Otsingu tulemused

Seoses koroonaviiruse levikuga on Eestis välja kuulutatud eriolukord, mistõttu on 1. maini kõik avalikud üritused keelatud. Kuigi festival Baltic Pride peaks toimuma juuni alguses, on praegu võimatu ennustada, mis olukorras suve hakul oleme. Baltic Pride 2020 korraldajatena soovib Eesti LGBT Ühingu tiim teha vastutustundlikke ja informeeritud otsuseid. Selleks teeme koostööd nii Tallinna linna, Politsei- ja Piirivalveameti kui ka Terviseametiga ning lähtume ekspertide arvamustest. Kui meil on piisavalt infot, peame me otsustama, kas ja millal Baltic Pride toimub. Anname teile sellest teada esimesel võimalusel. Palun hoidke end ja teisi! Lisainfo erinevate Euroopa pride’ide kohta on leitav European Pride Organisers Association kodulehel.

Recently, we announced that we have decided to cancel this year’s Baltic Pride in Tallinn. Understandably, this has caused sadness, disappointment, even confusion in the community. We ourselves feel the same way. As the state of emergency and the spread of the coronavirus will not end any time soon, our plans for the future are not much clearer, either. However, as organizers of the festival, we do wish to explain our decision. We would also like to share some good news. First, the bad We said that Baltic Pride has been cancelled this year due to health risks, the financial situation, and an uncertain future. By health risks we mean that it might be a while until public gatherings are once again safe for participants and their loved ones, and it is not known when they will be allowed again at all. In addition, we might not be able to fulfill all hygiene and safety requirements, which were imposed on public events before the state of emergency and may be imposed again in the future, as the festival program included large as well as small, indoor and outdoor events. The financial situation is also complicated. The budget for a full Baltic Pride festival, which would allow to hold a conference, a concert, a march, film screenings and workshops, invite foreign guests, produce merchandise, and spread the word, would reach tens of thousands of euros. In 2017, Baltic Pride cost over 60 000 euros to organize (in comparison, the main budget of the Estonian LGBT Association for an entire year is about 100 000 euros, which includes four fields of activity and year-round services). Organizing Baltic Pride this year, we were entirely dependent on sponsors and donors. Unfortunately, it is quite difficult to get sponsors for LGBT+ events as it is, due to our somewhat hostile political and social climate. The financial crisis that has already begun and will last a while, however, makes it almost impossible. At a time when people are losing their jobs, companies are unable to pay salaries, and everyone is worrying about their future, it is not easy to find sponsors. In a sense, it wouldn’t even be justified. How do you organize a big event when you are not sure it will even take place? The team at the Estonian LGBT Association is small and only some of us are actively involved in organizing Baltic Pride. The main organizing work is done by four people. Shortly before the festival and during it we are supported by a group of volunteers. Organizing a festival is a full-time job and the closer we get to the festival dates, the more overtime hours we do. This work is important to us and we know the result of it is important to you, but we would feel utterly sad and disappointed, if all this work would turn out to have been for nothing. In light of current developments, there is no way Pride could have taken place in June as initially planned. There is also no guarantee for July or August. Even if the state of emergency will have ended by then, our previous way of life will not have recovered yet. Large gatherings would still cause worry, travelling would be hindered, the economy frail. Why not postpone the Estonian festival till next year? In this scenario the future is still uncertain, although more hopeful. However, the economy does not recover that fast, potential sponsors will still be facing hardships. And it would also not be possible for our team. The work of the Estonian LGBT Association is project-based and already this year we are starting new projects and taking on new responsibilities, which will only increase our work load next year and keep us busy. As organizing Baltic Pride is a full-time job lasting for months, there would not be any space for it next year. In addition, our friends in Latvia have already begun preparations for 2021 as next year Baltic Pride will take place in Riga. Do we have anything positive to say? Even though Baltic Pride will not take place as planned, we still wish to create and also experience the feeling of community that Pride offers. One option is to organize a smaller, local Pride once the situation has stabilized. A smaller event can be prepared in a shorter time and we have also already been offered help by other community activists and organizers. As Pride is not just an event, but also a great way to share our message, we are looking for ways in which we could still draw attention to the topics important to the community and to give people a voice. Since bringing all these ideas to life depends on future circumstances, we cannot make any promises, but we are trying. And we are not the only ones. In Europe and the whole world, hundreds of Prides have been postponed or cancelled. This is why the online Global Pride has been created. We will find out soon how exactly it is going to look, but we do know that on 27 June, around the time of the 51st anniversary of the Stonewall riots that gave birth to the entire Pride movement, Prides across the world will take part in the shared live event with speeches, music, and shows of support, to express solidarity and to connect the community. You can follow Global Pride news on Facebook, Instagram and Twitter. We will definitely let you know how Baltic Pride will be a part of this. Thank you for caring about Baltic Pride and about coming together as a community, and for understanding difficult decisions in hard times.

Hiljuti andsime teada, et otsustasime sel aastal Tallinnas toimuma pidanud Baltic Pride festivali ära jätta. Arusaadavalt põhjustas see kogukonnas kurbust, pettumust, kohati ka mõistmatust. Need tunded pole praeguses olukorras meilegi võõrad. Et eriolukord ja koroonaviiruse levik veel niipea ei lõppe, pole ka tulevikuplaanid veel selginenud. Küll aga soovime festivali korraldajatena meie otsuse tagamaid selgitada. Samuti jagame veidi häid uudiseid. Alustame halvemast Me ütlesime, et Baltic Pride jääb tänavu ära terviseriskide, majandusliku olukorra ning ebaselge tuleviku tõttu. Terviseriskide all pidasime silmas seda, et rahvakogunemised ei pruugi veel pikemat aega olla osalejate ja nende lähedaste tervisele ohutud, samuti pole teada, millal need üldse taas lubatud on. Lisaks ei saaks me tingimata tagada kõiki hügieeni- ja ohutusnõudeid, mis avalikele üritustele enne eriolukorda seatud olid ja võivad ka tulevikus kehtida, kuna festivalikavas oli nii suuremaid kui väiksemaid, sise- ja välisruumidesse planeeritud üritusi. Majanduslik olukord on samuti keeruline. Täisväärtusliku Baltic Pride festivali eelarve, millega saab korraldada konverentsi, kontserdi, rongkäigu, filmilinastused ja töötoad, kutsuda väliskülalisi, luua meeneid ja levitada infot, ulatub kümnetesse tuhandetesse eurodesse. 2017. aastal kulus festivali korraldamiseks üle 60 000 euro (võrdluseks võib öelda, et kogu Eesti LGBT Ühingu põhitegevuse terve aasta eelarve on umbes 100 000 eurot, millesse mahuvad neli tegevusvaldkonda ja aastaringsed teenused). Tänavu sõltusime Baltic Pride’i korraldades täielikult sponsoritest ja annetajatest. LGBT+ üritustele on paraku niigi keeruline sponsoreid leida, sest meie ühiskondlik ja poliitiline kliima ei julgusta seda. Juba alanud ja ilmselt veel pikalt kestev majanduskriis teeb selle aga pea võimatuks. Ajal, mil inimesed jäävad töötuks, ettevõtted ei saa palka maksta ning kõik oma hakkamasaamise pärast muretsevad, ei ole kerge sponsoreid leida. Mingis mõttes ei oleks see isegi õigustatud. Kuidas korraldada suurüritust, kui pole kindlust, et see toimuda saab? Eesti LGBT Ühingu tiim on väike ning Baltic Pride’i korraldamises osaleb sellest vaid osa. Peamise korraldusliku töö teevad neli inimest. Vahetult enne festivali ja festivali ajal tulevad meile ürituste läbiviimisel appi ka vabatahtlikud. Festivali korraldamine on täiskohaga töö ning mida lähemale tuleb festivaliaeg, seda rohkem lisandub ka ületunde. See töö on meile oluline ja me teame, et selle töö tulemus on oluline teile, kuid meil oleks ääretult kurb tunne, kui need sajad töötunnid oleks tehtud ilmaasjata. Planeeritud ajal juunis ei oleks praeguste arengute valguses Pride kindlasti saanud toimuda. Ka ei ole seda kindlust juuli või augusti suhtes. Isegi kui eriolukord on selleks ajaks lõppenud, ei ole tavalised eluviisid siis veel taastunud. Suured kogunemised oleks ikkagi murettekitavad, reisimine raskendatud, majandus habras. Miks mitte lükata Eesti festival järgmisesse aastasse? Ka sel juhul on tulevik veel ebaselge, kuigi lootusrikkam. Majandus aga nii kiiresti ei taastu, võimalikel sponsoritel on ikka raske. Ja ka meie tiimi jaoks ei oleks see enam võimalik. Eesti LGBT Ühingu tegevus käib projektide kaupa ning juba sel aastal alustame projektide ja kohustustega, mis järgmisel aastal kasvatavad meie koormust ja hoiavad meid hõivatuna. Kuna Baltic Pride’i korraldamine on kuid kestev täiskohaga töö, ei oleks järgmisel aastal ööpäevas sellele kuidagi ruumi. Lisaks on 2021. Aasta Baltic Pride’iks juba ettevalmistusi teinud meie Läti kolleegid. Kas meil midagi head ka öelda on? Kuigi Baltic Pride jääb planeeritud kujul ära, soovime me siiski luua ja ka ise kogeda kogukonnatunnet, mida pride pakub. Üks võimalus on korraldada mingi väiksem, kohalik pride, kui olukord on rahulikum ja ohutum. Väiksemat üritust saab korraldada lühema ajaga ning selles on meile teised kogukonnaaktivistid ja -korraldajad juba ka abi pakkunud. Kuna pride ei ole ainult üritus, vaid ka suurepärane sõnumiedastusviis, otsime me viise, kuidas kogukonnale olulistele teemadele ikkagi tähelepanu juhtida ja inimestele hääl anda. Et nende mõtete elluviimine sõltub olukorrast tulevikus, ei saa me praegu midagi lubada, kuid ehk loeb seegi, et me üritame. Me ei ole aga ainsad. Euroopas ja kogu maailmas on edasi lükatud või ära jäetud sadu pride’e. Seetõttu on algatatud ühine virtuaalne ettevõtmine Global Pride. Kuidas see täpsemalt välja hakkab nägema, selgub peagi, kuid 27. juunil, pride-liikumise sünnitanud Stonewalli rahutuste 51. aastapäeva paiku, osalevad pride’id üle maailma kõnede, muusika ja toetusavaldustega ühises otseülekandeürituses, et väljendada solidaarsust ja hoida kogukonnatunnet. Global Pride’i uudiseid saad jälgida Facebookis, Instagramis ja Twitteris. Kindlasti anname ka teada, kuidas Baltic Pride sellest osa võtab. Aitäh teile, et hoolite Baltic Pride’ist ja peate oluliseks kogukonnana kokkutulemist ning mõistate keerulisel ajal raskeid otsuseid.

Kuna igaüks meist panustab ühel või teisel viisil ühiskonna tugevusse ja arengusse, võiks eeldada, et me kõik end oma riigis ka turvaliselt ning võrdse ja täisväärtusliku ühiskonna liikmena tunneme. Ometi ei ole meie vabariigis kõik päriselt vabad: inimesi diskrimineeritakse erinevate omaduste tõttu tööl, koolis, teenuste saamisel, mõned kogevad seetõttu lausa vägivalda. Õiglasema ühiskonna nimel töötavad igapäevaselt mitmed huvikaitseorganisatsioonid, kes esindavad erinevaid inimrühmasid. Organisatsioonid üksi aga ei suuda vajalikke muutusi luua, mistõttu on ääretult oluline, et kogukonnad, keda organisatsioonid esindavad, muutuse loomises samuti osaleda saaks. Üheks selliseks organisatsiooniks on Eesti LGBT Ühing, mis seisab LGBT+ (lesbide, geide, biseksuaalsete, transsooliste ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaolu ning huvide eest, tehes huvikaitse-, haridus-, teavitus- ja kogukonnatööd. Lisaks kogukonnale tugiteenuste pakkumisele ja avalikkuse teadlikkuse parandamisele teeme me aktiivselt tööd ka huvikaitse valdkonnas. Huvikaitseorganisatsioonina on meie töö esindada LGBT+ kogukondade huvisid riigi ja laiema maailma ees. Meie ülesanne on parandada kogukonna üldist heaolu Eestis, näiteks panustada inimesi võrdselt kohtlevasse seadusloomesse, jagada laiemale avalikkusele teaduspõhist infot ja inimeste lugusid ning parandada kogukonna inimeste ligipääsu teenustele. Juba ammu ei pea Eesti riik inimõigustega seotud küsimustele üksi vastuseid otsima, sest kuulume rahvusvahelisse kogukonda ja mitmetesse erinevatesse organisatsioonidesse, kes aitavad meil olukorda analüüsida ja lahendusi leida. Üks sellistest organisatsioonidest on ÜRO, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja koostöö tagamine, inimõiguste kaitsmine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humanitaarse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. ÜRO liikmena peab Eesti perioodiliselt esitama ülevaatuse inimõiguste olukorra kohta meie riigis. Selleks koostab ja esitab valitsus enda parima teadmise põhjal aruande, mis aga ei pruugi täies mahus Eestis elavate erinevate gruppide reaalset olukorda peegeldada. Selleks, et ÜRO saaks täieliku ülevaate riigi olukorra kohta, koostavad huvikaitseorganisatsioonid oma variraporti. Tänavu tehakse seda Eestis esimest korda, koostajaks võrdse kohtlemise võrgustik. Variraporti tähtsust saab näitlikustada kooseluseadusega. Ametlikult on riik taganud samast soost perekondadele teistega võrdsed võimalused. Kooseluseadus kehtib juba aastaid ning samast soost paaridel on võimalik oma suhet kooselulepinguga ametlikult reguleerida. Tundub justkui, et riik on oma kohuse täitnud ja taganud kõigile Eesti elanikele perekonda puudutavatel teemadel võrdsed õigused ja võimalused. Tegelikult nii ei ole. Kooseluseadus on vastu võetud rakendusaktideta, mis tähendab, et seaduse toimimine on reaalsuses jäetud inimese enda ülesandeks. Riigi kohustus tagada toimiv õigusakt ei ole täidetud ning seaduse kasutaja peab enda ja teiste raha ja aega kulutades läbima juriidilise rägastiku selleks, et hoopis kohtusüsteem riigi loodud lüngad täidaks. Taoliste olukordade lahendamise nimel töötab ka Eesti LGBT Ühing. Iga päev jõuavad meieni erinevad kogukonda puudutavad probleemid. Kohtume inimestega üritustel, meile kirjutatakse ja helistatakse, samuti suhtleme teiste aktivistide ja spetsialistidega. LGBT+ kogukonnas nagu igas teiseski on esindatud erinevad elulised olukorrad, mis puudutavad näiteks pere loomist ja omaste hooldamist või terviseteenuste ja hariduse kvaliteeti. Seetõttu võib kindel olla, et on hulk kogukonna liikmeid, kes vajavad abi ning kes meieni veel jõudnud ei ole. Kes end nüüd ära tunneb, võib meiega ühendust võtta, aga kindlasti anda ka oma sisendi ÜRO inimõiguste ülevaatusele. Seda saab teha veebis lühikese küsimustiku kaudu. Küsimustik on anonüümne, kuid kui soovid saada nõu või vastuseid, võta ühendust sobiva võrdse kohtlemise võrgustiku liikmega või kirjuta meile ja me aitame sind. Aili Kala on Eesti LGBT Ühingu jurist ja huvikaitseekspert. ÜRO ülevaatuse ja küsimustiku kohta leiad rohkem infot siit, võrdse kohtlemise võrgustikuga saad tutvuda siin.

X-baar on Eesti ja lausa Baltikumi vanim LGBT+ baar, kuid mitte ainult. X on ka oluline inimeste ühendamise koht, mille pidajad on mitmel viisil LGBT+ kogukonda toetanud, alates üritusteks ruumide andmisest kuni annetuste kogumiseni erinevatele organisatsioonidele ja algatustele. X-is oleme alustanud ja lõpetanud suhteid, oleme lõbutsenud, lohutanud, toetanud, oleme leidnud teisi ja ennast. Nüüd on meie kord X-i hoida ja toetada. Kutsume sind X-baarile annetama, et see oluline ja unikaalne koht kriisi ajal püsima jääks ja varsti meid taas vastu võtaks. Selleks peavad X-i pidajad maksma üüri ja kommunaalarveid ka ajal, mil kliente ei ole. Neil on küll õnnestunud üürile saada hinnaalandust, kuid kui igal kuul arveid maksta ei õnnestu, ähvardab X-i pankrot ja sulgemine. Et üheskoos meenutada, millist rolli X-baar meie eludes mänginud on, kutsume kõiki jagama ka oma lugusid ja mälestusi, mis selle kohaga seotud on. Kas mäletad mõnda ägedat pidu, head suudlust, erilist tunnet? Jaga seda! Oma loo võid saata meile aadressile kristiina@lgbt.ee või vormi kaudu siin. Loe ka juba jagatud lugusid! Väga tore oleks, kui saadaksid (meiliga) ka mõne asjakohase pildi, eriti sellepärast, et X-i kunagine arvuti varastati ning koos sellega kadusid vanemad pildid, sh Sauna tänava aegadest. Lugusid võime avaldada ka anonüümselt. Mälestusi jagame ühingu ja X-baari sotsiaalmeedias koos uudistega sellest, kuidas annetuste kogumine edeneb. Hoiame oma ajalugu ja hoiame üksteist! Annetuse X-baarile saad teha siia: EE902200221010863401 OÜ Augello

Et Eesti ja Baltikumi vanim LGBT+ baar ja oluline kogukonnakoht X-baar koroonaviirusest tekitatud kriisi üle elaks ja püsima jääks, kutsusime inimesi üles X-ile annetama. Ühtlasi hakkasime koguma kogukonna mälestusi ja lugusid X-baarist, et meenutada, millist rolli X-baar meie eludes mänginud on. Siin nad on Annetuse X-baarile saad teha siia: EE902200221010863401 OÜ Augello Kristiina, Eesti LGBT Ühingu kommunikatsioonijuht X-baar on minu jaoks olnud kindel ja turvaline kogukonnapaik. See tunne sai eriti selgeks möödunud sügisel. X-baaris toimus Vikerlaste sünnipäevakaraoke samal õhtul, kui mu ühingu kolleegid olid Pärnus kogukonnaga kohtumas. See oli see ajalukku läinud õhtu, mil Pärnu EKRE inimesed sõimu ja solvangute saatel ühingu üritusele tungisid. Mina sain sellest teada Aililt, kes Kristelit Pärnust murelikult koju ootas. Kohtusin Ailiga, sest koos oli lihtsam uudiseid oodata, kuid pärast seda tundsin, et vajan kogukonnatunnet, et tahan oma inimestega koos olla. Ja läksin X-baari. X-is võtsid mind vastu tuttavad naeratavad näod ja kodune tunne, sest teadsin, et sinna võin alati minna, ja selle eest olen alati tänulik. Keio, filmifestivali Festheart korraldaja, Vikerlaste koorijuht ja palju muud X-baar oli minu jaoks (nagu ilmselt paljudele minuealistele, kes Nightmani oma hilise sünniaja tõttu enam ei jõudnud) esimene geibaar. Mind viis sinna üks toonane kohting. Muidugi oli ärevust, et kes seal kõik on ja äkki keegi näeb, et ma seal olen. Ma pole päris kindel, aga mulle tundub, et minu esimene suudlus mehega juhtus samuti X-is. Minu esimene mälestus X-ist on ajast, kui nad olid Sauna tänaval. Mõned korrad sai seal käidud, enamasti päevasel ajal. Ööelukohaks muutus X minu jaoks peale seda, kui nad olid Tatarisse kolinud. Eriti siis, kui Angel kinni pandi. Tol ajal ma seda vist nii väga hinnata ei osanud, kuid täna saan aru, et X on absoluutselt unikaalne. Esiteks seetõttu, et kui kõik teised on tulnud, olnud ja läinud, siis X on jäänud. Ja teiseks (mis ilmselt põhjustab ka esimese aspekti) see, et X on alati olnud kogukonna jaoks tolerantsem kui ükskõik milline teine koht. X-i seltskond on märksa värvikam ja vabam kui muudes kohtades. Lisaks meelelahutuskohale on X võimaluste piires ulatanud alati kogukonnale ka oma abikäe, olgu siis sündmuste reklaamimisel või ka näiteks ruumide kasutamisel (X-is on toimunud nii Vikerlaste kooriproovid kui geikristlaste teenistused). X on minu jaoks palju enam, kui lihtsalt baar - see on omamoodi kogukonna süda ja keskus. Kristel, Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Xi viis mind esimest korda üks minu parimaid sõbrannasid, kes otsustas oma sünnipäeva seal tähistada. See oli külm detsembrikuu öö, mil väikese seltskonnaga sinna sattusime. Mäletan sellest õhtus vaid üksikuid seiku. See oli aeg, mil X asus veel Sauna tänaval, kuhu ma veel pärast seda sünnipäeva mõned korra jõudsin. Rohkem hakkasin Xis käima siis, kui see avati Väike-Karja tänaval ning uuesti Tatari tänaval. X-baar on olnud suuresti osa minu enda kasvamise loost, mistõttu on raske tuua välja üksikuid seiku. Ma mäletan oma esimesi minekuid Xi, uusi sõpru, armumisi, südamevalu. Ma mäletan neid kordi, kus ma käisin seal oma parimate sõbrannadega ja me tantsisime varahommikuni. Ma mäletan neid kordi, kuidas ma läksin sinna täiesti üksinda ja suure südamevärelusega. Ma mäletan neid üllatavaid kohtumisi tuttavatega, keda ma polnud näinud aastaid ja nüüd kohtasin uuesti just Xis. Kuigi X on baar, siis on see palju rohkemat kui baar. See on osa kogukonnast, mis on püsinud nii kaua ja lahkelt võtnud vastu kõiki inimesi, kes on soovinud seal käia. Nii mõnelegi on see vaid koht, kus pidutseda, aga mõnele on see koht, kus luua esimene kontakt kogukonnaga. Mary Käisin X-is Sauna tänava aastatel. Äsja täiskasvanuikka jõudnuna oli X paigaks, kus sai tutvutud ja käidud esimeste kaaslastega. Reede õhtuti oli X see koht, kuhu võis alati minna ja olla kindel, et mõni sõber on juba ees. Reede ilma X-ita ei olnudki nagu reede! X oli turvaline ja tuttav kogukonna ehitamise koht, aga samas ka kõige põnevamate armumiste ja kuumemate esimeste suudluste paik. X-i baaritöötajad teadsid püsikülastajaid nägupidi, nad olid omad. Kui nägid neid kuskil tänaval mõnel muul päeval, siis lehvitasid ja naeratasid. X-i suitsunurgas kuulsid alati kõige uuemat klatši, kes kellega käis. Ja X tuleb mulle iga kord meelde, kui kõlab Anne Veski "Atmosfäär". Inx Räägin oma esimesest Xi külastusest. Olin Tartu kooriga Tallinnas. Oli just käimas kooride afterparty ja meie koori vikerkaarerakuke otsustas kooripeo asemel minna X-baari. Teised koorikaaslased pärisid, et kus see parem pidu teil on... Teised koorinaised olid seal juba käinud ja tundsin end seetõttu julgemalt. Ma ei teadnud üldse, mida oodata. Kartsin veits, et seal on tugevad ja ülbed naised, kes võivad uutele tulijatele peksa anda. Aga esimene külastus andis teadmise, et X on hubane, sõbralik ja mõnus koht. Teisel korral oli juba palju julgem minna :) Rein Kunagi Sauna tänavalt leidsin ühe sõbra, kellega mingi aeg koos olime, siis läksid teed lahku, kuid suhtleme senini. Ta töötas ka mingi aeg seal. Sirjega hea kontakt oli, tihti hilisõhtul lõpetades sõitsime koos koju tema autoga, sest lähestikku elasime. Aga peamine on see, et 2001. 01.01, kuna pidin olema kesklinnas, et vajadusel õhtul tööle lennata (IT-värki kardeti, kuigi pole IT-mees ja pohmakas ka oli), sain baaris kokku ühe inimesega, kellega senini elame koos ja töötame ka samal alal, varem isegi samas kohas. Tänu X-baarile leidsin omale elukaaslase! Susanna Minu kõige ilusam lugu X-baarist on sellest, kui tegime koostööd. Olen trans naine ja töötasin tantsijannana. Üks trans naine viis mind kokku Tiia ja Kristiga. Nad vaatasid mu elava tulega postitantsu. Nad arvasid, et võiksin elava tulega X-baaris esineda. Neil oli ka oma nägemus, kuidas show võiks välja näha. Käisin koos sõbrannaga siis harjutamas ja kaasati ka üks mees. Lõpuks jõudis kätte õhtu, kui pidin esinema X-baaris koos sõbrannaga ja mehega. Ütlesin, et kindlasti peab lavale jätma märja rätiku et elavat tuld kustutada. Aga kui tuld kustutada tahtsin, avastasin, et rätikut polnudki kuskil. Minu ainuke võimalus oli siis hästi kiiresti vehkida kettidega, mille küljes tuli oli. Läks õnneks ja kustus. Tegin oma postitantsu lõpuni. Rahvale meeldis. Läksin lavalt ära. Peale seda tuli sõbranna lavale ja mängisid nagu lööks mees naisele külge. Siis tulin mina tagasi ja ajasin mehe minema. Sõbrannaga tantsisime ja mängisime, nagu oleks kahe naise vaheline õnnelik armastus. Tõstsin sõbranna sülle ja sellega show lõppes. Sellest ajast peale on X-baar ainuke koht, kus lõbutsemas käin. Mind on üritatud mujale viia, kuid ma pole rahule jäänud, meelitan inimesi hoopis X-baari ning nemadki mõistavd, et see on parim koht. Olen leidnud X-baarist parimad sõbrannad ja sõbrad. X-baar on mulle ka alati vastu tulnud, kui on olnud vaja treenida minu filmiprojekti jaoks. X-baar on maailma parim koht, kus lõbutsemas käia ja samuti pean seda kohta kõige sõbralikumaks kohaks, kus saab olla mina ise, ilma et see kedagi häiriks. Juba tunnen suurt puudust, et pole saanud seal käia. Ehk leian X-baarist ka oma tõelise armastuse. Aga kui ei, siis vähemalt on mul palju sõbrannasid ja sõpru, kes on olemas ainult tänu X-baarile. See koht on nagu mu teine kodu. Vaido Neigaus, laulja Minu mälestused X-baarist on väga meeldivad. Seal olen tutvunud paljude toredate inimestega, kellega on maha peetud palju rajusid pidusid. Olen seal esinenud oma lugudega ning tore oli näha neid rõõmsaid ja heatujulisi kaasa laulmas. Alati, kui olen külastanud seda paika, naeratatakse ja sinna on lihtsalt super hea minna. Sealt saad positiivse feelingu. Kas mäletad mõnda ägedat pidu, head suudlust, erilist tunnet? Jaga seda! Oma loo võid saata meile aadressile kristiina@lgbt.ee või vormi kaudu siin. Väga tore oleks, kui saadaksid (meiliga) ka mõne asjakohase pildi, eriti sellepärast, et X-i kunagine arvuti varastati ning koos sellega kadusid vanemad pildid, sh Sauna tänava aegadest. Lugusid võime avaldada ka anonüümselt. Mälestusi jagame ühingu ja X-baari sotsiaalmeedias koos uudistega sellest, kuidas annetuste kogumine edeneb. Annetuse X-baarile saad teha siia: EE902200221010863401 OÜ Augello

Let’s celebrate the Day of Families and say hello with #tereminuperelt (“hello from my family”)! 15 May is the International Day of Families. It was created by the UN in 1993 as a platform to talk about the different families of the world and the topics that are important to families. But even without this, it’s still nice to celebrate Family Day! This year, several organizations in Estonia invite you to celebrate the day with us. How, you might ask? Thinking about our own families: who it is, what it means to us, how the bunch got together. There are no wrong answers. Talking with our families about families that are different from ours, but might, nevertheless, have some surprising traits in common. Sharing the stories and the faces of our families and inviting others to join in. For example, on social media, you can add #tereminuperelt or #perepäev (family day) to your posts. You can also celebrate the Day of Families at school. In fact, the Equal Treatment Network, along with the anti-bullying organization Kiusamisvaba Kool, the Estonian Refugee Council, and the Gay Christians Association have reached out to schools in Estonia, inviting them to celebrate this day and thus create a supportive and safe environment for all children to talk about their families. Let’s spend a nice family day and say hello to the world! Here at the Estonian LGBT Association, we are going to celebrate the Day of Families with a contest! We invite all LGBT+ people and their families to get creative and send in their work by 14 May. Three lucky winners chosen at random will receive a rainbow goodie bag! Read more about it here. Check out the Day of Families event and the contest on Facebook.

Давайте отметим день семьи и скажем #tereminuperelt (привет от нашей семьи)! 15 мая - Международный день семьи. Он был создан ООН в 1993 году для обсуждения разных семей, а также и вопросов, важных для семей во всем мире. Но можно и просто отметить День семьи! В этом году различные организации Эстонии приглашают всех на празднование Дня семьи. Как это можно сделать? Подумаем о своей семье: кто в нее входит, что это для нас значит, как семья создалась. Здесь нет неправильных ответов. Поговорим в нашей семье о других семьях, которые могут чем-то отличаться от нас. Возможно, мы также обнаружим неожиданные общие черты. Поделимся историями и лицами наших семей и пригласим других присоединиться. Например, в социальных сетях вы можете добавить к своему посту хештег #tereminuperelt или #perepäev. День семьи также можно отметить в школе. Сеть равного обращения вместе с некоммерческими организациями «Школа без травли» (Kiusamisvaba Kool), «Помощь беженцам в Эстонии» (Eesti Pagulasabi) и Ассоциация гей-христиан Эстонии отправили в школы обращение с предложением предоставить возможность всем ученикам поговорить об их семье в благоприятной и безопасной обстановке. Давайте проведем отличный семейный день и скажем привет всему миру! И, чтобы было совсем по-особенному, – ЛГБТ-ассоциация Эстонии объявляет творческий конкурс. Призываем к участию всех представителей ЛГБТ+ и членов их семей! Оценивать работы мы не станем — колесо фортуны само выберет трех счастливчиков, которые получат от ЛГБТ-ассоциации Эстонии по полному пакету всяких радужных безделушек. Срок подачи работ – 14 мая. Узнайте больше о конкурсе здесь. День семьи в Фейсбуке.

15. mai on rahvusvaheline perepäev. Selle kutsus ellu ÜRO 1993. aastal, et rääkida maailma eri peredest ning teemadest, mis peredele olulised on. Aga ka ilma selleta on ju tore perepäeva tähistada! Tänavu kutsuvad erinevad Eesti organisatsioonid ka meie inimesi perepäeva tähistama. Kuidas seda teha? Mõtleme enda pere peale: kes see on, mida see meile tähendab, kuidas see kamp tekkinud on. Valesid vastuseid siin pole. Räägime enda pere keskis teistest peredest, kes meist millegi poolest erineda võivad, kuid ehk leiame ka ootamatuid ühisjooni. Jagame enda perede lugusid ja nägusid ning kutsume teisigi kaasa. Näiteks sotsiaalmeedias saad enda postitustele lisada tervituse #tereminuperelt ja ka #perepäev. Perepäeva saab ka koolis tähistada. Sel puhul on koolidele üleskutse teinud Võrdse kohtlemise võrgustik koos Kiusamisvaba Kooli, Eesti Pagulasabi ja Geikristlaste Koguga, et kõigil lastel oleks võimalik toetavas ja turvalises õhkkonnas oma peredest rääkida. Võtame perega ja perele ühe hea päeva ja ütleme maailmale #tereminuperelt ! Meie tähistame perepäeva lisaks ka loovkonkurssiga! Ootame osalema kõiki LGBT+ inimesi ja nende peresid. Võitjaid me ei vali, küll aga valib loosiratas kolm õnnelikku, kes saavad osalemise eest vikerkaarelise meenekoti. Konkursi tähtaeg on 14. mai. Loe lähemalt siin. Perepäeva ja loovkonkursi leiad ka Facebookis.

If I was to define a family with my own words, I would say it’s a deep relationship between a pair or a group of people who share something — anything from a bloodline to an identity or a goal — that is based on a mutual trust in that particular something. If that sounds too vague then that’s because I believe in all kinds of families. Both those we can’t pick and the ones we do choose for ourselves. I believe in them as necessary support systems that help us grow and feel connected. I have had more luck than most and I’ve been a part of many families in my life. Yet if I’m completely honest, for some reason I never felt like I belonged to any of them until I had to face a crisis. I was brought into this world by two cis-het 19-year olds who both survived abusive childhoods. They in turn provided me with everything I needed and more all throughout my life, even when they didn’t understand what I was going through or didn’t know how to support me emotionally. In other words, they tried to be a family despite the things that built barriers between their world and mine. Not everyone gets the privilege to experience this. As queers we are often misunderstood by the families we are born into. It is a disconnect that can require a world of patience from both the caretakers and the child, and may be a life-long struggle without a conclusion. Sometimes the people we look to for support are not able to deal with our realities. In worst cases, instead of acceptance and celebration, they disown, abuse or murder us. This is why the families we can create and choose for ourselves hold so much meaning to the LGBTQAI+ community. We can hope these chosen families understand a core part of our identity, and make us feel like we belong somewhere. Like we have someone or something to turn to, not just in pain, but also in celebration. When speaking about what I do I am wary of calling myself a “drag queen”, because it’s mostly just random gender play without any royal aspirations. For all intents and purposes, I will accept the term. Drag queens are traditionally born at costume parties on birthdays and Halloweens, but also a variety of Pride events. While my gender troubles and exhibitionism go way back, the first time I did drag in a public setting as an adult, was also while working in a bar during Pride. At it’s core, drag as a queer art form is very much a revolt. An empowered exploration and defiance — or affirmation — of one’s sex and gender. For those who take drag more seriously, there are usually drag mothers or fathers who guide new queens through the process of becoming. For me it was never just one person I could single out as a drag mother. I do very much have a single drag parent (their preferred gender-neutral title) who has been my crutch since day one, forever judging my make up and hairline. And I do belong to a house — the House of Common — with an elderly cis gay man who has never done drag and just occasionally indulges in my meltdowns as sort of an older brother. But in the end of the day, it has always been a much larger community experience for me. Whether it's asking to borrow heels from other queens, friends booking my amateur DJ sets or me sending catalogues of dressing room selfies to unsuspecting straight girls, it's the most wonderful experience to share my insanity. I didn't choose all of them and not all of them chose me, but those are the people who make me feel loved, supported and connected. Like a family.

Äsja ilmus Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) teine, seni maailma suurim LGBTI inimeste olukorra uuring, mis loob ülevaate diskrimineerimisest, vaenust ja turvalisusest. Uuring hõlmab 27 Euroopa Liidu liikmesriiki, samuti Ühendkuningriiki, Serbiat ja Põhja-Makedooniat. Esimest korda sisaldab uuring ka intersooliste inimeste ning 15–17-aastaste LGBTI-noorte kogemusi. FRA nendib, et Euroopa keskmiste näitajate taga peituvad suured riikidevahelised erinevused. Samuti ilmnevad erinevused LGB ning trans- ja intersooliste inimeste kogemuste vahel. Miks see uuring oluline on ning mida see Eesti kohta ja Eestile ütleb, rääkis Eesti LGBT Ühingu huvikaitseekspert ja jurist Aili Kala. Küsis ühingu kommunikatsioonijuht Kristiina Raud. See on Euroopa suurim LGBTI inimeste olukorra uuring. Andmeid kogutakse selleks, et leida probleemkohad ja selle põhjal olukorda parandada. Mida tuleb teha, et ka Eestis neist andmetest kasu oleks? Uuringu tulemused on vajalikud nii LGBT+ inimestega tegelevatele organisatsioonidele kui ka valitsusele ja riigiasutustele. Kuna uuring kajastab LGBTI inimeste kogemusi ka Eestis, siis näiteks ühing saab täiendava sisendi meie teenuste vajalikkuse ja huvikaitsetegevuse suundade osas. Valitsusasutused saavad analüüsida loodavaid ja olemasolevaid poliitikaid ning õigusakte LGBTI inimeste perspektiivist, et seejärel neid täiendada ning muuta. Mida ütlevad uuringu tulemused Eesti kohta? Millised on kõige teravamad probleemid? Kas sinu töökogemus kinnitab seda? Võrreldes Euroopa Põhiõiguste Ameti eelmise, 2012. aastal läbiviidud uuringuga, on tulemused mõnevõrra paranenud. Siiski jätkuvalt eelistatakse olla oma identiteedi osas diskreetsed, mis võib tuleneda sellest, et pea pooled vastanutest on kogenud ahistamist ja iga kümnes sattunud viimase viie aasta jooksul füüsilise või seksuaalse rünnaku ohvriks. Enim kogesid diskrimineerimist transsoolise identiteediga inimesed, eelkõige sellistes avalikes kohtades, kus on olnud vajalik tuvastada isikusamasust: tööotsingutel, poes, koolis jm. Need tulemused kinnitavad ka minu töökogemust ning kahjuks, nagu näitavad uuringu tulemused, jõuavad vähesed juhtumid ka meie ühinguni. Oleme alati teadlikud olnud sellest, et paljud inimesed ei soovi erinevatel põhjustel institutsioone juhtumitest teavitada, kuid meil polnud aimugi, et teavitamata võib jääda lausa 95% juhtumitest. See on meie jaoks väärtuslik info, mis aitab meil analüüsida, mida saaksime selle olukorra parandamiseks ette võtta. Millised on peamised faktorid, mis LGBT+ inimeste elu Eestis nii positiivselt kui negatiivselt mõjutavad? Negatiivselt mõjutab LGBT+ inimeste elu valitsuseliikmete hirmuõhkkonda loov tegevus viimase aasta jooksul. Lisaks, kuna diskrimineerimise kõrvaldamise ja võrdse kohtlemise alaseid seaduseid ega poliitikaid ei ole juba aastaid vastu võetud ega muudetud, tekitab see olukord inimestes ebakindlust praeguse elu ja tuleviku ees. Positiivsemal noodil on Eesti elanike suhtumine LGBT+ inimestesse ja kooseluseaduse vajalikusesse paranenud. Eesti Inimõiguste Keskus on fantastiliste advokaatide abil teinud suurt tööd strateegilise hagelemisega, mis on aidanud muuta nii ebavõrdset ja puudulikku seadusandlust kui parandada vahetult Eestis elavate LGBT+ kogukonnaliikmete elu. Millised uuringud ja ülevaated veel sinu ja ühingu tööd toetavad? Juhindume erinevatest uuringutest ja statistikast, aga oleme tihtipeale aruannetesse ka ise sisendite andjateks. Enamik uuringuid ja ülevaateid on välja toodud ühingu kodulehel, aga tooksin eraldi välja 2019. aasta Eurobaromeetri uuringu LGBTI inimeste kohta, Eesti Inimõiguste Keskuse 2019. aasta avaliku arvamuse uuringu LGBT teemadel, ühingu koostatud ülevaate Euroopa Nõukogu soovituste (CM/Rec (2010)5) järgimisest Eestis, mis katab kogu seadusandliku ja poliitikate poole LGBTI inimeste olukorra osas, ning lisaks ka meie sisenditega iga-aastased inimõiguste aruanded, värskelt ilmunud ILGA-Europe Rainbow Mapi, Transgender Europe'i ülevaate trans inimeste õigustest ja üsna pea valmiva ÜRO inimõiguste ülevaatuse variraporti, millele on kogukonnaliikmetel võimalik veel oma kogemuste põhjal väga väärtuslik panus lisada. Milline sinu või ühingu eesmärk meie riigi praeguses üsna vähe lootust andvas olukorras siiski saavutatav on? Inimõiguste valdkonna organisatsioonid, sealhulgas meie, peame täitma kogukonna ja selle huvide teadliku esindaja ülesannet. Meie ülesanne on hoida silma peal seadusloomel ja poliitikatel ning alati anda LGBT+ inimesi puudutavatel teemadel sisendid ja tagasiside. Lisaks on meil võimalus ja kohustus olla rohujuuretasandil kogukonna murede ärakuulajad ja võimaluste piires ka lahendajad. Koos põhiuuringu tulemustega on FRA avaldanud ulatusliku veebipõhise andmesirvimisvahendi, mis võimaldab andmeid filtreerida riigi, küsimuse ning LGBTI-inimeste rühma lõikes. Ingliskeelset ülevaadet Eesti tulemustest saab lugeda siin.

PRESSITEADE 19.05.2020 Eesti LGBT Ühing pärgas kümme Eesti inimest vikerkaarekangelase tiitliga. Võitjate seas on riigijuht, julge LGBT+ noor ja avaliku elu tegelased. Need on inimesed, kes on sõnades ja tegudes LGBT+ kogukonna elu edendanud ja kogukonna eest seisnud. Vikerkaarekangelaste kandidaate esitas rahvas läbi veebivormi. Eesti LGBT Ühingu kollektiiv valis võitjad, tuginedes esitajate põhjendustele ning ühingu teadmistele. Võitjad kuulutati välja veebiüritusel 18. mail, päev pärast IDAHOTi ehk rahvusvahelist päeva homo-, bi- ja transvaenu vastu. Auhind anti välja kümnes kategoorias ning kangelasteks tituleeriti Annika Laats toetuse ja teavituse eest, Eesti Inimõiguste Keskus juriidilise abi ja teavitustöö eest, Jan Kuusemets, kes avalikult rääkis koolikiusamisest, Kait Sinisalu vaimse tervise spetsialistina, Keio Soomelt kultuuritegelase ja rahva lemmikuna, Punch Drinks inimõigusi toetava ettevõttena, Tartu noorsootöötajad, kes noortele korraldatud ürituse tõttu seisid silmitsi vaenu ja ähvardustega, Uku Lember LGBT+ ajaloo ülikoolikursuse eest ning president Kersti Kaljulaid põhimõttekindluse eest. Ühingu kommunikatsioonijuht Kristiina Raud leiab, et julgeid tegijaid on oluline tunnustada ja tänada. “Halb sõna kipub kiiresti ja kõvasti levima, hea sõna või tegu jääb aga pahatihti tunnustuseta, sest võtame seda iseenesestmõistetavana. Vikerkaarekangelase auhinnaga täname neid, kes kõigest hoolimata on pidanud vajalikuks LGBT+ kogukonnale head teha, isegi kui see on raske olnud,” lisab Raud. Oma tegevuse eest psühhoterapeudina auhinna saanud Kait Sinisalu, kes õpingute ja töö käigus erinevate inimestega kokku on puutunud, leiab, et vähemuste õigused ongi inimõigused. “Olen rõõmus ja tänulik. Minu jaoks on täiesti normaalne, et keegi kuulub mingisse vähemusse. See, et keegi peaks ennast halvasti tundma sellepärast, kellena ta sünnib, on minu meelest julmalt ülekohtune,” lisas Sinisalu. Eesti LGBT Ühing hakkab nüüdsest vikerkaarekangelase auhindu välja andma kord aastas maikuus seoses IDAHOTi ehk LGBT-vaenu vastase päevaga. Kandidaate saavad esitada kõik soovijad, kusjuures peamine kaal on just esitajate põhjendustel. Esitamisvorm ilmub Eesti LGBT Ühingu kodulehele ja sotsiaalmeediasse. Lisaks avalikule tunnustusele saavad võitjad ka kangelase märgise. Eesti LGBT Ühing on LGBT+ (lesbi, gei, bi, trans ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaks töötav mittetulundusühing, mis lähtub oma tegevuses Eesti vabaühenduste eetikakoodeksi põhimõtetest. Eesti LGBT Ühingu missioon on toetada LGBT+ kogukonda ja nende lähedasi, pakkudes tugiteenuseid ja teostades huvikaitset, ning parandada teavitustegevusega ühiskonna teadlikkust LGBT+ teemadest.