.png)
Aasta 2020 võttis üsna kiiresti väga ootamatu pöörde ja hoidis seda kurssi kuni lõpuni välja. Koroonaviiruse tõttu olime meiegi enamiku aastast ebatavalises töörežiimis: töötasime kodust, keskust hoidsime kinni, üritusi eriti ei korraldanud, aga see-eest toimetasime rohkem veebis. Hoolimata sellest, et maailm ja koos sellega ka Eesti olid kriisis, pakkus 2020. aasta siiski küllaga mälestusväärset, nii head kui halba.
Mida me siis sel omamoodi aastal tegime?
Mõned teod
Korraldasime erilise Baltic Pride festivali Baltic Pride: The Safe and Special Edition, mille raames toimusid erinevad veebiüritused, mõned füüsilised üritused ja tänavaaktsioon koos Rhythm of Resistance trummigrupiga.
Andsime esimest korda välja Vikerkaarekangelase auhinna inimestele ja organisatsioonidele, kes on sõnades ja tegudes LGBT+ kogukonna elu edendanud ja kogukonna eest seisnud.
Alustasime ühingu raadiosaatega “Argieluvõrdsus” IDA Raadios.
Algas meie haridusvaldkonna projekt, mille eesmärgiks on turvaline ja kaasav koolikeskkond LGBT+ noortele.
Osalesime Annetamistalgutel ja kogusime 3469 eurot.
Tähistasime teist korda perepäeva, seekord juba suurema seltskonnaga.
Avaldasime Eesti esimese LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuringu vene keeles.
Läbisime Peaasja vaimse tervise koolituse, kus õppisime oskusi, mis on alati vajalikud, aga keset koroonat ja vaenulainet eriti.
Valmistusime ette abieluteemaliseks rahvahääletuseks. Koostasime kampaania plaane, mida mitu korda ümber mängima pidime. Lõpuks valitsus langes ja rahvahääletus jäi ära, aga meil kogunes palju häid mõtteid, mida muul viisil tulevikus ära kasutame.
Mõned käigud
Kohtusime Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaiuga lausa kaks korda. Veebruaris käisid tegevjuht Kristel ja huvikaitseekspert Aili vabariigi aastapäeva vastuvõtul, suvel külastasid Kadriorgu, kus said presidendiga pikemalt rääkida. Presidendil oli rinnas Vikerkaarekangelase märk.
Andsime oma panuse ÜROle esitatud Eesti inimõiguste variraporti koostamisse. Meie huvikaitseekspert Aili kirjutas LGBT+ inimeste olukorrast, teised Võrdse kohtlemise võrgustiku liikmed kirjutasid oma fookusteemadest.
Osalesime Arvamusfestivalil, kus Kristel rääkis LGBT+ peredest ja kõigi võrdsest kohtlemisest.
Osalesime ühingu katusorganisatsioonide ILGA-Europe ja IGLYO aastakonverentsidel. Esimeses osales kommunikatsioonijuht Kristiina ka esinejana.
Käisime meeleavaldustel, näiteks Poola kogukonnale solidaarsuse väljendamiseks ja Eestis abieluvõrdsuse toetuseks.
Kristel on osalenud HIV-testimise uue ravijuhendi väljatöötamises.
Mõned arvud
Korraldasime 41 üritust, mh vaimse tervise toetusgrupid noortele ja täiskasvanutele, Instagrami ja Facebooki otseülekanded, Baltic Pride ning sari “Detsembrikuu koos ühinguga”.
Tegime 184 esmanõustamist, sh 74 juriidilist, 66 psühholoogilist ja 44 kogemusnõustamist. Tänavu paistsid silma järgmised teemad: kooseluseadus; abielumõiste rahvahääletus; peresisesed suhted, sh LGBT+ noorte ja nende vanemate nõustamine; transsooliste inimeste üleminekuga seotud küsimused (komisjon, asjaajamine, hormoonide mõju).
Koostasime 4 pressiteadet, andsime sisendi 31 artiklile (intervjuu, kommentaar, toimetamine jms) nii Eesti kui välismeedias, meie initsiatiivil ilmus ja levis meediasse 12 artiklit ning meie kodulehe blogis ilmus 43 postitust. Läbivad teemad olid ühingu tegevus ja rahastus, vaen, poliitika, transsoolisus ja rahvahääletus.
Viisime läbi 16 koolitust (noored, ettevõtted, inimõiguste valdkonna töötajad).
Nõustasime koolitöö tegemisel 10 (üli)õpilast, praktikal käis 4 kogukonnapraktikanti.