Otsingu tulemused

Olgu pereringis, koolis, arstikabinetis, tööl, tänaval või virtuaalruumis – me võime kogeda oma soolise ja seksuaalse identiteediga seoses vägivalda. Kui oled 18+ naine (cis või trans) või mittebinaarne inimene, kes identifitseerib end lesbi, biseksuaalse või kväärina, tule räägi oma lugu! Soouuringute Keskus Dike viib koos Eesti LGBT Ühinguga läbi uuringut , et mõista, millised on LBTQI inimeste soopõhise vägivalla kogemused ning kuidas arvestab ohvriabi ja õiguskaitsesüsteem meie vajadustega. Kutsume sind osalema umbes 60-minutilises intervjuus. Osalejatele tagatakse anonüümsus! Intervjuus osalemise või lisainfo soovi korral kirjuta:  mlsepper@hotmail.com  (Mari-Liis Sepper, uuringu läbiviija) Kõigile osalejatele kingime tänutäheks 10eurose Rahva Raamatu kinkekaardi.  ______________ Uuring on osa Eesti LGBT Ühingu projektis "Nähtamatust nähtavaks: lesbide* reaalsused ja soopõhise vägivalla käsitlused", mille kohta saad rohkem lugeda siit . Projekti rahastab EuroCentralAsian Lesbian* Community ja Euroopa Komisjon .

Täna algas tuludeklaratsioonide esitamine ning paljudel avaneb võimalus otsustada, kuhu suunata oma enammakstud tulumaks. Deklaratsiooni esitades saab osa või kogu tagastatavast summast annetada nimekirja kantud vabaühendustele – sealhulgas Eesti LGBT Ühingule. Selle aasta annetused aitavad meil korraldada Baltic Pride 2026 sündmusi ning hoida töös igapäevaseid tugitegevusi , mis toetavad LGBT+ inimesi ja nende lähedasi: nõustamist, kogukonnaüritusi, noortetööd ja teadlikkuse tõstmist Eestis. Iga annetus aitab luua turvalisemat ja võrdsemat ühiskonda. Kuidas annetada? Deklaratsiooni esitamisel vali leht „Esitamine“, vajuta „Lisa saaja“, vali nimekirjast Eesti LGBT Ühing ning märgi summa, mida soovid annetada. Annetada võib kogu tagasisaadava tulumaksu summa või osa sellest, aga mitte vähem kui 1 euro ning annetuse saab jagada kuni kolme saaja vahel. Kui sul on sel aastal võimalus, kaalu oma tulumaksutagastuse suunamist kogukonna toetuseks. Koos saame teha rohkem!

Kas tunned vahel, et tahaks lihtsalt olla? Olla koos inimestega, kes mõistavad. Kohas, kus ei pea end selgitama, vaid saab hingata, rääkida, liikuda ja puhata. Just sellisest vajadusest sündis „Vaimse tervise vitamiinikuur LGBT+ noortele“ – kord kuus toimuv kohtumiste sari 16–21-aastastele LGBT+ noortele. Igal kohtumisel keskendume mõnele „vaimse tervise vitamiinile“. Need on lihtsad, aga olulised asjad, mis aitavad sul end paremini hoida ja ka tugevamaks kasvada. ✨ Millest see kõik alguse saab? Üritustesari toimub projekti „Turvalised ruumid, tugevad meeled: tugevdame koos LGBT+ noorte säilenõtkust“ raames, mida toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmi „Prosperous Future“ raames. Projekti eesmärk on luua LGBT+ noortele toetav ja kaasav keskkond, mis parandab vaimset heaolu ja sotsiaalset kaasatust. Fookuses on: eakaaslaste tugivõrgustike arendamine, turvaliste (nii füüsiliste kui ka digitaalsete) ruumide loomine, vaimse tervise teadlikkuse ja toimetulekuoskuste tugevdamine, noorte, noorsootöötajate ja kogukonnajuhtide koolitamine, et LGBT+ noori osataks paremini toetada. Oluline osa projektist on ka rahvusvaheline koostöö Eesti, Norra ja Ukraina vahel, kus jagatakse häid praktikaid ja luuakse kestlikke tugisüsteeme, mis toetavad pikaajalist ja süsteemset muutust. 🌈 Vaimse tervise vitamiinikuur – mis sind ees ootab? 14. veebruar – Tutvumine ja tegevuste tutvustamine Rahulik algus. Saame tuttavaks, räägime, mis meid ees ootab, ja loome koos turvalise ruumi. 21. märts – Suhtle + puhka Miks on suhtlemine oluline? Kuidas luua ja hoida suhteid? Mis teeb suhtest tervisliku? Räägime ka puhkamisest ja unest – ausalt ja päriselt. 11. aprill – Tunne + söö Miks tunded on vajalikud ja kuidas nendega toime tulla? Teeme koos süüa ja räägime, kuidas söömine mõjutab vaimset heaolu. 16. mai – Liikumine (matk) Vähem juttu, rohkem olemist. Liigume looduses, keha ja vaim ühes rütmis. ✨ Miks tulla? et kogeda toetust ja kuuluvustunnet, et õppida väikeseid, praktilisi viise oma vaimse tervise hoidmiseks, et olla koos inimestega, kes mõistavad sind sellisena, nagu oled. 📩 Osalemine on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud. 👉🏻 Registreeri end kohe: https://forms.gle/m6ucnMM5M2WhrFxV7 👉🏻 Facebookist leiad ürituse: https://www.facebook.com/events/1849133829109003/1849133835775669/ Kui tunned, et see võiks olla sinu koht ja aeg – oled väga oodatud 💛

Esitasime Sisesministeeriumile arvamuse uue isikunimeseaduse kohta, millega muugulgas muudetakse ka nime muutmise võimalusi seoses soolise üleminekuga. Soovime tänada võimaluse eest esitada oma seisukoht eelnõule ning tunnustame teie pingutust kujundada nimeseadust ja halduspraktikat selliselt, et see toetaks transinimeste võrdset kohtlemist ning austaks nende õigust enesemääratlusele ja identiteedi järjepidevusele. Selline lähenemine on oluline samm Eesti õigusruumis võrdse ja kaasava ühiskonna suunas. Selles valguses soovime juhtida tähelepanu sätetele, mis ei lähe võrdse kohtlemise põhimõtetega kokku ning palume meie soovitused arvesse võtta. Euroopa Liidu tasandil on korduvalt rõhutatud, et soolise identiteedi alusel diskrimineerimise vältimine ning isiku enesemääratluse austamine on osa põhiõiguste kaitsest. Euroopa Komisjoni LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia(1) rõhutab, et liikmesriigid peaksid kujundama õigus- ja haldusraamistikke, mis väldivad killustatud ja ebajärjekindlat identiteedi käsitlemist ning tagavad, et isiku ametlikud andmed vastavad tema tegelikule identiteedile. Kuigi nime muutmise regulatsioon kuulub liikmesriikide pädevusse, tuleneb nii Euroopa Liidu põhiõiguste hartast kui ka Euroopa Kohtu praktikast(2), et isiku nime ja identiteedi järjepidev käsitlemine (ametlikud dokumendid ja registrid kajastavad kooskõlas isiku tegelikku identiteeti ja nime, mida ta igapäevaselt kasutab) on osa eraelu austamisest ning mõjutab otseselt isiku igapäevast toimetulekut, sh ligipääsu teenustele, tööturule ja haridusele. Mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, sealhulgas näiteks Belgias, Taanis, Iirimaal, Luksemburgis, Maltal, Portugalis, Hispaanias ja Saksamaal(3), käsitletakse soolise üleminekuga seotud eesnime muutmist enesemääratlusel põhineva haldusmenetlusena, kus isiku enda põhjendus on piisav alus nime muutmiseks ning arvestatakse, et nimi võib olla sotsiaalses ja ametlikus kasutuses juba enne juriidilist muutmist, et vältida ebakõlasid dokumentide ja tegeliku elu vahel. Selline lähenemine vastab ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitustele(4), mille kohaselt peavad nime ja soo tunnustamise menetlused olema kiired, läbipaistvad ja ligipääsetavad ning vältima olukordi, kus isik on sunnitud kasutama dokumentides nime, mis ei vasta tema soolisele identiteedile ega igapäevasele kasutusele. Euroopa Liidu põhiõiguste harta (artiklid 1, 7 ja 21) kaitseb inimväärikust, eraelu austamist ning keelab diskrimineerimise mh soolise identiteedi alusel. Nendest põhimõtetest tuleneb, et riiklikud haldusmenetlused peavad toetama isiku enesemääratlust. Eelnõu § 6 lõige 2 näeb ette, et ilma mõjuva põhjuseta ei või anda eesnime, mis on nime saaja vastassoo eesnimena juurdunud. Seletuskirjas on juba märgitud, et mõjuvaks põhjuseks nimemuutmisel võib olla soolise identiteediga seotu ning et vastassoole juurdunud eesnime saab anda ka enne, kui sooandmed rahvastikuregistris on muudetud. Kuna “soolise identiteediga seotu” lahtimõtestamine jääks tugevalt ametniku kaalutlusotsuseks, siis soovime õigusselguse ja ühtse halduspraktika tagamiseks täpsustada, et eesnime muutmisel soolise üleminekuga seotult loetakse mõjuvaks põhjuseks isiku enda põhjendus ehk enesemääratlusel põhinev soov. See hõlmab ka olukordi, kus isik on läbimas soolist üleminekut ja/või kasutab soovitud eesnime juba näiteks enne arstliku ekspertiisikomisjoni poole pöördumist. Selline lähenemine tähendab, et soole mittevastava eesnime andmisest ei saa keelduda ametniku kaalutlusest sisustatud subjektiivsel põhjusel ning ametniku kaalutlusõigus eelnõu § 24 lõike 3 alusel ei laiene isiku soolise enesemääratluse sisulisele hindamisele. Samuti ei ole sellises olukorras alust jätta avaldust rahuldamata eelnõu § 25 punktide 1–3 alusel, kui muud seadusest tulenevad nõuded on täidetud. Eelistatud variandina soovitame aga eemaldada üldiselt sätetest mõjuva põhjuse nõue ja sätestada nime muutmine ka soole mittevastava eesnime muutmisel enesemääratlusel põhineva haldusmenetlusena, kus isiku enda põhjendus on piisav alus nime muutmiseks. Täpsustus on kooskõlas eelnõu eesmärgiga võimaldada paindlikku nimeregulatsiooni. Seda enam, et Eesti soolise ülemineku protsess kestab mitmeid aastaid ja on keeruliselt ligipääsetav(5,6), siis enesemääramisel põhinev tahteavaldus eesnime muutmiseks aitaks inimesel juba soolise ülemineku alguses teha samme eluks vastavalt oma tunnetuslikule soole. See aitab vähendada soolise üleminekuga kaasnevaid raskusi igapäevaelus. Eelnõu § 23 sätestab isikunime muutmise automaatse otsustamise võimaluse juhul, kui taotlus on esitatud turvalises veebikeskkonnas ja muud sätestatud tingimused on täidetud. Selle regulatsiooni eesmärk on vähendada halduskoormust ning võimaldada lihtsate ja üheselt mõistetavate juhtumite lahendamist ilma eraldiseisva kaalutlusotsuse ja õigushinnanguta. Soolise üleminekuga seotud eesnime muutmine on olemuslikult sobiv automaatotsuse kohaldamiseks. Tegemist on olukorraga, kus nimemuutus põhineb isiku selgesõnalisel tahteavaldusel, nimemuutus ei eelda kolmandate isikute õiguste ega huvide kaalumist ning selle põhjendatus tuleneb isiku enesemääratlusest nagu ka teistel juhtudel, kus nimemuutmise formaalsed eeldused on täidetud. Automaatotsuse kohaldamine oleks kooskõlas isiku enesemääramisõigusega, vähendab halduskoormust ning annab võimaluse juhtumeid lahendada ilma eraldiseisva kaalutlusotsuseta. Seetõttu on põhjendatud sätestada, et soolise ülemineku protsessi läbimisel tehakse eesnime muutmise otsus automaatselt isiku avalduse alusel, ilma täiendava sisulise hindamiseta, kui isik seda soovib. Eelnõu §2 lg 3 p 16 asendada “soo muutmise andmed” näiteks “soo muutmist käsitlevad andmed” või muu sobiv variant. Soo muutmine on stigmatiseeriv ja ka faktiliselt vale mõiste ning eelnõus ja seletuskirjas on läbivalt kasutatud õiget mõistet “soo andmete muutmine” ning õige oleks ka siin seda väljendit korrigeerida. Viited: https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/combatting-discriminat ion/lesbian-gay-bi-trans-and-intersex-equality/lgbtiq-equality-strategy-2026-2030_en?prefLang=et https://hudoc.echr.coe.int/fre#{%22itemid%22:[%22001-60596%22 https://europa.eu/youreurope/citizens/residence/documents-formalities/legal-gender-recognition/ https://search.coe.int/cm?i=091259488028b934 https://humanrights.ee/materjalid/inimoigused-eestis-2024/lgbt-inimeste-olukord/ https://humanrights.ee/materjalid/inimoigused-eestis-2026/lgbt-inimeste-olukord/

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on avalikustanud Eesti esimese LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste tegevuskava. Tegemist on märgilise hetkega: esmakordselt on riigil terviklik, valdkondadeülene dokument, mille eesmärk on suurendada LGBTIQ-inimeste turvatunnet, vähendada diskrimineerimist ning parandada ligipääsu teenustele. Oluline on ka see, et tegevuskava on koostatud koostöös kodanikuühiskonnaga, sealhulgas LGBT+ inimesi koondavate organisatsioonidega, kelle teadmised ja kogemused on olnud sisendiks nii probleemide kaardistamisel kui ka võimalike lahenduste sõnastamisel. Tegevuskava olemasolu on selge sõnum: LGBTIQ-inimeste heaolu ja võrdsed võimalused ei ole nišiteema, vaid osa avalikust huvist ja riiklikust vastutusest. Küsimus ei ole enam selles, kas nendele teemadele tuleb tähelepanu pöörata, vaid selles, kuidas tagada, et kavandatud sammud jõuaksid päriselt inimesteni . Tänuväärne algus: esimene terviklik tegevuskava On märkimisväärne, et Eestis on nüüd esimest korda valmis terviklik tegevuskava LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamiseks. See näitab riigi valmisolekut seista võrdsuse ja heaolu eest ning loob aluse pikaajaliseks ja süsteemseks muutuseks. Tegemist ei ole üksiku projekti ega ajutise algatusega, vaid selgelt formuleeritud poliitikaga, mis annab LGBTIQ-inimestele sõnumi, et nende õigused ja turvalisus on ühiskondlik prioriteet. Selline lähenemine annab lootust, et mitmekesisust hakatakse üha enam nägema ühiskonna loomuliku osana ning erinevustega arvestamine kujuneb normiks, mitte erandiks. Samas ei saa mööda vaadata asjaolust, et tegevuskava tegelik väärtus selgub alles selle elluviimisel. Suurim risk: lõhe kavade ja tegeliku elluviimise vahel Peamine võimalik takistus tegevuskava edukuses on lõhe strateegiliste lubaduste ja praktilise rakendamise vahel. Valdkondadeülene koostöö ja koordineeritus – eriti hariduse, tervishoiu, sotsiaalvaldkonna, tööelu ja politsei vahel – on keeruline ning nõuab selgeid vastutusi, piisavaid ressursse ja pikaajalist pühendumist. Ilma konkreetsete ja kohustavate mehhanismideta on oht, et koostöö jääb formaalseks ning tegevused killustuvad. Ressursid ja prioriteedid määravad tulemuse Tegevuskavas on kavandatud mitmeid vajalikke samme, sealhulgas teavitustegevusi, koolitusi ja tugiteenuste arendamist, samuti koolitusi ohvriabi ja teiste spetsialistide jaoks. Need on olulised ja vajalikud meetmed, kuid ilma selgelt määratud eelarvete, vastutajate ja püsivate rahastusmehhanismideta võivad need jääda paberile. Kui rahastus, personal või poliitiline tahe osutuvad ebapiisavaks, ei jõua head kavatsused reaalse muutuseni inimeste igapäevaelus. Võrdsete võimaluste edendamine ei saa sõltuda juhuslikust projektirahast või ajutistest prioriteetidest. Mõõdikud ja seire: ilma nendeta ei ole vastutust Teine kriitiline küsimus on seire ja mõõdikute süsteem. Kui mõõdikud jäävad formaalseks või neid ei kasutata järjepidevalt, ei ole võimalik hinnata, kas tegevused on tegelikult mõjutanud inimeste turvatunnet, diskrimineerimise vähenemist või heaolu paranemist. Ilma selge ja avaliku järelevalveta on keeruline hinnata edu ning võtta vastutust ebaõnnestumiste eest. Kodanikuühiskonna roll vajab selgemat määratlemist 2024. aastal avaldas meie ühing LGBTIQ-inimeste võrdsuse tegevuskava poliitikasoovitused, mis katavad osaliselt ka nüüd koostatud tegevuskava sisu. Samas on oluline rõhutada, et täpsustav info oleks teretulnud just kodanikuühiskonna ning LGBT+ inimesi koondavate ja võrdsuse teemadega tegelevate organisatsioonide rolli ja võimaluste kohta tegevuskava elluviimisel. Need organisatsioonid omavad spetsiifilist pädevust ja pikaajalisi kogemusi erinevates LGBTIQ-inimesi puudutavates valdkondades ning on seni olnud peamised sisendite andjad ametkondadele. Selgem arusaam nende rollist, vastutusest ja rahastusest aitaks tugevdada kaasatust ning suurendada tegevuskava rakendamise tulemuslikkust. Mida on vaja, et tegevuskava päriselt toimiks? Selleks, et LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste tegevuskava ei jääks deklaratiivseks dokumendiks, peab riik tagama, et igal meetmel oleks selgelt määratud vastutaja ja kindel eelarve. Samuti on oluline regulaarselt ja avalikult raporteerida, mida on tehtud, mida mitte ning miks. Läbipaistev seire ja mõõdetavad tulemused on ainus viis tagada, et tegevuskava ei haju ministeeriumite ja omavalitsuste vahel. Seire peab toimuma koostöös LGBTIQ-kogukonna organisatsioonidega, kelle ekspertiis ei tohi jääda sümboolseks, vaid peab olema süsteemselt kaasatud ja ka õiglaselt tasustatud. Lisaks on vältimatu, et võtmesektorid – haridus, tervishoid, sotsiaalvaldkond, politsei ja tööandjad – saavad järjepidevaid koolitusi, mis aitavad päriselt muuta hoiakuid ja parandada teenuste kvaliteeti. Haridussüsteem vajab selgeid juhiseid ja järelevalvet, et LGBTIQ-teemad oleksid lõimitud õppekavadesse ning käsitletud kõigis koolides üle Eesti, mitte jäetud üksikute entusiastide hooleks. Lõpuks on oluline järjepidev avalik kommunikatsioon ja selge sõnum, et LGBTIQ-inimesed on ühiskonna võrdväärne osa. Jätkusuutlik muutus tekib siis, kui seaduslikud, hariduslikud ja kommunikatiivsed sammud käivad käsikäes ning diskrimineerimisele reageeritakse kiiresti ja tõhusalt. Kui riik, omavalitsused ja partnerid tegutsevad ühiselt ja järjekindlalt, saab tegevuskavast päriselt toimiv tööriist, mitte pelgalt hästi sõnastatud dokument. 👉🏻 Tegevuskavaga saad tutvuda siin .

ERRi nõukogu esimehe väljaütlemine samast soost vanematega perede kohta on sobimatu ja ebaeetiline, kuna see on isiklike eelistuste esitamine maksumaksja rahastatud institutsiooni seisukohana. Erinevate peremudellite väljaarvamine Eesti väärtusruumist on vaenav ega peegelda ühiskonna tegelikku mitmekesisust ning samal ajal kahjustab ka avaliku ringhäälingu usaldusväärsust. ERR-i järelevarveorganina peab nõukogu esimees tagama, et organisatsioon tegutseb sõltumatult, erapooletult ja kooskõlas põhiseaduslike väärtustega. Perekondade kaitse on Eesti põhiseaduses selgelt sätestatud, mistõttu on ka avalik-õigusliku ringhäälingu kohus kajastada kõiki peremudeleid. Kui palju on Veidemann näinud või kuulnud samast soost vanematega perekondi rahvusringhäälingu kanalitel peale viimatise isadepäeva saate? Riik on kehtestanud abieluvõrdsuse, mis seadustab samast soost vanematega perede kooselu ning näitab selgelt, milline väärtusruum Eestis kehtib. Viimaste aastate küsitlused näitavad, et abieluvõrdsus on üha enam toetatud ning see trend on olnud tõusvas joones alates kooseluseaduse vastuvõtmisest. Väide, et 99% inimestest käsitleb perekonda ainult mehe ja naise kooslusena, on lahmiv ja meelevaldne. Kust sellised numbrid? Riigikantselei 2023. aasta avaliku arvamuse seire näitas, et 59% Eesti elanikest toetab abieluvõrdsust. On palju peresid, kus lapsed kasvavad armastuses ja turvalisuses, ning nende perede õnn ei sõltu kellegi isiklikest väärtustest. Siiski aga saavad samast soost vanematega peredes kasvavad lapsed selliste väljaütlemiste tõttu signaali, et nende pered on valed ega ei sobi Eesti väärtusruumi. Ja millise sõnumi saavad noored, kes tunnevad, et soovivad olla suhtes endaga samast soost inimesega, kui rahvusringhäälingu juhtorgani liige ütleb, et „lapsed tuleks eemal hoida niisugustest suhetest“ ja et tuumikperekond on vaid „mees, naine ja lapsed“. Samal ajal aga ei ole ERR-i nõukogu esimehel olnud mahti isadepäeva avalikus sõnavõtus hukka mõista laste väärkohtlemist või hooletusse jätmist perekondades. Kas see pole mitte sõnum, mida ühiskonnas peaksime tõepoolest üleval hoidma – meie väärtusruum on laste turvalisus ja hool perekondades, olenemata selle mudelist. Ja oluline tuumikperekond on perekond, kus lapsed on hoitud ja armastatud, just selliselt nagu nägime hommikusaates Hildat ja Hubertit. Aili Kala Eesti LGBT Ühingu juhtatuse liige ja kolme lapse ema

Pärast abieluvõrdsuse kehtestamist on LGBT+ õiguste areng Eestis jäänud paigale. Kuigi viimastel aastatel on tehtud üksikuid positiivseid samme, ei ole tekkinud terviklikku ja toimivat süsteemi, mis tagaks LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitse ja võrdsuse kõigis eluvaldkondades. Peamised kitsaskohad Soolise ülemineku protsess on jätkuvalt piiratud. 2025. aastal jõustunud määrus, mis pidi reformima juriidilise soo tunnustamist, ei ole praktikas muutusi toonud. Meditsiinilised ja juriidilised protsessid on endiselt põimunud viisil, mis rikub inimeste õigust enesemääramisele ja tervise kaitsele. Vaenukõne ja vaenukuritegude regulatsioon puudub. Kuigi vaen LGBT+ inimeste vastu on Eestis ja Euroopas kasvanud, on seadusandlus jäänud toppama. See tähendab, et vaenumotiiviga vägivald on alaraporteeritud ja ohvrid jäävad sageli kaitseta. Diskrimineerimisvastane kaitse on ebaühtlane. Eestis puudub endiselt seadus, mis kaitseks LGBT+ inimesi tõhusalt ka väljaspool töövaldkonda – näiteks hariduses, tervishoius ja teenuste kättesaadavusel. Intersooliste inimeste õigused on tähelepanuta. Eestis puudub piisav teadmine, regulatsioon ja praktika, mis kaitseks intersoolisi lapsi ja täiskasvanuid ebavajalike ning pöördumatute meditsiiniliste sekkumiste eest. Euroopa kontekst Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu tasandil on vastu võetud uusi strateegiaid ja soovitusi, mis annavad Eestile selged suunised LGBT+ võrdsuse edendamiseks. Samas juhivad huvikaitseorganisatsioonid tähelepanu, et ELi uus LGBTIQ strateegia jääb liiga üldsõnaliseks , arvestades kasvavat vaenukõnet ja poliitilisi tagasilööke mitmes riigis. Positiivse arenguna paistab silma Euroopa Nõukogu soovitus intersooliste inimeste õiguste kaitseks, mis võiks olla Eestile oluline lähtekoht edasiseks reformiks. Kohtupraktika Euroopa Kohtu värsked seisukohad toetavad selgelt: enesemääratlusel põhinevat juriidilise soo tunnustamist; LGBT+ perede piiriülest tunnustamist ja laste õiguste kaitset. Statistika ja uuringud Statistika näitab, et üle 40% LGBT+ inimestest Eestis tunneb end endiselt ebaturvaliselt , eriti trans- ja mittebinaarsed inimesed töö- ja tervishoiuvaldkonnas. Eesti koht ka ILGA-Europe’i Rainbow Map ’is on püsinud muutumatuna. Lootust andvad sammud Olulise positiivse muutusena lõpetati 2024. aastal Eestis meestega seksivate meeste diskrimineerimine veredoonorluses. Mitmed rahvusvahelised praktikad ja juhised LGBT+ valdkonnas pakuvad tugevat alust edasisteks reformideks, kui nende rakendamiseks tekib Eestis poliitiline tahe. Üldine hinnang Eestis on LGBT+ inimeste õiguste areng jõudnud murdepunkti . Ilma vaenukõne kriminaliseerimiseta, soolise enesemääramise tegeliku rakendamiseta, diskrimineerimisvastase kaitse laiendamiseta ja huvikaitseorganisatsioonide sisulise kaasamiseta jääb abieluvõrdsus üksikuks edulooks. 👉🏻 Põhjalikuma ülevaate leiad Inimõigused Eestis 2026 aruande LGBT+ peatükist . 👉🏻 Aruande peatüki koostas Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuht Aili Kala. ___________________________________ Inimõigused Eestis 2026 on Eesti Inimõiguste Keskuse koostatud põhjalik ülevaatearuanne, mis vaatleb aastatel 2024–2025 Eesti inimõiguste olukorda. See on valminud koostöös eri valdkondade ekspertidega, käsitledes teemasid alates piinamisest kuni sotsiaalsete inimõigusteni. Aruanne hindab, kuidas riik on inimõigusi kaitsnud ja kus on kitsaskohad, tuues välja nii positiivseid arenguid kui ka valdkondi, mis vajavad edasist tähelepanu ning lahendusi.

Esitasime jaanuari alguses Justiits- ja Digiministeeriumile arvamuse karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste kohta, millega muudetakse vaenu õhutamise ning vaenumotiiviga kuritegude sätteid. Eesti LGBT Ühing tegutseb järjepidevalt LGBT+ inimeste õiguste ja heaolu kaitsel, lähtudes nende kogemustest, rahvusvahelisest parimast praktikast ning teaduspõhistest uuringutest. Oleme rõhutanud, et LGBT+ inimestel on vajakajääv kaitse vaenukõne ja vaenukuritegude eest ning et nende kaitse tugevdamine on ühiskonna turvalisuse ja võrdsuse seisukohalt hädavajalik. Juhime tähelepanu, et eelnõu koostamisel ei ole arvestatud otseselt puudutatud sihtgruppide ega nende esindusorganisatsioonide kaasamisega, mis on vastuolus hea õigusloome tava ning kaasava poliitika põhimõtetega. Seadusloome ilma mõjutatud kogukondade ja vabaühenduste teadmiste ja kogemuste kaasamiseta seab ka kahtluse alla, kas eelnõu suudab täita oma eesmärki. Toome välja põhimõtted, mis parandavad LGBT+ inimeste kaitset vaenukuritegude eest: 2019. aastal FRA läbiviidud uuringu(1) järgi oli Euroopas iga viies transsooline või intersooline inimene kogenud fü ü silist või seksuaalset vägivalda uuringule eelnenud viie aasta jooksul, mis on kaks korda rohkem kui teistes LGBTI gruppides. Kuna trans- ja intersoolisi inimesed kogevad vägivalda rohkem tulenevalt nende identiteedi tõttu, siis vajavad nad kaitset nende identiteedi tunnuste alusel. Trans- ja intersooliste inimeste kaitset vajavad tunnused on sooline identiteet, sooline eneseväljendus ja sootunnused. Ka Euroopa Komisjon soovitab ELi põhiväärtuste edendamiseks ja ELi põhiõiguste harta järgimise tagamiseks lisada vaenu eest kaitstud tunnuste loetelusse soolise identiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnused. Euroopa Komisjoni ja Ilga-Europe andmete põhjal on viimastel aastakümnetel vaenukõne ja -kuriteod Euroopas järsult kasvanud. Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) 2015. aasta soovituses määratleti vaenukõne järgmiselt: „isiku või isikute rühma alavääristamise, vihkamise või halvustamise propageerimine, edendamine või õhutamine mis tahes vormis, samuti sellise isiku või isikute rühma ahistamine, solvamine, nendega seotud negatiivsete stereotüüpide loomine, häbimärgistamine või ähvardamine ning kõigi eespool nimetatud väljendusvormide põhjendamine rassi, nahavärvi, sünnipära, rahvusliku või etnilise päritolu, vanuse, puude, keele, usutunnistuse või veendumuste, bioloogilise soo, sotsiaalse soo, soolise identiteedi, seksuaalse sättumuse ja muude isiklike tunnuste või seisundi alusel “(2). Sama seisukoht on ka KarS § 58 p 14 tunnuste suhtes. Eelnõu näeb § 151² kaudu ette rangema koosseisu rassismi ja ksenofoobia puhul, samas kui LGBT+ inimeste suhtes suunatud vaenu raskendava asjaoluna ei käsitleta. See tähendab, et avalik üleskutse diskrimineerimisele, vihkamisele või vägivallale on kuriteona karistatav üksnes rahvuse, rassi, nahavärvi, päritolu või usutunnistuse alusel, samal ajal kui vaenu õhutamine teiste kaitstud tunnuste puhul (nt seksuaalne sättumus, ühingu ettepanekul ka sooline identiteet, sooline eneseväljendus, sootunnused) jääb väärteoks. Selline lähenemine loob Eesti õiguses selge hierarhia kaitstuse osas ja läheb vastuollku ka põhiseaduse § 12 põhimõttele, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Palun ühtlustage § 151 ja § 151² kohaldamisala ja sanktsioonid, e t vaenu õhutamise eest karistatav tegevus oleks seaduse ees võrdselt käsitletud sõltumata isiku kaitstavast tunnusest. Oleme käsitlenud vaenu reguleerimist pikemalt Eesti LGBT+ inimeste võrdsuse tegevuskava poliitikasoovitustes . Viited: European Union Agency for Fundamental Rights. (2020). A long way to go for LGBTI equality. Publications Office. https://data.europa.eu/doi/10.2811/582502 Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon (ECRI) 2015. aasta detsembri üldine poliitikasoovituse nr 15 vaenukõnevastase võitluse kohta , lk 3.

Baltic Pride naaseb 2026. aastal Tallinna ning viib kokku inimesed üle Baltikumi ja kaugemaltki. Pride on koht, kus tähistame mitmekesisust ja meie kogukonda, kuid see on ka meeldetuletus, et võrdne ja turvaline ühiskond ei teki iseenesest, vaid vajab pidevat tööd ja pühendumist. Foto : Tallinn Pride 2025, @peroksiid/Alecc Et Pride’i keskne sõnum peegeldaks päriselt meie kogukonda, selle mitmekesisust, muresid, rõõme ja väärtusi, kutsume kõiki kaasa mõtlema. Mis võiks olla 2026. aasta Baltic Pride’i slogan? Milline sõnum ühendaks meid ning kõnetaks nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi külalisi? 👉 Ideid ootame kuni 22. detsembrini . 💡Hoia end Baltic Pride infoga kursis: Eesti LGBT Ühingu koduleht Eesti LGBT Ühingu Instagram Eesti LGBT Ühingu Facebook Baltic Pride Instagram Baltic Pride Facebook

25. novembril 2025 tegi Euroopa Liidu Kohus  olulise otsuse kohtuasjas Jakub Cupriak-Trojan ja Mateusz Trojan vs Wojewoda Mazowiecki (C-713/23) . Kohus leidis, et ELi õigusega on vastuolus, kui liikmesriik keeldub tunnustamast teises liikmesriigis sõlmitud samast soost paari abielu, kui paar on kasutanud oma õigust vabalt liikuda ja elada Euroopa Liidus. Juhtum puudutas Poola  otsust keelduda Saksamaal sõlmitud samast soost paari abielu kandmisest Poola perekonnaseisuregistrisse, põhjendusega, et Poola õigus ei luba seda. Paar elab praegu Poolas ning neid ei kohelda seal abielupaarina. ELi Kohus rõhutas, et ELi kodanikel on õigus pereelule nii teises liikmesriigis kui ka oma koduriiki naastes. Kui pereelule on loodud mõnes liikmesriigis, sh abielu kaudu, peab olema tagatud võimalus seda pereelu jätkata ka pärast kodumaale naasmist. Abielu mittetunnustamine võib põhjustada tõsiseid raskusi igapäevaelus, alates haldus- ja tööalastest küsimustest kuni eraelu ja õiguskaitseta jäämiseni. Kohus leidis, et Poola keeldumine rikub: ELi toimimise lepingu artikleid 20 ja 21 (liikumis- ja elamisvabadus), ELi põhiõiguste harta artiklit 7 (õigus era- ja pereelule), ning artiklit 21 (keeld diskrimineerida seksuaalse orientatsiooni alusel). Oluline on, et kohus rõhutas: see otsus ei kohusta liikmesriike kehtestama abieluvõrdsust oma riigisiseses õiguses . Küll aga peavad nad leidma viisi, kuidas teises liikmesriigis seaduslikult sõlmitud samast soost paaride abielu tunnustada. Kui, nagu Poolas, on abielu välisriigis sõlmimise korral ainus tunnustamise viis selle registrisse kandmine, tuleb seda menetlust kohaldada samadel alustel nii eri- kui samast soost paaride suhtes. Otsus tugineb ka Euroopa Inimõiguste Kohtu  varasematele lahenditele, milles on juba leitud, et Poola on rikkunud kohustust tagada samast soost paaridele nende suhte tunnustamine ja kaitse. Mõju ulatub Poolast kaugemale. Otsus on oluline pretsedent riikidele, kus samast soost paaridel puudub endiselt igasugune õiguslik tunnustus, nagu Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Leedu. Samuti puudutab see kõiki ELi riike, kus puudub abieluvõrdsus. Juhtumiga seotud advokaatide hinnangul tähendab otsus, et Poola ametiasutused peavad edaspidi väljastama samast soost abikaasadele abielutunnistusi samadel alustel nagu eri soost abikaasadele, mis lihtsustab oluliselt õiguste kasutamist ja tõendamist. ILGA-Europe  rõhutas, et otsus kinnitab: abielu tunnustamine on keskne osa ELi kodanike liikumisvabadusest ning Euroopa Komisjon peab nüüd tagama, et liikmesriigid, sh Poola, otsust ka tegelikult rakendaksid. See lahend on järjekordne samm olukorra suunas, kus samast soost paaride pereelu ei katke riigipiiril – vähemalt mitte Euroopa Liidus. 🌈 Loe lähemalt artiklist We welcome the EU’s Top Court landmark judgment: Member States Must Recognise Same-Sex Marriages from Other EU Countries .

Augusti lõpus tuli välja uus sotsiaalministri määrus, mis reguleerib soolise ülemineku toiminguid. See on väga oodatud muudatus, sest eelmine määrus oli aastast 1999 ning seetõttu aegunud ja patologiseeriv nii sisult kui sõnavaralt. Määruse koostamise protsessis tegime koos Soouuringute keskusega Dike ja Eesti Transinimeste Ühinguga ühiselt oma ettepanekud määruse esialgse eelnõu muutmiseks. Neid ettepanekuid toetasid ka Feministeerium, Mõttekoda Praxis ja Võrdse kohtlemise võrgustik. Rõõmustame, et meie tagasisidega arvestati ja ettepanekud võeti märkimisväärses osas vastu. Küll aga oleme saanud signaale, et määrusesse läinud muutused ei ole veel praktikasse jõudnud. Meie esimeseks sammuks on nüüd kohtuda erinevate osapooltega – arstliku ekspertiisikomisjoni, arstide ja ministeeriumiga ning töötada selle nimel, et uue määruse sätted kujuneksid ka reaalseks praktikaks – nii nagu olid need kavandatud transinimeste parimate huvide kaitseks. Uue määrusega saab tutvuda siin – https://www.riigiteataja.ee/akt/126082025011 . Hoiame teid arengutega kursis ning kutsume teid jagama oma kogemusi arstide ja komisjoniga, kirjutades Eevale (eeva@lgbt.ee) või Ailile (aili@lgbt.ee). Teie panus aitab meil paremini mõista kitsaskohti ja teha ministeeriumile asjakohaseid ettepanekuid.

Saatekülalised koos saatejuhi Kristiinaga (keskel). Foto: IDA Radio Kuna geide päeva kalendris ei ole, pühendame muidu tähtpäevatu augusti saate just neile. Külas on karukultuuri festivali Tallinn Bearty korraldaja Alvar Ameljušenko ning ühingu kogemusnõustaja ja Eesti Inimõiguste Keskuse assistent Joosep. Noorem Joosep ja vanem Alvar jagavad mõtteid, kogemusi ja oletusi, miks geimehed on just sellised, nagu nad on. Kuidas mõjutab kohalik ajalugu geide enesekuvandit? Millist rolli mängivad geid LGBT+ kogukonnas? Milline on nende enda kogukond? Millised on seksuaalse vabaduse kultuuri plussid ja miinused? Tuleb välja, et ühiskondlikku arvamust geimeestest kujundavad erinevad struktuurid alates meediast kuni hariduseni, ning see arvamus on sageli silmakirjalik ja vastuoluline. Samal ajal seisavad geimehed silmitsi geikultuuris kujunevate normidega, mis ka kõigile ei sobi. Nii kohtubki üldinimlik kuuluvustunde otsing subkultuuriliste nüansside ja vähemuse tegelikkusega. Kõiki “Argieluvõrdsuse” osasid saad kuulata IDA raadio kodulehel ja Spotify’s . Oleme eetris iga nelja nädala tagant esmaspäeviti kell 15. Igas saates vastame ka kuulaja küsimusele, mille saad esitada meie Instagrami stoori kaudu. Jälgi meie kontot @lgbt.ee , et silma peal hoida! Märkus . Saates kasutas üks külaline mõistet "soovahetus", mis ei ole korrektne. Õige on rääkida soolisest üleminekust, sest inimene ei vaheta ega muuda oma sugu, vaid elab vastavalt oma (tunnetuslikule) soole. Mõistete kohta saab lähemalt lugeda meie sõnastikust .