Arvamus seoses Eesti inimõiguste ülevaatusega ÜROs


ÜRO lipp lehvib varbas, taustaks valge pilvega sinine taevas
Foto: ÜRO, Mark Garten

Maikuus toimus ÜROs inimõiguste perioodiline ülevaatus, kus inimõiguste olukorra kohta andis aru ka Eesti ning teised riigid said Eestile olukorra parandamiseks ettepanekuid teha. Enne seda esitas ühingu huvikaitseekspert Aili Kala eraldi ülevaate LGBT+ inimeste õiguslikust olukorrast ning kohtus riikide esindustega, et nad teeksid oma ettepanekud meie soovituste põhjal. Sellest olulisest sammust Eesti LGBT+ inimeste õiguste kaitseks saad lähemalt lugeda Aili intervjuust, allpool on aga täismahus Eesti välisministrile edastatud ühingu seisukoht, miks peaks Eesti ÜROs saadud soovitused vastu võtma.



Arvamus seoses Eesti kolmanda üldise inimõiguste perioodilise ülevaatusega

Lugupeetud Eva-Maria Liimets

Võrdse kohtlemise võrgustik edastas oma arvamuse seoses ÜRO inimõiguste perioodilise ülevaatuse ettepanekutega. Eesti LGBT Ühing on võrdse kohtlemise võrgustiku liige ning edastame lisaks võrdse kohtlemise võrgustiku arvamusele ka oma detailsemad seisukohad.

ÜRO liikmesriigid tegid LGBT+ inimeste õiguste edendamiseks 24 ettepanekut. Peame oluliseks analüüsida kõiki soovitusi ning nõustuda järgnevate soovitustega:

1. Vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid, mis tagaksid seaduse rakendamise täies mahus. Soovitused tegi 9 riiki - Austria (6.105), Belgia (6.106), Tšehhi (6.107), Soome(6.108), Iirimaa (6.109), Holland (6.101), Hispaania (6.102), Rootsi (6.103), Suurbritannia (6.104)

Võrdse kohtlemise võrgustik tegi selle soovituse oma raportis. Eelmise perioodi ülevaatusel tegid sama soovituse Holland ja Suurbritannia, kuid Eesti soovitusi ei aktsepteerinud.

2. Tugevdada kiusamisvastast ennetustööd koolides parandades koolide võimekust tegeleda kiusamise ja ahistamisega, mis mõjutavad tugevalt noorte, ka. LGBT+ noorte heaolu. Soovituse tegi Soome (6.254).

Eesti LGBT Ühingu 2018 aasta koolikeskkonna uuring leidis, et 68% LGBT+ õpilasi on kogenud vaimset ahistamist oma seksuaalse identiteedi, sooidentiteedi või soolise eneseväljenduse tõttu; 61% vastanutest märkis, et koolitöötajad ei sekkunud kunagi, kui keegi tegi homofoobseid märkusi; 42% õpilaste koolides pole LGBT-temaatikat üldse puudutanud ja 21% koolides on käsitlus olnud negatiivne. Kool LGBTI-õpilaste jaoks nende identiteedi tõttu ebaturvaline ja märkimisväärselt vägivaldne keskkond ning koolid ei paku kõigi õpilaste põhivajaduste rahuldamiseks turvalisi tingimusi.


Võrdse kohtlemise võrgustiku raporti kohaselt ei ole uuritud haridusvaldkonda ega koolikeskkonda LGBTI teemade vaatenurgast. LGBTI teemad ei kuulu sõnaselgelt kohustuslikku õppekavasse ja kooliõpetajaid ei koolitata sellel teemal süsteemselt. Samas ei paku riik õpetajatele põhjalikke koolitusi ega suuniseid homo-, bi- ja transfoobse kiusamise äratundmiseks ning LGBTI-õpilaste koolielu ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks. Võrgustiku raport soovitas viia läbi uuringuid LGBTI inimeste olukorra kaardistamiseks ja mõistmiseks eri valdkondades, ka koolikiusamise kohta koolisüsteemis.

3. Muuta soo tunnustamise regulatsiooni, eraldades üksteisest soo meditsiinilise ja juriidilise tunnustamise protsessid. Tagada, et juriidiline soo tunnustamine põhineks enesemääratlusel. Soovituse tegi Island (6.131).

Võrgustiku raport märgib, et transsooliste inimeste soo tunnustamine on raskesti mõistetav ja halvasti ligipääsetav protsess. Soo andmete muutmine on tehtud sõltuvaks aset leidnud meditsiinilistest sekkumistest ega põhine inimese enesemääratlusel – ekspertkomisjon diagnoosib transsoolisel inimesel meditsiinilise psüühikahäire (soodüsfooria või transseksuaalsuse). See on vastuolus Maailma Terviseorganisatsiooni otsusega, mis lõpetas transsoolisusega seotud seisundite liigitamise psüühika- ja käitumishäireteks. Soo tunnustamise otsus sõltub arstliku ekspertiisikomisjoni kaalutlusest, puuduvad järelevalvemeetmed ja avalikult kättesaadav ametlik teave.

Kehtiv regulatsioon on vastuoluline, jättes ebaselgeks, kas hormoonravi või muu ravi või kirurgiline protseduur on seadusega kohustuslik, kuid tegelikkuses on hormoonravi kohustuslik. Riiklik ravikindlustus ei hüvita kõiki soo korrigeerimiseks vajalikke kulusid või hüvitab need ainult osaliselt. Näiteks hüvitatakse ainult 50% hormoonravist ja transsoolistele inimestele osutatavaid kirurgilisi teenuseid ei hüvitata üldse – need on võrdsustatud mittevajaliku plastilise kirurgiaga. Võrgustik soovitas raportis muuta soo tunnustamise regulatsiooni, eraldades üksteisest soo meditsiinilise ja juriidilise tunnustamise protsessid. Tagada, et juriidiline soo tunnustamine põhineks enesemääramisel.

4. Viia läbi avalik arutelu mitmekesisuse teemadel, et edendada mh ka LGBT+ inimeste erinevuste mõistmist Eesti ühiskonnas. Soovituse tegi Holland (6.123).

Võrgustiku raport märkis, et LGBTI-õiguste areng on Eestis viimastel aastatel seiskunud. Seadusandja ei ole vastu võtnud LGBTI-inimestega arvestavaid strateegiaid ega pööranud tähelepanu Euroopa Liidu valdkondlikele ettepanekutele, LGBTI-inimeste diskrimineerimise lõpetamist ja võrdset kohtlemist puudutavatele seadustele ega kehtivate seaduste puudustele. Selle tulemusel on Riigikohus ja alamad kohtuastmed lahendanud erinevaid õiguslünkasid.

Võrgustik soovitas töötada välja laiapõhjaline strateegia, et parandada teadlikkust ning vähendada diskrimineerimist seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnuste alusel.

Recent Posts

See All