Valitsus ei näe kooselupaare ikka veel peredena



Kooseluseadus võiks olla lihtsalt üks seadus, mis kaitseb ja toetab Eesti inimesi, aga mille peale väga tihti mõtlema ei pea. Selle asemel on siiani rakendusaktideta ehk poolikult vastuvõetud seadus ikka veel aktuaalne jutuaine hoolimata sellest, et LGBT+ inimesed ja toetajad räägivad juba ammu abieluvõrdsusest ning suur osa ülejäänud rahvast on teemast väsinud ja ei mõista hästi, miks see jätkuvalt õhus on.


Kuna kooseluseadus oli ja on oluline vahend perede heaolu kaitsmisel, oleme seaduse vastuvõtmise aastapäevadel teinud selle käekäigule tagasivaateid, kuigi kahjuks mitte väga rõõmustavaid. Eelmisel aastal vaatasime, kuidas kohtud on pidanud Riigikogu jäetud õiguslikke tühimikke täitma, mis koormab ebavajalikult nii kohtusüsteemi kui ka inimesi, kes on sunnitud kohtusse pöörduma. Üle-eelmisel aastal oli kogu tähelepanu hoopis EKRE algatatud rahvahääletusel, millega erakond soovis muuta Eesti põhiseadust, et tulevikus oleks keeruline abieluvõrdsust saavutada. Enne seda tegime kokkuvõtte eriilmelistest probleemidest, mis on tekkinud kooseluseaduse mitterakendamisest, ja nentisime, et kõiki probleeme pole isegi võimalik ette ennustada, sest see puudutab nii paljusid teisi seadusi ja riigi toimimise tahke.


Aga sel aastal? Sel aastal peame me rääkima uuest, mustvalgest kooselupaaride ebavõrdsest kohtlemisest, mis näitab, et riik ei näe neid ikka veel ‘päris’ paaride ja peredena.


Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale on Eesti kehtestanud Venemaa kodanikke puudutavaid piiranguid. Üks nendest on aprillis vastu võetud ja jõustunud valitsuse määrus, mis piirab Venemaa kodanikele viisa, lühiajalise Eestis töötamise loa ning tähtajalise elamisloa andmist. Piirangul on siiski erandeid ja üks neist on määruses sõnastatud nii: “Määrust ei kohaldata Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes taotlevad viisat ja … külastavad Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat.” Teisisõnu, Venemaa kodanikud saavad siiski tulla Eestisse oma lapse, lapselapse, vanema, vanavanema või abikaasa ehk lähedase pereliikme juurde.


Üks samast soost Eesti-Vene kooselulepingu sõlminud paar hakkas oma saatuse pärast muret tundma ja palus välisministeeriumilt täpsustust, kas erand kehtib ka neile. Välisministeerium vastas: “Erand ei puuduta partnereid, kellega on sõlmitud kooseluleping.”


Kes siis välisministeeriumi meelest kooselulepinguid sõlmivad kui mitte inimesed, kes on üksteisele kõige lähedasem pere? See ilmselge väljajätmine tekitab paratamatult tunde, et välisminister Urmas Reinsalu juhtimisel loodud määrus on nii sõnastatud täiesti tahtlikult. See muidugi ei üllata, sest Isamaa erakonda kuuluv Reinsalu on ammu ja selgelt kooseluseaduse vastu olnud.


Mida siis tunnevad ja teevad paarid, kellest üks ei pääse Venemaalt siia oma elukaaslase juurde või kelle Eestis viibimise luba saab läbi ja kes peab Venemaale tagasi minema? Sunniviisiline lahusolek on niigi raske, siin lisandub sellele aga veel just Venemaa vaenulik suhtumine LGBT+ inimestesse ning ohtlik ja ettearvamatu olukord agressorriigis.


Meie huvikaitsejuht Aili Kala on nõustanud mainitud paari, et koos leida neile mingigi võimalus kokku jääda. Pöördusime ka riigikantselei poole, et saada selgitust, miks on kooselupaarid kaitse alt välja jäänud ning miks on valitsus loonud olukorra, kus riik on andnud kooselulepingu alusel võimaluse kaaslasel taotleda tähtajalist elamisluba, kuid on seadnud piirangu Eestisse sisenemiseks, et seda vormistada.


Olukorra teeb veelgi jaburamaks vastuolu kohtuotsuste ja valitsuse määruse vahel. Riigikohus on öelnud, et samast soost kaaslastega perekonnad kuuluvad perekonnaelu kaitsealasse. Samuti on riigikohus tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks välismaalaste seaduse osa, mis välistab tähtajalise elamisloa andmise välismaalasele Eesti Vabariigi kodanikust samast soost registreeritud elukaaslase juurde Eestisse elama asumiseks.


Selle konkreetse probleemi lahendus on lihtne: valitsus peab määruse ära parandama. Tegelikult on aga kõik taolised olukorrad täiesti ennetatavad, et inimesed ei peaks juriidilistes labürintides ekslema või hoopiski kaitseta jääma. Riigikogu peab vastu võtma kooseluseaduse rakendusaktid. Riik on oma inimesi kaheksa aastat väntsutanud. Peresid pole sellest vähemaks jäänud, küll aga on aina rohkem inimesi, kes teavad, et nad väärivad paremat.



205 views