldab samast soost partneritel abielluda? Kas transinimesed saavad oma dokumente muuta? Kas vaenukuriteod LGBT+ inimeste vastu on kriminaliseeritud? 📉 Kukkujad: Ühendkuningriik, Ungari ja Gruusia Selle aasta kaart on karm lugemine neile, kes uskusid, et inimõigused liiguvad Euroopas ainult edasi. Ungari , Gruusia  ja Ühendkuningriik  tegid läbi suurimad langused. Ungaris keelati pride'id  ja selle korraldamine muudeti kriminaalkuriteoks, lisaks eemaldati seadustest viited soolisele identiteedile. Gruusias võeti vastu omnibus-laadne seaduspakett , mis keelab LGBT+ inimeste kogunemised, nähtavuse ja ka adopteerimisõigused samast soost paaridele. Ühendkuningriik langes oma ajalooliselt kõrgeimalt positsioonilt  22. kohale, kuna riigi ülemkohus määratles mõisted “naine” ja “sugu” üksnes bioloogilise soo alusel, sisuliselt õõnestades transinimeste juriidilist tunnustamist . ILGA-Europe’i huvikaitsejuht Katrin Hugendubel hoiatab, et suurimad tagasilöögid tõmbavad tähelepanu, kuid demokraatia õõnestamine toimub sageli märkamatult. “Suurimad pealkirjad räägivad Ühendkuningriigist ja Ungarist, aga demokraatia murenemine toimub vaikselt, nagu tuhat paberilõiget,” sõnab Hugendubel. “Seadusi, mis ei lahenda ühtegi tegelikku probleemi, kasutatakse järjest enam selleks, et marginaliseerida ja vaigistada,” täpsustab Hugendubel. 💙 Eesti: paigal, aga kas piisab? Eesti püsib samal kohal ja säilitab täpselt sama skoori , mis mullu pärast korralikku hüpet. Ühest küljest on see kinnitus, et me pole teinud tagasikäiku. Kuid samal ajal, kui Läti, Poola ja Saksamaa astuvad märgatavaid samme edasi, tundub Eesti seisak kõnekas. Läti  legaliseeris kooseluseaduse. Saksamaa  kehtestas enesemääramise seaduse, mis lihtsustab transinimeste dokumentide muutmist. Poola  tühistas “LGBT-vabad tsoonid” ja lõpetas avalike ürituste takistamise. Eestis on endiselt puudu nt intersooliste laste kaitse , ümberpööramistoimingute keeld  ning vaenukuritegude raskendava asjaoluna puudub vaenu motiiv . Transinimeste jaoks on olukord jäänud pikalt toppama: soo tunnustamise protsess on seotud meditsiiniliste protseduuride ja psühhiaatrilise hinnanguga , mis ei austa enesemääramise põhimõtet. Kuid samas on meil olemas kooseluseadus, abieluvõrdsus ja viljakas kodanikuühiskond. Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuhi Aili Kala sõnul näitab Eesti positsiooni püsimine samal tasemel küll stabiilsust, kuid mitte edasiminekut. “Näiteks kui Läti ja Saksamaa on viimase aastaga astunud olulisi samme edasi, ootavad Eestis mitmed inimõigustega seotud muudatused endiselt poliitilist tahet – alates transinimeste õiguste reformist kuni vaenukuritegude määratlemiseni,” selgitas Kala. Tema hinnangul ei piisa enam üksnes olemasolevate õiguste säilitamisest. “Kui tahame kuuluda nende riikide hulka, kes liiguvad võrdsuse suunas, siis tuleb meil olemasolevaid õigusi ka laiendada. Murettekitav areng mitmetes Euroopa riikides, sh Ühendkuningriigis ja Ungaris, näitab selgelt, et inimõigusi tuleb hoida elavana mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes,” lisas Aili Kala. ⚖️ Euroopa rünnaku ja vastupanu vahel Euroopa pilt on vastuoluline. Ühelt poolt tõusevad äärmusparempoolsed jõud , kes teevad koostööd traditsiooniliste konservatiividega, et LGBT+ õigusi rünnata. Teisalt on kodanikuühiskond ja kohtud  paljudes riikides suutnud vapralt vastu seista. Näiteks: Tšehhi  konstitutsioonikohus tühistas steriliseerimise nõude soo tunnustamisel. Sloveenias  kinnitati, et naispaarid ja üksikud naised tohivad kasutada kunstlikku viljastamist. Läti  tunnistas kehtetuks “propaganda” seadused, mis piirasid LGBT+ nähtavust. Need pole muutused ainult seadusandluse tasandil – need on märgid sellest, et iga samm loeb , ja õiguste kaitsmine ei toimu ainult parlamentides, vaid ka kohtusaalides, tänavatel ja klassiruumides. 📊 Kuidas riigid liiguvad: võitjad ja kaotajad 🌈 Kõige kõrgemal:  🥇 Malta  – 88.83% (1. koht)  🥈 Belgia  – 85.31% (2. koht)  🥉 Island  – 84.06% (3. koht)  Taani  – 80.10% (4. koht)  Hispaania  – 77.97% (5. koht) ✅ Eesti  – 45.91% (21. koht) ✅ Euroopa keskmine – 41.85% ✅ Euroopa Liidu keskmine – 51.13% 🚨 Kõige madalamal: Valgevene  – 10.16% (45. koht) Armeenia  – 9.16% (46. koht) Türgi  – 4.75% (47. koht) Aserbaidžaan  – 2.25% (48. koht) Venemaa  – 2% (49. koht) ⬆️ Suurimad tõusjad: Austria  (+4 kohta) – diskrimineerimiskaitse laiendamine, kuid reform ähvardab tagasipööret. Läti  (+4 kohta) – uus kooseluseadus. Saksamaa  (+3 kohta) – enesemääramise seadus transinimestele. Tšehhi  (+3 kohta) – samasooliste partnerite õiguslik tunnustamine. Poola  (+3 kohta) – “LGBT-vabad tsoonid” kaotatud, takistused avalikele üritustele eemaldatud. ⬇️ Suurimad kukkujad: Ungari  (−7 kohta) – Pride'i keelustamine, transinimeste kaitse eemaldamine seadustest. Gruusia  (−7 kohta) – LGBTI teemade avalik kajastamine ja õigused sisuliselt keelatud. Ühendkuningriik  (−6 kohta) – ülemkohtu otsus, mis tühistas transinimeste juriidilise tunnustuse praktikas. 🔑 Olulised arvud 2025. aastal Konversioonipraktikad (ka ümberpööramistoimingud) on keelustatud vaid 10 riigis . 6 riigis  puudub LGBT+ inimeste suhtes diskrimineerimisvastane kaitse. Abieluvõrdsus  kehtib vaid 22 riigis . 18 riigis  ei ole samas soost paaridel mingit õiguslikku kaitset. Transvanemlust  tunnustatakse täielikult ainult 8 riigis . Mittevajalikud meditsiinilised sekkumised intersooliste laste kehadesse  on keelatud ainult 6 riigis. 11 riigis puudub transinimestel igasugune võimalus juriidiliste andmete muutmiseks. Ainult 12 riigis  saavad transinimesed teha soolist üleminekut enesemääramise alusel . Vähemalt 14 riigis  on LGBT+ kogukondade kogunemis- ja ühinemisvabadus piiratud või rünnaku all . Seksuaalne orientatsiooni ja sooline identiteet on asüülitaotluse aluseks 27 riigis , kuid vaid 6 riigis on kaitstud intersoolised asüülitaotlejad. ❤️ “Ükski süda ei jää maha” Tallinn Pride 2025 moto “Ükski süda ei jää maha” on valusalt täpne ka Rainbow Mapi valguses. Euroopa, mis peaks olema inimõiguste kants, on korraga nii eesrindlik kui habras. Kui me tahame hoida Eesti kurssi võrdõiguslikkusel, siis ei piisa ainult sellest, et me ei kuku  – me peame ka astuma edasi . 👉🏻 Tutvu Rainbow Map'iga siin ja Eesti olukorraga siin .

PRESSITEADE 13.05.2025 Tallinn Pride 2025 toimub 30.–31. mail ning toob pealinna taas mitmetuhande osalejaga kogukonnasündmuse, mille keskmes on nähtavus, solidaarsus ja koosolemine. Tänavuse pride’i sõnum “Ükski süda ei jää maha” tuletab meelde, et igaühel on õigus kuuluvusele ja turvatundele. Pride programm on juba alanud Tallinn Bearty kunstinäitustega , mis ootavad külastajaid mitmes linnapaigas. 30. mail toimub pidulik avasündmus , kus tunnustatakse kogukonna toetajaid ja silmapaistvaid tegutsejaid Vikerkaarekangelaste galal. Laupäeval, 31. mail kulmineerub pride traditsioonilise rongkäiguga, mis saab alguse Harju tänavalt , ning jätkub vabaõhukontserdiga Tornide väljakul , kus astuvad lavale armastatud artistid Inger ja su/mi . Üritus on tasuta ja avatud kõigile. Tallinn Pride 2025 projektijuht Keio Soomelt usub, et kohalik pride on hea meeldetuletus, et iga süda loeb ja mitte ükski ei tohiks jääda maha. “Pride on minu jaoks eelkõige sündmus, mis julgustab ja toetab LGBT+ inimesi. See on selge sõnum, et me ei ole üksi – koos on kindlam ja parem,” lisas Soomelt. “Tänastes turbulentsetes oludes on kogukonna toetus eriti oluline. Loodetavasti saab meid 31. mail taas palju olema – jagame üksteisele ja toetavatele sõpradele seda rõõmu ja tuge, mida kogukonnana loome,” sõnas ta lõpetuseks. Lisaks Eesti LGBT Ühingu korraldatud sündmustele pakuvad mitmed partnerorganisatsioonid kultuuriüritusi ja kokkusaamisi, mis aitavad tugevdada kogukonnatunnet ning kutsuvad laiemat ühiskonda kaasa mõtlema õiglasema ja turvalisema ühiskonna teemadel. Tallinn Pride 2025 korraldab Eesti LGBT Ühing koos partneritega. Rohkem infot programmi jm kohta leiab aadressilt lgbt.ee/tallinnpride . Keio Soomelt Tallinn Pride 2025 projektijuht Eesti LGBT Ühing keio@lgbt.ee

Eesti LGBT Ühing kutsub taaskord kõiki esitama kandidaate Vikerkaarekangelase auhinnale! See on meie võimalus tunnustada ja tänada inimesi, kes on oma tegude ja sõnadega aidanud kaasa LGBT+ kogukonna õiguste, heaolu ja nähtavuse suurendamisele Eestis. Kes on Vikerkaarekangelane? Vikerkaarekangelane on inimene, kollektiiv või organisatsioon, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ning nende eest seisnud. Ta on eeskujuks ja teerajajaks võrdse, avatud, kaasava ning vägivallatu ühiskonna loomisel. Tema sõnad ja teod innustavad ning toetavad LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja laiemat avalikkust. Miks esitada kandidaat? Eesti on täis inspireerivaid ja julgeid inimesi, kes töötavad väsimatult, et muuta elu Eestis võrdsemaks ja hoolivamaks. Vikerkaarekangelase auhind annab võimaluse neid inimesi märgata ja tunnustada – olgu selleks aktivist, õpetaja, meditsiinitöötaja, sõber või kollektiiv, kes on olnud toeks ja eeskujuks. Kandidaatide esitamine Esita kandidaat Vikerkaarekangelase tiitlile siin . Kandidaatide esitamise tähtaeg on 12. mai 2025. Rohkem infot kangelaste esitamise, valimise ja väljakuulutamise kohta leiad statuudist . Anna oma panus ja esita kandidaat!