Otsingu tulemused

Mida usub Eesti rahvas LGBT+ inimeste kohta? Miks on nii keeruline panna teisi mõistma, et LGBT+ inimesed tahavad Eestis õnnelikult ja turvaliselt elada? Miks on nii lihtne hirmutada rahvast LGBT+ teemadega ja kasutada neid poliitilise vahendina? Uurime uskumusi ja loome sõnumid, mis kummutavad valesid ja ühendavad inimesi. Sõnas on jõud: mõjusad sõnumid inimõiguste edendamiseks Mida usub Eesti rahvas LGBT+ inimeste kohta? Miks on nii keeruline panna teisi mõistma, et LGBT+ inimesed tahavad Eestis õnnelikult ja turvaliselt elada? Miks on nii lihtne hirmutada rahvast LGBT+ teemadega ja kasutada neid poliitilise vahendina? Uurime uskumusi ja õpime keerulisi vestlusi pidama. Project description in English Uuring Uurime, millised uskumused levivad Eesti inimeste seas LGBT+ teemade ja inimeste kohta, et mõista, kuidas meie sõnumeid vastu võetakse. Tööriist Tutvustame uuringu tulemusi ja lisame neile praktilised soovitused, kuidas Eestis mõjusalt LGBT+ teemadest rääkida. Koostöö Jagame uuringu tulemusi ja praktilist tööriista valdkonna partneritega ning koolitame aktiviste, et koos muutust luua. Projektipartner Uudised Uuring ja minikoolitus: Kes on tugeva seisukohata inimesed ja kuidas nendega LGBT teemadel rääkida Kas tahad teada, milline on “keskmine eestlane” ja kuidas temaga LGBT teemadel rääkida? Oled oodatud kohtumisele 20. oktoobril, kus Eesti LGBT Ühingu kommunikatsiooni-juht Kristiina Raud räägib värskest uuringust, mis vastab just sellele küsimusele. Loe edasi Kuidas keskmise eestlasega LGBT+ teemadel rääkida? Kes on tugeva seisukohata inimesed ja kuidas nendega LGBT teemadel rääkida? Nendele küsimustele vastab meie uuringu põhjal ilmunud aruanne, mille huvilised leiavad nüüd meie kodulehelt. Loe edasi Как говорить со средним эстонцем на темы ЛГБТ+? Кто такие люди без твердой позиции и как с ними разговаривать на темы ЛГБТ? Ответы на эти вопросы найдете в отчете, опубликованном на основе нашего исследования, который желающие могут найти на нашем сайте. Читать Projekti rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Üheskoos rohelise, tugeva ja kaasava Euroopa eest!

The members of the Equal Treatment Network (ETN) work together for the equal rights and opportunities of their target groups, but currently lack a common strategy. There is a need for deeper coherence between members, so all members understand each other's issues and the importance of intersectionality and solidarity. One for all and all for one! Powerful networks for the protection of human rights. The members of the Equal Treatment Network (ETN) work together for the equal rights and opportunities of their target groups, but currently lack a common strategy. There is a need for deeper coherence between members, so all members understand each other's issues and the importance of intersectionality and solidarity. Sub-activities: 1. Strategic Seminars of the Equal Treatment Network: During the network's strategic seminar, common goals, and messages are formulated. In the follow-up seminar, we assess the impact of project activities together and map out further actions in the field of advocacy. The shared discussion, evaluation of impact, and results contribute to ETN valuing both collective achievements and the individual contributions of each member. 2. Baltic Pride Conference: In collaboration with ETN members, we will organize a conference as a part of the Baltic Pride program, focusing on common members' topics and target groups, the importance of solidarity, and shared community goals. 3. Network Brainstorming Sessions: We organize brainstorming sessions where members of the Estonian LGBT Association's network, VKV members, and their target groups can get to know each other and exchange experiences. Partner This project is funded by the Active Citizens Fund. The ACF operator in Estonia is the Open Estonia Foundation in cooperation with the Network of Estonian Nonprofit Organizations. Working together for a green, competitive and inclusive Europe!

Eesti LGBT Ühingu märgis "Kõik on teretulnud". Ankur teenused Märgis "Kõik on teretulnud" “Kõik on teretulnud” on Eesti LGBT Ühingu loodud märgis, millega kohad ja teenusepakkujad saavad teha ennast nähtavaks LGBT+ inimestele. Tegemist on hea tahte avaldusega, millega väljendatakse: valmisolekut kohelda LGBT+ inimesi astusega ja lähtuvalt võrdse kohtlemise põhimõttest; püüdlust luua turvalist ning ligipääsetavat kohta ja teenust LGBT+ inimestele. Kui soovid märgist kasutada veebis, siis saad selle siit lehelt alla laadida. Kui soovid kleebist, siis võta ühendust Eesti LGBT Ühinguga. Pakume märgist tasuta, kuid soovime, et nende kasutus oleks mõtestatud. Et inimesed, kes need enda ruumidele, veebi, asjadele vm panevad, oleksid tegelikult valmis selleks, et LGBT+ inimesed nende poole pöörduvad. Siis on märgis leidnud õige koha ja töötab nii nagu vaja. Meie omalt poolt saame pakkuda koolitusi ning tuge, kui on vaja arutada üles tulnud teemasid ja probleeme. Saame rääkida küsimustest ja muredest anonüümselt, nii et ei pea kartma, et meiega arutades rikutakse konfidentsiaalsust. Võta meiega julgesti ühendust . Märgise autoriõigused kuuluvad Eesti LGBT Ühingule.

Saatekülalised koos saatejuhi Kristiinaga (keskel). Foto: IDA Radio Kuna geide päeva kalendris ei ole, pühendame muidu tähtpäevatu augusti saate just neile. Külas on karukultuuri festivali Tallinn Bearty korraldaja Alvar Ameljušenko ning ühingu kogemusnõustaja ja Eesti Inimõiguste Keskuse assistent Joosep. Noorem Joosep ja vanem Alvar jagavad mõtteid, kogemusi ja oletusi, miks geimehed on just sellised, nagu nad on. Kuidas mõjutab kohalik ajalugu geide enesekuvandit? Millist rolli mängivad geid LGBT+ kogukonnas? Milline on nende enda kogukond? Millised on seksuaalse vabaduse kultuuri plussid ja miinused? Tuleb välja, et ühiskondlikku arvamust geimeestest kujundavad erinevad struktuurid alates meediast kuni hariduseni, ning see arvamus on sageli silmakirjalik ja vastuoluline. Samal ajal seisavad geimehed silmitsi geikultuuris kujunevate normidega, mis ka kõigile ei sobi. Nii kohtubki üldinimlik kuuluvustunde otsing subkultuuriliste nüansside ja vähemuse tegelikkusega. Kõiki “Argieluvõrdsuse” osasid saad kuulata IDA raadio kodulehel ja Spotify’s . Oleme eetris iga nelja nädala tagant esmaspäeviti kell 15. Igas saates vastame ka kuulaja küsimusele, mille saad esitada meie Instagrami stoori kaudu. Jälgi meie kontot @lgbt.ee , et silma peal hoida! Märkus . Saates kasutas üks külaline mõistet "soovahetus", mis ei ole korrektne. Õige on rääkida soolisest üleminekust, sest inimene ei vaheta ega muuda oma sugu, vaid elab vastavalt oma (tunnetuslikule) soole. Mõistete kohta saab lähemalt lugeda meie sõnastikust .

PRESSITEADE 31.05.2025 30. mail andis Eesti LGBT Ühing Tallinn Pride’i avasündmusel taas välja Vikerkaarekangelaste tunnustused – tänuavaldused inimestele ja organisatsioonidele, kes on aidanud hoida ja arendada LGBT+ kogukonda – tehes nähtavaks seni varju jäänud hääli, luues turvalisi ruume, jagades teadmisi, tuues kultuuri keskele ja seistes visalt inimväärikuse eest. Eesti LGBT Ühingu koostöö koordinaator Eeva Koplimets näeb Vikerkaarekangelaste tunnustamises kogukonna ühismälu loomist: „Need on lood inimestest, kes ei küsi, kas keegi peab tegema, vaid lihtsalt teevad. Vaiksel viisil, järjepidevalt, suure südame ja südikusega,“ ütles Koplimets. „Kangelased ei kanna keepi – nad korraldavad pidusid, teevad sõnastikke, seisavad õiguste eest ja loovad turvalisi kohti. See on tohutult inspireeriv ja liigutav,“ sõnas ta lõpetuseks. Vikerlased, Vikerkaarenagelased 2025; Pildi autor: @peroksiid/Alecc 2025. aasta Vikerkaarekangelased on: Elutöö – Jaan Kroon , Tartu kväärikogukonna vaikne tugisammas ja Vikerruumi looja Poliitika, seadusloome, valitsus – Eduard Odinets , järjepidev LGBT+ õiguste eest seisja poliitikas Tiivustaja – Elisabeth Staak , drag-kunsti ja kogukonnatunnet kasvav jõud Meedia, kampaania, teavitustöö – Vikervaade , kogukonna oma häälekandja Vaimne tervis ja meditsiin – Eesti HIV-positiivsete Võrgustik (EHPV) , MSM kogukonna toetaja ja ennetustöö eestvedaja Oma hääl – Aubrey Lay , intersoolisuse nähtavuse ja arusaamise suurendaja Kultuur – Segakoor Vikerlased , Eesti esimene LGBT+ koor ja kogukonna süda Haridus ja noorsootöö – Eesti Seksuaaltervise Liit , järjekindel liitlane kaasava seksuaalhariduse loomisel ja LGBT+ noorte toetamisel Tallinn Pride 2025 projektijuht Keio Soomelt usub, et Vikerkaarekangelased kehastavad kogukonna vastupidavust ja hoolivust: “Vikerkaarekangelased panustavad igapäevaselt mitte ainult oma kogukonda, vaid kogu ühiskonda. Nende inimestega on tõeliselt uhke kõrvuti seista, et koos kogukonda hoida ja arendada,” ütles Soomelt. „Vikerkaarekangelaste tunnustamine on meie viis öelda aitäh. Nii neile, kui ka kõigile, kes oma igapäevases elus loovad paremat, õiglasemat ja soojemat Eestit,“ lisas ta. Tallinn Pride jätkub 31. mail rongkäigu ja kontserdiga Tornide väljakul . Rongkäik saab alguse kell 13.00 Harju tänavalt ning liituma on oodatud kõik, kes soovivad seista võrdse ja hooliva ühiskonna eest. Lisainfo ja programm: lgbt.ee/tallinnpride

Igal aastal 17. mail tähistatakse rahvusvahelist homo-, bi-, inter- ja transfoobia vastast päeva –   IDAHOBIT . Just täna 1990. aastal eemaldas Maailma Terviseorganisatsioon homoseksuaalsuse psüühikahäirete nimekirjast. See oli ajalooline samm, mis tõi kaasa laiemad muutused LGBT+ õiguste mõtestamisel. Tänaseks tähistatakse IDAHOBITit enam kui 130 riigis , ka seal, kus homo- ja transinimesi endiselt kriminaliseeritakse. IDAHOBIT tuletab meile meelde, et inimõiguseid ei tohi kunagi võtta iseenesestmõistetavalt.  Inimõigused on haprad – isegi seal, kus need on kord juba välja võideldud. Ajalugu ja tänapäev näitavad, kui kiiresti võivad inimõigused kaduda – alates 1933. aasta Natsi-Saksamaast kuni 2025. aasta Ameerika Ühendriikideni. Vaen ei alga alati karjumise ega rusikahoopidega. Sageli algab see hoopis vaiksete sammudega, ebavõrdsuse normaliseerimisega või vaikiva heakskiiduga ebaõiglusele. Ka Eestis kogevad LGBT+ inimesed endiselt diskrimineerimist, vaenu ja tõrjutust. Liiga tihti jäävad need juhtumid tähelepanuta või reageerimata. Vaenukuritegude ohvrid ei pruugi pöörduda abi saamiseks kuhugi hirmu, varasema negatiivse kogemus või usalduse puudumise tõttu. Ka spetsialistid ei pruugi alati osata neid kuritegusid ära tunda või õigesti käsitleda. Tulemuseks on süsteemne nähtamatus.   Eesti LGBT Ühing on sõnastanud järgmised poliitikasoovitused , mida riik peab ellu viima, et tagada LGBT+ inimeste kaitse: Kehtestada seadusega LGBT+ inimeste kaitse diskrimineerimise eest väljaspool töövaldkonda, nt hariduses, tervishoius ja sotsiaalteenuste saamises ning toodete ja teenuste kättesaadavuses. Laiendada kaitstavate tunnuste loetelu lisaks seksuaalsele orientatsioonile ja soole nii, et neis oleks selgelt väljendatud kõik SOSISEST-tunnused. Teha kättesaadavaks erinevad vaenukuritegudest teatamise võimalused, luua võimalus neist teatada ka kõrvalisel ja anonüümsel inimesel. Luua juhised, mis suurendavad politsei, õiguskaitsesüsteemi ja ohvriabitöötajate teadlikkust LGBT+ inimeste, sealhulgas mitmest diskrimineerimist kogevate gruppide konkreetsetest muredest. Korraldada regulaarseid LGBT+ teemalisi koolitusi, et kujundada õiguskaitsesüsteemis töötavate spetsialistide hinnanguvabu hoiakuid LGBT+ inimeste suhtes. Hinnata mainitud koolituste mõju, et efektiivsemalt tuvastada politsei ja õiguskaitsesüsteemi vajadusi näiteks lisakoolituste järele. Luua igasse suuremasse linna politseiüksused või määrata kontaktisikud, kes on spetsialiseerunud vaenukuritegudega tegelemisele. Luua võimalused koostöö ja vastastikuse mõistmise tekkeks politsei ja marginaliseeritud gruppide liikmete vahel. Tagada selleks vajalik väljaõpe, ressursid ja protsessid. Parandada eri viisidel ühiskonna teadlikkust SOSISEST-tunnustel vaenu motiiviga toimepandud kuritegudest ja nende mõjust marginaliseeritud gruppidele. Rõhutada vaenukuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise tähtsust. Toetada SOSISEST-tunnustel toimepandud vaenukuritegude ohvritega tegelevaid vabaühendusi, tagada neile piisav rahastus teadlikkuse parandamiseks, andmete kogumiseks ja ohvritele sihipärase toe pakkumiseks.   Mida saad teha sina, et pidurdada LGBT+ inimeste vastu suunatud vaenu? ✅  Kui töötad riigiasutuses, saad olla osa lahendusest: tõstata LGBT+ teemad aruteludes, algata asutuses koolitusi, aita tõsta kolleegide teadlikkust, toeta ohvreid julgelt ja hinnanguvabalt. ✅  Kui oled sõber, naaber, kolleeg: saad luua ruumi, kus keegi ei pea oma identiteeti varjama, kuula hinnanguvabalt oma lähedaste lugusid, seisa vastu vaenule ja normaliseeritud tõrjutusele, heiska vikerkaarelipp täna ja Pride’i nädalal, räägi LGBT+ teemadel, isegi kui see tundub esialgu ebamugav.   👉🏻 Tutvu Rainbow Map'iga siin  ja Eesti olukorraga siin .