Otsingu tulemused

Regionaalhaigla verekeskuse juhataja sõnul on viimastel aastatel kogu maailmas, sh Eestis, muudetud seksuaalse riskikäitumise kriteeriumeid veredoonoritel. „2018. aastal muudeti Eestis teise mehega seksuaalsuhtes olnud meeste alaline vereloovutuse keeld 12 kuu pikkuseks piiranguks. Mõne aasta pärast vaadati piirangud uuesti üle ning võttes arvesse nii Eesti kohta avaldatud epidemioloogilisi andmeid kui doonorivere testimiseks kasutavate tehnoloogiate paranemist, otsustati kõrge riskikäitumisega doonoritel vereloovutamise piiranguid Eestis veelgi leevendada,“ ütles Lellep ning lisas: „2022. aastast alates lubati mehel verd loovutada pärast nelja kuu möödumist viimasest seksuaalkontaktist teise mehega.“ Loe lähemalt

2022. aasta novembris toimus Eestis enam kui 100 arvamusrännakut. Tegemist oli aruteluformaadiga, millega Riigikantselei innustas Eesti elanikke arutlema teemadel, mis neile korda lähevad. Aruteludes koorunud ideed koguti kokku ja kasutati riigi pikaajalise strateegia – Eesti 2035 – tegevuskava sisendina. Arutelusid endeid viisid läbi vabatahtlikud, kes valisid arutelu teema, leidsid arutlejad, juhtisid vestlust ning hiljem tegid sellest kokkuvõtte. Eesti LGBT Ühing korraldas arvamusrännaku „LGBT+ inimestest hooliv Eesti”, mida juhtis Taavi Koppel. Arutelul otsiti üheskoos, milline oleks LGBT+ inimesi võimestav ja toetav Eesti ning kuidas sinna jõuda. Järgnevalt teeb Taavi ülevaate arvamusrännakul kõlanud mõtetest. Osa toonaseid murekohti on tänaseks lahenduse leidnud, teised ootavad oma korda. Probleem 1: samast soost paare ei kohelda võrdselt Riik on loonud samast soost paaridele vähem võimalusi, kui erinevast soost paaridele. Seadusega lubatud õiguste kasutamiseks võib mõnikord olla vajalik riik kohtusse kaevata. Selle tulemusena on samast soost paarid ja nende pered riigi poolt vähem kaitstud. Selline ebavõrdne kohtlemine suurendab negatiivset suhtumist LGBT+ inimestesse. Pakutud tegevused: Kõikidel täiskasvanud inimestel võimaldatakse abielluda olenemata partnerite soost. Kooseluseaduse rakendusaktid võetakse vastu ja need hakkavad kehtima. Samast soost paarid saavad võimaluse ühiselt lapsendada. Probleem 2: trans-inimeste kehalist autonoomiat ja enesemääratlust ei austata Arstliku ekspertiiskomisjoni loata ei ole trans-inimestel võimalik langetada enda elukvaliteeti märkimisväärselt tõstvaid meditsiinilisi ja juriidilisi otsuseid. Seetõttu koondub arstidele ebamõistlikult suur võim trans-inimeste elude üle. Mittebinaarsetel inimestel puudub võimalus neid arvestatavateks õiguslikeks ja meditsiinilisteks valikuteks. Selline süsteem raskendab trans- ja mittebinaarsete inimeste ligipääsu elujaatavatele teenustele ning mõjub halvasti LGBT+ inimeste vaimsele ja füüsilisele heaolule. Pakutud tegevused: Arstlik ekspertkomisjon likvideeritakse. Ka trans- ja mittebinaarsete inimeste puhul rakendatakse informeeritud nõusolekul põhinevat meditsiini. Soo juriidilisel tunnustamisel minnakse üle enesemääratlusel põhinevale mudelile. Muu hulgas lahutatakse kõik meditsiinilised protsessid juriidilistest. Võetakse kasutusele kolmas soomarker, mis võimaldab mittebinaarsetel inimestel end määratleda väljaspool binaarset soosüsteemi. Tervisekassa toetab trans- ja mittebinaarsete inimeste elukvaliteeti ja heaolu suurendavaid meditsiiniteenuseid. Tagatakse ligipääs spetsialistidele, kes aitavad inimestel selgusele jõuda oma sooga seotud küsimustes. Probleem 3: puudub plaan LGBT+ inimestele turvalisema ja võrdsema ühiskonna ehitamiseks Riigiasutused ei kogu LGBT+ inimeste kohta süsteemselt andmeid. Seepärast ei ole teada, kuidas LGBT+ inimestel ühiskonnas läheb. Puudub selge plaani, kuidas luua LGBT+ inimestele turvalisemat ja võrdsemat ühiskonda. Riik ei ole selgelt väljendanud, et LGBT+ inimestest hooliva Eesti loomine on tähtis. Seetõttu võivad LGBT+ inimesed tunda, et neist ei hoolita ja nende heaolu ei ole ühiskonnale oluline. Pakutud tegevused: Luuakse riiklik strateegia, mille alusel kujundatakse LGBT+ inimestele turvalisemat ja võrdsemat ühiskonda. Plaan sisaldab eesmärke, tähtaegu ja vajalikku eelarvet. Kutsutakse kokku LGBT+-teemade nõuandev kogu, keda kaasatakse LGBT+ inimesi puudutavate poliitikate kujundamisse. Muudetakse LGBT+ inimesed üldpopulatsiooni hõlmavates küsitlustes nähtavateks ja tehakse spetsiifilisi LGBT+ inimeste uuringuid. Riigikogus luuakse LGBT+ inimeste toetusgrupp, mis seisab LGBT+ inimeste huvide eest. Ministeeriumides töötavad ametnikud, kelle põhiülesandeks on LGBT+ inimestele turvalisema ja võrdsema ühiskonna loomine. LGBT+ huvikaitsele tagatakse pikaajaline riigipoolne rahastus. Probleem 4: meditsiini- ja haridustöötajad ei ole kursis LGBT+-teemadega Perearste, -õdesid ja õpetajaid ei koolitata ülikoolis LGBT+ teemadel. Neile ei korraldata süsteemselt LGBT+-teemalisi täienduskoolitusi. Seetõttu ei pruugi trans-inimesed tervishoiuasutustest saada vajalikku tuge ja abi. Õpetajad sageli ei oska LGBT+ õpilaste kiusamist ennetada ning sellele korrektselt reageerida. Õppekavad ei käsitle LGBT+ inimesi läbivalt, kaasavalt ja normaliseerivalt. Seetõttu ei ole LGBT+ inimeste jaoks kool ega tervishoiuasutus turvalised kohad, kust saada vajalikku tuge ja abi. Pakutud tegevused: Perearstide ja -õdede väljaõppe käigus räägitakse LGBT+ inimeste vajadustest meditsiinisüsteemis. Neil on võimalus osa võtta ka vastavatest täiendkoolitustest. Üldhariduskoolide õppekavadesse on põimitud LGBT+ teemad. Eriti seksuaalhariduse ja perekonnaõpetuse raames. Õpetajaõpe käsitleb LGBT+ teemasid. Õpetajatele korraldatakse LGBT+-teemalisi täienduskoolitusi. Veel kõlanud ettepanekuid: Rajada LGBT+ inimestele keskenduv vaimse tervise keskus ja eakate hooldekodu. Tegeleda rohkem üüriturul LGBT+ inimeste diskrimineerimisega. Mäluasutustes hakata koguma LGBT+ inimeste lugusid. Luua erinevate elualade LGBT+ inimesi koondavad grupid, mis aitaksid neis valdkondades LGBT+ teemade peale mõelda. Näiteks LGBT+ politseinikud. Muuta sport trans-inimesi kaasavaks. Seadustada surrogaatlus. Kohalikud omavalitsused võtavad tööle võrdse kohtlemise spetsialistid. Koolitada Häirekeskust LGBT+ teemadel. Kaasata mitte-eesti emakeelega inimesi LGBT+ üritustele ja tegevustesse. Edendada erinevate vähemusgruppide vahelist koostööd. Julgustada LGBT+ inimesi poliitikasse minema. Ministeeriumide ja ametite lehtedel on olulised LGBT+ inimesi puudutavad teemad. Näiteks Sotsiaal- ja Justiitsministeeriumi lehtedel teave juriidilise ja meditsiinilise ülemineku kohta. Riigikogu takistab Riigikogu saadikute LGBT+ inimeste solvamist ja nende suhtes vaenu õhutamist. Innustada LGBT+ toetavate inimeste toetusrühma loomist.

Eesti LGBT Ühingu töötajad Eeva Koplimets ja Aili Kala tunnustusüritusel koos President Alar Karisega. Foto: Eesti Vabaühenduste Liit 2. veebruaril kuulutati välja kodanikuühiskonna aasta tegijad ja aasta vabatahtlikud. 2023. aasta kodanikuühiskonna tegijad ja aasta vabatahtlikud valis komisjon välja ligi 130 esitatud kandidaadi seast. Tunnustamist korraldab Vabaühenduste Liit koostöös Siseministeeriumi, maakondlike arenduskeskuste võrgustiku ja Eesti Vabariigi presidendi kantseleiga. Aasta tegu tunnustuse sai Eesti LGBT Ühing abieluvõrdsuse seadustamise eest. Abieluvõrdsuse seadustamine sai võimalikuks tänu aastate pikkusele väsimatule tööle, mida Eesti LGBT Ühingu töötajad koostöös vabatahtlike, toetajate ja sõpradega teinud on. Täname kõiki, kes on koos meiega sellel teekonnal olnud!

Eesti LGBT Ühing saab 15 aastaseks! Tähistame sünnipäeva nädalat tagasivaatavate lugude ja õnnesoovidega nii meie endistelt kui praegustelt kolleegidelt, koostööpartneritelt ja sõpradelt. Kui ka sinul on jagada oma eriline lugu seoses LGBT Ühinguga või soovid edastada õnnesoovid, siis jaga seda meiega saates video või kirja aadressile virgo@lgbt.ee või tag´i meid sotsiaalmeedias. Rõõmsat sünnipäeva retrospektiivnädalat!

Mõttekoda Praxis avalikustas uuringu tervishoiutöötajate ja -tudengite hoiakutest lesbidesse, geidesse, biseksuaalsetesse ning trans- ja intersoolistesse inimestesse (LGBTI). Rohkem on neid tervishoiutöötajaid, kes tajuvad, et tervishoiusüsteemis koheldakse trans-ja intersoolisi inimesi ebavõrdselt, kui neid, kes hindavad, et ebavõrdse kohtlemise osaks langevad ka lesbid, geid ja biseksuaalsed inimesed. Tervishoiutöötajast hindas 42%, et Eesti tervishoiusüsteemis koheldakse lesbisid, geisid ning biseksuaalseid patsiente võrdselt võrreldes teistega. Samas, 23% leidis, et seksuaalvähemusse kuuluvate patsientide kohtlemine on ebavõrdne ning ülejäänud ei osanud või ei soovinud vastata või vastasid nii ja naa. Rohkem on neid tervishoiutöötajaid (35%), kes arvavad, et just transsoolisi ja intersoolisi patsiente koheldakse ebavõrdselt. Hinnangud erinevad sõltuvalt erialast: transsooliste ja intersooliste inimeste ebavõrdset kohtlemist tajub 40% psühhiaatritest, aga vaid 15% perearstidest. Seejuures üle poolte tervishoiutudengitest (62%) leiab, et transsoolisi ja intersoolisi patsiente koheldakse Eesti tervishoiusüsteemis ebavõrdselt. Uuringus osales kokku 748 tervishoiutöötajat ja -tudengit. Mari-Liis Sepper, mõttekoja Praxis võrdsuspoliitika programmi juht kommenteerib tulemusi: “Uuringu vastu oli meedikute seas rõõmustavalt suur huvi ja ka tulemused on head, sest negatiivsed hoiakud ei ole ülekaalus. Võiks öelda, et teadlikkus LGBTI inimestest ning nende vajadustest on n-ö Harju keskmine. Mõnevõrra ettevaatlikumad ja vähem teadlikud on Eesti tervishoiutöötajad ja tudengid aga trans- ja intersooliste inimeste suhtes. Samas valdav enamus (84%) tervishoiutöötajatest arvas, et neile tuleks pakkuda LGBTI patsientide teemalisi täienduskoolitusi, sealhulgas tahavad nad õppida, kuidas suhelda LGBTI inimestega. See tähendab, et avatus mõista ja kuulata seksuaal- ja soovähemusi on suur​.” Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuht Aili Kala lisab: “Meedikute hoiakute ja teadlikkuse tõstmisega on tööd ees veel omajagu. Samas rõõmustab meid uuringust nähtuv suur huvi LGBTI teemaliste koolituste vastu. Oleme viimasel paaril aastal koolitanud sadu tervishoiutöötajaid, kelle seast oleme leidnud ka palju liitlasi, kes tahavad seista lesbide, geide, bide, trans- ja intersooliste inimeste tervisevõrdsuse eest. See on paljulubav alus, mille pinnalt edasi töötada.” Uuringut tutvustati, 27. oktoobril Tallinnas Praxise ja Eesti LGBT ühingu ühisel konverentsil “LGBTQI+ tervisevõrdsus – kuidas jõuame väärtustest tegudeni?”. Konverents keskendus transinimeste soolist üleminekut toetava tervishoiu ja LGBTQI+ inimeste vaimse tervise teemadele, sh vähemusstressile, psühholoogiast tuntud teooriale, mille järgi on seksuaal- ja soovähemuste kehvemad tervisenäitajad tingitud ühiskondlikust ebavõrdsusest ja häbimärgistamisest. Tervishoiutöötajatega arutati, millised hoiakud takistavad tervisevõrdsuse saavutamist ning kellel on kanda roll hoiakute muutmises. Uuringut ja konverentsi rahastab Euroopa Liidu Õiguste, Võrdõiguslikkuse ja Kodakondsuse Programm ja EV Sotsiaalministeerium.

Eesti LGBT Ühing ja Mõttekoda Praxis kutsuvad LGBTQI+ kogukonda ja meedikuid 27. oktoobril 2023 konverentsile „LGBTQI+ tervisevõrdsus – kuidas jõuame väärtustest tegudeni?“ LGBTQI+ inimesed ja meedikud on eeldatavasti ühel meelel selles, et tervisevõrdsus tähendab inimkesksust, erinevate vajadustega arvestamist ning usalduslikku suhet patsiendi ja arsti vahel. LGBTQI+ inimeste kogemused Eesti tervishoiusüsteemiga näitavad aga, et tervisevõrdsuseni on veel pikk tee minna. Millised hoiakud takistavad tervisevõrdsuse saavutamist? Mis peaks muutuma? Kellel on kanda roll muutuste esilekutsumises? Neile küsimustele otsime koos vastuseid. Alanud on konverentsile registreerimine: https://forms.gle/M89fWutJaeu66zd99 Kava Aeg: 27.oktoober 2023 Koht: Nordic Hotel Forum, Tallinn Keeled: Eesti ja inglise keel, sünkroontõlge Konverentsi juhib Hanna Kannelmäe 10:00-10.15 Konverentsi avab terviseminister Riina Sikkut 10:15-11.15 Peaettekanne: Transidentiteetide depatologiseerimine RHK-11-s – mida toob see muutus kaasa tervishoiutöötajatele? Iva Zegura, kliiniline psühholoog, Euroopa Transtervishoiu Ühingu (EPATH) ametisse astuv president (Horvaatia) 11.15-12:45 Arutelu: Kuidas korraldada transtervishoiuteenuseid Eestis? Eestis on soolist üleminekut toetava tervishoiu spetsialiste praegu veel vähe. Kas tekkiv kompetents võiks koonduda ühte tervisekeskusesse või peaks transinimeste soolist üleminekut toetavaid tervishoiuteenuseid osutama kõikjal Eestis? Kuidas korraldada tervisekindlustusega seotud küsimused, kui transinimeseks olemine ei ole käsitletud tervisehäirena? Vestlevad: Sara Arumetsa, TLÜ nooremteadur ja kogukonnaaktivist, Michelle Celia, õde, Gender Wellbeing Clinic (Malta), dr Ruth Kalda, perearst ja TÜ peremeditsiini professor, Heli Paluste, Sotsiaalministeeriumi esindaja. Arutelu juhib Mari-Liis Sepper (Praxis) 12:45-13:45 Lõuna 13:45-14:00 Mõttekoja Praxis uuringut tervishoiutöötajate teadlikkusest ja hoiakutest LGBTQI+ teemadel tutvustab Mari-Liis Sepper (Praxis) 14:00-15:30 Arutelu: LGBTQI+ inimesed ja vaimse tervise kriis. Mis on vähemusstress? Kui palju on vähemusstressi Euroopa koolides? Kuidas mõjutab leviv väärinfo LGBTQI+ inimeste kohta vaenufooni tekkimist ja vaimset tervist? Kuidas saavad vaimse tervise spetsialistid toetada LGBTQI+ inimeste vaimset tervist? Vestlevad: Eeva Koplimets, Eesti LGBT ühingu kogemusnõustaja, Triinu Ojalo, LVTK kliiniline psühholoog ja TÜ nooremteadur, Elina Partanen, koolitaja ja Ida-Soome Ülikooli vähemusstressi teadur (Soome), dr Hedda Lippus-Metsaots, MD, PHD, arst-resident psühhiaatria erialal. Arutelu juhib Paul Joosep Vahtra (Eesti Transinimeste Ühing). 15.30-15:45 Konverentsi lõpetamine 15:45 Kohvilaud ja vabas vormis mõttevahetused Konverents on TASUTA. Konverentsile registreerimine: https://forms.gle/M89fWutJaeu66zd99

Avaldasime arvamust Vabariigi Valitsuse algatatud ja Riigikogu menetluses olevale karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) eelnõule 232 SE. Väljendame toetust vaenukõne õigusliku raamistiku loomisele ning sellele, et lisandub kuriteo raskendava asjaoluna vaenumotiiv. Sellisel kujul eelnõu jääb siiski poolikuks, kuna kaitseta jääb oluline sihtgrupp ja tunnused. Alljärgnevaid seisukohti oleme tutvustanud koos võrdse kohtlemise võrgustikuga justiitsministrile 30. mail 2023. Eesti LGBT Ühing töötab pikaajaliselt LGBT+ inimeste heaks, toetudes LGBT+ inimeste vajadustele ja teaduspõhistele andmetele. Oleme rõhutanud aastaid, et LGBT+ inimesed vajavad täiendavat kaitset vaenukõne ja -kuritegude vastu. 2019. aastal FRA läbiviidud uuringu 1 järgi oli Euroopas iga viies transsooline või intersooline inimene kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda uuringule eelnenud viie aasta jooksul, mis on kaks korda rohkem kui teistes LGBTI gruppides. Kuna trans- ja intersoolisi inimesed kogevad vägivalda rohkem tulenevalt nende identiteedi tõttu, siis vajavad nad kaitset nende identiteedi tunnuste alusel. Trans- ja intersooliste inimeste kaitset vajavad tunnused on sooline identiteet, sooline eneseväljendus ja sootunnused. Ka Euroopa Komisjon soovitab ELi põhiväärtuste edendamiseks ja ELi põhiõiguste harta järgimise tagamiseks lisada vaenu eest kaitstud tunnuste loetelusse soolise identi teedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnused. Euroopa Komisjoni ja Ilga- Europe andmete põhjal on viimastel aastakümnetel on vaenukõne ja -kuriteod Euroopas järsult kasvanud . Vihkamine on muutumas peavooluks, mis on suunatud üksikisikute ja inimrühmade vastu, kellel on või kellel tajutakse olevat ühine tunnus nagu rass, etniline päritolu, keel, usutunnistus, rahvus, vanus, sugu, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, sooväljendus, sootunnused või muu põhitunnus või nende kombinatsioon. 2 Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) 2015. aasta soovituses määratleti vaenukõne järgmiselt: „isiku või isikute rühma alavääristamise, vihkamise või halvustamise propageerimine, edendamine või õhutamine mis tahes vormis, samuti sellise isiku või isikute rühma ahistamine, solvamine, nendega seotud negatiivsete stereotüüpide loomine, häbimärgistamine või ähvardamine ning kõigi eespool nimetatud väljendusvormide põhjendamine rassi, nahavärvi, sünnipära, rahvusliku või etnilise päritolu, vanuse, puude, keele, usutunnistuse või veendumuste, bioloogilise soo, sotsiaalse soo, soolise identiteedi, seksuaalse sättumuse ja muude isiklike tunnuste või seisundi alusel“. 3 Heal meelel anname  eelnõu menetluse protsessis ka edaspidi vajalikke sisendeid ja tutvustame Eesti LGBT+ inimeste vajadusi. Aili Kala Eesti LGBT Ühing Juhtkonna liige 1 European Union Agency for Fundamental Rights. (2020). A long way to go for LGBTI equality. Publications Office. https://data.europa.eu/doi/10.2811/582502 2 Euroopa komisjon. (2021). Kaasavam ja kaitsvam Euroopa: vaenukõne ja vaenukuritegude lisamine ELi kuritegude loetellu. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021DC0777 3 Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon (ECRI) 2015. aasta detsembri üldine poliitikasoovituse nr 15 vaenukõnevastase võitluse kohta, lk 3.

6. juunil algab Baltic Pride 2023, mis üle kuue aasta on taas leidnud tee Tallinnasse. Baltic Pride 2023, motoga "Üks kõigi ja kõik võrdsuse eest", toimub sel korral solidaarsuse ja intersektsionaalsuse tähe all, mis tähendab, et LGBT+ kogukond ei ole Pride’il üksi. Baltic Pride'i nädala programmis on palju erinevaid sündmusi nagu Vikerkaarekangelaste gala, rahvusvaheline konverents "Kväärikas keskkond, turvalisem Eesti!”, näituse „„Niisugustest“ LGBT-aktivismini. 20. sajandi lood seksuaal- ja soovähemustest Eestis“ avamine, komöödiaetendus ja perepäev. Laupäeval, 10. juunil, kutsub pride'i korraldaja Eesti LGBT Ühing nii Eesti, kui Balti riikide LGBT+ kogukonda, sõpru ja toetajaid osa võtma Baltic Pride rongkäigust, et näidata toetust mitmekesisusele ja võrdsusele. Rongkäik algab kell 13.00 Harju tänaval, mis suundub edasi Rävala puiesteele Linnaruumi festivali alale, kus peale rongkäigu lõppu toimub kogukonna artistidega vabaõhukontsert ja piknik. Kogu info Baltic Pride 2023 kohta on saadaval veebilehel www.balticpride.ee

In the last few weeks, we have experienced active attacks against both the Estonian LGBT Association (association) and against the LGBT+ community in Estonia. The purpose of these attacks is to stop the association from proposing projects for public funding, to silence and marginalize the LGBT+ community, and to create a climate of fear among activists and the community. Almost every day, different news channels publish the opinions of the far-right government party EKRE such as “EKRE wants to stop state funding of the LGBT association” or “EKRE: funding the LGBT Association with money from the gambling tax is unlawful”, not to mention the official news channel of the party, where there are many more writings in a much more formidable tone. Members of EKRE, including the district leaders of Pärnumaa and Saaremaa, ruined an event in Pärnu on 18 October, organized by the association, which aimed to introduce our work to the local community. On 1 November, members of EKRE from Tartu, along with members from Pärnu, held a demonstration against an LGBT+ themed youth center event, intimidating youth workers as well as young people. On top of this, the Foundation for the Protection of Family and Tradition (SAPTK) have started a petition campaign against the association based on misinformation and exaggeration, and the NGO Ühiskonnauuringute Instituut has conducted a survey on the topic of the association’s state funding, with questions based on false claims, which as such is a means of attacking the association. In addition, dangerous lies are spread about transgender youth, as well as diagrams hinting at conspiracy-style connections between activists and state institutions, which create distrust and suspicion. EKRE is a government party alongside Keskerakond and Isamaa, with Keskerakond being the Prime Minister’s party. The Prime Minister’s reactions on social media to EKRE’s speeches have not changed their position or stopped their attacks. On the contrary, EKRE’s speeches and rhetoric have gotten increasingly more aggressive and the potential of members or supporters of EKRE coming to LGBT+ themed events has spread fear of persecution among the LGBT+ community. In effect, this means that one government party has made it their goal to create a climate of fear and attack people’s sense of safety, while the other two parties let it happen. An attack against one community and NGO is an attack on the safety of our entire society and against the whole of civil society. We ask you to support our organization by disseminating this information and, if possible, addressing the Prime Minister of Estonia Jüri Ratas with a request for his stance as well as a plea to stop the fear mongering and attacks on the LGBT+ community and the Estonian LGBT Association.

Viimaste nädalate jooksul on toimunud aktiivsed rünnakud Eesti LGBT Ühingu (ühing) ja LGBT+ kogukonna vastu, mille eesmärgiks on keelata ühingu osalemine avaliku teenuse osutamise projektikonkursil, LGBT+ kogukonna vaigistamine ja marginaliseerimine ning hirmuõhkkonna loomine kogukonnale ja aktivistidele. Uudistekanalites vahendatakse pea igapäevaselt EKRE seisukohti nagu “EKRE tahab lõpetada LGBT ühingu riikliku rahastamise”, “EKRE: LGBT ühingu rahastamine hasartmängumaksust on ebaseaduslik”, rääkimata EKRE erakonna uudisteportaalist, kus kirjutisi ilmub kordades rohkem ja heidutavamas toonis. EKRE liikmed, mh Pärnumaa ringkonna juht ja Saaremaa ringkonna juht, nurjasid 18.10 Pärnus ühingu teavitusürituse, 1. novembril korraldasid Tartu EKRE liikmed meeleavalduse ühe noortekeskuse LGBT+ teemalise ürituse vastu, vaenates sellega nii noorsootöötajaid kui noori. Selle kõige foonil on SA Perekonna ja Traditsioonide Kaitseks (SAPTK) algatanud ühingu vastu petitsioonikampaania, mis sisaldab valeinfot ja liialdusi, ning MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on tellinud ühingu rahastusteemalise küsitluse, mille küsimusepüstitus rajaneb valedel faktidel ning annab vahendi ühingu ründamiseks. Petitsiooni ning sellega seotud valede ja faktide kohta on ühingu kodulehele koostatud kokkuvõtte (vene keeles siin). Samuti levitatakse kahjulikke valesid transsooliste noorte kohta ja usaldamatuse õhkkonda loovaid skeeme, mis vihjavad vandenõustiilis seostele aktivistide ja riigiasutuste vahel. EKRE kuulub valitsusse koos Keskerakonna ja Isamaaga, kellest esimene on peaministrierakond. Mõned peaministri reageeringud EKRE sõnavõttudele sotsiaalmeedias ei ole nende seisukohti muutnud ega ka rünnakuid lõpetanud. Vastupidi, EKRE sõnavõtud on muutunud agressiivsemaks ning tõenäosus, et EKRE ning nende toetajad võivad ilmuda LGBT+ teemalistele üritustele, tekitab LGBT+ kogukonnas hirmu tagakiusamise ees. Sisuliselt on valitsuserakond seadnud eesmärgiks tekitada hirmuõhkkond ja rikkuda inimeste turvatunnet ning kogu ülejäänud valitsus lubab sellel juhtuda. Rünnak ühe sihtgrupi ja ühe mittetulundusühingu vastu on rünnak kogu ühiskonna turvalisuse ja kodanikuühiskonna vastu. Palume toetada ühingut, levitada seda infot ning võimalusel pöörduda Eesti Vabariigi peaministri Jüri Ratase poole selgitustaotluse ja palvega lõpetada LGBT+ kogukonna ja Eesti LGBT Ühingu ründamine ja hirmuõhkkonna loomine.

Eesti LGBT Ühingu endine president Helen Talalaev kirjutab, et suuri asju tehakse koos ja mida kooseluseaduse ning abieluvõrdsuse eest seismine on meile andnud. Eile oli tähtis päev, mil Riigikogu otsustas, et 1. jaanuarist 2024 saavad Eestis samast soost paarid abielluda. Üheksa aastat varem, 2014. aastal võttis Riigikogu vastu kooseluseaduse, mille rakendusaktid jäid aastateks seisma, kuid seegi puudujääk sai tänasega lahendatud. Üks pikk teekond on sellega läbi saanud. Teekond, kus on olulisi samme astunud väga paljud inimesed. Minu elu üks võimsamaid, emotsionaalsemaid ja hullumeelsemaid aegasid oli 2014. aasta, mil Eesti LGBT Ühingus kooseluseaduse nimel töötasime. Sellesse aega jääb kõige valusamate ja vihkamist täis sõnade kuulmine ning tegude kogemine, aga ka kõige südamlikuma ja liigutavama toetuse tundmine. Ühtki suurt asja pole võimalik teha üksi ja kooseluseaduse eest seisid ja võitlesid väga paljud inimesed ja organisatsioonid, kellele Eesti ühiskonna avatus ja inimeste võrdsus olulised on. Ilmselt oli see üks esimesi kordi, kus LGBT ühingus tundsime, et me ei ole üksi – meie kõrval on inimesed ja organisatsioonid, kes meid toetavad ja on nõus tegutsema, et aidata kaasa suuremale võrdsusele. Sageli tuli vaid küsida – võtta telefon, valida number ja rääkida ning küsida abi. Väga paljud olid nõus aitama – olgu siis kirjutama Riigikogule, avaldama oma toetust pildis või sõnas, andma nõu, looma kontakte, viima inimesi kokku. Usun, et see kogemus andis LGBT ühingule ka edaspidiseks julgust, lootust ja oskuseid, et üha asjatundlikumalt LGBT+ inimeste eest seista. Kui kooseluseadus 2016. aastal jõustus, siis Eesti LGBT Ühing jätkas pidevalt tööd selle nimel, et võetaks vastu ka kooseluseaduse rakendusaktid. Samuti hakati üha julgemalt rääkima abieluvõrdsusest – kui 10 aastat tagasi tundus see väga paljudele veel utoopia, siis tugev LGBT huvikaitse organisatsioon, võimekad inimõiguste organisatsioonid, hoiakute muutumine (tänaseks toetab 53% Eesti inimestest abieluvõrdsust, 2012. aastal oli toetajaid 34%), liitlaste tegutsemine ning noorte väga selge ootus abieluvõrdsusele aitas liikuda selles suunas, et 2023. aastal sai abieluvõrdsus tegelikkuseks. Suuri asju tehakse koos. Kooseluseaduse ja abieluvõrdsuse eest seismine on toonud kokku inimesi, õpetanud koostööd ja ühise eesmärgi nimel tegutsemist, üksteise kuulamist ja üksteisega arvestamist, kompromisside tegemist, enese maailmapildi avardamist ja lugude rääkimist. Ma ei teadnud, et ma näen kunagi Eesti tipp-poliitikuid liigutusest nutmas, aga ma nägin. Ma ei teadnud, et nii palju on võimalik õppida, nii palju toetust kogeda, nii palju uhkust tunda. Ja ma olen lõpmatult tänulik Eesti LGBT Ühingu inimestele, kes on kõik need aastad jaksanud nii olulist tööd teha, kui paljud teised on ammu väsinud. Foto: Tiiu Heinsoo

Aitäh, Riigikogu! Riigikogu kehtestas 20. juunil abieluvõrdsuse. See on suureks sammuks võrdsuse ja õigluse poole, et iga inimene saaks tunda ennast väärtustatuna ja kaitstuna. Sellest ajaloolisest otsusest võidab kogu Eesti ühiskond - toetav ja õiglane elukeskkond loob sidusa ja turvalise riigi. Ühingu inimesed on alates organisatsiooni loomisest selles suunas suure pühendumisega liikunud. Aitäh kõigile, kes sel teekonnal meiega liikunud ja tänu meelekindluse eest Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo , Eduard Odinets, Eesti Reformierakond , Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond ! Armastus võitis!