Otsingu tulemused

Möödunud nädalal toimus Tallinnas Eesti, Läti ja Leedu ühine LGBT+ kogukonna festsival Baltic Pride, mis kogus läbi aegade suurimad osalejanumbrid Tallinnas. Festivali silmapaistvaimaks osaks oli kahtlemata laupäevane rongkäik, kus Politsei - ja Piirivalveameti hinnangul osales rohkem kui 7000 inimest. Lisaks eraisikutele kõndisid rongkäigus diplomaatilise korpuse esindajad enam kui 15 saatkonnast, mitmed valitsuskoalitsiooni ministrid, Parlamendi spiiker ja esmakordselt ka paljud ettevõtted, kes esindasid ja toetasid oma valdkonna LGBT+ kogukonna inimesi. Rongkäik lõppes vabaõhukontserdi ja piknikuga Rävala puiesteel. Osalejate sõnul oli tegemist väga mõnusa õhkkonnaga kogukonnasündmusega. Lisaks rongkäigule toimus festivali raames veel mitmeid eripalgelisi sündmusi - Pride avati Vikerkaarekangelaste galaga, kus tunnustati LGBT+ kogukonnas või kogukonda toetavate tegudega silma paistnud inimesi ja organisatsioone, üheks mahukamas sündmuseks kujunes reedene konverents “Kväärikas keskkond, turvalisem Eesti!”. Lisaks toimus nädala jooksul mitmeid väiksemaid sündmuseid (näiteks Eesti esimene kväärluuleslämm, Transinimeste Ühingu sünnipäevapidu, filmilinastused jne). On suur rõõm tõdeda, et enamus kavas olnud sündmustest kujunesid väga populaarseks ja rahvarohkeks. Kahjuks ei möödunud nädal ilma raskete vahejuhtumiteta. Pühapäevases Geikristlaste vestlusringis ründas 25 aastane vene kodanik esinejat, kes tänaseks on küll kodus, kuid vajab endiselt meditsiinilst abi. Vahejuhtum näitab väga selgelt, et vaatamata üldiselt üha kasvavale ühiskondlikule toetusele LGBT+ kogukonna suhtes tekitab avalik vaen nii poliitilisel- kui muul avalikul tasemel polariseeruva radikaalsuse, millel on väga tõsised, inimeste tervist ja elu ohustavad tagajärjed. Seekordne Baltic Pride oli paljuski suunatud näoga just kogukonna poole. Pride projektijuht Keio Soomelti sõnul on väga rõõmustav näha, et just LGBT+ kogukond ja selle väiksemad organisatsioonid said Pridel laia platvormi oma tegevuse, rõõmude ja murede tutvustamiseks. Baltic Pride korraldaja Tallinnas on Eesti LGBT Ühing, suurtoetajad olid sel aastal Aktiivsete Kodanike Fond, USA Saatkond, Wise, Nordea, Swedbank, ja Telia. Järgmine Baltic Pride toimub 10. - 15.06.2024 Riias.

Vaata suurt galeriid Baltic Pride 2023 rongkäigust Tallinnas. Fotode autor: Tiiu Heinsoo

Minister of Social Protection Signe Riisalo and the Estonian LGBT Association strongly condemn the hate crime and assault on Finnish pastor Patrick Tiainen that took place on Sunday. It is a hate crime based on belonging to several minority groups. Minister of Social Protection Signe Riisalo and the Estonian LGBT Association strongly condemn the hate crime and assault on Finnish pastor Patrick Tiainen that took place on Sunday. It is a hate crime based on belonging to several minority groups. The religiously motivated hate crime on Sunday was a horrifying end to a successful and peaceful Baltic Pride solidarity week. Thousands of participants from Estonia and foreign guests felt safe, for which we thank PPA, who took care of the security of the events with special attention and dedication during this week. The attack took place at the last event of the festival, a meeting of Christian association, and the attacker was a Russian citizen. In a broad sense, we can see that the topic of LGBT+ people's rights can be considered an intercultural struggle today - Europe versus Russia. But the attacks are empowered and fueled by hateful public statements. "Baltic Pride week was full of various events and it culminated in a march with 7,000 participants on Saturday, when we experienced the openness of Estonian society and respect for all our people. It was a day of joy, which passed with laughter and expressions of support. The subsequent act of violence at the Estonian gay Christians Prayer is all the more shocking. I sympathize with the victims and their relatives, as well as those who witnessed this monstrous act, to whom we are ready to offer all kinds of psychological support. There is no justification for any kind of violence, and I wish that all instigators of hatred could also see the responsibility they bear in this act," commented the Minister of Social Protection Signe Riisalo on the incident. "We can think that the life of LGBT+ people in Estonia is rather good and safe. Yes, the survey by the Estonian Human Rights Center clearly confirms that since 2017, the opinion of Estonian people towards LGBT people has improved, but at the same time, public negative opinions are more violent today than ever before. Violent statements lead to real violent acts," commented Kristel Rannaääre, board member and training manager of the Estonian LGBT Association. The Estonian LGBT Association carefully monitors the progress of the ongoing criminal proceedings and is in contact with the police if necessary. The association is also in close contact with the Association of Gay Christians and the victims who were present at the event. Estonian LGBT Association supports the victims in every way and helps to communicate with various authorities. Yesterday, on the last day of Baltic Pride, at an event organized by the NGO Association of Gay Christians, a hate crime motivated by religious affiliation and sexual orientation was committed, where a young man with Russian citizenship attacked a Finnish pastor who spoke at the event, beating the victim with his fists and injuring him with a knife. In addition to the pastor, two people were injured in the attack, who protected the injured man from the attacker and held the attacker until the police arrived. The police arrested the 25-year-old man as a suspect in the crime and started criminal proceedings to investigate the incident.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja Eesti LGBT Ühing mõistavad teravalt hukka pühapäeval toimunud vaenukuriteo ja kallaletungi Soome pastor Patrick Tiaineni suunal. Tegemist on vaenukuriteoga mitmese vähemusgruppi kuulumise alusel. Pühapäeval toimunud religioosselt motiveeritud vaenukuritegu oli õõvastav lõpp edukale ja rahulikule Baltic Pride solidaarsusnädalale. Tuhanded osalejad nii Eestist kui väliskülalised tundsid end turvaliselt, mille eest täname PPA-d, kes selle nädala jooksul tähelepanu ja pühendumisega ürituste turvalisuse eest hoolitses. Rünnak toimus festivali viimasel üritusel kristliku ühenduse kohtumisel ja ründajaks oli Venemaa kodanik. Laias plaanis näeme, et LGBT+ inimeste õiguste teemat võib tänapäeval pidada kultuuridevaheliseks võitluseks - Euroopa versus Venemaa. Kuid rünnakuid jõustavad ja ärgitavad vaenu ja viha külvavad avalikud sõnavõtud. “Baltic Pride nädal täis erinevaid sündmusi kulmineerus 7000 osavõtjaga marsil laupäeval, mil kogesime Eesti ühiskonna avatust ning austusest kõigi meie inimeste suhtes. See oli rõõmupäev, mis möödus naeru ning toetusavalduste saatel. Seda šokeerivam on sellele järgnenud vägivallategu Eesti geikristlaste palvusel. Tunnen südamest kaasa nii kannatanutele ja nende lähedastele, kui selle koletu teo tunnistajateks olnutele, kellele oleme valmis pakkuma igasugust psühholoogilist tuge. Ükskõik millisele vägivallale puudub õigustus ja soovin, et kõik vaenu õhutajad oskaksid selles teos näha ka vastutust, mis neil lasub,“ kommenteeris juhtunut sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. “Võime arvata, et LGBT+ inimeste elu Eestis on pigem hea ja turvaline. Jah, Eesti Inimõiguste Keskuse uuring kinnitab selgelt, et alates 2017. aastast on Eesti inimeste arvamus LGBT inimeste suhtes paranenud, kuid samas on avalikud negatiivsed arvamused täna vägivaldsemad, kui iial varem. Vägivaldsed avaldused toovad reaalsed vägivaldsed teod,” kommenteeris Eesti LGBT Ühingu juhatuse liige ja koolitusjuht Kristel Rannaääre. Eesti LGBT Ühing jälgib hoolega käimasolevat kriminaalmenetluse käiku ja on vajadusel kontaktis politseiga. Samuti on ühing lähedases kontaktis Geikristlaste Kogu ja sündmusel viibinud kannatanutega. Ühing toetab omalt poolt igakülgselt kannatanuid ja aitab suhelda erinevate ametkondadega. Eile, Baltic Pride´i viimasel päeval MTÜ Geikristlaste Kogu korraldatud sündmusel pandi toime usulisest kuuluvusest ja seksuaalsest sättumusest motiveeritud vaenukuritegu, kus Vene kodakondsusega noormees ründas sündmusel esinenud Soome pastorit, pekstes kannatanut rusikatega ja vigastades noaga. Lisaks pastorile said rünnakus viga kaks inimest, kes kannatada saanud meest ründaja eest kaitsesid ja teda politsei saabumiseni kinni hoidsid. Politsei pidas 25-aastase mehe kuriteos kahtlustatavana kinni ja alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust.

10. juunil kell 15.00 toimub Tallinnas, Rävala puiesteel Baltic Pride 2023 vabaõhukontsert ja piknik, kus peaesinejana astub lavale popartist CHAiLD. CHAiLD on Luksemburgist pärit noor tõusev laulja, kes sai kiiresti tuntuks ja paistis silma oma ainulaadse, rahustava, kuid intensiivse hääle poolest, mis tõmbab teie südameid ja viib oma melanhoolsesse universumisse. Sel aastal andis ta välja oma debüüt minialbumi "Urgent Care". Läbi oma muusika on CHAiLD saanud praeguse põlvkonna kväär-noorte hääleks, kes otsivad enese väljendust. Peale Baltic Pride rongkäiku toimuval kontserdil esinevad ka Baltikumi ainus LGBT+ segakoor Vikerlased, Eesti üks kuulsaim drag-arist Vilita, alternatiivsugemetega elektroonilist indie-poppi viljelev ansambel su/mi, noor RnB ja Pop Souli uustulija Reti Niimann. Baltic Pride on alates 2009. aastast toimuv iga-aastane Baltimaade LGBT+ kultuurifestival, mis jõuab üle 6 aasta taas Tallinnasse. Festival saab alguse 6. juunil ja kestab kuus päeva.

9. juunil kell 10.30 leiab Telia peakontoris aset Baltic Pride 2023 konverents "Kväärikas keskkond, turvalisem Eesti!”. Sündmuse raames vastatakse paljudele põletavatele küsimustele nagu:kuidas luua turvalist keskkonda; kuidas õpilastega LGBT+ teemadel rääkida; miks seksuaalne ja sooline identiteet tööandjat huvitama peaks jne. Konverentsi üheks põhifookuseks on võrdne kohtlemine koolisüsteemis. Püüame välja selgitada, kuidas LGBT+ õpetajaid ja õpilasi kõige paremal viisil toetada ning neile turvalist keskkonda luua. Lisaks käsitleme erinevaid päevakajalisi teemasid nagu intersektsionaalsus, sooline identiteet töökeskkonnas ja teadlik seksuaalne nõusolek. Kohapeal on võimalik anonüümseid küsimusi esitada – nii saavad vastuse ka need teemad, mida avalikult lahata ei julgeta. Konverentsil võtavad teiste seas sõna ja jagavad vastuseid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske, Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht Helen Talalaev, Eesti LGBT Ühingu koolitusjuht Kristel Rannaääre ja huvikaitsejuht Aili Kala, Telia ja Swedbanki esindajad, Brüsseli Euroopa Kooli õpilased jpt. Sündmus on mõeldud igas vanuses huvilistele. Baltic Pride on alates 2009. aastast toimuv iga-aastane Baltimaade LGBT+ kogukonna ja sõprade festival, mis jõuab üle 6 aasta taas Tallinnasse. Festival saab alguse 6. juunil ja kestab kuus päeva, tuues huvilisteni erinevad töötoad ning kaasahaaravad tegevused. Sel korral toimub festival solidaarsuse ja intersektsionaalsuse tähe all, mis tähendab, et LGBT+ kogukond ei ole Pride’il üksi. Üks kõigi ja kõik võrdsuse eest! Konverentsi toetab Telia. Konverentsi rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Registreeri siin.

Saatsime 9.mail kooskõlastuse perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Väljendame toetust abieluvõrdsuse kehtestamisele ja kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisele. Mõlemad seadused suurendavad Eesti inimeste turvalisust ja heaolu ning edendavad võrdseid võimalusi. Eesti LGBT Ühing töötab pikaajaliselt LGBT+ inimeste heaks, toetudes LGBT+ inimeste vajadustele ja teaduspõhistele andmetele. Üheksa aastat on kestnud LGBT+ inimeste õiguste ulatuslik paigalseis ja areng on toimunud vaid üksikute kohtulahendite arvelt. Abieluvõrdsuse kehtestamise ja kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisega toimub kaua oodatud märkimisväärne edasiminek LGBT+ inimeste õiguste tagamise ja perekondade kaitstuse suunas. Abieluvõrdsuse kehtestamisega lahendatakse samast soost kaaslastega perekondade nii praktilisi muresid kui laiemas plaanis ka riigipoolse tunnustuse puudumise probleemi. Riigikohtu kohtupraktika kinnitab, et samast soost kaaslastega perekonnad kuuluvad perekonnaelu kaitsealasse ja on tervitatav, et perekonnaseaduse muutmisega tuleb seadusandlus sellele põhimõttele järgi. Perekonnaelu kaitse ei ole põhiseaduse kontekstis seatud sõltuvusse pereliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest. Riigipoolne tunnustus ja kaitse annab samast soost paaridele ja nende peredes kasvavatele lastele turvalisuse igapäevaelu praktiliste küsimuste lahendamisel (nt vanemate kohustused laste ees, varaga seotud küsimused jm) ja mõjub ka laiemalt LGBT+ inimeste heaolule – valdkonnas on selle kohta lugematul hulgal uuringuid. Näiteks 16 aasta jooksul kestnud uuringu käigus uuriti USA noorte vaimset tervist ja suitsiidide riski ning ilmnes, et konkreetselt abieluvõrdsuse kehtestamise ja sellega seotud poliitikad on otseselt seostatavad keskkooliõpilaste suitsiidikatsete vähenemisega 7% võrra ja mõjuvad noorte vaimsele heaolule positiivselt. Kuigi abieluvõrdsuse positiivset mõju LGBT+ inimestele, ühiskonnas levivatele hoiakute paranemisele ei tasu alahinnata, ei ole kahjuks see ainus vahend, mis kaotaks kõik LGBT+ inimeste võrdsete võimaluste puudujäägid – püsima jäävad diskrimineerimise riskid ja vaenu leviku erinevates eluvaldkondades ning ühiskondlikud valearusaamad ja negatiivsed hoiakud. Need teemad on jätkuvalt olulised, et neid järjepidevalt mitmel tasandil lahendada ning töö selles peaks jätkuma. Kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisega lahendatakse kõik kooseluseaduse rakendamisega seotud takistused, mis tänaseni on pidanud lahenduse saama individuaalsete kohtuotsustega. See on olnud vastuolus nii Eesti elanike õiguspärase ootusega, et jõustunud seadused on täies mahus rakendatavad kui toonud kaasa ka ebaõiglaseid kulutusi ja asjatut vaimset pinget. Lisaks on selle teema ühiskonnas ülevalolek andnud võimaluse LGBT+ inimeste diskrimineerimiseks, vaenamiseks ja stigmatiseerimiseks. Toon eraldi välja ka ühe ilmse probleemikoha, mis puudutab sätteid, millega täiendatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust. Seni on kehtiva kooseluseaduse alusel saanud kooselulepingu sõlmida füüsilised isikud, kellest vähemalt ühe elukoht on Eesti. Kooselulepingu tõestamisel kontrollis notar kooselulepingu sõlmimise eeldusi, toetudes PKTS analoogiale küsis välisriigi kodanikult abieluvõimetõendit ning kui seda elukohariigist väljastada ei ole võimalik, siis pöördus välisriigi kodanik kohtusse ja sai PKTS analoogiat kasutades kohtult loa kooselulepigu sõlmimiseks. Seda praktikat küll lähiajal muudeti, kuid jäi notari vastutuseks kontrollida kooselulepingu sõlmimise eeldusi. Täpsemat lahendust siiski hetkel ei saabunud – kuna praktika muutus on värske, siis praeguseks pole teada, kuidas notarid vastutust kontrollida kooselulepingu sõlmimise eeldusi sisustavad. Täpsemalt on rakendussätetega muutmisel rahvusvahelise eraõiguse seadus sätted, mis puudutavad abielu ja registreeritud kooselu sõlmimise eeldusele kohaldatava õiguse reegleid. Pealtnäha võrdsust loova täiendusega asetab see siiski Eesti kodanikud ja elanikud, kes soovivad samast soost kaaslasega kooselu registreerida või abielluda, ebavõrdsesse olukorda teistega, kes samas olukorras saaksid seda teha. Nimelt on abielu sõlmimisel ja kooselu registreerimisel kohaldatav mõlema abikaasa või registreeritud elukaaslaste elukohariigi õigus – abielu või registreeritud kooselu loetakse Eestis kehtivaks, kui see toimus abielu sõlmimise riigi õiguse abielu sõlmimise korra kohaselt ja vastas sisuliste eelduste poolest mõlema abikaasa elukohariigi õigusele. See muudatus välistab, et samast soost paarid, kellest üks partner on sellise riigi kodanik ja elanik, kus abieluvõrdsus ei kehti ja kus pole samast soost paaridele tsiviilpartnerluse võimalust, saaksid Eestis abielluda või kooselu registreerida. Sellisel juhul ei saa Eesti kodanik või elanik kasutada oma põhiseaduslikku õigust moodustada perekonda ja tema pereliige ei saa tema juurde elama asuda. Palume kohaldada sellele sättele erisust või luua lahenduse, mis hoiaks ära ebavõrdse olukorra võimaluse. Aili Kala Eesti LGBT Ühing Juhatuse liige

Kauaoodatud rõõmusõnum on kohal! Täna avalikustatud koalitsioonilepinguga lubab uus valitsus kehtestada abieluvõrdsuse! Abieluvõrdsuse seadustamisega oleks Eesti 20. riik Euroopas, kus kehtib sooneutraalne abielu ja esimene endistest Nõukogude Liidu riikidest. Me täname valitsuskoalitsiooni osapooli võtmast arvesse meie esitatud soovitust lisada leppesse abieluvõrdsuse kehtestamine. Kooseluseaduse rakendusaktide osas tehakse vigade parandus - uus valitsus lubab need vastu võtta.

Kas soovid oma grupi, tiimi või ettevõttega osaleda Baltic Pride rongkäigus? Et tagada teile parim koht rongkäigus, siis palun registreeri oma osalemine siin: https://docs.google.com/.../1FAIpQLSdSRFpCG.../viewform

Baltic Pride jõuab üle kuue aasta taas Tallinnasse. Pride nädal on vaikselt täitumas suuremate ja väiksemate tegevustega, mida korraldame nii meie kui teised organisatsioonid. Meie oleme korraldamas kolme suuremat üritust Pride 2023 nädala jooksul: avamine, konverents ja rongkäik. Nende ürituste jaoks vajame vabatahtlikke! Kui oled hakkaja ja tunned, et tahad oma panust anda Baltic Pride 2023 korraldamisesse, siis nüüd on sinu hetk. Anna end üles ja tule aita korraldada Pride, mis oleks veel rohkem ka sinu nägu. Ennast vabatahtlikuks saad registreerida siin.

Kas tead kedagi, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ja kogukonna eest seisnud ning väärib selle eest tunnustust? Kutsume üles esitama oma kandidaat Vikerkaarekangelase auhinnale! Vikerkaarekangelane on inimene, kollektiiv või organisatsioon, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ja kogukonna eest seisnud. Ta on eeskujuks ja teerajajaks võrdse, avatud, kaasava ja vägivallatu ühiskonna loomisel. Tema sõnad ja teod innustavad ja toetavad LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja laiemat avalikkust. Esimest korda tunnustasime Vikerkaarekangelasi 2020. aastal IDAHOTi ehk rahvusvahelise LGBT-vaenu vastase päeva puhul. Nüüd on sellest saanud iga-aastane tava. Kandidaate saab igaüks esitada kuni aprilli lõpuni. Seejärel valime kuni kümnes kategoorias vikerkaarekangelased. Tavapäraselt oleme Vikerkaarekangelaste avaldamise ja tunnustamise sidunud IDAHOT-i päevaga, ent sel aastal kuulutame Vikerkaarekangelased välja 6. juunil, Baltic Pride avamisel. Oma nominendi Vikerkaarekangelase auhinnale saad esitada siin.

Eelmisel nädalal näitasid Eesti inimesed oma meelsust, andes enamuse hääli liberaalsetele erakondadele – see on vaieldamatult tugev mandaat avatud Eestile, kus saaks lõpuks LGBT+ inimeste õiguste ulatuslikule ja pikaajalisele paigalseisule uue käigu anda. Tööpõld on lai – lahendamata on võrdse kohtlemise kohaldusala laiendamine, vaenu õhutamise keelamine, soo tunnustamise protsessi kaasajastamine, kooseluseaduse rakendusaktid ja loomulikult abieluvõrdsus. Meie lootused on õigustatult suured, sest mitmed teemad on koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade programmides või lausa nende kokkulepitud väärtusteks ning enne ja pärast valimisi avalikes sõnavõttudes sõnastatud lubadused. Pea kümme aastat oleme pidanud ootama, et pärast kooseluseaduse vastuvõtmist oleksid ametis olevad valitsused suutelised vastu võtma ka teisi LGBT+ inimeste võrdseid võimalusi tagavaid seaduseid, kuid alati on olnud osapooli, kes on seda takistanud ning iga kord on kompromissid sündinud vähemuste õiguste arvelt. Kas lõpuks saame rõõmustada, et koalitsiooni moodustavad erakonnad ei mängi enam LGBT+ inimeste eludega ning teevad paigalseisu aastad tasa? Pea kümme aastat kestnud ühiskondlik arutelu teemal, kas kõik perekonnad peaksid olema võrdselt kaitstud ja tunnustatud, võiks nüüd lõppeda otsusega, et abielluda saavad kõik täisealised inimesed sõltumata nende soost. Sellega saaksime lõpuks laualt maha ka sallimatust õhutavad jutupunktid, mida igal valimisperioodil jälle poliitilise omakasu saamiseks üles köetakse, tehes haiget ja liiga paljudele inimestele, keda need isiklikult või kaudselt puudutavad. Kui me seda praegu ei tee, siis millal veel? Pea kümme aastat rakendusaktideta kehtiv kooseluseadus on põhjustanud paljudele kooselulepingu sõlminutele põhjendamatuid kulusid ja vaeva, koormanud vastuste saamiseks asjatult kohtusüsteemi küsimustes, mis oleks pidanud olema parlamendi vastutada. Abieluvõrdsuse kõrval on oluline tunnustada täielikult ka kooselulepingust tulenevad õigused ja kohustused, seda enam, et kooseluseadus võimaldab oma kooselu registreerida kõigil täisealistel inimestel, sõltumata nende soost. Kui aga räägime kõikide perede võrdsete õiguste tunnustamisest, siis võimalus registreerida kooselu ei asenda mingil juhul abielu institutsiooni. Muutuse jaoks on kõik tehtud – aastaid kestnud ühiskondlik arutelu, avalikku arvamust toetavad uuringute tulemused, kohtupraktika ja mis peamine – LGBT+ inimeste pakiline vajadus, et ka nende perekonnad oleksid Eestis võrdselt teistega tunnustatud ja hoitud. Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide ühehäälne valmidus ja soov on toetada abieluvõrdsust. Hea Kaja, tehke see koos lihtsalt ära, sest millal veel, kui mitte praegu! Aili Kala Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuht ja juhatuse liige