Otsingu tulemused

Mõned arvud Korraldasime 85 üritust, mh konverents, perede, noorte ja transsooliste kohtumisõhtud, filmiõhtud ja maailmaköök. Lisaks on meie ruumides üritusi korraldanud teised rühmad, näiteks segakoor Vikerlased, Geikristlaste Kogu, ESN Talllinn, TLÜ LGBT+ jt. Tegime 124 esmanõustamist, sh 52 juriidilist, 42 psühholoogilist ja 30 kogemusnõustamist. Tänavu paistsid silma järgmised teemad: kooselu registreerimine, perekond ja vaen peres, transsoolisus ja sellega seotud teekond, seksuaalne identiteet, trans inimeste lähedaste nõustamine, vanem trans kogukond, kapist välja tulemine, aga samuti ka teadmatus, depressioon, ärevus ja suitsiidiaalsus seoses oma identiteediga. Koostasime 4 pressiteadet, andsime sisendi 41 artiklile (intervjuu, kommentaar, toimetamine jms), meie palvel muudeti 8 artiklis sõnastust korrektsemaks, meie initsiatiivil ilmus ja levis meediasse 5 artiklit ning meie kodulehe blogis ilmus 56 postitust eesti, vene ja inglise keeles. Läbivad teemad olid transsoolisus, noored, haridus, ühingu tegevus ja rahastus, vaen ja poliitika. Viisime läbi 12 koolitust (haridus, meditsiin, psühholoogia, noorsootöö). Nõustasime koolitöö tegemisel 3 (üli)õpilast, praktikal käis 3 TLÜ tudengit ja 2 kogukonnapraktikanti ning 2 töövarju gümnaasiumist. Vastasime u 200 päringule. Läbivad teemad olid transsoolisus ja sellega seotud toimingud, koolituste tellimine, LGBT+ inimeste olukord Eestis, kooseluseadus, meediapäringud, nõustamisvõimalused LGBT+ kogukonnale ühingus ja mujal. Kogusime rekordsummas annetusi. Mitmekordistus nii (püsi)annetajate hulk kui ka kogusumma. Mõned teod Eredalt meeles Saime kaks uut toredat töökaaslast: kogukonnakoordinaatori Eva Marta ja assistendi Tiiu-Triinu. Seisime vastu aina kasvavatele vaenule, valedele ja rünnakutele. Meie üritused ja algatused Analüüsisime 2018. aastal läbiviidud Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuringu tulemusi. Korraldasime koostöös ECOMiga hariduskonverentsi “Hinge hinnaga haridus: LGBT+ õpilaste heaolu”, milles osales u 70 õpetajat, koolitöötajat, haridusvaldkonna spetsialisti ja noort, lisaks esinesid eksperdid Iirimaalt, Hollandist ja USAst. Kogusime annetusi kooliuuringu tõlkimise ja toimetamise tarvis ning osalesime sellega ka Eesti esimestel annetamistalgutel. Kogusime 3600€, mis ületas meie seatud sihi. Enne Riigikogu valimisi korraldasime X-baaris LGBT+ teemadel erakondade arutelupaneeli, analüüsisime erakondade valimisprogramme seoses LGBT+ teemadega ning avaldasime ka kandidaatide seisukohti. Lükkasime käima projekti “LGBT+ Microhistories in Estonia”, mille käigus uurime kohalikku LGBT+ ajalugu ning tulemusena ilmub mõne aasta pärast esimene Eesti LGBT+ kogukonna ajalugu tutvustav raamat. Algatasime aseksuaalsete inimeste toetusrühma. Kohtusime kogukonnaga: käisime korduvalt Tartus ning esmakordselt Pärnus ja Kuressaares. Korraldasime esimese kohtumise kõigile LGBT+ kogukonna või sellega seotud gruppidele ja organisatsioonidele, et üksteist toetada, infot ja mõtteid vahetada ning koos head teha. Korraldasime Vikerkaarekangelaste töötubade sarja, mille käigus õppisid huvilised konflike ennetama ja lahendama ning kaitsma end ja teisi vaimse ja füüsilise vägivalla eest. Töötubade kokkuvõtted ja kasulikud soovitused oleme koondanud siia. Pidasime keskuse 8. ja ühingu 11. sünnipäeva vanade ja uute sõpradega ning imelise Helgi Saldoga. Koostöö ja kohtumised Käisime Baltic Pride’il Vilniuses, kus esinesime konverentsil, pidasime marsijärgseid kõnesid ja kohtusime rahvusvaheliste kolleegidega. Osalesime Arvamusfestivalil kahes arutelus: Eesti Vegan Seltsi korraldatud “Kullast kallim – väärtustepõhisest majandusest täna ja tulevikus“ ja Sotsiaalministeeriumi korraldatud “Erinevus rikastab - aga mis siis, kui ma ei taha rikas olla?” Osalesime ühingu katusorganisatsioonide ILGA-Europe ja IGLYO aastakonverentsidel ning Brüsselis tänavuse Euroopa Liidu eesistujariigi Soome ja Euroopa Komisjoni korraldatud konverentsil LGBT+ inimeste õiguste edendamise teemal. Koordineerisime Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) LGBT+ inimeste olukorra uuringu levitamist Eestis. Kohtusime huvitavate inimeste, näiteks haridusvaldkonna ekspertidega Iirimaalt, USAst ja Hollandist, Euroopa Parlamendi saadiku Marina Kaljuranna ja sotsiaalministri Tanel Kiigega ning Post-Trans projekti eestvedaja Elliega. Tööasjus kohtusime nagu ikka ka ministeeriumite, Politsei- ja Piirivalveameti, võrdsete võimaluste voliniku ja õiguskantsleriga.

Tänavune, 102. Eesti vabariigi aastapäev oli Eesti LGBT Ühingule eriline. Nimelt sai presidendi vastuvõtule kutse meie tegevjuht Kristel, kes läks Viljandisse koos oma abikaasa ja ühingu huvikaitseeksperdi Ailiga. Kristiina, kes vastuvõttu kodus vaatas ning kolleegidele ja sõpradele elevusega kaasa elas, esitas neile pärast tööl mõned küsimused nende tunnete, muljete ja mõtete kohta. Saame teada, kuidas vastuvõtuks valmistumises osales pere neli põlvkonda, mis toimus vastuvõtu erirongis ja miks see käik Kristelile, Ailile, ühingule ja kogukonnale oluline oli. Kuidas saabub presidendi kutse? Kristel: See tuli ühingu postkasti umbes poolteist kuud varem, jaanuari alguses. Mis tunne oli seda lahti teha? K: Ärev (naerab). Kui sa tead, et aasta alguses neid kutseid saadetakse, siis aimad, et see võib see olla. Kellega sa uudist jagasid? K: Kontoris oli siis ühingu assistent Tiiu-Triinu, kes tegelikult ise postkastist kutse tõi, aga ei aimanudki, mis see on. Aga ma sain aru, et see hetk on lõpuks meie ühinguni jõudnud. Kuidas teie päev 24. veebruaril välja nägi? K: Aili, sa võid ka rääkida. Aili: Ma lasen sul rääkida, sest ma olin ainult kaaslane. K: Hommikul kell seitse äratas laps meid üles. Koristasime, sest varsti tuli ema last hoidma ja läks temaga jalutama. Saime natuke hingamisruumi, et sättima hakata: juuksed, meik, riided. Ema õmbles veel viimasel hetkel Aili varrukaid parajaks, sest eelmisel õhtul olime avastanud, et ikkagi liiga pikad on. Ema ei olnud veel korterissegi astunud, kui Aili peale lendas: “Varrukad on liiga pikad!” Mu ema on hea õmbleja. Juba enne oli ta mu kleiti ka kohendanud. Pakkides lugesime sada korda üle, kas kõik on kaasas. Viimase hetkeni otsisime jumestajat, aga lõpuks tegime ise ära. Hästi tuli välja, olite väga kenad. A: Pidime ka otsustama, kas paneme riided kohe selga või vahetame Viljandis selleks ettenähtud koolimajas. Otsustasime ikkagi mugavalt kohale sõita. Aga seal oli üsna ebamugav riideid vahetada. K: Naersin, et nägime nii ebatavalises olukorras kõiksuguseid tähtsaid ninasid, näitlejaid ja saadikuid ja muid tegelasi. Meile oleks meeldinud veidi privaatsem võimalus, aga teised olid kõik rõõmsad, kiitsid üksteise riideid, tõmbasid üksteise lukke kinni. Ainult meie olime pahurad, aga meil oli närv niikuinii juba pingul. Tegime nalja ka, et kui sul on rohkem raha või sa oled saledam, siis see päev on su jaoks ilmselt ka palju lõbusam ja vähem stressirikas. Muidu on raske riideid leida. Õnneks vanaemad toetasid rahaliselt ja ema aitas õmblemisega. Te sõitsite koos paljude teiste külalistega Viljandisse presidendi vastuvõtu erirongiga. Mis rongis toimus? A: Sai rahvamuusikat ja regilaulu kuulda, sai süüa ja juua tellida. Mina süüa ei suutnud. Aga paar kokteili jõime küll. K: Siis oli esimest korda selle päeva jooksul rahulik olla. Kui rongist maha tulime, võeti taas lauluga vastu. Kui koolimajas riided vahetatud, läksite lõpuks Ugala teatrisse vastuvõtule. Kõigepealt kuulsite presidendi kõnet. Millise mulje see teile jättis? K: Mulle väga meeldis. Mulle on alati meeldinud, kui Kersti räägib. A: Presidendi kõned on alati head olnud, aga see oli väga julge ja osutas õigetele punktidele. K: Seekord oli ta väga otsekohene. Näha on, et ta ei ole riigikogu tööga rahul. Olen alati tundnud, et eri teemad tema kõnedes mind puudutavad, aga seekord oli see hästi isiklik. Kui ta ütles, et on olnud haigettegemise aasta, siis see puudutas mind mitmel tasandil väga isiklikult. A: Pärast kõne esitamist on ajakirjanduses kohe erinevaid seisukohti kõlanud. Ma arvan, et see kriitika, et president võttis poliitilisi seisukohti, on täiesti asjakohatu. President peabki sõna võtma, kui ta näeb, et riigikogu ei saa oma tööga hakkama. See ei ole poliitiline, see on osa tema funktsioonist. Tema ülesanne on võtta sõna, kui ta näeb, et kellelegi haiget tehakse. Kas te arvate, et tema kriitika teeb pigem head või halba? Näiteks arvatakse, et see ei mõjuta neid, keda peaks, või et see jääb ainult oma mullis kõlama. A: Nii võib iga arvamusavalduse kohta öelda. Kui presidendi kõne ei mõju, siis kelle kõne üldse mingit tähtsust omab? Arvan, et tema on kõige õigem ja väärikam institutsioon, kes üleüldse kellenigi jõuda saab. K: Mulle meeldib, et ta on alati võtnud fookuse, millest rääkida. Eelmisel aastal oli selleks perevägivald. Ta valib teadlikult teemasid, mis on ühiskonnas õhus, ja julgeb neist selgelt ja lihtsalt rääkida. Sa saad aru, mida ta ütleb. Ta võib kasutada sümboleid või metafoore, aga sõnumist saavad kõik ikkagi aru. Ta kõnedes on erudeeritust, ent need ei jää inimestele kaugeks ja mõistmatuks. A: Kui president võttis perevägivalla teemal sõna, siis oli palju ütlemist, miks ta räägib, miks ta manitseb, kas see on õige koht ja hetk ja inimene sellest rääkimiseks. Ometi tagantjärele me teame, et pärast seda, kui president sõna võttis, suurenes perevägivallast teatamiste arv ja see on kogu aeg suurenenud. See ei tähenda, et vägivalda on rohkem, vaid et inimesed teavitavad rohkem. Ta sõnad panid jää liikuma. Nii elementaarne teema nagu reageerimine vägivallale - oleme sellises kohas, et seda peab ütlema president, enne kui üldse mingid asjad liikuma hakkavad. K: Mul on ka hea meel, et võrreldes mõne teise presidendiga räägib ta igapäevastest lihtsatest asjadest. Teised räägivad ka, aga üldiselt ja globaalselt ja kõrgelt, aga Kersti räägib igapäevatasandist, et meil on vägivald, et riigikogu ei tööta, et inimestele tehakse haiget. See on minu meelest hästi hea, et ta nii ütleb. Kuidas teile lavastus meeldis? K: Oi, mulle väga meeldis! Eelmisel aastal see mind eriti ei kõnetanud. Tänavune tundus helgem. A: Sellega näidati, et kõigil on oma elu, kõik on erinevad, igal linnul oma laul, nagu seal öeldi. Igal inimesel on oma tee, mida ta käib. Teised oskavad ehk paremini tõlgendada... K: Aga me ei peagi eksperdid olema, me oleme tavavaatajad. Seal oli mõtlemapanevaid ja humoorikaid kohti ja mulle tundus, et see kõnetas keskmist eestlast ehk rohkem kui eelmisel aastal. Olen alati arvanud, et presidendi vastuvõtu etendus peaks kõnetama võimalikult paljusid. See ei saa olla mõeldud ainult piiratud inimeste grupile, kes sellest aru saavad. Presidendi vastuvõtt on ikkagi kogu rahvale, isegi kui seal kohapeal on ainult mõned meist. Mulle meeldis selle helgus ja ülesehitus ja muusika. Juba rongis algas päev regilaulu ja torupilliga, rahvamuusika kandus edasi etendusse, ja tagasiteel mängiti ka muusikat. See kõik oli minu jaoks läbipõimunud tervik. A: Mulle meenus taas, et ma ei kuula palju rahvamuusikat, aga meil on ilus pärimus ja rikas kultuur. Mulle meeldib, kui ma aeg-ajalt uue annuse saan ja sellest uuesti vaimustun. Ega me täpselt ei tea, miks president ühingule kutse saatis, aga võib eeldada, et ta peab ühingu tööd oluliseks. Mida kutse ja vastuvõtul osalemine teie endi ja ühingu jaoks tähendab? A: Nagu ma ütlesin, ma olin kaaslane, aga siiski ma ju teen siin ka seda tööd. Kristel ei saanud seda kutset ju ainult isiklikult, see oli ikkagi ka kutse ühingule. Kristel tegevjuhina esindab meid kõiki. A: Mina pean seda ühingule väga suureks tunnustuseks, väga suureks auks. Minu jaoks ei ole presidendi vastuvõtt või aastapäeva tähistamine mingisugune pingviinide paraad, nagu seda nimetatakse. Kui välisest särast mööda vaadata, siis tegelikult tasub tähele panna neid nii-öelda väikseid, tavalisi inimesi, kes oma tööd võimalikult hästi teevad ja sellise tunnustuse ja tähelepanu saavad. Ma arvan, et sel aastal, nii palju kui ma jälgida suutsin, oli parem sooline tasakaal. Tavapärasest rohkem oli naisi, kes esimesena kätlesid, ehk siis nemad olid kutse saanud. Mulle tundus ka, et oli palju mitte ainult kodanikuühiskonna tegelasi, vaid oma ala tegijaid, kes ei ole tingimata suured nimed. Ühingu jaoks on see suur tunnustus ja võimalus väljapoole paista. Meid on meie töö eest tunnustatud. K: Me oleme peres seda päeva alati tähistanud, 24. veebruar on meie jaoks alati oluline olnud. Seda enam on äge olla presidendi vastuvõtul ja olla just sellise presidendi vastuvõtul. See on eriti liigutav, sest ma pean temast väga lugu, ta on võimas naisterahvas. See kõik teeb selle hetke veel erilisemaks. Ma arvan, et president või tema kantselei on märganud ühingut ja seda, mis ühiskonnas toimub. President on oma kutsega andnud ühiskonnale selge sõnumi nii meie töö kui ka erinevate inimgruppide osas. Selle üle on hea meel. A: Tõesti, au oli olla just selle presidendi vastuvõtul, kelle süda on õiges kohas ja kes julgeb seda väljendada. Et meie laps kasvaks vägevaks inimeseks, toon talle üheks eeskujuks kindlasti ka meie presidenti. Kui postitasin video teist vastuvõtu vaibal ühingu sotsiaalmeediasse, tuli vastuseks rõõmsaid ja tänulikke kirju meie jälgijatelt. Mida teie käik kogukonna jaoks tähendab? K: Me mõtlesime ka selle peale. Me ei tea, et seal naispaare varem käinud oleks. Võib-olla on, aga ma pole kunagi näinud, et keegi oleks käest kinni võtnud. Alati on olnud inimesi, kelle puhul vaatajana ei saa kindel olla. Meie puhul oli kindel. Eesti LGBT Ühing, kaks naisterahvast, hoidsid käest kinni - see on selge sõnum. Tagasisidet oli hästi südantsoojendav lugeda. Me läksime sinna tööd tegema ja ühingut esindama, aga me läksime ka perena. Ma loodan, et need inimesed, kes ei saa täna endana väljas olla või alles otsivad ennast, saavad sellest julgustust. A: Loodan, et nad märkasid seda. K: See oli kõigile, kes seda vajasid. Meespaare me oleme näinud, aga nende puhul pead ka ikkagi teadma, et nad on paar. Meie puhul ei pidanud arvama, vaid see oli väga selgelt näha. Ja see on minu meelest nii oluline. A: Et ei ole neid halltoone. K: Sest teiste perede puhul on kohe näha. Kas öeldakse abikaasa või on paaril sama perekonnanimi. Meie kogukonna puhul ei pruugi seda näha, nii et nähtavus, mida me saime paarina pakkuda, on hästi oluline.

Eesti LGBT Ühingu juures on aastaid vabatahtlikult tegutsenud kogemusnõustajad, kes pakuvad soovijatele infot ja toetust vastavalt oma kogemustele. Selline suhtlus on paljudele oluline, sest see näitab, et on teisigi, kes on sarnast teekonda läbimas või juba läbinud. Arstilt või psühholoogilt võib saada palju abi, kuid nad ei pruugi kõiki tundeid ja mõtteid siiski piisavalt mõista. Vahel on lihtsalt hea rääkida kellegagi, kes päriselt mõistab. Seetõttu on meil hea meel teatada, et meie kogemusnõustajate ring on kasvanud ja mitmekesisemaks muutunud ning nad kõik on läbinud ka põhjaliku kogemusnõustajate koolituse. Loodame, et kõik soovijad leiavad endale kellegi, kellega suhestuda saavad. Nõustajate seas on esindatud eri vanused, mehed, naised, mittebinaarsed, cis-soolised ja transsoolised, lesbid, geid, biseksuaalsed, panseksuaalsed, aseksuaalsed ja queer inimesed. Iga nõustaja kohta saab infot meie kontaktide lehel. Kui siiski sobivat inimest ei leia, saad kirjutada meie üldmeilile. Igal juhul võta julgelt ühendust!

Seoses koroonaviiruse levikuga on Eestis välja kuulutatud eriolukord, mistõttu on 1. maini kõik avalikud üritused keelatud. Kuigi festival Baltic Pride peaks toimuma juuni alguses, on praegu võimatu ennustada, mis olukorras suve hakul oleme. Baltic Pride 2020 korraldajatena soovib Eesti LGBT Ühingu tiim teha vastutustundlikke ja informeeritud otsuseid. Selleks teeme koostööd nii Tallinna linna, Politsei- ja Piirivalveameti kui ka Terviseametiga ning lähtume ekspertide arvamustest. Kui meil on piisavalt infot, peame me otsustama, kas ja millal Baltic Pride toimub. Anname teile sellest teada esimesel võimalusel. Palun hoidke end ja teisi! Lisainfo erinevate Euroopa pride’ide kohta on leitav European Pride Organisers Association kodulehel.

Recently, we announced that we have decided to cancel this year’s Baltic Pride in Tallinn. Understandably, this has caused sadness, disappointment, even confusion in the community. We ourselves feel the same way. As the state of emergency and the spread of the coronavirus will not end any time soon, our plans for the future are not much clearer, either. However, as organizers of the festival, we do wish to explain our decision. We would also like to share some good news. First, the bad We said that Baltic Pride has been cancelled this year due to health risks, the financial situation, and an uncertain future. By health risks we mean that it might be a while until public gatherings are once again safe for participants and their loved ones, and it is not known when they will be allowed again at all. In addition, we might not be able to fulfill all hygiene and safety requirements, which were imposed on public events before the state of emergency and may be imposed again in the future, as the festival program included large as well as small, indoor and outdoor events. The financial situation is also complicated. The budget for a full Baltic Pride festival, which would allow to hold a conference, a concert, a march, film screenings and workshops, invite foreign guests, produce merchandise, and spread the word, would reach tens of thousands of euros. In 2017, Baltic Pride cost over 60 000 euros to organize (in comparison, the main budget of the Estonian LGBT Association for an entire year is about 100 000 euros, which includes four fields of activity and year-round services). Organizing Baltic Pride this year, we were entirely dependent on sponsors and donors. Unfortunately, it is quite difficult to get sponsors for LGBT+ events as it is, due to our somewhat hostile political and social climate. The financial crisis that has already begun and will last a while, however, makes it almost impossible. At a time when people are losing their jobs, companies are unable to pay salaries, and everyone is worrying about their future, it is not easy to find sponsors. In a sense, it wouldn’t even be justified. How do you organize a big event when you are not sure it will even take place? The team at the Estonian LGBT Association is small and only some of us are actively involved in organizing Baltic Pride. The main organizing work is done by four people. Shortly before the festival and during it we are supported by a group of volunteers. Organizing a festival is a full-time job and the closer we get to the festival dates, the more overtime hours we do. This work is important to us and we know the result of it is important to you, but we would feel utterly sad and disappointed, if all this work would turn out to have been for nothing. In light of current developments, there is no way Pride could have taken place in June as initially planned. There is also no guarantee for July or August. Even if the state of emergency will have ended by then, our previous way of life will not have recovered yet. Large gatherings would still cause worry, travelling would be hindered, the economy frail. Why not postpone the Estonian festival till next year? In this scenario the future is still uncertain, although more hopeful. However, the economy does not recover that fast, potential sponsors will still be facing hardships. And it would also not be possible for our team. The work of the Estonian LGBT Association is project-based and already this year we are starting new projects and taking on new responsibilities, which will only increase our work load next year and keep us busy. As organizing Baltic Pride is a full-time job lasting for months, there would not be any space for it next year. In addition, our friends in Latvia have already begun preparations for 2021 as next year Baltic Pride will take place in Riga. Do we have anything positive to say? Even though Baltic Pride will not take place as planned, we still wish to create and also experience the feeling of community that Pride offers. One option is to organize a smaller, local Pride once the situation has stabilized. A smaller event can be prepared in a shorter time and we have also already been offered help by other community activists and organizers. As Pride is not just an event, but also a great way to share our message, we are looking for ways in which we could still draw attention to the topics important to the community and to give people a voice. Since bringing all these ideas to life depends on future circumstances, we cannot make any promises, but we are trying. And we are not the only ones. In Europe and the whole world, hundreds of Prides have been postponed or cancelled. This is why the online Global Pride has been created. We will find out soon how exactly it is going to look, but we do know that on 27 June, around the time of the 51st anniversary of the Stonewall riots that gave birth to the entire Pride movement, Prides across the world will take part in the shared live event with speeches, music, and shows of support, to express solidarity and to connect the community. You can follow Global Pride news on Facebook, Instagram and Twitter. We will definitely let you know how Baltic Pride will be a part of this. Thank you for caring about Baltic Pride and about coming together as a community, and for understanding difficult decisions in hard times.

Hiljuti andsime teada, et otsustasime sel aastal Tallinnas toimuma pidanud Baltic Pride festivali ära jätta. Arusaadavalt põhjustas see kogukonnas kurbust, pettumust, kohati ka mõistmatust. Need tunded pole praeguses olukorras meilegi võõrad. Et eriolukord ja koroonaviiruse levik veel niipea ei lõppe, pole ka tulevikuplaanid veel selginenud. Küll aga soovime festivali korraldajatena meie otsuse tagamaid selgitada. Samuti jagame veidi häid uudiseid. Alustame halvemast Me ütlesime, et Baltic Pride jääb tänavu ära terviseriskide, majandusliku olukorra ning ebaselge tuleviku tõttu. Terviseriskide all pidasime silmas seda, et rahvakogunemised ei pruugi veel pikemat aega olla osalejate ja nende lähedaste tervisele ohutud, samuti pole teada, millal need üldse taas lubatud on. Lisaks ei saaks me tingimata tagada kõiki hügieeni- ja ohutusnõudeid, mis avalikele üritustele enne eriolukorda seatud olid ja võivad ka tulevikus kehtida, kuna festivalikavas oli nii suuremaid kui väiksemaid, sise- ja välisruumidesse planeeritud üritusi. Majanduslik olukord on samuti keeruline. Täisväärtusliku Baltic Pride festivali eelarve, millega saab korraldada konverentsi, kontserdi, rongkäigu, filmilinastused ja töötoad, kutsuda väliskülalisi, luua meeneid ja levitada infot, ulatub kümnetesse tuhandetesse eurodesse. 2017. aastal kulus festivali korraldamiseks üle 60 000 euro (võrdluseks võib öelda, et kogu Eesti LGBT Ühingu põhitegevuse terve aasta eelarve on umbes 100 000 eurot, millesse mahuvad neli tegevusvaldkonda ja aastaringsed teenused). Tänavu sõltusime Baltic Pride’i korraldades täielikult sponsoritest ja annetajatest. LGBT+ üritustele on paraku niigi keeruline sponsoreid leida, sest meie ühiskondlik ja poliitiline kliima ei julgusta seda. Juba alanud ja ilmselt veel pikalt kestev majanduskriis teeb selle aga pea võimatuks. Ajal, mil inimesed jäävad töötuks, ettevõtted ei saa palka maksta ning kõik oma hakkamasaamise pärast muretsevad, ei ole kerge sponsoreid leida. Mingis mõttes ei oleks see isegi õigustatud. Kuidas korraldada suurüritust, kui pole kindlust, et see toimuda saab? Eesti LGBT Ühingu tiim on väike ning Baltic Pride’i korraldamises osaleb sellest vaid osa. Peamise korraldusliku töö teevad neli inimest. Vahetult enne festivali ja festivali ajal tulevad meile ürituste läbiviimisel appi ka vabatahtlikud. Festivali korraldamine on täiskohaga töö ning mida lähemale tuleb festivaliaeg, seda rohkem lisandub ka ületunde. See töö on meile oluline ja me teame, et selle töö tulemus on oluline teile, kuid meil oleks ääretult kurb tunne, kui need sajad töötunnid oleks tehtud ilmaasjata. Planeeritud ajal juunis ei oleks praeguste arengute valguses Pride kindlasti saanud toimuda. Ka ei ole seda kindlust juuli või augusti suhtes. Isegi kui eriolukord on selleks ajaks lõppenud, ei ole tavalised eluviisid siis veel taastunud. Suured kogunemised oleks ikkagi murettekitavad, reisimine raskendatud, majandus habras. Miks mitte lükata Eesti festival järgmisesse aastasse? Ka sel juhul on tulevik veel ebaselge, kuigi lootusrikkam. Majandus aga nii kiiresti ei taastu, võimalikel sponsoritel on ikka raske. Ja ka meie tiimi jaoks ei oleks see enam võimalik. Eesti LGBT Ühingu tegevus käib projektide kaupa ning juba sel aastal alustame projektide ja kohustustega, mis järgmisel aastal kasvatavad meie koormust ja hoiavad meid hõivatuna. Kuna Baltic Pride’i korraldamine on kuid kestev täiskohaga töö, ei oleks järgmisel aastal ööpäevas sellele kuidagi ruumi. Lisaks on 2021. Aasta Baltic Pride’iks juba ettevalmistusi teinud meie Läti kolleegid. Kas meil midagi head ka öelda on? Kuigi Baltic Pride jääb planeeritud kujul ära, soovime me siiski luua ja ka ise kogeda kogukonnatunnet, mida pride pakub. Üks võimalus on korraldada mingi väiksem, kohalik pride, kui olukord on rahulikum ja ohutum. Väiksemat üritust saab korraldada lühema ajaga ning selles on meile teised kogukonnaaktivistid ja -korraldajad juba ka abi pakkunud. Kuna pride ei ole ainult üritus, vaid ka suurepärane sõnumiedastusviis, otsime me viise, kuidas kogukonnale olulistele teemadele ikkagi tähelepanu juhtida ja inimestele hääl anda. Et nende mõtete elluviimine sõltub olukorrast tulevikus, ei saa me praegu midagi lubada, kuid ehk loeb seegi, et me üritame. Me ei ole aga ainsad. Euroopas ja kogu maailmas on edasi lükatud või ära jäetud sadu pride’e. Seetõttu on algatatud ühine virtuaalne ettevõtmine Global Pride. Kuidas see täpsemalt välja hakkab nägema, selgub peagi, kuid 27. juunil, pride-liikumise sünnitanud Stonewalli rahutuste 51. aastapäeva paiku, osalevad pride’id üle maailma kõnede, muusika ja toetusavaldustega ühises otseülekandeürituses, et väljendada solidaarsust ja hoida kogukonnatunnet. Global Pride’i uudiseid saad jälgida Facebookis, Instagramis ja Twitteris. Kindlasti anname ka teada, kuidas Baltic Pride sellest osa võtab. Aitäh teile, et hoolite Baltic Pride’ist ja peate oluliseks kogukonnana kokkutulemist ning mõistate keerulisel ajal raskeid otsuseid.

Kuna igaüks meist panustab ühel või teisel viisil ühiskonna tugevusse ja arengusse, võiks eeldada, et me kõik end oma riigis ka turvaliselt ning võrdse ja täisväärtusliku ühiskonna liikmena tunneme. Ometi ei ole meie vabariigis kõik päriselt vabad: inimesi diskrimineeritakse erinevate omaduste tõttu tööl, koolis, teenuste saamisel, mõned kogevad seetõttu lausa vägivalda. Õiglasema ühiskonna nimel töötavad igapäevaselt mitmed huvikaitseorganisatsioonid, kes esindavad erinevaid inimrühmasid. Organisatsioonid üksi aga ei suuda vajalikke muutusi luua, mistõttu on ääretult oluline, et kogukonnad, keda organisatsioonid esindavad, muutuse loomises samuti osaleda saaks. Üheks selliseks organisatsiooniks on Eesti LGBT Ühing, mis seisab LGBT+ (lesbide, geide, biseksuaalsete, transsooliste ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaolu ning huvide eest, tehes huvikaitse-, haridus-, teavitus- ja kogukonnatööd. Lisaks kogukonnale tugiteenuste pakkumisele ja avalikkuse teadlikkuse parandamisele teeme me aktiivselt tööd ka huvikaitse valdkonnas. Huvikaitseorganisatsioonina on meie töö esindada LGBT+ kogukondade huvisid riigi ja laiema maailma ees. Meie ülesanne on parandada kogukonna üldist heaolu Eestis, näiteks panustada inimesi võrdselt kohtlevasse seadusloomesse, jagada laiemale avalikkusele teaduspõhist infot ja inimeste lugusid ning parandada kogukonna inimeste ligipääsu teenustele. Juba ammu ei pea Eesti riik inimõigustega seotud küsimustele üksi vastuseid otsima, sest kuulume rahvusvahelisse kogukonda ja mitmetesse erinevatesse organisatsioonidesse, kes aitavad meil olukorda analüüsida ja lahendusi leida. Üks sellistest organisatsioonidest on ÜRO, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja koostöö tagamine, inimõiguste kaitsmine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humanitaarse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. ÜRO liikmena peab Eesti perioodiliselt esitama ülevaatuse inimõiguste olukorra kohta meie riigis. Selleks koostab ja esitab valitsus enda parima teadmise põhjal aruande, mis aga ei pruugi täies mahus Eestis elavate erinevate gruppide reaalset olukorda peegeldada. Selleks, et ÜRO saaks täieliku ülevaate riigi olukorra kohta, koostavad huvikaitseorganisatsioonid oma variraporti. Tänavu tehakse seda Eestis esimest korda, koostajaks võrdse kohtlemise võrgustik. Variraporti tähtsust saab näitlikustada kooseluseadusega. Ametlikult on riik taganud samast soost perekondadele teistega võrdsed võimalused. Kooseluseadus kehtib juba aastaid ning samast soost paaridel on võimalik oma suhet kooselulepinguga ametlikult reguleerida. Tundub justkui, et riik on oma kohuse täitnud ja taganud kõigile Eesti elanikele perekonda puudutavatel teemadel võrdsed õigused ja võimalused. Tegelikult nii ei ole. Kooseluseadus on vastu võetud rakendusaktideta, mis tähendab, et seaduse toimimine on reaalsuses jäetud inimese enda ülesandeks. Riigi kohustus tagada toimiv õigusakt ei ole täidetud ning seaduse kasutaja peab enda ja teiste raha ja aega kulutades läbima juriidilise rägastiku selleks, et hoopis kohtusüsteem riigi loodud lüngad täidaks. Taoliste olukordade lahendamise nimel töötab ka Eesti LGBT Ühing. Iga päev jõuavad meieni erinevad kogukonda puudutavad probleemid. Kohtume inimestega üritustel, meile kirjutatakse ja helistatakse, samuti suhtleme teiste aktivistide ja spetsialistidega. LGBT+ kogukonnas nagu igas teiseski on esindatud erinevad elulised olukorrad, mis puudutavad näiteks pere loomist ja omaste hooldamist või terviseteenuste ja hariduse kvaliteeti. Seetõttu võib kindel olla, et on hulk kogukonna liikmeid, kes vajavad abi ning kes meieni veel jõudnud ei ole. Kes end nüüd ära tunneb, võib meiega ühendust võtta, aga kindlasti anda ka oma sisendi ÜRO inimõiguste ülevaatusele. Seda saab teha veebis lühikese küsimustiku kaudu. Küsimustik on anonüümne, kuid kui soovid saada nõu või vastuseid, võta ühendust sobiva võrdse kohtlemise võrgustiku liikmega või kirjuta meile ja me aitame sind. Aili Kala on Eesti LGBT Ühingu jurist ja huvikaitseekspert. ÜRO ülevaatuse ja küsimustiku kohta leiad rohkem infot siit, võrdse kohtlemise võrgustikuga saad tutvuda siin.

X-baar on Eesti ja lausa Baltikumi vanim LGBT+ baar, kuid mitte ainult. X on ka oluline inimeste ühendamise koht, mille pidajad on mitmel viisil LGBT+ kogukonda toetanud, alates üritusteks ruumide andmisest kuni annetuste kogumiseni erinevatele organisatsioonidele ja algatustele. X-is oleme alustanud ja lõpetanud suhteid, oleme lõbutsenud, lohutanud, toetanud, oleme leidnud teisi ja ennast. Nüüd on meie kord X-i hoida ja toetada. Kutsume sind X-baarile annetama, et see oluline ja unikaalne koht kriisi ajal püsima jääks ja varsti meid taas vastu võtaks. Selleks peavad X-i pidajad maksma üüri ja kommunaalarveid ka ajal, mil kliente ei ole. Neil on küll õnnestunud üürile saada hinnaalandust, kuid kui igal kuul arveid maksta ei õnnestu, ähvardab X-i pankrot ja sulgemine. Et üheskoos meenutada, millist rolli X-baar meie eludes mänginud on, kutsume kõiki jagama ka oma lugusid ja mälestusi, mis selle kohaga seotud on. Kas mäletad mõnda ägedat pidu, head suudlust, erilist tunnet? Jaga seda! Oma loo võid saata meile aadressile kristiina@lgbt.ee või vormi kaudu siin. Loe ka juba jagatud lugusid! Väga tore oleks, kui saadaksid (meiliga) ka mõne asjakohase pildi, eriti sellepärast, et X-i kunagine arvuti varastati ning koos sellega kadusid vanemad pildid, sh Sauna tänava aegadest. Lugusid võime avaldada ka anonüümselt. Mälestusi jagame ühingu ja X-baari sotsiaalmeedias koos uudistega sellest, kuidas annetuste kogumine edeneb. Hoiame oma ajalugu ja hoiame üksteist! Annetuse X-baarile saad teha siia: EE902200221010863401 OÜ Augello

Et Eesti ja Baltikumi vanim LGBT+ baar ja oluline kogukonnakoht X-baar koroonaviirusest tekitatud kriisi üle elaks ja püsima jääks, kutsusime inimesi üles X-ile annetama. Ühtlasi hakkasime koguma kogukonna mälestusi ja lugusid X-baarist, et meenutada, millist rolli X-baar meie eludes mänginud on. Siin nad on Annetuse X-baarile saad teha siia: EE902200221010863401 OÜ Augello Kristiina, Eesti LGBT Ühingu kommunikatsioonijuht X-baar on minu jaoks olnud kindel ja turvaline kogukonnapaik. See tunne sai eriti selgeks möödunud sügisel. X-baaris toimus Vikerlaste sünnipäevakaraoke samal õhtul, kui mu ühingu kolleegid olid Pärnus kogukonnaga kohtumas. See oli see ajalukku läinud õhtu, mil Pärnu EKRE inimesed sõimu ja solvangute saatel ühingu üritusele tungisid. Mina sain sellest teada Aililt, kes Kristelit Pärnust murelikult koju ootas. Kohtusin Ailiga, sest koos oli lihtsam uudiseid oodata, kuid pärast seda tundsin, et vajan kogukonnatunnet, et tahan oma inimestega koos olla. Ja läksin X-baari. X-is võtsid mind vastu tuttavad naeratavad näod ja kodune tunne, sest teadsin, et sinna võin alati minna, ja selle eest olen alati tänulik. Keio, filmifestivali Festheart korraldaja, Vikerlaste koorijuht ja palju muud X-baar oli minu jaoks (nagu ilmselt paljudele minuealistele, kes Nightmani oma hilise sünniaja tõttu enam ei jõudnud) esimene geibaar. Mind viis sinna üks toonane kohting. Muidugi oli ärevust, et kes seal kõik on ja äkki keegi näeb, et ma seal olen. Ma pole päris kindel, aga mulle tundub, et minu esimene suudlus mehega juhtus samuti X-is. Minu esimene mälestus X-ist on ajast, kui nad olid Sauna tänaval. Mõned korrad sai seal käidud, enamasti päevasel ajal. Ööelukohaks muutus X minu jaoks peale seda, kui nad olid Tatarisse kolinud. Eriti siis, kui Angel kinni pandi. Tol ajal ma seda vist nii väga hinnata ei osanud, kuid täna saan aru, et X on absoluutselt unikaalne. Esiteks seetõttu, et kui kõik teised on tulnud, olnud ja läinud, siis X on jäänud. Ja teiseks (mis ilmselt põhjustab ka esimese aspekti) see, et X on alati olnud kogukonna jaoks tolerantsem kui ükskõik milline teine koht. X-i seltskond on märksa värvikam ja vabam kui muudes kohtades. Lisaks meelelahutuskohale on X võimaluste piires ulatanud alati kogukonnale ka oma abikäe, olgu siis sündmuste reklaamimisel või ka näiteks ruumide kasutamisel (X-is on toimunud nii Vikerlaste kooriproovid kui geikristlaste teenistused). X on minu jaoks palju enam, kui lihtsalt baar - see on omamoodi kogukonna süda ja keskus. Kristel, Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Xi viis mind esimest korda üks minu parimaid sõbrannasid, kes otsustas oma sünnipäeva seal tähistada. See oli külm detsembrikuu öö, mil väikese seltskonnaga sinna sattusime. Mäletan sellest õhtus vaid üksikuid seiku. See oli aeg, mil X asus veel Sauna tänaval, kuhu ma veel pärast seda sünnipäeva mõned korra jõudsin. Rohkem hakkasin Xis käima siis, kui see avati Väike-Karja tänaval ning uuesti Tatari tänaval. X-baar on olnud suuresti osa minu enda kasvamise loost, mistõttu on raske tuua välja üksikuid seiku. Ma mäletan oma esimesi minekuid Xi, uusi sõpru, armumisi, südamevalu. Ma mäletan neid kordi, kus ma käisin seal oma parimate sõbrannadega ja me tantsisime varahommikuni. Ma mäletan neid kordi, kuidas ma läksin sinna täiesti üksinda ja suure südamevärelusega. Ma mäletan neid üllatavaid kohtumisi tuttavatega, keda ma polnud näinud aastaid ja nüüd kohtasin uuesti just Xis. Kuigi X on baar, siis on see palju rohkemat kui baar. See on osa kogukonnast, mis on püsinud nii kaua ja lahkelt võtnud vastu kõiki inimesi, kes on soovinud seal käia. Nii mõnelegi on see vaid koht, kus pidutseda, aga mõnele on see koht, kus luua esimene kontakt kogukonnaga. Mary Käisin X-is Sauna tänava aastatel. Äsja täiskasvanuikka jõudnuna oli X paigaks, kus sai tutvutud ja käidud esimeste kaaslastega. Reede õhtuti oli X see koht, kuhu võis alati minna ja olla kindel, et mõni sõber on juba ees. Reede ilma X-ita ei olnudki nagu reede! X oli turvaline ja tuttav kogukonna ehitamise koht, aga samas ka kõige põnevamate armumiste ja kuumemate esimeste suudluste paik. X-i baaritöötajad teadsid püsikülastajaid nägupidi, nad olid omad. Kui nägid neid kuskil tänaval mõnel muul päeval, siis lehvitasid ja naeratasid. X-i suitsunurgas kuulsid alati kõige uuemat klatši, kes kellega käis. Ja X tuleb mulle iga kord meelde, kui kõlab Anne Veski "Atmosfäär". Inx Räägin oma esimesest Xi külastusest. Olin Tartu kooriga Tallinnas. Oli just käimas kooride afterparty ja meie koori vikerkaarerakuke otsustas kooripeo asemel minna X-baari. Teised koorikaaslased pärisid, et kus see parem pidu teil on... Teised koorinaised olid seal juba käinud ja tundsin end seetõttu julgemalt. Ma ei teadnud üldse, mida oodata. Kartsin veits, et seal on tugevad ja ülbed naised, kes võivad uutele tulijatele peksa anda. Aga esimene külastus andis teadmise, et X on hubane, sõbralik ja mõnus koht. Teisel korral oli juba palju julgem minna :) Rein Kunagi Sauna tänavalt leidsin ühe sõbra, kellega mingi aeg koos olime, siis läksid teed lahku, kuid suhtleme senini. Ta töötas ka mingi aeg seal. Sirjega hea kontakt oli, tihti hilisõhtul lõpetades sõitsime koos koju tema autoga, sest lähestikku elasime. Aga peamine on see, et 2001. 01.01, kuna pidin olema kesklinnas, et vajadusel õhtul tööle lennata (IT-värki kardeti, kuigi pole IT-mees ja pohmakas ka oli), sain baaris kokku ühe inimesega, kellega senini elame koos ja töötame ka samal alal, varem isegi samas kohas. Tänu X-baarile leidsin omale elukaaslase! Susanna Minu kõige ilusam lugu X-baarist on sellest, kui tegime koostööd. Olen trans naine ja töötasin tantsijannana. Üks trans naine viis mind kokku Tiia ja Kristiga. Nad vaatasid mu elava tulega postitantsu. Nad arvasid, et võiksin elava tulega X-baaris esineda. Neil oli ka oma nägemus, kuidas show võiks välja näha. Käisin koos sõbrannaga siis harjutamas ja kaasati ka üks mees. Lõpuks jõudis kätte õhtu, kui pidin esinema X-baaris koos sõbrannaga ja mehega. Ütlesin, et kindlasti peab lavale jätma märja rätiku et elavat tuld kustutada. Aga kui tuld kustutada tahtsin, avastasin, et rätikut polnudki kuskil. Minu ainuke võimalus oli siis hästi kiiresti vehkida kettidega, mille küljes tuli oli. Läks õnneks ja kustus. Tegin oma postitantsu lõpuni. Rahvale meeldis. Läksin lavalt ära. Peale seda tuli sõbranna lavale ja mängisid nagu lööks mees naisele külge. Siis tulin mina tagasi ja ajasin mehe minema. Sõbrannaga tantsisime ja mängisime, nagu oleks kahe naise vaheline õnnelik armastus. Tõstsin sõbranna sülle ja sellega show lõppes. Sellest ajast peale on X-baar ainuke koht, kus lõbutsemas käin. Mind on üritatud mujale viia, kuid ma pole rahule jäänud, meelitan inimesi hoopis X-baari ning nemadki mõistavd, et see on parim koht. Olen leidnud X-baarist parimad sõbrannad ja sõbrad. X-baar on mulle ka alati vastu tulnud, kui on olnud vaja treenida minu filmiprojekti jaoks. X-baar on maailma parim koht, kus lõbutsemas käia ja samuti pean seda kohta kõige sõbralikumaks kohaks, kus saab olla mina ise, ilma et see kedagi häiriks. Juba tunnen suurt puudust, et pole saanud seal käia. Ehk leian X-baarist ka oma tõelise armastuse. Aga kui ei, siis vähemalt on mul palju sõbrannasid ja sõpru, kes on olemas ainult tänu X-baarile. See koht on nagu mu teine kodu. Vaido Neigaus, laulja Minu mälestused X-baarist on väga meeldivad. Seal olen tutvunud paljude toredate inimestega, kellega on maha peetud palju rajusid pidusid. Olen seal esinenud oma lugudega ning tore oli näha neid rõõmsaid ja heatujulisi kaasa laulmas. Alati, kui olen külastanud seda paika, naeratatakse ja sinna on lihtsalt super hea minna. Sealt saad positiivse feelingu. Kas mäletad mõnda ägedat pidu, head suudlust, erilist tunnet? Jaga seda! Oma loo võid saata meile aadressile kristiina@lgbt.ee või vormi kaudu siin. Väga tore oleks, kui saadaksid (meiliga) ka mõne asjakohase pildi, eriti sellepärast, et X-i kunagine arvuti varastati ning koos sellega kadusid vanemad pildid, sh Sauna tänava aegadest. Lugusid võime avaldada ka anonüümselt. Mälestusi jagame ühingu ja X-baari sotsiaalmeedias koos uudistega sellest, kuidas annetuste kogumine edeneb. Annetuse X-baarile saad teha siia: EE902200221010863401 OÜ Augello

Let’s celebrate the Day of Families and say hello with #tereminuperelt (“hello from my family”)! 15 May is the International Day of Families. It was created by the UN in 1993 as a platform to talk about the different families of the world and the topics that are important to families. But even without this, it’s still nice to celebrate Family Day! This year, several organizations in Estonia invite you to celebrate the day with us. How, you might ask? Thinking about our own families: who it is, what it means to us, how the bunch got together. There are no wrong answers. Talking with our families about families that are different from ours, but might, nevertheless, have some surprising traits in common. Sharing the stories and the faces of our families and inviting others to join in. For example, on social media, you can add #tereminuperelt or #perepäev (family day) to your posts. You can also celebrate the Day of Families at school. In fact, the Equal Treatment Network, along with the anti-bullying organization Kiusamisvaba Kool, the Estonian Refugee Council, and the Gay Christians Association have reached out to schools in Estonia, inviting them to celebrate this day and thus create a supportive and safe environment for all children to talk about their families. Let’s spend a nice family day and say hello to the world! Here at the Estonian LGBT Association, we are going to celebrate the Day of Families with a contest! We invite all LGBT+ people and their families to get creative and send in their work by 14 May. Three lucky winners chosen at random will receive a rainbow goodie bag! Read more about it here. Check out the Day of Families event and the contest on Facebook.

Давайте отметим день семьи и скажем #tereminuperelt (привет от нашей семьи)! 15 мая - Международный день семьи. Он был создан ООН в 1993 году для обсуждения разных семей, а также и вопросов, важных для семей во всем мире. Но можно и просто отметить День семьи! В этом году различные организации Эстонии приглашают всех на празднование Дня семьи. Как это можно сделать? Подумаем о своей семье: кто в нее входит, что это для нас значит, как семья создалась. Здесь нет неправильных ответов. Поговорим в нашей семье о других семьях, которые могут чем-то отличаться от нас. Возможно, мы также обнаружим неожиданные общие черты. Поделимся историями и лицами наших семей и пригласим других присоединиться. Например, в социальных сетях вы можете добавить к своему посту хештег #tereminuperelt или #perepäev. День семьи также можно отметить в школе. Сеть равного обращения вместе с некоммерческими организациями «Школа без травли» (Kiusamisvaba Kool), «Помощь беженцам в Эстонии» (Eesti Pagulasabi) и Ассоциация гей-христиан Эстонии отправили в школы обращение с предложением предоставить возможность всем ученикам поговорить об их семье в благоприятной и безопасной обстановке. Давайте проведем отличный семейный день и скажем привет всему миру! И, чтобы было совсем по-особенному, – ЛГБТ-ассоциация Эстонии объявляет творческий конкурс. Призываем к участию всех представителей ЛГБТ+ и членов их семей! Оценивать работы мы не станем — колесо фортуны само выберет трех счастливчиков, которые получат от ЛГБТ-ассоциации Эстонии по полному пакету всяких радужных безделушек. Срок подачи работ – 14 мая. Узнайте больше о конкурсе здесь. День семьи в Фейсбуке.

15. mai on rahvusvaheline perepäev. Selle kutsus ellu ÜRO 1993. aastal, et rääkida maailma eri peredest ning teemadest, mis peredele olulised on. Aga ka ilma selleta on ju tore perepäeva tähistada! Tänavu kutsuvad erinevad Eesti organisatsioonid ka meie inimesi perepäeva tähistama. Kuidas seda teha? Mõtleme enda pere peale: kes see on, mida see meile tähendab, kuidas see kamp tekkinud on. Valesid vastuseid siin pole. Räägime enda pere keskis teistest peredest, kes meist millegi poolest erineda võivad, kuid ehk leiame ka ootamatuid ühisjooni. Jagame enda perede lugusid ja nägusid ning kutsume teisigi kaasa. Näiteks sotsiaalmeedias saad enda postitustele lisada tervituse #tereminuperelt ja ka #perepäev. Perepäeva saab ka koolis tähistada. Sel puhul on koolidele üleskutse teinud Võrdse kohtlemise võrgustik koos Kiusamisvaba Kooli, Eesti Pagulasabi ja Geikristlaste Koguga, et kõigil lastel oleks võimalik toetavas ja turvalises õhkkonnas oma peredest rääkida. Võtame perega ja perele ühe hea päeva ja ütleme maailmale #tereminuperelt ! Meie tähistame perepäeva lisaks ka loovkonkurssiga! Ootame osalema kõiki LGBT+ inimesi ja nende peresid. Võitjaid me ei vali, küll aga valib loosiratas kolm õnnelikku, kes saavad osalemise eest vikerkaarelise meenekoti. Konkursi tähtaeg on 14. mai. Loe lähemalt siin. Perepäeva ja loovkonkursi leiad ka Facebookis.