Otsingu tulemused

Pühad on täis kontraste – ühel päeval tundub kõik helge ja maagiline, järgmisel aga võib pühademöll ja pimedad õhtud panna igatsema vaikuse ja rahu järele. Mõne jaoks on see aeg täis pere ja sõprade soojust, teiste jaoks võib see olla üksinduse ja mõtiskluste periood. Õnneks on olemas filmid ja sarjad, mis aitavad meil hetkeks argipäeva unustada, end hästi tunda või hoopis oluliste teemade üle mõelda. Just selleks oleme kokku pannud LGBT+ filmisoovitused, mis sobib igale tujule – alates südamlikest armastuslugudest kuni säravate komöödiateni. Vali oma lemmik ja lase neil lugudel tuua pühadesse nii soojust kui ka inspiratsiooni. Kui tahad üksi või sõbraga nutta A Secret Love   räägib täpselt sellest, millele pealkiri viitab: salajasest armastusest. See südantsoojendav dokumentaalfilm viib meid tagasi 1940. aastatesse ja jutustab kahe naise, Terry Donahue ja Pat Henscheli, armastusloo. Nende suhe kestis ligi 70 aastat, mis polnud lihtne maailmas, kus LGBT+ suhted olid tugevalt stigmatiseeritud. Film avab akna nende igapäevaelule, valikutele ja julgusele hoida oma armastus elus, vaatamata ühiskondlikele piirangutele. "A Secret Love" ei ole ainult lugu armastusest, vaid ka pere, sõpruse ja identiteedi keerukusest. Snäkisoovitus:  kuum kakao vahukommidega ja vanaema retsepti järgi tehtud šokolaadiküpsised. Kui tahad romantikast unistada ja südames veidi valutada Call Me by Your Name  viib meid suvise Itaalia helgesse ja aeglasesse idülli 1980. aastatel. 17-aastane Elio ja tema pere võtavad suveks oma koju külaliseks doktorandi Oliveri. Noormeeste vahel tärkab ootamatult sügav ja kirglik suhe, mis avab uusi tahke noorusest, armastusest ja eneseleidmisest. See film on täis kauneid maastikke, intiimseid hetki ja valusaid mõistmisi, mis jäävad pikalt hinge. Kui otsid midagi, mis on samaaegselt südamlik, keeruline ja kaunis, siis see film on just sulle. Snäkisoovitus:  värsked virsikud ja klaas jääkülm limonaadi.   Kui tahad pühaderomantikaga tuju tõsta Let It Snow   on noortekomöödia, mis leiab aset jõulueelsel päeval lumises väikelinnas. Lugu jälgib gruppi noori, kelle elud põimuvad ühe maagilise lumetormi ajal. Seal on armastus, sõprus ja veidi ka draamat – täpselt see, mida jõulufilmilt oodata võiks! LGBTQ+ liinid, näiteks Julie ja Addie lugu, annavad sellele filmile tänapäevase ja mitmekesise lähenemise. Kui otsid midagi kerget, mis toob naeratuse näole ja südamesse soojust, siis on Let It Snow  ideaalne valik. Snäkisoovitus:  kuum kakao vahukoore ja kaneeliga ning peotäis piparkooke.   Kui tahad jõulude ajal naerda ja südames soojust tunda Single All the Way   on lõbus ja südantsoojendav jõulukomöödia, mis toob LGBT+ esindatuse jõulufilmide klassikasse. Peter, kes on tüdinud küsimustest oma vallalisuse elu kohta, palub parimal sõbral Nickil teeselda oma poiss-sõpra perekonna jõulupeol. Loomulikult ei lähe kõik plaanipäraselt, ja segusse lisanduvad romantilised segadused, armastus ja palju naljakaid hetki. Film on täis jõulurõõmu ja armsaid hetki, mis panevad sind naerma, heldima ja pühade meeleolusse sukelduma. Snäkisoovitus:  suur kauss popkorni karamellikastmega ja jõulutäht kokteiliklaasis.   Kui tahad naerda, nutta ja tantsida samal ajal The Prom   on värvikas ja hoogne muusikal, mis toob Broadway sära väikelinna. Lugu järgneb neljale ebaõnnestunud Broadway näitlejale, kes otsustavad taastada oma populaarsuse, aidates noorel Emmal võidelda õiguse eest viia oma tüdruksõber kooli ballile. Film segab omavahel glamuurse huumori, liigutava armastusloo ja suurepärased muusikanumbrid, mis panevad jalad tatsuma. Kui otsid midagi, mis pakub samaaegselt meelelahutust ja südamlikkust, siis The Prom  on ideaalne valik pühadeõhtuks. Snäkisoovitus:  värvilised makroonid ja klaas mullijooki – midagi glamuurset, nagu film ise!   Kui tahad naerda, samal ajal elu keerukusele kaasa tundes Feel Good   on humoorikas ja südamlik sari, mis jälgib stand-up koomiku Mae elu, armastust ja eneseleidmist. Mae alustab suhet George’iga, naisega, kes pole varem naistega käinud, samal ajal kui ta tegeleb oma sõltuvusprobleemide ja keerulise minevikuga. Sari segab osavalt komöödiat ja draamat, pakkudes vaatajale naeru läbi pisarate. Kui otsid midagi, mis on tõeliselt „relatable“, emotsionaalselt aus ja samas kergelt vaadatav, siis on Feel Good  suurepärane valik. Snäkisoovitus:  soojad kaneelisaiad ja suur tass piparmünditeed – midagi hubast ja lohutavat.   Kui tahad naerda ja kaasa elada kaasaegsele armastusloole Bros  on teravmeelne ja vaimukas romantiline komöödia, mis murrab žanri piire, olles esimene suure stuudio toodetud LGBTQ+ keskne rom-com. Film jälgib Bobi, kes püüab leida armastust, kuid satub suhetes tihti segadusse. Tema teekond viib kokku kahe täiesti erineva mehega, kelle vastastikune tõmme on sama keeruline kui lõbus. Naljakas ja terav, samas siiras ja emotsionaalne – Bros  toob värskust ja energiat romantiliste komöödiate maailma. Snäkisoovitus:  gurmeepopkorn ja mullivesi laimiga – kerge ja lõbus, nagu film ise!   Kui tahad kaasa elada liigutavale ja inspireerivale sõpruse loole, mis keskendub transsoolisuse kogemusele Will and Harper   on südamlik dokumentaalfilm, mis jälgib näitleja Willi ja tema parima sõbra Harperi, transsoolise naise, teekonda läbi Ameerika Ühendriikide. Film räägib Harperi eneseleidmisest ja sellest, kuidas tema sooline üleminek mõjutab nende sõprust. Will ja Harper otsustavad koos reisida, et tugevdada oma sidet ja mõista teineteist sügavamalt. Lugu toob esile armastava ja toetava sõpruse olulisuse, samal ajal pakkudes tundlikku pilguheitu transsoolise inimese kogemustele ja väljakutsetele. Snäkisoovitus:  tass kuuma kakaod ja peotäis värskelt küpsetatud kaneelisaiu – midagi, mis lisab soojust ja hubasust.

Eesti LGBT Ühing tunnustas täna Tartu 2024 Pride avaüritusel üheksat Eesti inimest vikerkaarekangelase tiitliga. Vikerkaarekangelane on inimene, kollektiiv või organisatsioon, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ning nende eest seisnud. Loe tunnustuse kohta rohkem siit . Eesti LGBT Ühingu koostöö koordinaator Eeva Koplimets tunneb rõõmu, et seekordsed vikerkaarekangelased on eelmise aasta oluliste sündmuste ja saavutuste nägu. “LGBT+ kogukond ja liitlased valisid vikerkaarekangelasteks inimesed, kes olid eelmisel aastal eeskujuks ja inspiratsiooniks võrdse ja kaasava Eesti loomisel - tunnustuse said nii Susann Liin abieluvõrdsust kehtestava seaduseelnõu koostamise eest kui kliiniline psühholoog Triinu Ojalo tervisevõrdsuse toetamise ja selgitustöö eest. Aga ka LGBT+ kogukonnast Alvar Ameljushenko aastatepikkuse pühendumise eest LGBT+ teemadel kaasarääkimisel ja Tallinn Bearty kultuurifestivali korraldamise eest. Selle aasta kangelaste nimekiri on väärikas ja innustav. Palju õnne tunnustuse saajatele!” , lisas Koplimets. 2024. aastal tituleeriti kangelasteks: Äri ja ettevõtlus – Anne Nõgu Poliitika, seadusloome, valitsus – Susann Liin Vaimne tervis, meditsiin – Triinu Ojalo Meedia, kampaania, teavitustöö – Feministeerium Kultuur – Teet Suur Elutöö – Alvar Ameljushenko Haridus ja noorsootöö – Kadri Nikopensius ja Lillade õuduste öö tiim Tiivustaja – Anette Mäletjärv Oma hääl – Eke Allikvere Ühtlasi avati Vikerkaarekangelaste tunnustamisega ka Tartu 2024 Pride, mis kestab nädala lõpuni ning kulmineerub rongkäigu ja vabaõhukontserdiga laupäeval. Tartu 2024 loovjuhi Kati Torp leiab, et Tartu 2024 väärtustab inimõiguseid ja euroopalikke väärtuseid: “Eesti riik ja kultuur on täpselt nii tugevad kui tugevalt ja turvaliselt tunnevad ennast siin kõik inimesed, kogukonnad ja kultuuriloojad. Tartu 2024 seisab vankumatult inimõiguste ja euroopalike väärtuste eest, tuues nii oma programmis kui ka sellega kaasnevates tegevustes esile mitmekesisust, sallivust ja loovust. On väga tähtis, et just Euroopa kultuuripealinna tiitliaastal räägitakse Tartus ja Lõuna-Eestis erinevate inimeste ja kogukondade lugusid ning otsitakse ühisosa kultuuride, valdkondade ja generatsioonide vahel” . Tartu 2024 Pride programm: https://tartu2024.ee/programm/tartu-2024-pride/

Rohkem LGBTIQ-inimesi Euroopas räägib nüüd avalikult sellest, kes nad on. Samal ajal kogevad nad vägivalda, ahistamist ja kiusamist rohkem kui iial varem. Seda eelkõige nooremad LGBTIQ-inimesed, kes on eriti haavatavad. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) viimase uuringu tulemused, põhinevad kogu Euroopas enam kui 100 000 LGBTIQ-inimeselt saadud vastustel. Aruanne „ LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkus lahkteel: edusammud ja probleemid “ kajastab LGBTIQ-inimeste kogemusi, seisukohti ja probleeme Euroopas. Samuti tuuakse esile muutused, mis on toimunud pärast FRA varasemaid uuringuid 2019. ja 2012. aastal. Tulemused näitavad aeglase, kuid järkjärgulise arengu märke. Kuigi LGBTIQ-inimeste diskrimineerimine on endiselt suur, väheneb see järk-järgult. Koolid tegelevad LGBTIQ-probleemidega positiivsemalt ja proaktiivsemalt ning noored tunnevad, et nende õpetajad ja eakaaslased toetavad neid rohkem. Sellest hoolimata on kiusamine, ahistamine ja vägivald võtnud suured mõõtmed. Aruandes rõhutatakse ka seda, et LGBTIQ-inimeste kogemused on ELis väga erinevad ja igal rühmal on erinevad probleemid. Intersoolised, trans-, mittebinaarsed ja alternatiivse sooidentiteediga inimesed kogevad rohkem ahistamist ja vägivalda. Neil on suurema tõenäosusega vaimse tervise probleemid ja enesetapumõtted. Samuti kogevad nad suurema tõenäosusega kodutust ja raskusi arstiabi saamisel. See kehtib ka puuetega, rahalistes raskustes olevate LGBTIQ-inimeste või etniliste, rassiliste või muude vähemusgruppide liikmete kohta. Eesti kokkuvõte ↑ Näitab, et tulemus riigis on EL-27 keskmisest kõrgem ↓ Näitab, et tulemus riigis on EL-27 keskmisest madalam → Näitab, et tulemus riigis on EL-27 keskmisega samal või sarnasel tasemel Avatus seoses LGBTIQ identiteediga „Naisega suhtes olles pidin kindlasti pingutama, et meie suhet teatud inimeste eest varjata ja et mitte avalikus ruumis paarina paista,” 21-aastane biseksuaalne naine Eestist. ↑ 62% Eestis väldib sageli või alati oma samast soost partneri käest kinni hoidmist. EL-27 keskmine on 53%. ↑ 40% Eestis väldib sageli või alati teatud kohti, kartes rünnaku ohvriks langeda. EL-27 keskmine on 29%. ↓ 38% on Eestis praegusel hetkel üsna või väga avatud oma LGBTIQ identiteedi suhtes. EL-27 keskmine on 51%. Diskrimineerimine ↓ 12% tundis Eestis diskrimineerimist tööl või töö otsimisel aasta jooksul enne uuringu toimumist. EL-27 keskmine on 19%. ↓ Diskrimineerimine mõjutab paljusid eluvaldkondi, näiteks kohviku, restorani, haigla või poe külastamist. Kokkuvõttes tundis Eestis 2023. aastal 31% inimestest, et neid diskrimineeriti vähemalt ühes eluvaldkonnas aasta jooksul enne uuringu toimumist. EL-27 keskmine oli 37%. Vägivald ja ahistamine „Päriselus on rünnakud haruldased. Eestlased näivad olevat pigem kõvad rääkijad kui tegutsejad ja Eesti kväärid on karastunud inimesed, kes on valmis enda kaitseks vastu lööma või advokaati palkama. Politsei küll katkestab kakluse, kuid ei tee palju muud,” ütles 26-aastane intersooline gei trans-mees Eestist. → 9% kõigist vastanutest Eestis olid rünnaku ohvriks langenud 5 aasta jooksul enne uuringut. EL-27 keskmine on 13%. → 4% vastanutest Eestis olid rünnaku ohvriks langenud 12 kuu jooksul enne uuringut. EL-27 keskmine on 5%. ↓ 48% Eestis ütleb, et neid ahistati aasta jooksul enne uuringut. EL-27 keskmine on 54%. Vaenu motiiviga vägivallast ja diskrimineerimisest teatamine → 11% pöördus Eestis politsei poole, et teatada füüsilistest või seksuaalsetest rünnakutest. EL-27 keskmine on samuti 11%. → 11% teatas oma diskrimineerimiskogemustest Eestis võrdõigusorganile või mõnele muule organisatsioonile. EL-27 keskmine on samuti 11%. Kiusamine ja (seksuaalset orientatsiooni või soolist identiteeti muutvad) ümberpööramistoimingud või alandamine „Minu klassis on palju homovaenu. Enamasti väljendub see poiste poolt, kes ütlevad julmi asju LGBT+ inimeste kohta ja soovivad surma kõigile, kes end teistmoodi identifitseerivad. Ma ei ole oma identiteeti avaldanud kellelegi peale oma ema, sõprade ja internetis. Kardan, et kui nad kuidagi minu identiteedi kohta teada saavad, oleksin suures ohus,” ütles 15-aastane panseksuaalne mittebinaarne inimene Eestist. → Eestis ütleb 65% kõigist vastajatest, et kooli ajal kannatasid nad kiusamise, naeruvääristamise, narrimise, solvangute või ähvarduste all, kuna nad on LGBTIQ inimesed. EL-27 keskmine on 67%, mis on järsk tõus võrreldes 2019. aastaga (43%). ↑ 37% vastanutest Eestis kogesid nn ümberpööramistoiminguid, et muuta nende seksuaalset orientatsiooni ja/või soolist identiteeti. EL-27 keskmine on 24%. Sallimatus ja eelarvamused „Tänaval kõndides ei julgeks ma koos oma sõpradega kanda LGBT-teemalisi esemeid, kuna kardan ähvardusi ja solvamist,” ütles 15-aastane gei poiss Eestist. ↓ 21% Eestis ütleb, et vägivald LGBTIQ inimeste vastu on suurenenud. EL-27 keskmine on 59%. ↓ 25% Eestis ütleb, et eelarvamused ja sallimatus LGBTIQ inimeste suhtes on viimase viie aasta jooksul kasvanud. EL-27 keskmine on 53%. ↑ 52% Eestis usub, et nende riigi valitsus võitleb tõhusalt eelarvamuste ja sallimatuse vastu LGBTIQ inimeste suhtes. EL-27 keskmine on 26%. Tervis „Mind on tagasi hoidnud hirm tervishoiutöötajate ja nende arvamuste ees ja eriti kartus, et mind ei kohelda võrdsena, kui otsin abi tervishoiusüsteemist, ning hirm arstide vaenulikkusest või teadmatusest tulenevalt võimalus saada vajalikku abi,” ütles 18-aastane trans-naine Eestist. ↓ 8% LGBTIQ vastanutest Eestis tundis, et neid on tervishoius diskrimineeritud aasta jooksul enne uuringut. EL-is on see näitaja 14%. ↑ 20% LGBTIQ vastanutest Eestis mõtles sageli või alati enesetapule aasta jooksul enne uuringut. EL-is on see näitaja 12%. Haridus „Enamasti olid õpetajad need, kes ütlesid üsna avalikult homo- või transvaenulikke märkusi, kuid põhjendasid seda oma arvamusega (nt „Ma ei ole transvaenulik või midagi, aga ma ei hakka kedagi poisi nimega kutsuma, sest ma ei arva, et ta on poiss”)," ütles 18-aastane panseksuaalne naine Eestist. ↓ 42% LGBTIQ õpilastest Eestis ütleb, et nad varjasid koolis oma LGBTIQ identiteeti. EL-27-s oli see näitaja 49%. → 28% LGBTIQ õpilastest Eestis ütleb, et koolis sageli või alati keegi toetas, kaitses või seisis nende õiguste eest kui LGBTIQ inimese eest. EL-27-s oli see näitaja 32%. ↓ 50% LGBTIQ vastanutest Eestis ütleb, et nende kooliharidus ei käsitlenud kunagi LGBTIQ teemasid. EL-27-s oli see näitaja 62%. Uuringu tulemused toetavad Euroopa Komisjoni LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia hindamisel ning aitavad edendada LGBTIQ-inimeste põhiõiguste kaitse ja edendamise poliitikat. FRA kutsub valitsusi üles võtma meetmeid. Uuringu aruannet saad lugeda siit .

Väljendame toetust seaduseelnõule, mis laiendab inimeste kaitset diskrimineerimise eest ja sellega aitab kaasa võrdsete võimaluste saavutamisel. Eesti LGBT Ühing töötab LGBT+ inimeste heaks, toetudes LGBT+ inimeste vajadustele ja teaduspõhistele andmetele. Oleme pikaajaliselt rõhutanud, et LGBT+ inimesed vajavad täiendavat kaitset diskrimineerimise eest ning võrdse kohtlemise seaduse vastavusse viimist põhiseaduse §-is 12 sisustatud võrdsuspõhiõiguse põhimõttega. Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) 2023. aasta LGBTI inimeste olukorra uuringu (1) andmetel 12% LGBT+ inimestest tundis Eestis diskrimineerimist tööl või töö otsimisel aasta jooksul enne uuringu toimumist. Diskrimineerimine mõjutab paljusid eluvaldkondi, näiteks kohviku, restorani, haigla või poe külastamist. Kokkuvõttes tundis Eestis 2023. aastal 31% inimestest, et neid diskrimineeriti vähemalt ühes eluvaldkonnas aasta jooksul enne uuringu toimumist. Soolist identiteeti puudutava osas kogesid kõige kõrgemat diskrimineerimise määra transsoolised naised (üle-Euroopaliselt 64%) ja transsoolised mehed (üle-Euroopaliselt 63%) ning mittebinaarsed inimesed (üle-Euroopaliselt 51%). Kõrget diskrimineerimise protsenti kogesid üle-Euroopaliselt intersoolised inimesed – rohkem kui iga teine intersooline inimene koges diskrimineerimist. (2) CM/Rec (2010)5 kutsub üles astuma samme tagamaks, et riiklikus õiguses diskrimineerimist keelustavad või ennetavad õigusaktid kaitseksid seksuaalse orientatsiooni või soolise identiteedi alusel toimuva diskrimineerimise ees, sealhulgas ka mitmese diskrimineerimise eest. (3) Käesoleva aasta 7. mail võttis EL vastu direktiivi võrdõigusorganite miinimumstandardite kohta, tunnustades EL-i seadusandluses soolist identiteeti, soolist eneseväljendust ja sootunnuseid kaitstava alusena. Direktiivi kohaselt peavad võrdõigusorganid nüüd arvestama diskrimineerimise juhtumite lahendamisel isiku soolist identiteeti, soolist väljendust või sootunnuseid. (4) Yogyakarta plus 10 põhimõtted sätestavad, et igaühel, sõltumata seksuaalsest orientatsioonist, soolisest identiteedist, soolisest eneseväljendusest või sootunnustest, on õigus riigi kaitsele diskrimineerimise eest”. (5) Ka Euroopa Liidu LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025 rõhutab vajadust diskrimineerimiskeelu järele seksuaalse orientatsiooni, soolise identiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnuste alusel. (6) Hetkel ei keela kehtiv võrdse kohtlemise seadus diskrimineerimist seksuaalse orientatsiooni tõttu kõikides ühiskonnaelu valdkondades ning soolise võrdõiguslikkuse seadus ei ole selgesõnaliselt sätestanud diskrimineerimise keeldu soolise identiteedi puhul ega hõlma seaduse kohaldusalasse soolist eneseväljendust ega sootunnuseid. Tunnustame riiki selle eest, et need puudujäägid on uue eelnõuga kaotatud. Arvamuse koostas Aili Kala, Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuht.

TGEU avaldatud iga-aastane Trans Rights Map toob välja, et paljudes riikides tehakse jätkuvalt edusamme, kuigi võrreldes 2023. aastaga vähem, ning mõnes riigis on toimunud murettekitavaid tagasilangusi. TGEU kiidab heaks riikide samme, kes on 2024. aastal parandanud trans-inimeste kaitset ja õiguseid, eriti Kreekat, kus keelati trans-inimeste diskrimineerimine hariduse, tervise ja eluaseme valdkonnas ning Islandit, kus Trans Rights Map'is saavutati teist aastat järjest esikoha. Samal ajal on eriti murettekitav näide Venemaalt, kus trans-inimeste õigused on viimase aasta jooksul märkimisväärselt halvenenud. Venemaal ja Venemaa okupeeritud territooriumidel Ukrainas 2023. aasta juulis kehtestatud keeld meditsiinilisele ja õiguslikule üleminekule eskaleerib trans-vaenu ja rünnakuid transkogukonna vastu. Muresid rohkem kui rõõmu Venemaal, Bulgaarias ja Ungaris on keelatud soo juriidiliste andmete muutmine, kuna nende riikide valitsused on otsustanud, et soo õiguslik üleminek ei peaks olema lubatud. TGEU väljendab muret, et need keelud võivad viia praktikani, kus rohkem riike võib tühistada raskelt saavutatud edusammud trans-inimeste õigustes. Sel aastal on selgemaks saanud, et pärast järjepideva positiivsete edusammude trendi on hakanud hoogu koguma tagasilangus. 2024. aastal eemaldati punkte kolm korda rohkem kui eelmisel aasta. Trans-vastane retoorika ja trans-inimeste õiguste eiramisega on mõnes kohas õigusi kaotatud ning teistes kohtades on reformid edasi lükkunud. Venemaa kaotas kõik oma vähesed järelejäänud punktid ja liitus Ungariga (2020), Kõrgõzstaniga (2021) ja Bulgaariaga (2023) soo õigusliku ülemineku kaotamisel. On ka mõned positiivsed praktikad Kreeka keelas trans-inimeste diskrimineerimise ning seaduslik kaitse on olemas nüüd hariduse, tervise ja eluaseme valdkonnas. Tšehhi kehtestas kaitse varjupaigataotlejatele sooidentiteedi alusel. Tervise valdkonnas on progressiivsed sammud Belgias, Küprosel, Islandil, Norras ja Portugalis, kus keelustati soolist identiteeti muutvad ümberpööramistoimingud, millega kahekordistus riikide koguarv (praeguseks 10), kus LGBT+ inimeste ümberpööramistoimingud on keelatud. Island on lisaks Maltale teine riik, kus on täielikult depatologiseeritud transtervishoid. Olukord Eestis Eesti asub teiste riikidega võrreldes oma 16 punktiga täpselt keskel. Kuigi võime näha, et diskrimineerimise keelu ja soo õigusliku ülemineku valdkondades oleme teinud aastate jooksul edusamme, on veel siiski trans-inimeste õigusliku kaitse parema seisu saavutamiseni tohutu maa minna. “Eesti vajab laiemalt, et trans-inimestele oleks tagatud nende vajadustele kohandatud transtervishoiu korraldus ja seda, et riiklik soo tunnustamine oleks rajatud enesemääramisõigusel. Diskrimineerimise keeld kõigis elualades peab laienema lisaks soolisele identiteedile ka soolisele eneseväljendusele ja sootunnustele ning vaenukuritegude vastasesse kaitsealasse peavad kuuluma nii sooline identiteet, sooline eneseväljendus kui sootunnused”, ütleb Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuht Aili Kala, kes on aastaid olnud TGEU partner Eesti olukorra kajastamisel. “Konkreetsemalt peab lisama soo tähistamisel juriidilistes dokumentides ja riigi registrites senise binaarse valiku kõrvale kolmanda võimaluse, et mittebinaarse sooidentiteediga inimesed saaks samuti endale sobiva sootähise valida. Lisaks juhindudes Belgia jt riikide selle aasta positiivsest praktikast peame keelustama soolist identiteeti muutvad ümberpööramistoimingud”, lisas Kala. Soovitame lugeda ka Eesti LGBT Ühingu dokumendist Eesti LGBT+ inimeste võrdsuse tegevuskava poliitikasoovitused trans-valdkonna soovitusi, kust saab detailsema ülevaate valdkonna vajadustest. Tutvu Trans Rights Map'iga siin.

Paremäärmuslike jõudude tõusu ajal on LGBT+ inimeste õigused muutunud peamiseks tunnuseks vabaduse ja demokraatia kaitsmisel. Seda just Euroopas lähenevate mitmete valimiste, sealhulgas järgmisel kuul toimuvate ELi valimiste valguses. ILGA-Europe’i avaldatud iga-aastane Rainbow Map näitab seekord, et samal ajal kui autoritaarsed juhid kogu Euroopas kasutavad jätkuvalt LGBT+ inimeste demoniseerimist, et mobiliseerida oma valijaid, siis vastukaaluks näitavad osad riigid jõulist poliitilist tahet täita oma kohustusi LGBT+ inimeste õiguste edendamiseks ja kaitsmiseks. Ajal, kui mõned Itaalia piirkonnad võtavad ära samast soost paaridelt vanemaõiguseid, kui Slovakkias, Horvaatias, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis soovitakse muuta suuniseid, et piirata juurdepääsu transtervishoiule ning Venemaa pretsedenditu sammuga kriminaliseeritakse "rahvusvaheline LGBTI liikumine", siis tänavuse Rainbow Map’i tulemused näitavad selgemalt kui kunagi varem, et ainult seaduslikul tasandil saab tagada LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitse. Tänavune Rainbow Map avaldatakse vaid päev pärast Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti LGBTIQ-uuringu III aruannet, milles leitakse, et üle kahe kolmandiku vastanutest on puutunud kokku vaenukõnega ning vägivalla osakaal on alates viimasest uuringust 2019. aastal märkimisväärselt suurenenud. Kaardilt näeme, et mõnede riikide valitsused on mõistnud seda tendentsi ning on astunud olukorraga tegelemiseks olulisi samme. Sel aastal, mil kogu EL piirkonnas toimub enam kui 30 valimist, sealhulgas järgmisel kuul toimuvad ELi valimised, näitab kaart tugevat poliitilist tahet edendada LGBT+ inimeste kaitset mitmes riigis. Saksamaa, Island, Eesti, Liechtenstein ja Kreeka tegid Rainbow Map’i edetabelis suurimaid hüppeid. Nii Eesti kui ka Kreeka muutsid oma seadusi, et samast soost paarid saaksid abielluda ja lapsendada, Kreeka täitis ka lüngad oma diskrimineerimisvastastes õigusaktides, et tagada LGBT+ inimestele täielik kaitse, ning Liechtenstein laiendas lapsendamise õigust samast soost paaridele. Mõned leiud tänavusest Rainbow Mapist: Suurima hüppe tegi sel aastal Saksamaa, keelustades seksuaalse orientatsiooni, soolise identiteedi ja sootunnuste alusel toimepandud vaenukuriteod. Vaenukuritegusid reguleerisid ka Bulgaaria, Island (mis tõusis edetabelis teisele kohale) ja Sloveenia. LGBT+ inimeste ümberpööramistoimingud keelati Belgias, Küprosel, Islandil, Norras ja Portugalis. Itaalia langes edetabelis kaks kohta ja on näiteks, mis võib juhtuda, kui paremäärmuslikud jõud on valitsuses ning õiguseid tagava seadusandlusega ei tegeleta. Enamik ELiga ühinevaid riike (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Ukraina) jäävad oma kohustustest maha, viivitavad õigusaktide kehtestamisega ja seavad seega oma kodanikud üha enam ohtu. Türgi ja Gruusia, samuti kandidaatriigid, õõnestavad aktiivselt inimõigusi ja vabadusi. Gruusia, üks viimaste liituvate riikide hulgast, surub maha ELi-pooldavaid proteste, mis on suunatud kavandatava "välisagentide" seaduse vastu. Selline praktika pärineb otse Venemaa LGBTI-vastasest mänguraamatust. Olukord Eestis “Võime rõõmustada üle pea kümne aasta, et Eesti värvid Rainbow Map’il on muutunud ja LGBT+ inimeste õiguste kaitse koht edetabelis on tõusnud. Eristume tugevalt jätkuvalt Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest laiema LGBT+ inimeste õiguskaitsega ning loodame, et võime olla piirkonna riikide valitsustele inspiratsiooniks, et ka naaberriikide LGBT+ inimeste õigused täie käiguga käima lükata”, ütleb Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuht Aili Kala, kes on aastaid olnud ILGA-Europe’i partner Eesti olukorra kajastamisel. Eesti sai punkte abieluvõrdsuse ja kooseluseaduse rakendusaktidega seonduva – vanemluse tunnustamise, samast soost paaride kunstliku viljastamise ja ühise lapsendamise eest ning doonorluspiirangu kaotamise eest. “Laiapindse õiguskaitseni on veel pikk maa minna. Suurematest teemadest on veel reformimata diskrimineeriv soo ülemineku protsess. Oleme ka vaenukuritegude ja diskrimineerimise kaitseala laiendamise regulatsioonide ootel, mis oli eelmisel kevadel ametisse astunud valitsuse lubadustes. Seega rõõmustame küll astutud sammude üle, kuid töö LGBT+ inimeste võrdsete õiguste nimel jätkub”, lisas Kala. Rainbow Map 2024 kokkuvõte Üheksandat aastat järjest on Malta jätkuvalt Rainbow Map'i esikohal, saades 88% tulemuse. Island hüppas 83 punktiga teisele kohale, tõustes kolme koha võrra, kuna keelas ümberpööramistoimingud ja depatologiseeris transidentiteedid. Belgia keelas samuti ümebrpööramistoimingud ja on nüüd 78 punktiga kolmandal kohal. Rainbow Map'i skaala teises otsas on Venemaa (2%), Aserbaidžaan (2%) ja Türgi (5%). Venemaa kaotas 7% ja langes 3 kohta, sest föderaalsed õigusaktid keelavad seadusliku soo tunnustamise ja transtervishoiu. Poola (18%) asub endiselt ELi edetabelis lõpus, talle järgnevad Rumeenia (19%) ja Bulgaaria (23%). Saksamaa, Island, Eesti, Liechtenstein ja Kreeka tõusid kõige rohkem. Saksamaal keelati seksuaalse orientatsiooni, soolise identiteedi ja sootunnuste alusel toimepandud vaenukuriteod. Kuigi nii Eesti kui ka Kreeka võtsid vastu abieluvõrdsuse ja samast soost paaride lapsendamisõiguse, täitis Kreeka ka lüngad oma diskrimineerimisvastastes õigusaktides. Liechtenstein laiendas lapsendamisõigused samast soost paaridele. Kõige rohkem punkte (13%) kaotas Montenegro, mis langes 9 kohta, sest ei võtnud vastu uut võrdõiguslikkuse tegevuskava ega kehtestanud ajakohastatud poliitikaid varjupaiga- ja vaenukuriteduge valdkonnas. Lisaks Montenegrole ei uuendanud oma tegevuskavasid ka Hispaania, Sloveenia, Soome, Rootsi ja paljude teiste riikide valitsused. Prantsusmaa, Malta, Šotimaa ja Wales võtsid vastu tõhusad ja kõikehõlmavad võrdõiguslikkuse tegevuskavad. Valgevene hakkas LGBT+ teemasid kajastavat sisu liigitama "pornograafiaks", piirates LGBT+ inimeste sõnavabadust. Bulgaaria ja Kreeka ei suutnud kaitsta avalikke LGBT+ teemalisi üritusi, kaotades seega punkte seoses kodanikuühiskonna ruumiga. Tutvu Rainbow Map'iga siin. Eesti kokkuvõtte leiad siit.

Kas tead kedagi, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ja nende eest seisnud ning väärib selle eest tunnustust? Kutsume üles esitama kandidaate Vikerkaarekangelase auhinnale! Vikerkaarekangelane on inimene, kollektiiv või organisatsioon, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ja nende eest seisnud. Ta on eeskujuks ja teerajajaks võrdse, avatud, kaasava ja vägivallatu ühiskonna loomisel. Tema sõnad ja teod innustavad ja toetavad LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja laiemat avalikkust. Rohkem infot kangelaste esitamise, valimise ja väljakuulutamise kohta leiad siit. Tavapäraselt oleme Vikerkaarekangelaste avaldamise ja tunnustamise sidunud IDAHOT-i päevaga, ent sel aastal kuulutame Vikerkaarekangelased välja augustis, Tartu Pridel. Oma kandidaadi Vikerkaarekangelase auhinnale saad esitada siin.

Tervise Arengu Instituut on juba kolmandat korda kaasa löömas suurimas MSM ja trans-inimeste uuringus, mille fookuses on nii vaimne tervis kui ka seksuaaltervis. Osale uuringus, kui oled mees (cis või trans*), trans-naine või mitte-binaarne inimene: kes seksib meestega kellele meeldivad teised mehed kes arvab, et ta võib tulevikus meestega seksida Loe uuringu kohta ja osale siin!

Üleeuroopaline LGBTI inimeste õiguste eest seisev organisatsioon ILGA-Europe on 13 aastat teinud iga-aastast järelevalvet LGBTI inimeste inimõiguste olukorrast. Äsja avalikustas ILGA-Europe 2024. aasta aruande, mis sel korral juhib tähelepanu transvaenuliku vaenukõne hüppelisele kasvule kogu Euroopas. Uuest aruandest selgub, et Euroopa ametnike vaenukõne LGBTI kogukonna vastu on kasvanud järsult, millest suur osa on suunatud just trans-inimeste vastu. Seda trendi on kahjuks märgata ka paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides – Austrias, Bulgaarias, Horvaatias, Küprosel, Tšehhis, Taanis, Saksamaal, Kreekas, Ungaris, Iirimaal, Itaalias, Lätis, Luksemburgis, Hollandis, Rumeenias, Portugalis, Slovakkias, Hispaanias ja Rootsis. Valdavas enamuses trans-vastastest avaldustest kasutavad hirmu fooni loomiseks lapsi, et tekitada vastuseisu alaealiste trans-inimeste juurdepääsuks tervishoiule ja haridusele. See on laiem suundumus, mida poliitikud üle Euroopa on väitma hakanud – kui piiratakse juurdepääsu LGBTI inimesi puudutavale infole, siis hoiab see ära alaealiste kahjustamise. Poliitikute demoniseeriv retoorika, koos sellega kaasnevate seaduste kehtestamise katsetega mõjutab eriti noorte LGBTI inimeste enesetappude määra ja vaimset tervist ning eskaleerub vägivaldsete protestideni ning muudab noorte olukorra ebaturvaliseks. Hirmu õhutamine on otseselt kaasa toonud ka LGBTI inimeste vastu suunatud rünnakute jätkuva kasvu. Aastaülevaates olnud 54 riigist vaid kuus ei teatanud 2023. aastal vaenukuritegudest, sh üks EL liikmesriikidest. 48 riigist oli suur osa verbaalsest ja füüsilisest vägivallast suunatud just trans-inimeste vastu. ILGA-Europe'i huvikaitsejuht Katrin Hugendubel: „Selles õhkkonnas toimuvad järgmise aasta juunis Euroopa Parlamendi valimised. Avalik diskursus on muutumas polariseerivamaks ja vägivaldsemaks, eriti trans-inimeste suunas. LGBTI kogukond on kogenud viimaste aastakümnete kõrgeimat ja rängemat vägivalda kogu Euroopas. Need põhiväärtused ja standardid, millele EL rajati – inimväärikuse ja inimõiguste austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus ja õigusriik – on seatud kahtluse alla ning inimõigused ja eelkõige LGBTI inimeste inimõigused seisavad silmitsi paremäärmuslike jõudude tugeva väljakutsega. LGBTI inimeste õigusi ja inimlikkust kasutatakse üha enam ära ühiskondade lõhestamiseks, demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste kahjustamiseks.” Järgmisel nädalal käivitab ILGA-Europe oma kampaania "Come Out 4 Europe", mis annab Euroopa Parlamendi kandidaatidele võimaluse näidata, kuidas nad toetavad ja kaitsevad LGBTI inimeste õigusi Euroopa Parlamendi liikmetena. ILGA-Europe tegevjuht Chaber: "LGBTI õigusi rünnatakse ja selle käigus kahjustatakse lapsi. Kuna oleme tunnistajaks poliitiliste jõudude tõusule, mis seavad kahtluse alla põhiõigused ja -vabadused, on järgmise aasta juuni valimised ELi ja LGBTI inimeste jaoks pöördeline hetk. 2024. aasta aastaülevaate järeldusi silmas pidades nõuab meie kampaania “Come Out 4 Europe” Euroopa Parlamendi kandidaatidelt selgeid poliitilisi samme kaitsmaks inimõigusi, demokraatiat ja vabadust.” ILGA-EUROPE 2024. aasta aruanne on leitav siit.

Regionaalhaigla verekeskuse juhataja sõnul on viimastel aastatel kogu maailmas, sh Eestis, muudetud seksuaalse riskikäitumise kriteeriumeid veredoonoritel. „2018. aastal muudeti Eestis teise mehega seksuaalsuhtes olnud meeste alaline vereloovutuse keeld 12 kuu pikkuseks piiranguks. Mõne aasta pärast vaadati piirangud uuesti üle ning võttes arvesse nii Eesti kohta avaldatud epidemioloogilisi andmeid kui doonorivere testimiseks kasutavate tehnoloogiate paranemist, otsustati kõrge riskikäitumisega doonoritel vereloovutamise piiranguid Eestis veelgi leevendada,“ ütles Lellep ning lisas: „2022. aastast alates lubati mehel verd loovutada pärast nelja kuu möödumist viimasest seksuaalkontaktist teise mehega.“ Loe lähemalt

2022. aasta novembris toimus Eestis enam kui 100 arvamusrännakut. Tegemist oli aruteluformaadiga, millega Riigikantselei innustas Eesti elanikke arutlema teemadel, mis neile korda lähevad. Aruteludes koorunud ideed koguti kokku ja kasutati riigi pikaajalise strateegia – Eesti 2035 – tegevuskava sisendina. Arutelusid endeid viisid läbi vabatahtlikud, kes valisid arutelu teema, leidsid arutlejad, juhtisid vestlust ning hiljem tegid sellest kokkuvõtte. Eesti LGBT Ühing korraldas arvamusrännaku „LGBT+ inimestest hooliv Eesti”, mida juhtis Taavi Koppel. Arutelul otsiti üheskoos, milline oleks LGBT+ inimesi võimestav ja toetav Eesti ning kuidas sinna jõuda. Järgnevalt teeb Taavi ülevaate arvamusrännakul kõlanud mõtetest. Osa toonaseid murekohti on tänaseks lahenduse leidnud, teised ootavad oma korda. Probleem 1: samast soost paare ei kohelda võrdselt Riik on loonud samast soost paaridele vähem võimalusi, kui erinevast soost paaridele. Seadusega lubatud õiguste kasutamiseks võib mõnikord olla vajalik riik kohtusse kaevata. Selle tulemusena on samast soost paarid ja nende pered riigi poolt vähem kaitstud. Selline ebavõrdne kohtlemine suurendab negatiivset suhtumist LGBT+ inimestesse. Pakutud tegevused: Kõikidel täiskasvanud inimestel võimaldatakse abielluda olenemata partnerite soost. Kooseluseaduse rakendusaktid võetakse vastu ja need hakkavad kehtima. Samast soost paarid saavad võimaluse ühiselt lapsendada. Probleem 2: trans-inimeste kehalist autonoomiat ja enesemääratlust ei austata Arstliku ekspertiiskomisjoni loata ei ole trans-inimestel võimalik langetada enda elukvaliteeti märkimisväärselt tõstvaid meditsiinilisi ja juriidilisi otsuseid. Seetõttu koondub arstidele ebamõistlikult suur võim trans-inimeste elude üle. Mittebinaarsetel inimestel puudub võimalus neid arvestatavateks õiguslikeks ja meditsiinilisteks valikuteks. Selline süsteem raskendab trans- ja mittebinaarsete inimeste ligipääsu elujaatavatele teenustele ning mõjub halvasti LGBT+ inimeste vaimsele ja füüsilisele heaolule. Pakutud tegevused: Arstlik ekspertkomisjon likvideeritakse. Ka trans- ja mittebinaarsete inimeste puhul rakendatakse informeeritud nõusolekul põhinevat meditsiini. Soo juriidilisel tunnustamisel minnakse üle enesemääratlusel põhinevale mudelile. Muu hulgas lahutatakse kõik meditsiinilised protsessid juriidilistest. Võetakse kasutusele kolmas soomarker, mis võimaldab mittebinaarsetel inimestel end määratleda väljaspool binaarset soosüsteemi. Tervisekassa toetab trans- ja mittebinaarsete inimeste elukvaliteeti ja heaolu suurendavaid meditsiiniteenuseid. Tagatakse ligipääs spetsialistidele, kes aitavad inimestel selgusele jõuda oma sooga seotud küsimustes. Probleem 3: puudub plaan LGBT+ inimestele turvalisema ja võrdsema ühiskonna ehitamiseks Riigiasutused ei kogu LGBT+ inimeste kohta süsteemselt andmeid. Seepärast ei ole teada, kuidas LGBT+ inimestel ühiskonnas läheb. Puudub selge plaani, kuidas luua LGBT+ inimestele turvalisemat ja võrdsemat ühiskonda. Riik ei ole selgelt väljendanud, et LGBT+ inimestest hooliva Eesti loomine on tähtis. Seetõttu võivad LGBT+ inimesed tunda, et neist ei hoolita ja nende heaolu ei ole ühiskonnale oluline. Pakutud tegevused: Luuakse riiklik strateegia, mille alusel kujundatakse LGBT+ inimestele turvalisemat ja võrdsemat ühiskonda. Plaan sisaldab eesmärke, tähtaegu ja vajalikku eelarvet. Kutsutakse kokku LGBT+-teemade nõuandev kogu, keda kaasatakse LGBT+ inimesi puudutavate poliitikate kujundamisse. Muudetakse LGBT+ inimesed üldpopulatsiooni hõlmavates küsitlustes nähtavateks ja tehakse spetsiifilisi LGBT+ inimeste uuringuid. Riigikogus luuakse LGBT+ inimeste toetusgrupp, mis seisab LGBT+ inimeste huvide eest. Ministeeriumides töötavad ametnikud, kelle põhiülesandeks on LGBT+ inimestele turvalisema ja võrdsema ühiskonna loomine. LGBT+ huvikaitsele tagatakse pikaajaline riigipoolne rahastus. Probleem 4: meditsiini- ja haridustöötajad ei ole kursis LGBT+-teemadega Perearste, -õdesid ja õpetajaid ei koolitata ülikoolis LGBT+ teemadel. Neile ei korraldata süsteemselt LGBT+-teemalisi täienduskoolitusi. Seetõttu ei pruugi trans-inimesed tervishoiuasutustest saada vajalikku tuge ja abi. Õpetajad sageli ei oska LGBT+ õpilaste kiusamist ennetada ning sellele korrektselt reageerida. Õppekavad ei käsitle LGBT+ inimesi läbivalt, kaasavalt ja normaliseerivalt. Seetõttu ei ole LGBT+ inimeste jaoks kool ega tervishoiuasutus turvalised kohad, kust saada vajalikku tuge ja abi. Pakutud tegevused: Perearstide ja -õdede väljaõppe käigus räägitakse LGBT+ inimeste vajadustest meditsiinisüsteemis. Neil on võimalus osa võtta ka vastavatest täiendkoolitustest. Üldhariduskoolide õppekavadesse on põimitud LGBT+ teemad. Eriti seksuaalhariduse ja perekonnaõpetuse raames. Õpetajaõpe käsitleb LGBT+ teemasid. Õpetajatele korraldatakse LGBT+-teemalisi täienduskoolitusi. Veel kõlanud ettepanekuid: Rajada LGBT+ inimestele keskenduv vaimse tervise keskus ja eakate hooldekodu. Tegeleda rohkem üüriturul LGBT+ inimeste diskrimineerimisega. Mäluasutustes hakata koguma LGBT+ inimeste lugusid. Luua erinevate elualade LGBT+ inimesi koondavad grupid, mis aitaksid neis valdkondades LGBT+ teemade peale mõelda. Näiteks LGBT+ politseinikud. Muuta sport trans-inimesi kaasavaks. Seadustada surrogaatlus. Kohalikud omavalitsused võtavad tööle võrdse kohtlemise spetsialistid. Koolitada Häirekeskust LGBT+ teemadel. Kaasata mitte-eesti emakeelega inimesi LGBT+ üritustele ja tegevustesse. Edendada erinevate vähemusgruppide vahelist koostööd. Julgustada LGBT+ inimesi poliitikasse minema. Ministeeriumide ja ametite lehtedel on olulised LGBT+ inimesi puudutavad teemad. Näiteks Sotsiaal- ja Justiitsministeeriumi lehtedel teave juriidilise ja meditsiinilise ülemineku kohta. Riigikogu takistab Riigikogu saadikute LGBT+ inimeste solvamist ja nende suhtes vaenu õhutamist. Innustada LGBT+ toetavate inimeste toetusrühma loomist.

Eesti LGBT Ühingu töötajad Eeva Koplimets ja Aili Kala tunnustusüritusel koos President Alar Karisega. Foto: Eesti Vabaühenduste Liit 2. veebruaril kuulutati välja kodanikuühiskonna aasta tegijad ja aasta vabatahtlikud. 2023. aasta kodanikuühiskonna tegijad ja aasta vabatahtlikud valis komisjon välja ligi 130 esitatud kandidaadi seast. Tunnustamist korraldab Vabaühenduste Liit koostöös Siseministeeriumi, maakondlike arenduskeskuste võrgustiku ja Eesti Vabariigi presidendi kantseleiga. Aasta tegu tunnustuse sai Eesti LGBT Ühing abieluvõrdsuse seadustamise eest. Abieluvõrdsuse seadustamine sai võimalikuks tänu aastate pikkusele väsimatule tööle, mida Eesti LGBT Ühingu töötajad koostöös vabatahtlike, toetajate ja sõpradega teinud on. Täname kõiki, kes on koos meiega sellel teekonnal olnud!