Otsingu tulemused

Meie tegevjuht ning koolitus- ja haridusekspert Kristel Rannaääre käis "Pere ja kodu" taskuhäälingus ning rääkis LGBT+ noorte kogemustest koolis, peres ja ühiskonnas, täiskasvanute suhtumisest ja põlvkondlikest teguritest. Saate ajendiks on meie turvalise kooli kampaania, mis räägib LGBT+ noortest ja nende muredest ning julgustab täiskasvanuid, eriti koolitöötajaid ja lapsevanemaid, neid noori märkama ja toetama ning kiusamisse sekkuma. Kuula saadet "Pere ja kodu" portaalis ja tutvu meie kampaaniaga, kust leiad nii statistikat, selle taga peituvad tõelisi lugusid ning kasulikke soovitusi olukorra muutmiseks.

“Ma kardan perele öelda, et olen gei. Kas sa saad mind aidata?” Kuidas vastad? Avalikud, aga ka isiklikud arutelud LGBT+ teemadel on sageli laetud ja paljudele küsimustele pole lihtsaid vastuseid. Kindel on aga see, et meie ümber on LGBT+ inimesi ja inimesi, kes selle teema kohta küsimusi esitavad. Kuna Sina oled oma valdkonnas autoriteet, võib keegi esitada keerulise küsimuse ka Sulle. Kas tunned end oma vastuses kindlalt ja turvaliselt? Koolitus “LGBT: mis, kes ja milleks seda mõista” on ainus omataoline koolitus Eestis, mis aitab Sul leida vastused Sinu enda küsimustele, siduda need Sinu isiklike kogemuste ja teadmistega ning omandada tööriistad, mis on toeks Sinu igapäevases töös teiste inimestega. Koolituse sisu ja vorm toetub teadusele, põimides ühiskonnauuringuid, hariduspsühholoogiat, meditsiini, ajalugu ja teiste valdkondade teadmisi, lisab neile Eesti inimeste kogemuslood ning pakub seeläbi tõeliselt põhjalikku ja laiahaardelist ülevaadet. Koolituselt saad tugeva vundamendi, mille najalt suudad enesekindlalt vastata ka keerulistele küsimustele. Koolitust viib läbi Kristel Rannaääre, kellel on pikk kogemus nii koolitaja, õpetaja kui ka inimõiguste valdkonna eksperdina. Loe lähemalt koolituse kohta tutvustusest allpool ja REGISTREERI end koolitusele siin 6. detsembriks. Koolitus toimub 13. detsembril Tartus. Täpne ajakava ja koht saadetakse osalejatele enne koolitust. Kui Sul on küsimusi, siis kirjuta koolitajale aadressil kristel@lgbt.ee. LGBT+: MIS, KES JA MILLEKS SEDA MÕISTA EESMÄRK Koolitus annab noortega töötavatele spetsialistidele teaduspõhise ülevaate LGBT+ teemadest, mille abil paremini mõista ja toetada LGBT+ noori. SISU JA MEETOD Koolitusel käsitleme järgmisi teemasid: ● seksuaalne orientatsioon, sooidentiteet, sooline eneseväljendus, intersoolisus ● LGBT+ ajalugu ● LGBT+ inimesed ja tänapäeva Eesti ühiskond ● LGBT+ inimeste igapäev ● töö LGBT+ noortega Koolitusel vaheldub teooria praktiliste rühma- ja individuaaltöödega, mis aitavad osalejal siduda teemat isiklike kogemuste ja teadmistega. SIHTGRUPP Noorsootöötajad KOOLITUSE MAHT Koolitus kestab 7 tundi, millesse mahub mitu pausi ja lõunasöök. KOOLITAJA Kristel Rannaääre on koolitaja, õpetaja, kogemusnõustaja, Eesti LGBT Ühingu tegevjuht ning haridus- ja koolitusekspert. Ta on töötanud Eesti LGBT Ühingus kaheksa aastat ning selle aja jooksul toetanud LGBT+ inimesi ja nende lähedasi, andnud sisendeid inimiõiguste ja hariduse valdkondade uuringutesse ja õppematerjalidesse ning koolitanud ja nõustanud LGBT+ teemadel hariduse, meditsiini ja psühholoogia valdkondade spetsialiste ja tudengeid. Lisaks on ta LGBT+ ja mitmekesisuse teemadel koolitanud ka ettevõtteid. Koolitus on osa meie projektist, mille eesmärk on muuta koolid LGBT+ noortele turvalisemaks. Projekti rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Tänavu saime keset suvepuhkust suure üllatuse: keegi hea inimene annetas meile "Ma armastan aidata" keskkonnas 5000€! Tänu heategijale muudame Eesti koolid LGBT+ õpilastele turvalisemaks ning pakume LGBT+ inimestele ja nende lähedastele neile vajalikku abi ja tuge. Aga kes see heategija on? Õnneks saime temaga tuttavaks ning ta rääkis meile, miks ta annetab ja miks teisedki seda teha võiks. Miks otsustasid Eesti LGBT Ühingut annetusega toetada? Sest vähemuste teavitus- ja koostöögruppide, eriti LGBTQ+, rahastus on Eestis kehvas seisus ja kui riik ei aita, siis peaks ühiskond omalt poolt rohkem tuge alla panema. Mis tunne on olla annetaja? See ei ole minu jaoks tunne. Annetamine on normaalne osa minu sotsiaalsest vastutusest. Olen osa enamusest oma nahavärvi, seksuaalse orientatsiooni, soolise enesemääratluse ja saja muu asja kaudu ning see seab mind tohutult priviligeeritud positsiooni. Mulle kuuluvate (ja kindlasti mingis osas tänu mu privileegidele saavutatud) vahendite kasutamine vähemuste häälte võimendamiseks ei vähenda minu priviligeeritust, aga ehk pakub lisavõimalusi või vähemalt vajalikku infot neile, kes samu privileege ühiskonna praeguse ülesehituse tõttu ei naudi. Samuti, kuna mul pole võimalik pere, töö ja isikliku aja kõrvalt praegu vabatahtliku tööga aega anda, siis ma annan raha, et teised saaksid anda aega ja panustada vajalikku kvaliteetsesse teavitustöösse. Milline roll on ühiskonnas annetajatel? Ma arvan, et seda rolli võiksid kõik ühiskonna liikmed kanda. Eks paljud seda tiitliga või tiitlita ka teevad. Sotsiaaltöö ei peaks jääma ainult kitsa diskursuse ja räigelt alarahastatud avalike organite kanda. Iga aktiivne ühiskonnaliige võiks ju tegelikult aidata või annetada. Kes ei anna raha, saab anda aega, et olla vabatahtlik, hoida end kursis, marssida kaaslaste kõrval protestidel ja pride-il. Kelle elu seda ei võimalda, saab anda toetava sõna, teavitatud kommentaari, informeerida sugulasi-sõpru. Ning valida demokraatliku riigi valimistel vähemuskandidaat, et proportsionaalselt ebaõiglases süsteemis saaks vähemalt diskussioonilaua äärde kõiki selle ühiskonna liikmete hääli. Millist tulevikku näha soovid? Soovin näha tulevikku, kus mu sõbrad saavad kõik ühtemoodi rõõmu ja ärevusega partnerit perele tutvustada, olenemata partneri soost, nahavärvist või kodukeelest. Ja ka sellist tulevikku, kus naised, transsoolised inimesed ja samast soost paarid ei pea kartma öösel koju minna. Ja sellist, kus ühiskonna murepunktidest räägime kui väljakutsetest, pannes paika kõiki kaasavad ja toimivad strateegiad, mille abil neid murepunkte lahendame. Siiras ja südamlik tänu kõigile, kes annetustega meie tööd toetavad ja Eesti tulevikku panustavad! See suur suvine annetus jõudis meieni läbi "Ma armastan aidata" keskkonna, kus igaüks saab lihtsalt ja turvaliselt meile (püsi)annetuse teha. Sama saad teha ka meie kodulehel. Aga 30. novembril tasub annetada just "Ma armastan aidata" keskkonnas, sest sel päeval tehtud annetustele paneb Swedbank lävendite täitumisel omalt poolt sama suure summa juurde. Nii et sel päeval tasub head teha ja sõpru ka kampa kutsuda!

“Õpetaja, ma kardan perele öelda, et olen gei. Kas sa saad mind aidata?” Kuidas vastad? Avalikud, aga ka isiklikud arutelud LGBT+ teemadel on sageli laetud ja paljudele küsimustele pole lihtsaid vastuseid. Kindel on aga see, et meie ümber on LGBT+ inimesi ja inimesi, kes selle teema kohta küsimusi esitavad. Kuna Sina oled oma valdkonnas autoriteet, võib keegi esitada keerulise küsimuse ka Sulle. Kas tunned end oma vastuses kindlalt ja turvaliselt? Koolitus “LGBT: mis, kes ja milleks seda mõista” on ainus omataoline koolitus Eestis, mis aitab Sul leida vastused Sinu enda küsimustele, siduda need Sinu isiklike kogemuste ja teadmistega ning omandada tööriistad, mis on toeks Sinu igapäevases töös teiste inimestega. Koolituse sisu ja vorm toetub teadusele, põimides ühiskonnauuringuid, hariduspsühholoogiat, meditsiini, ajalugu ja teiste valdkondade teadmisi, lisab neile Eesti inimeste kogemuslood ning pakub seeläbi tõeliselt põhjalikku ja laiahaardelist ülevaadet. Koolituselt saad tugeva vundamendi, mille najalt suudad enesekindlalt vastata ka keerulistele küsimustele. Koolitust viib läbi Kristel Rannaääre, kellel on pikk kogemus nii koolitaja, õpetaja kui ka inimõiguste valdkonna eksperdina. Loe lähemalt koolituse kohta tutvustusest allpool ja REGISTREERI end koolitusele siin 15. novembriks. Koolitus toimub 18. novembril Tartus ja 19. novembril Tallinnas. Täpne ajakava ja koht saadetakse osalejatele enne koolitust. Kui Sul on küsimusi, siis kirjuta koolitajale aadressil kristel@lgbt.ee. LGBT+: MIS, KES JA MILLEKS SEDA MÕISTA EESMÄRK Koolitus annab noortega töötavatele spetsialistidele teaduspõhise ülevaate LGBT+ teemadest, mille abil paremini mõista ja toetada LGBT+ noori. SISU JA MEETOD Koolitusel käsitleme järgmisi teemasid: ● seksuaalne orientatsioon, sooidentiteet, sooline eneseväljendus, intersoolisus ● LGBT+ ajalugu ● LGBT+ inimesed ja tänapäeva Eesti ühiskond ● LGBT+ inimeste igapäev ● töö LGBT+ noortega Koolitusel vaheldub teooria praktiliste rühma- ja individuaaltöödega, mis aitavad osalejal siduda teemat isiklike kogemuste ja teadmistega. SIHTGRUPP Õpetajad KOOLITUSE MAHT Koolitus kestab 7 tundi, millesse mahub mitu pausi ja lõunasöök. KOOLITAJA Kristel Rannaääre on koolitaja, õpetaja, kogemusnõustaja, Eesti LGBT Ühingu tegevjuht ning haridus- ja koolitusekspert. Ta on töötanud Eesti LGBT Ühingus kaheksa aastat ning selle aja jooksul toetanud LGBT+ inimesi ja nende lähedasi, andnud sisendeid inimiõiguste ja hariduse valdkondade uuringutesse ja õppematerjalidesse ning koolitanud ja nõustanud LGBT+ teemadel hariduse, meditsiini ja psühholoogia valdkondade spetsialiste ja tudengeid. Lisaks on ta LGBT+ ja mitmekesisuse teemadel koolitanud ka ettevõtteid. Koolitus on osa meie projektist, mille eesmärk on muuta koolid LGBT+ noortele turvalisemaks. Projekti rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Mõne kuu eest läks sotsiaalmeedias väiksemat sorti sõjaks. Nimelt tegi meestekliiniku juht Margus Punab postituse LGBT+ kogukonnale, milles küsis, kas ja miks peaks tema kliiniku uksel olema vikerkaarevärviline silt “Kõik on teretulnud”. Kõlas nii poolt- kui ka vastuargumente ning lõpuks otsustati siiski, et silti välja ei panda, sest ideaalis peaksid arstid kõiki ravima, sõltumata seksuaal- ja sooidentiteedist. Tõepoolest, ideaalis võiksid seksuaal- ja sooidentiteet arsti ja patsiendi suhteid mitte mõjutada. Ometi saavad Eesti LGBT Ühingu töötajad pidevalt LGBT+ kogukonna liikmetelt meditsiinitöötajate, aga ka nõustajate ja psühholoogide kohta tagasisidet. Vahel on see tagasiside positiivne, vahel kahjuks mitte. Uurisin seepeale mitmekümne LGBT+ kogukonda kuuluva inimese kogemusi meditsiinivaldkonnas. Positiivselt sünnitusabist Kõik need viis aastat, mil me koos [viljatusravikliiniku] arstiga tulemuse nimel toimetasime, suhtus ta minusse ja mu partnerisse samamoodi kui igasse teise heteropaari. Ja kõige armsam hetk oli päeval, mil arst ultraheliga raseduse tuvastas ja kutsus siis minu partnerit, öeldes: “Tulge vaadake, see on teie laps!” Ääretult positiivset tagasisidet said meie reproduktiivvaldkonda kuuluvad töötajad, näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi ja Lääne-Tallinna Keskhaiga Naistekliiniku ämmaemandad ja viljatusravikeskuse arstid. Korduvalt toodi välja, et tegemist on professionaalse ja sõbraliku kontingendiga, kes suhtub samast soost paaridesse samamoodi nagu ilmselt heteropaaridesse. LTKH Viljatusravi keskuse juhataja Katrin Kask kommenteerib: “Meie keskuses on alati kõigisse suhtutud võrdselt, olenemata sellest, kas tegemist on paariga, üksiku inimese või LGBT+ kogukonda kuuluva inimesega. Lähtume ikkagi eeskätt parima ravitulemuse saamise printsiibist ja peame juhinduma oma tegevuses Eestis kehtivast kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusest. Õnneks ei piira see seadus kuidagi eespool nimetatud erinevaid inimgruppe.” Ka ITK naistekliiniku juhataja Lee Tammemäe ütleb, et oma kliinikus lähtuvad nad kõigi inimeste võrdse kohtlemise põhimõtetest ning LTKH kommunikatsioonispetsialist Liisa Suba lisab, et LTKHs sünnitab iga kuu keskmiselt üks-kaks LGBT+ kogukonda kuuluvat peret. Mõningat pettumust valmistasid osale samast soost peredele perekooli loengud. Heideti ette nende normatiivsust, mis ei arvesta võimalusega, et loengus osalevad ka paarid, kes ei koosne mehest ja naisest. “Miks me peame seal istuma ja aina kuulama, kuidas küll mees tuleb ja paneb oma tugevad ja rahulikud käed naise õlgadele?” leidis üks vastaja, kes osales tugiisiku loengus. Nii LTKH kui ka ITK esindajad ütlevad aga, et tegemist on pigem apsakaga. “Mõistame, et see on võinud tekitada samasoolistes paarides kõrvalejäetud tunnet ja palume selle pärast vabandust. Palju on ka neid sünnitajaid, keda toetab sünnitusel hoopis näiteks ema või lähedane sõbranna, mitte aga abikaasa või elukaaslane – ka nende puhul on korrektsem kasutada väljendit “tugiisik”,” ütleb Suba. Mul on üks positiivne ja natuke naljakas lugu. Kui lapsed sündisid ja olime veel haiglas, siis üks meditsiiniõde rääkis meile, kuidas põhimõtteliselt on võimalik teha ka nii, et mõlemad naised saaksid lapsi imetada, aga selleks tuleks naise, kes ei sünnitanud, keha ka hormoonidega ette valmistada. Üldgünekoloogia valdkonda kuuluvate arstidega varieerusid kogemused seinast seina. Nii meenutati hulka günekolooge soojade tunnetega, osutades arsti terapeudioskustele. Mööndi, et arsti juures saab valehäbita ja rahulikult rääkida, miks ei kasutata rasestumisvastaseid vahendeid ning et arstide reaktsioon on olnud sõbralik ja toetav. “Ilmselgelt tehakse kusagil haridussüsteemis midagi õigesti, või siis olen lihtsalt sattunud väga normaalsete inimeste kabinettidesse, kelle jaoks taoline pisiasi ei ole midagi tähelepanuväärsemat. Tahan südamest loota, et naistearstide puhul on selline professionaalsus pigem reegel kui erand,” ütleb üks naine. Probleemiks peeti arstide teadmatust LGBT+ teemade spetsiifikast, näiteks sellest, kuidas saavad kaks naist endid omavahel suguhaiguste eest kaitsta. “Arst jäi kurvaks ja ütles, et neile seda koolis ei õpetatud,” toob näite üks naine. Esile tõsteti ka kurioosseid juhtumeid. Näiteks meenutab üks naine, kes end sünnitusega arvele läks võtma, et kui tema partner korra ruumist lahkus, rääkis günekoloog talle sosinal, et laps peab ikka isa teadma ja mõelgu ta korralikult järele. Teisel naisel soovitas arst depressiooni ravimiseks seksida meestega. Regulaarne ülevaatus. Arst: Kas teil on regulaarne intiimelu? Patsient: Jah. On elukaaslane. Arst: Milliseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutate? Patsient: Ei kasuta. Elukaaslane on naissoost. Arst: Kas te siis ei tea, et abieluvälised suhted on väga väga ohtlikud?!! Patsient: Kuidas abielusõrmus sõrme peal suguhaiguste vastu kaitseb? Arst: (vaikus. Pööritab silmi) Positiivsemalt perearstidest Kogemused perearstidega olid pigem positiivsed, näiteks ei tekitanud enamikul puhkudel probleemi samast soost kaaslase perearstikeskuse nimistusse lisamine. Probleemina tõsteti taaskord esile teadmatust ja sellest tulenevaid eel- ja eksiarvamusi. Näiteks meenutas üks naine, kuidas perearst väljastas talle erakorralisse minnes saatekirja, kuhu oli kirjutatud, et ta pole kunagi vahekorras olnud: “Ta järeldas, et kui ma olen lesbi ja pole meestega kunagi olnud, pole kunagi penetratsiooni toimunud ja seega ei saa korraldada tavapärast günekoloogilist läbivaatust.” Teise naise samast soost abikaasat peeti tingimusteta tema õeks, rahvuse erinevusest hoolimata. Vähemus vähemuste hulgas: transsooliste inimeste mured Mul on väga vedanud, et mu perearst on transteemadest teadlik. Ma tean, et just see teadmatus on teistel kõige suuremaks probleemiks. Ma oma keskkooli uurimistöös küsisin muuhulgas ka, mis probleeme transinimestel on olnud meditsiinis. Kõige rohkem ongi probleemiks see, et mõned arstid ei tea transsoolisusest midagi ja patsient peab ise arsti kurssi viima asjadega. Kurvastavat tagasisidet perearstidele tuli ka transsoolistelt inimestelt. Sageli ei pruukinud arstid nende kogemuses olla isegi pahatahtlikud, vaid lihtsalt teemast teadmatud. Leiti, et info liigub puudulikult ning sageli peab patsient ise otsima ja uurima ning vajaduse korral arstilegi infot edastama. Arstide teadmatuse tõttu on juhtunud, et patsiendile kirjutatakse välja vaid osa vajalikest hormoonravimitest. Kurdeti ka, et meditsiinitöötajad ei pea vajalikuks austada patsiendi sooidentiteeti, kutsudes näiteks transsoolist meest siiski vastavalt sünnil määratud soole naiseks. Kuna see periood on pikk, mil transsooline inimene peab alustama sookorrigeerimisega ja millal saab ta ka uued dokumendid, on inimestel olnud probleeme arsti juurde, ka erakorralise meditsiini osakonda pääsemisega. Üks patsient kirjeldas ka hirmutavat juhtumit, kus arst pidas teadmatusest hormoonravimite kõrvalmõju gaasivaluks, hoolimata patsiendi vastuväidetest. Õnneks leidis patsient viimaks pädevama arsti, vajades siis küll juba erakorralist operatsiooni. Kui ma läksin perearsti vastuvõtule, et küsida saatekiri geneetikakeskusesse, siis uuriti, et kas ma soovin tulevikus saada Conchitaks ning kes siis lapsi sünnitab. Nii mõnigi eriarst sai palju kiidusõnu, näiteks endokrinoloog Maie Väli. Temagi sõnul on informatsiooni liikuvus probleemiks. Kui patsient saab vastavalt komisjonilt isegi loa alustada sookorrigeerimist, ei pruugi ta siiski teada, kus ja kelle käe all seda teha: “Eks see informatsioon käib suust suhu ja enamik jõuab minu juurde. Kontingent on ajaga noorenenud, juba 16.–17. aastased, aga enne 18. eluaastat nendega ei tegeleta. Eriti oleks vaja psühholooge, kes nendega hiljem tegelevad.” Väli leiab, et kui ka inimeste teadlikkus on paranenud ja sallimatus vähenenud, on probleemiks see, et juurde pole ilmunud ühtegi arsti, kes selles sfääris tegutseks: “[Võimaliku] hormoonraviga alustamine ja jätkamine on üks väike osa. Hiljem lisanduvad siia [osal soovijatest] korrigeerivad rinnanäärmete ja suguelundite operatsioonid. Kes neid teeb ja kuhu neid saata? Olen püüdnud oma patsientide asjus kirurgide ja günekoloogidega kokku leppida ja neid siia-sinna suunata, aga ka see töö on ühe arsti kanda ja pärast tööaega. Organisatoorne töö nende patsientidega tegelemiseks on välja töötamata.” Kuidas nõustada? Väli osutab olulisele probleemkohale, nimelt LGBT+ inimeste vaimse tervise valdkonnas. Ka siin varieeruvad kogemused riiklikus ja erapraksises seinast seina. Esile tõsteti suurepäraseid arste, kes mõistavad erineva soo- ja seksuaalidentiteediga inimeste probleemide eripära, aga ka arste, kes soovitavad noorel naisel ravida oma muresid meestega seksides kuni edasisest ravimisest keeldumiseni, kui patsient on oma seksuaalse sättumuse teatavaks teinud. Psühholoog-pereterapeut Helen Sööli sõnul vajavad LGBT+ inimesed nõustamist samadel põhjustel kui kõik teisedki: suhteprobleemid, koolikiusamine, vägivald lähisuhtes, laste kasvatamisega seonduv jmt. Ometi vajab LGBT+ inimestega töötamine nõustajalt endalt ettevalmistust: “Töö LGBT+ inimestega nõuab neutraalset hoiakut. On ääretult tähtis, et nõustajad tajuksid LGBT+ klientidel lasuvat ühiskonna survet. Ilma selleta on väga raske mõista kaitsemehhanisme, mille kliendid on loonud, et läbi lüüa neile vaenulikus keskkonnas.” Sööl lisab, et spetsialistid, kel pole asjakohaseid teadmisi või kes tunnevad end ebamugavalt LGBT+ klientidega töötades, peavad suutma seda endale tunnistada ja loobuma niisugusest tööst: “Kui nõustaja on veendunud, et tal pole homofoobseid ja seksistlikke hoiakuid, on ta küps nõustama LGBT+ kliente. Teisisõnu, terapeut peab alati suutma analüüsida oma isiklikke eelarvamusi ja negatiivseid kogemusi. Kasuks tulevad teadmised seksuaalsest identiteedist, sooidentiteedist, eneseotsingutest ja “kapist välja tulemise” protsessidest jne”. Kuidas on lood meestega? Meestearst Margus Punab: “Suurima osakaaluga LGBT+ maailmast meie kliinikus moodustavad geimehed, vähem on biseksuaalseid ja transsoolisuse teema on [meie kliinikus] järjest väiksema osakaaluga. Enamik androloogilisi teemasid ei nõua otseselt seksuaalidentiteedipõhist lähenemist. Küll aga aitab vastav teadmine ja eripärade arvestamine paljudel juhtudel paremini hinnata haiguste riskitegurite profiili ning mõjutab veidi ka diagnostikat ja ravivalikuid. Positiivse arenguna näeme, et enamik LGBT+ inimestest ei varja enam oma identiteeti. Transsoolisuse teema osakaalu languse taga on tõsiasi, et Eestis puudub tänaseni vastav sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamise süsteem, mis minu hinnangul peab alati eelnema medikamentoossele või veelgi radikaalsemale vahelesegamisele. Väga tõsise puudujäägina näeme, et puudub süsteem seksuaalidentiteedi düsfooriaga noorukite süsteemseks abistamiseks. Artikkel ilmus algselt Feministeeriumis Autor Brigitta Davidjants on Eesti LGBT Ühingu kommunikatsioonijuht ja juhatuse liige.

Michael C. LaSala on öelnud, et LGBT laste kõrval vajavad toetust ka nende vanemad, kellel on samuti läbida oma teekond. Tõepoolest, mida mõtlevad vanemad ja teisedki pereliikmed, kes saavad teada, et nende laps, õde või vend on transsooline? Oma magistritöös otsisin vastust mitmetele küsimustele. Näiteks kuidas avalikustab transsooline inimene oma sooidentiteedi pereliikmetele? Kuidas reageerivad lähesed, kuuldes pereliikme transsoolisusest? Millist informatsiooni nad vajavad, et olukorda paremini mõista? Transsoolisena perele kapist väljatulemine tähendab sageli, et see identiteet, millega pereliikmed on harjunud, on justkui muutumas. Muutub kõik – häälekõla, kehakeel, näoilmed. Ja samas on transsooline pereliige füüsiliselt kohal, see on omamoodi kohaloleku ja puudumise paradoks. Seetõttu võivad lähedased kogeda transsoolise üleminekuprotsessi vältel ja järgselt leina, sest leina ei tunta vaid kellegi surma, vaid üldse kaotuste puhul. Antud juhul on tegemist ebamäärase kaotusega – lähedase inimese puudumine või kohalolek mõjub olukorra ebaselguse või info puudumise tõttu justkui tema kaotamisena, sarnaselt sellega, kui inimene on koomas või kadunud. See ebaselgus peatab leinaprotsessi ega lase alustada toimetuleku ja leppimisega. Perekonnaliikmed on sunnitud ise konstrueerima oma tõe inimese kohta ning leinamise protsess võib kujuneda raskeks. Seda käsitlust võibki kohaldada transsoolise inimese ülemineku protsessile ning laiemalt olukorrale, kus perekonnaliikme identiteet, roll ja suhe teistega muutub, näiteks saab tütrest poeg või meessoost abikaasast naine. Varajases lapsepõlves Kõnelesin nelja inimesega, kelle pereliige on transsooline. Kristi vend avalikustas oma transsoolise identiteedi kahekümnendate eluaastate keskel. Kristi toetab oma venda, ent on selleni jõudnud läbi leina, mille käigus piltlikult mattis oma õe ja tervitas venna sündi. Ene poeg avalikustas oma identiteedi eelmisel aastal. Ene toetab oma poega ja püüab tema jaoks olemas olla, ent intervjuu ajal oli näha, et see oli hetkel talle veel raske. Jaanuse ja Anne poeg on teisest eluaastast saati end poisina väljendanud ning soovis rääkimagi hakates, et tema poole nii pöördutaks. Ka nemad on toetavad vanemad, kes on õppinud aktsepteerima oma lapse tunnetuslikku sugu sünnist saati. Nad räägivad vabalt oma poja minevikust, olevikust ja tulevikust, jagavad negatiivseid kogemusi kooliga, olles sealjuures ühiskonnakriitilised. Inimese sugu kujuneb juba varajases lapsepõlves. Nii märkavad lähedasedki sotsiaalse ja tunnetusliku soo ebakõla ilmselt juba varakult. Ka minu intervjueeritavad täheldasid juba lapsepõlves, et nende perekonnaliige käitub talle omistatud sotsiaalsele soole vastupidiselt, alates vastumeelsusest seelikute suhtes ja menstruatsioonitraumadest ning lõpetades selliste ütlustega nagu “suureks saades hakkan meheks”. Vanemad ei osanud sellele ebakõlale küll nime anda, veel vähem mõelda, et tegemist võiks olla transsoolisusega. Ometi ei tulnud transsoolisuse uudis neile päris üllatusena, sest erinevus oli tajuda ju lapsepõlvest saati. Muide, sellistel puhkudel tasub vanematel käituda vastavalt laste endi sootunnetusele ning lubada neil alustada üleminekut oma tunnetuslikule soole varases eas. On tõendatud, et kui sundida transsoolisi lapsi kohanduma oma bioloogilise sooga, võib see lõppeda depressiooni või isegi püsivate psühholoogiliste kahjustustega. Selgusest avalikustamiseni Enamasti avalikustab transsooline inimene oma sooidentiteedi perele siis, kui on ise jõudnud mingile selgusele. Identiteedist rääkimine ja üleminek tunnetuslikule soole mõjutab aga kõiki suhteid: perekonda, tööd, armastust, sõprust jm. Teekond iseenda aktsepteerimisest avalikustamiseni on pikk ning sageli seotud negatiivsete tunnetega, näiteks hirmudega, kuidas reageerivad lähedased. Ent identiteedi avalikustamisega võib paradoksaalsel kombel kaasneda ka suhete paranemine lähedastega – inimene saab ju edaspidi olla see, kellena end tunneb, ta on lihtsalt iseendaga rohkem kooskõlas. Ka minu mitu intervjueeritavat tajusid, et nende suhted transsoolise pojaga on nüüd avatumad. Kõik nad uskusid, et nende lähedase valik on õige. Transsoolise inimese jaoks on see aeg jälle sageli sisemise rahu aeg, sest ta on saanud alustada üleminekuprotsessiga, mis veel mõne aja eest võis tunduda võimatu. See ongi tõenäoliselt heade perekonnasuhete tekkepõhjuseks – hirmud on seljatatud, perekonna seisukoht on teada ja uus teekond võib alata. Kui aga jutuks tulid reaktsioonid väljaspool perekonda, möönsid kõik, et on olnud nii häid kui ka halbu hetki. Näiteks Anne ja Jaanuse poja lasteaias ja koolis aeti transsoolisus segi psüühiliste haigustega, samas olid ka õpetajad ise segaduses, on’s Anne ja Jaanuse poeg poiss või tüdruk. Näiteks visati tollal veel paberite järgi tüdrukuks peetud poiss välja tööõpetuse tunnist ja saadeti tüdrukute tööõpetusse. Teinekord soovitas koolipsühholoog tegeleda pojaga, et välja selgitada, mis probleem sunnib last end nimetama poisiks, kui dokumendil on ometigi tähis “N”. Ometi polnud kogemused läbinisti negatiivsed, sest kõik intervjueeritavad olid tajunud ka sõprade ja tuttavate toetust. Välimus vs. sisemus Üks üllatavamaid avastusi oli see, et küsitletute jaoks polnud olulisimad pereliikme füüsilised muudatused. Ja seda hoolimata asjaolust, et mõni transsooline laps elas igapäevaselt koos perega, teine suhtles telefonitsi ja kolmas hoopis skaibis. Palju keerulisem oli vanematel ja õel kohaneda pereliikme uue käitumise ja suhtlemisega, mis tulenes tunnetuslikust soost. Kui uurisin, kas ja kui palju püüdsid lähedased end olukorraga kurssi viia, siis selgus, et vaid üks vanem oli otsinud temaatilist lugemismaterjale. Põhjuseid toodi erinevaid. Osad ütlesid, et tol ajal ei leidunud materjale; õde rääkis, et saab vajaduse korral vajaliku informatsiooni vennalt. Üks ema ütles ka, et tundis alul vajadust leida mõni professionaal, kes olukorda mõistaks. Kahe vanema puhul jäi valitsema tunne, justkui oleksid nad kartnud spetsialistide ebapädevust. Ometi jäi mulje, et transsooliste inimeste pereliikmed vajaksid turvalist keskkonda või toetusgruppi, kus oma mõtteid, tundeid ja küsimusi jagada. Ehk just seetõttu jäi intervjuudest nii tugevasti valitsema ka tunne, et teadlikkust transsoolisusest on vaja parandada. Olen seda isegi täheldanud, viies Eesti LGBT Ühingus töötades läbi temaatilisi koolitusi ja nõustamisi. Eestikeelne materjal on kesine ja raskesti leitav ning takerdub sageli formaalsesse keelde. Puudub isiklikkus, mis laseks teemaga suhestuda. Mida kardeti? Suurim murekoht oli ühiskond – kas ja kuidas lapsi aktsepteeritakse ning kuidas nad iseseisvalt edaspidi hakkama saavad. See hirm sunnibki vanemaid tegema tihti valesid valikuid. Kardetakse, mida arvavad teised, kas transsoolise inimese ja temaga suhtlemine lõpetatakse ja mida rääkida ümberkaudsetele. Paraku lõhub just selline käitumine perekondi kõige enam. Nagu on iseenda mõistmine, aktsepteerimine ja teistele oma identiteedist rääkimine keeruline transsoolisele inimesele, on see raske ka tema pereliikmetele. Ja seepärast vajavadki tuge mitte ainult transsoolised inimesed, vaid ka nende lähedased. 20. november on transsooliste inimeste mälestuspäev. Artikkel ilmus algselt Feministeeriumis. Autor Kristel Rannaääre on Eesti LGBT Ühingu tegevjuht ja juhatuse liige.

Eelmisel suvel osales 561 noort uuringus koolikeskkonna turvalisuse ja kaasatuse kohta 2017/2018. õppeaastal. Uuringu tulemused näitavad, et nende noorte kogemuste põhjal ei ole Eesti kool kõigi jaoks turvaline keskkond. Need noored on kogenud solvanguid, vaimset ja füüsilist vägivalda ning õpetajate toetuse puudumist. Miks? Sest nad kuuluvad LGBT+ kogukonda. Sünged arvud Toome välja mõned murettekitavad arvud. Seksuaalse orientatsiooni tõttu tunneb ennast koolis ebaturvaliselt 39% ja soolise eneseväljenduse pärast 28% vastanutest ning ebaturvalisuse tõttu väldib suur osa õpilasi teatud kooliruume ja ainetunde. Kõnekas on ka fakt, et trans- ja homovaenulikke kommentaare teistelt õpilastelt on sageli kuulnud vastavalt ligi pool või üle poole vastanutest ning 57% on kuulnud halvustavaid kommentaare LGBT+ inimeste kohta õpetajatelt ja teistelt koolitöötajatelt, kes on sageli jätnud ka LGBT+ noorte kiusamise tähelepanuta. Lisaks vaenulikele märkustele ja kiusamisele mõjutab noorte heaolu koolis LGBT+ teemade käsitlemine tunnis, sest õpilastena peaksid nad saama neile vajalikku haridust. Ometi ütles iga kuues uuringus osalenud õpilane, et ta kas polnud üldse LGBT+ temaatikaga koolis kokku puutunud või oli kokku puutunud selle negatiivse käsitlusega. Kuigi riiklikult on ette antud näiteks sallivuse, erinevate perede ja mitmekesisuse teemad, on ikkagi õpetaja see, kes otsustab, kuidas ja milliseid teemasid ta oma ainetunnis käsitleb. Eesti LGBT ühingu aastatepikkune kogemus näitab, et LGBT+ teemade vähene või negatiivne käsitlemine on tihti tingitud hoiakutest, teadmiste või julguse puudumisest. Mainitud andmed pärinevad esmakordsest omataolisest uuringust Eestis, mille viis läbi Eesti LGBT ühing koostöös USA LGBT+ haridusorganisatsiooniga GLSEN. Selles osales 561 LGBT+ identiteediga noort igast Eesti maakonnast, nii põhikoolidest, gümnaasiumidest kui ka kutsekoolidest, nii eesti kui ka vene kodukeelega. Esmaste järelduste põhjal võib öelda, et Eesti kool ei ole LGBT+ noortele turvaline ning see mõjub halvasti nende vaimsele tervisele ja õpiedukusele. Miks sellest rääkima peab? Seksuaalsus ja sugu on inimese identiteedi lahutamatud osad. Kõigi noortega on oluline neil teemadel rääkida, sest nad on oma identiteedi avastamise ja tundmaõppimise elujärgus. Kui nad sel ajal kogevad vaenu ja ebavõrdset kohtlemist ning tunnevad hirmu ja survet, häirib see nende elutervet arengut, muudab ebakindlaks ning võib viia riskikäitumise, stressi, depressiooni või enesetapuni. LGBT+ noored on paraku eriti haavatavad, sest ühiskonnas levib LGBT+ kogukonna kohta palju eelarvamusi ja eksitavat infot. See võib noorteni jõuda meedia, küberkiusu või isegi pereliikmete vaenulikkuse kaudu. Seega on eriti oluline, et kool pakuks noortele kvaliteetset haridust ja korrektset infot turvalises keskkonnas. LGBT+ teemadest saab tundides rääkida koos teiste seksuaalsust ja sugu puudutavate teemadega, et kõik noored oleksid kaasatud ja toetatud. Kellegi teise probleem… Kahjuks on kas või viimastest aastatest mitu näidet selle kohta, mis juhtub, kui LGBT+ teemadest ei taheta, osata või julgeta rääkida. Märtsis võeti Orissaare gümnaasiumis lapsevanema nõudmisel maha plakat, mis tutvustas Saare LGBT+ Facebooki gruppi. Selle oli õppealajuhataja loal stendile pannud kooli õpilane. Plakat kutsus üles liituma grupiga, mille eesmärk on tuua kokku kogukond ning viia läbi ühiseid üritusi. Grupi näol on tegemist kohaliku kogukonna algatusega. Eelmise aasta kevadel võeti Rakvere reaalgümnaasiumis maha LGBT+ laulukooriga Vikerlased liituma kutsunud plakat, mille olid stendile pannud sama kooli õpilased. Mahavõtmist nõudis lapsevanem ning direktor leidis, et koolis ei peaks tegelema seksuaalerisuste reklaamiga, lisades, et taoline materjal annab võimaluse protestida. Kuigi noored ise soovisid, et plakat tagasi pandaks, otsustas direktor nende kaitsmise ettekäändel neid sisuliselt vaigistada. Eelmise aasta detsembris esitas Tallinna volikogu EKRE fraktsioon Tallinna haridusametile päringu, milles sooviti teada, kui palju õpilasi käis kinos Sõprus kooliprogrammi raames filmi „Kapist välja“ vaatamas ning kuidas LGBT+ teemasid neis koolides käsitletakse. Haridusameti otsus edastada päring koolijuhtidele saatis signaali, et üks erakond tohib dikteerida koolide õppemeetodeid ning luua olukorda, kus LGBT+ teemade käsitlemine on negatiivse tähelepanu all. Paberil on Eesti haridus kaasav, turvaline, õigusi austav, diskrimineerimist tauniv, kuid eelnev näitab, et see ei kehti kõigi kohta. Meie koolides on noori, keda justkui ei peaks kaitsma. Justkui poleks probleeme, kui nad vaid ei tekitaks neid oma olemasoluga. Samm lahenduse poole Eesti LGBT ühing on haridusvaldkonnas tegutsenud seitse aastat ning selle aja jooksul pole ükski kool ega ka riigi haridusasutus selgesõnaliselt seisnud LGBT+ noorte eest. Põhjuseid võib olla mitu: teema alatähtsustamine, mittemõistmine, oskamatus reageerida, hirm. Oleme näinud, et koolitöötajatel, sh juhtidel ja õpetajatel, on puudu laiemast toetusest, mis annaks neile julgust LGBT+ noori aidata, LGBT+ teemadest avatult rääkida ning mitte minna kaasa ühiskonna survestamisega. Kui ühing võttis ühendust haridus- ja teadusministeeriumi ja Tallinna haridusametiga seoses kolme eelmainitud juhtumiga, näitasid vastused, et LGBT+ õpilaste muresid ei soovita aktiivselt lahendada. Kuigi ühing oleks pädev toetama koolitöötajaid LGBT+ teemade käsitlemisel, on meil olnud keeruline luua mõjusaid koostöösuhteid. Samal ajal kannatavad noored autoriteetide vaikuse tõttu. Et seda muutma hakata, kutsub Eesti LGBT ühing 7. novembril konverentsile, kus kohtuvad haridustöötajad, valdkonna spetsialistid ja organisatsioonid, väliskülalised ning Eesti noored. Koos avatakse murekohti ning hakatakse looma lahendusi. Kuidas tunnevad end noored? Mida nad vajavad? Mida vajavad õpetajad ja teised koolitöötajad? Mis on kõige raskem ja miks? Eri osapoolte teadmiste ja kogemustega saame luua turvalisema ja kaasavama koolikeskkonna kõigile. Artikkel ilmus algselt Õpetajate Lehes. Autor Kristel Rannaääre on Eesti LGBT Ühingu tegevjuht ja juhatuse liige.

Tallinna pride’i rongkäigu eest vastutav korraldustiim on Helsingi pride’il endale reklaami tegemas. Meie rühm on ilmselt kogemata järjekorranumbrita jäetud ja meil lubatakse endale ise koht leida. Nii me seal siis ootame, viiekesi oma bännerit hoides, meie ees roosamust queer-anarhistlik blokk trummarite ja enda sekka kutsutud pagulastega, meie taga soome drag queen’id, kelle seast kõige võluvam oma sigaretiga meie õhupalle õhku laseb. Kui lõpuks kõndima hakkame, tuleb roosa diiva uuesti meile kuklasse hingama, kuid õhupalli plahvatuse asemel kostab hoopis ta malbe hääl: “Kas te oletegi ainult viiekesi? Ma toetan teid!” Viletsast ilmast hoolimata kõnnime naeratusega ja fotodel näeme välja justkui üks seltskond: “Drag Queens of Tallinn Pride”. Vaikus ja uus tegutsemisind Tallinnas on alates 2011. aastast iga kolme aasta tagant toimunud festival Baltic Pride. Siiani ilma rongkäiguta, sest seda on korraldatud pigem kultuurifestivalina kui protestina, milleks rongkäiku pidada võib. Enne seda, aastatel 2004–2007, tegutses grupp, kes korraldas Tallinnas pride’i paraadi. Tänavu, kümme aastat pärast viimast Eestis nähtud pride’i rongkäiku, otsustasid proaktiivsed ilma organisatsioonikuuluvuseta inimesed tänavad taas kirevaks võõbata, mitte piirduda vaid kultuuriüritusega. Selleks tuli kõigepealt uurida, kas kogukond marssi üldse tahab, seejärel alustada koostööd Baltic Pride’i festivali korraldaja Eesti LGBT Ühinguga (artikli autor kuulus Tallinna pride‘i marsi algatusgruppi ja asus ettevalmistuste ajal tööle ka Eesti LGBT Ühingu kogukonnaspetsialistina. Toim). Läbirääkimiste käigus tulid ilmsiks ühingu väikese, kuid eripalgelise kollektiivi isiklikud ja strateegilised vaated paraadi vajalikkusele ja sobivusele eesti kultuuriruumi. Nii aktivistide kui ka tavapubliku seas leidub neid, kes ei poolda rongkäiguformaati selle nõukogudeaja konnotatsioonide tõttu. On ka neid, kes leiavad, et pride’i paraadil pole ajaloolisi seoseid Eestiga ja taoline võõrkeha tekitab rohkem konflikti kui mõistmist. Tülikat LGBTQI+ teemat on aga keerulisem serveerida alalhoidlikele poliitikutele ja ametnikele, kellega koostööd tegema peab, et riiklikul tasandil midagi muutuks. Teisalt on rohkesti neid, kes olid rongkäiku igatsenud. Ajalooline kontekst ei häiri nooremat põlvkonda, kelle jaoks kogukond eksisteerib suuresti internetis ja kelle sümbolid on universaalsed. Paljude jaoks on oluline üksteisele näidata, kas ja kui palju meid on. Rongkäik on ka hea viis, kuidas toetajad end väljendada saavad. Laiemalt oli Tallinna üritus oluline ka Läti ja Leedu organisatsioonidele ja kogukondadele, sest see ühendab kolme riiki ühise Baltic Pride’i märgi all. Eesti LGBT Ühingu ja MTÜ Tallinn Pride koostöö sujumiseks oli oluline ära kuulata kõik arvamused. Määravaks sai lõpuks siiski kogukonna heaolu ja arusaam, et üksteist tuleb toetada ning et vahel tuleb tähelepanu nõuda, mis küll on eestlastele tõepoolest veidi võõras. Praeguses poliitiselt ebakindlas ja kultuuriliselt arenevas olukorras on see aga hädavajalik. Edukaks kujunenud üritus ei muutnud küll kõigi asjaosaliste meelt selles, kas see on efektiivne aktivismivorm, kuid ükski festivali korraldaja ei kahetse selle toimumist. Mitte keegi ei osanud ennustada, milliseks rongkäik kujuneb, mida arvab kogukond ja kuidas reageerivad vastased. Tiimi jaoks oleks üritus õnnestunud, kui kohale oleks tulnud mõnisada inimest. Nii tegelik rongkäik kui ka kogu festivalinädal ületasid ootusi ning see saatis tugeva sõnumi nii korraldajatele, kogukonnale kui ka avalikkusele. Pride’i korraldamise käigus, kuid ka seda tagantjärele analüüsides puutusime kokku paljude uute nähtuste ja kogemustega. Kuna eestlastel on kombeks eeskuju või vastuste saamiseks Soome poole vaadata ning eesti LGBTQI+ kogukond on soome omaga üsna tihedas kontaktis, vaatan kahe riigi üritusi kõrvuti. Keeruline mobiliseerida, eelarvamused ja vägivallarisk Kuna Eesti polnud kümme aastat vikerkaarerongkäiku näinud, oli 2017. aasta Baltic Pride’i konverents hea koht, kus paraadide tausta veidi avada. Konverentsi avaosas rääkisid Baltimaade pride’idest Eesti, Läti ja Leedu esindajad. Kõik kolm riiki on väikesed ja veel kaugel võrdsetest õigustest, kuigi Riias ja Vilniuses on rongkäigud toimunud iga Baltic Pride’i ajal ehk iga kolme aasta tagant. Kõik olid nõus, et keeruline on inimesi tänavale saada, levib palju eelarvamusi ning loomulikult on alati ka vägivalla risk, kuigi iga aastaga see väheneb. Läbi käis ka mõte, et Baltimaade LGBTQI+ kogukond tahab tunda vabadust ja aktsepteeritust ning seetõttu käiakse palju välismaa pride’idel kui suurtel pidudel. Enda kodukandi marsile aga ei taheta tulla, sest see on liiga poliitiline, liiga väike, liiga keeruline ja ohtlik. Kuid kui mitte meie ise, siis kes asja enda peale võtab? Tõenäoliselt just see mõttekäik muutis vähemalt paari inimese meelt, kes otsustasid Tallinna rongkäigul siiski osaleda. Kes siis olid need ligi 2000 inimest, kes Tallinna vanalinna tänavatel kõndisid? Marsile registreerus blokke kokku 19, nende suurus varieerus ühekohalisest numbrist ligi 70-ni. Üks suurimaid gruppe oli rahvusvaheliste diplomaatide blokk. Paljud välisriikide saatkonnad olid allkirjastanud Baltic Pride’i toetava avaliku pöördumise, mida oli koordineerinud Rootsi saatkond, USA ja Soome saatkonna toetusega. Diplomaadid, nende sõbrad ja pereliikmed kandsid “Diplomats for Equality” särke ja uhiuut bännerit. Soome suursaadik Kirsti Narinen meenutab, et ta mõistis pride’i täit tähendust alles sel suvel Tallinnas. Ta tundis, et taolise väljaastumisega väljendavad inimesed uhkust ja nõuavad enda vastu austust. Ka Soome saatkondlased teenisid välja vähemalt korraldajate austuse, kui nad heiskasid oma Toompeal asuva hoone tornis kõige suurema vikerkaarelipu, mis Tallinnas meile teadaolevalt leidus. Ei usu, et ka üle tee asuval ja vaikival Riigikogul see märkamata jäi. Toetuse eri tahud Pride’i korraldajad teadsid, et välismaalaste osalemine rongkäigul ei jää tähelepanuta. Kuigi diplomaatide ulatuslik toetus oli korraldajatele ja kogukonnale väga julgustav, pidi siiski pidevalt meeles pidama, et seda võisid ära kasutada vastased väitega, et kogu see “homovärk” on Eestisse imporditud ja tõelise eestlase loomu vastane. Diplomaatide toetusavaldusele kirjutas alla ka välisministeerium (mille eest välisminister parempoolsete käest sakutada sai) ja muudel viisidel näitasid oma poolehoidu ka ettevõtted. Festivali ja rongkäigu korraldusprotsessi käigus oli arutluse all ka taolise koostöö eetilisus. Nimelt oli korraldajate seas neid, kelle jaoks on olulised antikapitalistlikud ja vasakpoolsed väärtused, mis mõne teise linna pride’i puhul on välistanud koostöö probleemsemate valitsusasutuste ja rahahimuliste ettevõtetega. Ometi jõudsime Tallinnas ikka ja jälle järelduseni, et selleks, et saaks olla kapitalistlik või antikapitalistlik pride, peab enne üleüldse olema mingigi pride. Pagulasaktivistid, roosapesu ja konformism Eelmainitud väärtused on palju tugevamalt esil Soomes. Tänavu toimunud Helsingi Pride’i üheks põlevamaks teemaks oli Migri ehk migratsiooniameti ja politsei paraadis osalemine, kuna need asutused on paljude meelest rikkunud Soomes olevate LGBTQI+ pagulaste õigust kaitsele ja väärikusele. Lõpuks marssisid politseitöötajad siiski erariietes ning Migri töötajate asemel said melust osa hoopis oma pikaaegse protestiga silma paistnud pagulasaktivistid. Viimased marssisid koos Pinkkimusta ehk queer-anarhistliku blokiga, mis seekord asus rongkäigu keskel. Varem on sama blokk kõndinud hoopis saba lõpus, et väljendada oma vastuseisu pinkwashing’u ehk roosapesu läbi teinud kapitalistlikule ja konformistlikule üritusele. Eelmisel aastal korraldasid nad lausa eraldi roosamusta Queersaatio marsi läbi linna, mis toimus päev enne Helsingi Pride’i paraadi. Pinkkimusta blokiga on seotud Erika-Evely Ee Eisen, kes on Eestis sündinud, kuid aastaid tagasi Soome kolinud queer aktivist, ajakirjanik ja koolitaja. Kuigi ta on oma väärtustes kindel ning on andnud olulise panuse ka nende levitamisse, tunnistab ta sellegipoolest, et Eestis on praegu mitmekesine ettevõtete ja institutsioonide toetus oluline ja kasulik, sest aitab LGBTQI+ ja inimõiguste teemat ühiskonnas esile tõsta ning julgustab kogukonda nähtavale tulema. See ühtib ka Eesti marsi korraldajate arvamusega ning pärast tänavust edukat pride’i saab edasi mõelda, mis väärtusi me selle üritusega tulevikus väljendada tahame. Avalik toetus on Eestis ja Soomes üsna erinev Nii kogukonnaliikmed kui ka “sirged sõbrad” tahaksid näha rohkem avaliku elu tegelasi kas kapist välja tulemas või kogukonnale toetust avaldamas. Soomes olevat kogukonna toetamisega üsna hästi, kuid Eestis pole see veel populaarsust kogunud. Üks väheseid toetajaid on Eesti töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski, kes osales ka Baltic Pride’i konverentsil ja vabaõhukontserdil (küll mitte rongkäigus), julgustas kogukonda nii oma vajadusi väljendama kui ka ise otsustajaks pürgima ja kogus sellega nii mõnegi silmis olulisi pluss-, aga ka miinuspunkte. Hiljuti on kuhjaga tuntust ja tunnustust kogunud ka Risti koguduse pastor Annika Laats, kes saates “Suud puhtaks” oma siira, tundelise ja intelligentse sõnavõtuga kooseluseadust ja samasoolisi paare kaitses. Küll aga pidi ta kirikule ja peapiiskopile selle eest aru andma ning inimestel oli mure ta tuleviku pärast, kuid Annika ise pidas oma põhimõtetele kindlaks jäämist võimalikest tagajärgedest tähtsamaks ning olukord lahenes üsna rahulikult. Soomes näiteks tunnustatakse selliseid inimesi, naljaga pooleks, kuid siiski südamest, Aasta Hetero tiitliga. Meil on hetkel küll suurem konkurss paraku Aasta Šovinisti auhinnale… Julgeid väljaütlemisi igatseb nii mõnigi eestlane ja selles on Soome meile heaks eeskujuks. Hanna Kannelmäe, kes on ise olnud eesti kogukonnas aktiivne ning osalenud nii Eesti kui ka Soome üritustel, leiab, et Helsingi Pride pakub sümpaatset sära ja sisu tasakaalu. See on piisavalt suur ja meeleolukas, et meenutada läänelikke karnevalilaadseid rongkäike, samas väljendatakse seal poliitilisi sõnumeid ning häälekad kriitikud võtavad sõna nii võimulolijate kui ka LGBTQI+ liikumise enda kohta. Tema meelest ongi ühe eluterve pride’i eesmärk väljendada ühtekuuluvust ja poolehoidu, kuid sellest enamgi avaldada poliitilist survet ning kasutada niivõrd mõjukat seadusandluse suunamise võimalust. Me vajame aega, eeskujusid, lugusid ja sihikindlust Üldiselt leiavad asjaga kursis olevad Eesti ja Soome inimesed, et kummagi riigi keskmine elanik ei tea väga hästi, mis üle lahe selles valdkonnas toimub. Tavarahvas teeb enamasti meelelahutusreise ja sihtkohtade tõsisemate muredega pead ei vaevata. Kui, siis ehk arvavad eestlased, et Soomes on tegelikkusest parem olukord, ja soomlased usuvad, et Eestis on kas halvasti või väga hästi. Ometi paistab, et need, keda teema huvitab, hoolivad mõlema riigi olukorrast, sest kogukond ei tunne piire. Nagu ütles Hanna, tunneb ta suuremat sidet suvalise riigi LGBTQI+ inimesega kui mõne Eesti rahvuskonservatiiviga. Kuidas seda kokkukuuluvustunnet siis rakendada võiks? Kuidas liikuda edasi enda võrdlemisest teistega? Soome vanemaid aegu mäletav Kirsti Narinen näeb, et Eesti kannab ajaloo taaka ning tulevikku vaatavate inimõiguste ja väärtuste esiplaanile seadmine pole veel päriselt kombeks saanud. Samas toob ta võrdluseks, et sel aastal Soome 100. sünnipäeva puhul suurt tähelepanu pälvinud mängufilm Tom of Finlandi elust poleks veel 10 aastat tagasi Soomeski sellist toetust leidnud. Me vajame aega, eeskujusid, lugusid ja sihikindlust. Ee, kes ka oma töös inimesi LGBTQI+ teemadel harib, leiab, et on konkreetseid asju, millest nii Eestil kui ka Soomel on üksteiselt õppida. Eriti toob ta esile Eestis avanevat võimalust tutvuda venekeelse kogukonnaga, vahetada kogemusi HIV ja aidsi asjus ning läheneda inimestele endistest NSVL riikidest, kes üldiselt Soome ei tule, kuid osalevad suurema tõenäosusega Eesti üritustel. Meie aga saame suurendada kogukonna aktiivsust, üksteise toetamist ning pride’i ja kogukonna teenuste ja võimaluste ligipääsetavust vähemusgruppidele. Vikerkaarevärvilise silla ehitus “Pride’i korraldajate seas on keegi paraadi vastu?!” teeb soomlane eestlase jutu peale suured silmad. Istume õues, teistest seminari osalistest eemal, et oma grupiharjutust teha. Rollimäng: igaüks mängib ühte tegelast ja väljendab selle tegelase vaateid pride’ile. Mulle on sattunud karakter, kes ei tahtnud muud kui pidu, litreid ja armastust. Olles tolleks hetkeks mitu kuud olnud üks Baltic Pride’i peakorraldajaid, on see minu jaoks nagu stressimaandus – käigu seenele kõik oma poliitika, strateegia, diplomaatiliste suhete ja jonnivate tujudega! Minu vastas istuv soomlane ei suuda aga kuidagi oma rolli sisse elada, sest tema arvates ei saa sellist inimest päriselt olemas olla, kelle kirjeldus talle paberilt otsa vaatab: pride’iga tegelev isik, kes ei soovi paraadi. Suursaadik Kirsti Narinen leiab, et Soome laht on kohati üllatavalt lai ja sügav. Minu kogemus ütleb, et sügavikke leidub iga inimese vahel. Peame aga meeles pidama, et kui soovime head oma kogukonnale ja lähedastele, tuleb ehitada sillad või vähemalt hoida regulaarset laevaühendust. Artikkel ilmus algselt Feministeeriumis. Autor Kristiina Raud on Eesti LGBT Ühingu kogukonnaspetsialist.

Taas on aeg tähistada kooseluseaduse vastuvõtmise aastapäeva, kuigi peotuju see enam eriti ei tekita. Juba kaks aastat tagasi, kui kooseluseadus sai viieaastaseks, kirjutasime Riigikogu tegemata tööst, mis sundis Eesti inimesi pooliku seaduse tõttu kohtus käima. Suuri muutusi pole toimunud ka seitsmendaks aastapäevaks, kuid ikka veel jutlustavad riigivalitsejad üksmeele leidmisest Riigikogus, mille võimatust iga vähegi poliitikat tundev inimene kohe märkab. Küll aga on kooseluseaduse rakendussätete puudumisest ja teistegi seaduste sõnastustest tekkinud probleemid aina rohkem kohtusse jõudnud, kus on neile inimeste peresid ja väärikust austavaid lahendusi leitud ning märgitud, kuidas ebavõrdne kohtlemine põhiseadusega vastuolus on. Toome siin mõned näited, millega meie inimesed on pidanud silmitsi seisma. Kui kooselu ei taga koos elamist Üks korduvaid muresid on see, et Eesti takistab suhtes olevatel inimestel siin koos elamast ja kodu loomast. 2016. aastal jõustus ringkonnakohtu otsus, mis kohustas Harju Maavalitsust kandma rahvastikuregistrisse samast soost Eesti ja Rootsi kodanike Rootsis sõlmitud abielu. Kuigi Eestis ei ole võimalik samast soost inimestel abielu sõlmida, ei tähenda see kohtu sõnul, et teises riigis sõlmitud abielu Eesti avalikku korda ohustaks. Kui samast soost inimesed saavadki abielluda või kooselu registreerida, ei tähenda see, et seadused neid eri soost abielupaaridega võrdsena näevad. Näiteks lubas välismaalaste seadus taotleda Eestis resideeruva abikaasa juurde elama asumiseks elamisluba, kuid ei võimaldanud seda samast soost kooselupartneri või abikaasa puhul. See küsimus jõudis kohtuasjana Riigikohtu põhiseaduspärasuse kontrolli ning päädis 2019. aastal otsusega, millega tunnistati välismaalaste seadus põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab tähtajalise elamisloa andmise välismaalasele Eesti Vabariigi kodanikust samast soost registreeritud elukaaslase juurde Eestisse elama asumiseks. Kõige uuem areng samast soost paaride olukorras pärineb juba sellest aastast, kui Riigikohus tunnistas osaliselt põhiseadusevastaseks välismaalaste seaduse, mis ei võimaldanud anda elamisluba välismaalasele, et ta saaks asuda elama Eestisse oma samast soost registreeritud elukaaslase juurde, kes viibib siin elamisloa alusel ehk on ka ise välismaalane. Lapsendamine Kooseluseadus võimaldab paaridele perekonnasisest lapsendamist. See tähendab, et üks elukaaslane saab lapsendada teise lapse. Kuid ega seegi pole seadusest hoolimata lihtne olnud. 2017. aastal kohustas kohus Siseministeeriumit kandma rahvastikuregistrisse ühe kooselupere lapsendamise. Kohus leidis, et olukord, kus pere peab kõrvalistele isikutele, näiteks arstle või lennujaama turvatöötajale, enda ja oma lapse põlvnemissuhet mitmeleheküljelise kohtumäärusega tõendama, ei ole alternatiiv rahvastikuregistri kandele, eriti kuna lapsendamisinfo on üldsegi konfidentsiaalne. On ka ette tulnud, et hoopis kohtunik ei järgi seadust. 2018. aastal ei lubanud Tartu maakohtu kohtunik kooseluseadusest hoolimata peresiseselt lapsendada naisel, kes oli last kasvatanud tema sünnist saati. Ringkonnakohus tunnistas selle määruse siiski kehtetuks, sest polnud ühtegi põhjust, miks ei peaks naine saama oma last ametlikult lapsendada. Esile on kerkinud ka vanemate ravikindlustuse küsimus. Kodusel ja alla 8-aastast last kasvataval abikaasal on õigus riigipoolsele ravikindlustusele, kuid kooseluseaduse rakendussätete puudumise tõttu keeldus riik kooselulepingu sõlminud samast soost vanemale seda õigust laiendamast. 2019. aastal tunnistas Tallinna Halduskohus põhiseadusega vastuolevaks sotsiaalmaksuseaduse sätte, mis kohtleb kooselulepingu sõlminud lapsevanemaid erinevalt abielus olevatest lapsevanematest. Lahendus on imelihtne Kõik need juhtumid näitavad, kuidas siiamaani põrkuvad riigi seadusandlus ja bürokraatia päris inimeste tegelike eludega. Sisuliselt on riik öelnud, et riigi võimetus lapse perekonda rahvastikuregistris kirjeldada on olulisem selle lapse heaolust ja turvatundest. Et on võimalik vaadata silma üksteist armastavatele inimestele ja neile väita, et nad pole pere. Et poliitikute hirm valijate ees trumpab meie oma inimeste mure oma perekonna tuleviku pärast. See ei ole Eesti, milles me elada tahame. Me tahame elada Eestis, kus saab armastada ja peret luua, kus seadused kaitsevad ja toetavad elusid, kus lapsed saavad muretult rõõmustada ja täiskasvanud parimat tulevikku ehitada. Toimiv kooseluseadus on samm selle poole.

Kui õpetaja tuleb kapist välja, võidab sellest kogu kool. Kooli juhtkond ja kogu koolipere võiks laiemalt astuda reaalseid samme, et kool oleks turvaline kõigile. Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on käesoleval õppeaastal Eestis ligi 15 000 õpetajat. Kuna väidetavalt on ühiskonnas LGBT+ (lesbi, gei, bi, transsooline või mõnda teise seksuaal- või soovähemusse kuuluja – toim) inimesi umbes neli protsenti, on meil ilmselt ligi 600 LGBT+ kogukonda kuuluvat õpetajat. Tean ka ise mitmeid LGBT+ kogukonda kuuluvaid õpetajaid ning olin seda pikalt isegi, kuni põlesin läbi ja valisin ümberõppe. Mind on jäänud aga painama küsimus, kas minu läbipõlemisel oli seos LGBT+ kogukonda kuulumisega. Miks põleb LGBT+ kogukonda kuuluv õpetaja läbi? Töötasin õpetaja, klassijuhataja, uurimistööde koordinaatori ja juhendaja ning ringijuhendajana. Rääkisin kaasa kooli arengus, aitasin koostada ja muuta paremaks kooli dokumente ja tegin kolleegidele koolitusi. Kuulasin kannatlikult ära naljad oma seksuaalse identiteedi kohta ega teinud välja, kui mõni kolleeg mulle meest leida üritas. Püüdsin ikka olla abivalmis ja positiivne, ühesõnaga hea kolleeg. Täiendasin end pidevalt ning tegin töö kõrvalt vabatahtlikku tööd. Ega muuks eriti aega jäänudki. Seos minu läbipõlemise ja LGBT+ kogukonda kuulumise vahel oli otsene. Jah, õpetajate töökoormus ongi määratu. Aga minu puhul mängis kaasa ka vajadus hüpata pidevalt üle enda varju, et mitte jääda hambusse kellelegi lihtsalt seepärast, et kuulun LGBT+ kogukonda. Teisisõnu kogesin topeltpinget, sest sundisin end aina enamaks, et mulle kui õpetajale ja kolleegile poleks midagi ette heita. Tänaseks tean, et minu hirmud peegeldasid laiemalt meie ühiskonnas levinud hirme, mille olin internaliseerinud. Seepärast hakkas mind huvitama, kas need paradoksid iseloomustasid õpetajana vaid mind või on laiemalt levinud. Et seda teada saada, vestlesin kuue noore õpetajaga LGBT+ kogukonnast. Valisin eri ainete, koolide ja linnade õpetajad, et pilt oleks võimalikult kirju. Valimi kirjususest hoolimata selgus, et meie mõttemaailm, hirmud ja ootused olid suhteliselt sarnased. Miks ei räägi õpetajad enda kuulumisest LGBT+ kogukonda? „Varjan seda [kuulumist LGBT+ kogukonda] kolleegide eest, kuna olen näinud uuringute tulemusi, kus on välja toodud, et suur osa vanemaid ei oleks rahul, kui nende last õpetaks LGBT+ identiteediga õpetaja. Ma ei taha riskida sellega, et minu identiteedi pärast võetaks mu klassist õpilasi ära.” Kui viidatakse, et koolis tuleks kuulumist LGBT+ kogukonda varjata, kirjutavad LGBT+ õpetajad sageli esimesena sellele väitele alla. Nad ei taha rääkida kuulumisest LGBT+ kogukonda kolleegidega ning veel vähem õpilaste ja lapsevanematega. Millega nad seda põhjendavad? Esmajoones kardavad nad saada külge silti, mille kohaselt levitavad „homopropagandat”. Nii väidavad nad, et igaühe eraelu on isiklik asi, kuni sinnani, et tsiteerivad avaliku arvamuse uuringuid, mille kohaselt leiab praegu 47% elanikkonnast, et neid häiriks, kui nende lapsi õpetaks gei või lesbi. Eraelust rääkides valivad nad ettevaatlikult sõnu ning osale küsimustele vastamisest põiklevad kõrvale. Eesti keeles on lihtne kasutada sooneutraalset sõnavara – see annab võimaluse kõnelda oma peremudelist nii, et igaüks eeldab, mida ise soovib. Identiteedi varjamine võib olla eri kaaluga. Kes ei avalda kooli seinte vahel oma eraelu kohta mitte kellelegi mitte midagi, kes jälgib hoolikalt, et just õpilased ja lapsevanemad teada ei saaks. Kõige enam jäigi intervjuudest kõlama hirm lastevanemate reaktsioonide ees, mis on paiguti ka õigustatud. Kunagi algatas grupp lapsevanemaid ka minu vastu allkirjade kogumise. Asi lahenes küll kiiresti, sest õpetajana ei olnud mulle midagi ette heita. Ometi hõlmab LGBT+ identiteet väga palju enamat kui vaid seksuaalkäitumist, nagu sageli ekslikult arvatakse. See on terve sotsiaalne spekter, alates elukaaslasest ja perest ning lõpetades laste ja sõpruskonnaga. Kui aga LGBT+ õpetaja räägib esmaspäeva hommikul kolleegidega oma elukaaslasest, võidakse seda lihtsasti tõlgendada oma identiteedi pealesurumisena. Igapäevaelu jagamine võiks olla LGBT+ õpetaja puhul sama loomulik nagu heteroseksuaalsete kolleegide puhul. Nii on ka osa õpetajaid pannud piiri sinna, et ise teemast juttu ei tee, aga kui keegi otse ja julgelt küsib, siis vastavad sama otse ja julgelt. Ja lõppeks ei jõua ega jaksa õpetajad lihtsalt kolleege pidevalt LGBT+ teemadel harida. See röövib väärtuslikku aega, mida võiks kulutada töö tegemiseks. Kuidas LGBT+ õpetajad veel end piiravad? „Ma proovin hoida kolleegidega ametlikumaid suhteid. Püüan võimalikult vähe jätta muljet, et ma kellelegi külge löön. See on nii tobe, et kui oled lihtsalt sõbralik, siis on hirm, et keegi võib arvata, et ma äkki löön külge, aga tegelikult mitte.” LGBT+ õpetajad seavad endale nii füüsilisi kui ka vaimseid piire. Näiteks kipuvad nad hoidma füüsilist distantsi nii õpilaste kui ka kolleegidega. Siia alla läheb näiteks õpilastega rääkimisel pikema vahemaa hoidmine ja puudutuste vältimine võrreldes heteroseksuaalsete kolleegidega, klassiukse avatuna hoidmine, kui toimub konsultatsioon samast soost õpilasega jne. Intervjueeritavad põhjendasid seda vajadusega lämmatada eos süüdistused õpilaste ahistamises. Vaimsete piiride hulka kuuluvad näiteks püüdlus mitte silma torgata, olla maksimaalselt professionaalne, varjata oma eraelu ja vältida teatud teemasid ainetundides. Püüdlusega olla väga hea õpetaja loodetakse endale tagada võimalikult turvaline töökeskkond, kus keegi ei saa midagi ette heita. Ainetunde läbi viies välditakse sageli LGBT+ teemasid, mis on ometigi tänastel õpilastel meelel ja keelel. Õpetajad kardavad lihtsalt saada süüdistust homopropagandas. Pigem kasutatakse võimalust kõnelda üldisemalt sallivusest ja aktsepteerimisest. Millal saab LGBT+ õpetaja kapist välja tulla? „Kolleegidele on see kindlasti pilti avardav, et näe, meie tavaline kolleeg on hea sõber ja ühtlasi ka LGBT+ kogukonna liige, see kindlasti suurendab tolerantsust.” Õpetaja saab olla tema ise, kui kool austab mitmekesisust. Näiteks saab kool liituda inimõiguste keskuse loodud mitmekesisuse kokkuleppega, millega kinnitab, et austab inimeste mitmekesisust ning väärtustab võrdse kohtlemise põhimõtet. Ideaalis võiks kooli dokumentides olla kirjas reeglid mitte ainult õpilastele, vaid kogu kooliperele. Üldse võiks kooli juhtkond ja kogu koolipere laiemalt astuda reaalseid samme, et kool oleks turvaline kõigile. Ühes koolimajas on sadu inimesi – juhtkond, õpetajad ja õpilased. Nende inimeste hulgas on väga erineva taustaga indiviide, kes kõik veedavad koos tunde. Kui kooliõpilaste suhetes pööratakse tähelepanu kiusamisele ja kaasamisele, siis ei tohiks seda unustada ka koolitöötajate vahel. Koolitöötajad ei tohi lubada endale homofoobseid nalju ega rassistlikke või muul moel julmi ja alandavaid kommentaare. Kui LGBT+ õpetaja kuuleb oma kolleegidelt halvakspanu näiteks rahvusvähemuste osas, ei tunne temagi end kindlana. Sest kiusamine on universaalne ning igal inimesel on mingi osa identiteedist, mis võib sattuda järgmisena tule alla. Ja sellistes tingimustes on väga keeruline olla enesekindel ja hea õpetaja. Mida LGBT+ õpetajad soovivad? „Ma arvan, et meie hirm kapist välja tuleku ees on märksa suurem, kui asi seda väärt on. Üldiselt on minu kogemus, et inimestele, kellele sa ei meeldi, ei meeldi sa nagunii ja nad leiavad probleemi, mille kallal viriseda.” Kui õpetaja tuleb kapist välja, võidab sellest kogu kool. Aga kõige enam võidab LGBT+ õpetaja ise. Kui ta ei pea varjama oma identiteeti, saab ta olla tema ise. Ta saab olla parem õpetaja ja eeskuju. Eelkõige on seda vaja LGBT+ õpilastele, kes näevad, et LGBT+ kogukonda kuulumine ei tähenda seda, et tulevik on tingimata tume. Ühiskonnas kõlab sageli põrutavaid tõdemusi, millised on LGBT+ õpetajate tagamõtted. Reaalsuses oleme täiesti tavalised inimesed. Me püüdleme selles suunas, et kasvatada kooliõpilastest noored, kes oleksid haritud, avatud maailmavaatega, eelarvamustevabad ning suudaksid end aktsepteerida just sellistena, nagu nad on. Kõige selgemalt jäi intervjuudes kõlama aga üks mõte: jah, koolis on LGBT+ õpetajaid. Ning me tahame lihtsalt teha oma tööd võimalikult hästi. Me võime väita, et meid ei kõiguta kolleegide, lapsevanemate ega õpilaste arvamus. Aga see kõigutab. Esmajoones tahame, et meid hinnataks meie töökvaliteedi, mitte identiteedi ühe aspekti järgi. Tahame, et kolleegid, juhtkond ja lapsevanemad hindaksid meid samade kriteeriumide alusel kui meie kolleege. See ongi see, mida üks LGBT+ õpetaja vajab. Artikkel ilmus algselt Õpetajate Lehes. Autor Maret Ney on Eesti LGBT Ühingu haridusekspert ja juhatuse liige.

Suund, kuhu praegu liigub meie koolisüsteem, on väga sümpaatne. Seda iseloomustavad näiteks sellised märksõnad nagu kaasav ja inimõiguste haridus. Tõsi, kahjuks on teemade käsitlus veel kitsas, inimõiguste hariduse puhul üldine teadlikkus madal. Ometi on neil ideedel oma sügavuses meie koolikultuuri alusväärtuste tasandil palju pakkuda. Mariann Rikka võttis 23. märtsi Õpetajate Lehes hästi kokku eesmärgid, mida inimõiguste haridus taotleb: „Esiteks, et õpikeskkond peegeldaks ja kujundaks ühiskonda, milles soovime elada – tugev ja sidus, inimõigusi austav, vaba ja turvaline ühiskond, kus iga liige on väärtustatud osa tervikust ning igaühel on võimalik ilma kartuse ja diskrimineerimisohuta olla see, kes ta sisimas on. Ja teiseks, et haridus nii koolis kui ka väljaspool kooli oleks teadlikult ja terviklikult suunatud õppija kasvamisele iseennast, teisi ning inimõigusi austavaks inimeseks ja aktiivseks kodanikuks.” Ka kaasava hariduse mõiste on paari aasta taguses Õpetajate Lehes hästi kokku võetud: „Kaasava hariduse eelis on kõigi laste võrdne võimalus õppida üksteise sarnasuste ja erinevustega paremini arvestama. Teadlikkuse kasvades paraneb mitte ainult ühe osapoole oskus abi küsida ja kohaneda, vaid ka teise osapoole oskus märgata ja abi pakkuda. Kaasamine soodustab ning toetab paindlike ja loovate lahenduste kasutamist, individuaalne lähenemine ja nüüdisaegne õpikeskkond toob kasu kõigile õppijatele. Iga laps on väärtuslik, nii see, keda õpetada kaasama, kui ka see, kes vajab kaasamist.” Niisiis on kaasava ja inimõiguste hariduse kontseptsioonide puhul tegemist ideedega, mis üksteist hästi täiendavad. Mõlema idee ühisnimetaja on noorte väärtustamine, igaühe võimete maksimaalne arendamine. Ent kahjuks jäävad need ideed koolikeskkonnas sageli vaid teooriaks. Praktikas võime kaasava hariduse idee rakendamist märgata pigem haridusliku erivajadusega õpilaste kontekstis. Mis omakorda tekitab aeg-ajalt küsimuse, kas ja millisel määral ikka tuleks kõiki õpilasi kaasata. Sellest kõneleb ka Toivo Niibergi artikkel „Segi nagu puder ja kapsad – erivajadus, erilisus ning vaimne ja füüsiline puue” (vt 16.03 ÕpL). Tegemist on väärt kirjatükiga ning Niiberg esitab mitu huvitavat ideed, kuidas koolisüsteemi parandada ja haridus õpilastele kättesaadavamaks muuta. Näiteks soovitab ta suurendada väikeklasside hulka, pöörata veelgi enam tähelepanu andekusele kui erivajadusele. Ta toob ka häid elulisi näiteid sellest, miks on oluline, et õpetaja oleks kursis õpilase diagnoosidega. Tekstist jäi aga kõlama ka väide, mille tahan vaidlustada. Nimelt paigutab Niiberg HEV-õpilaste hulka ka „erineva seksuaalorientatsiooniga lapsed”. Esiteks tekkis küsimus, millest erineva? Kui autor mõtles heteroseksuaalsusest erineva identiteediga õpilasi, siis seksuaalne identiteet ei paigutu tänapäeval päris kindlasti HEV-kategooria alla. HEV-i mõistet on defineeritud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Selle kohaselt on haridusliku erivajadusega õpilane selline „õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.” Mitteheteroseksuaalse identiteediga noor ei vaja koolikeskkonnas, mh tunnis erikohtlemist. Seksuaalsest identiteedist ei sõltu vajadus teha muudatusi õppe sisus, õppeprotsessis, -koormuses, -keskkonnas vm. Samuti ei määra seksuaalne identiteet lapse andekust, õpiraskusi ega ka tema pikemat koolist eemalviibimist – kui probleemiks pole just koolikeskkonnas esinev kiusamine seksuaalse identiteedi tõttu. Ka see, et haridusspetsialistidel peavad olema teadmised ühiskonna haavatavatest rühmadest, ei tähenda erikohtlemist, vaid kõigi ühiskonnaliikmetega arvestamist, nende kaasamisoskust, sest kui üks noor inimene midagi üldse vajab, siis seda, et ta tunneks ennast kaasatuna ja aktsepteerituna. Kui õppe ja kasvatuse sisu lähtub väärtustelt inimõiguste ja kaasava hariduse konktseptsioonidest, siis ongi kõigile õpilastele loodud alus, et nad saaksid osa mitmekülgsest ning end ja teisi arvestavast haridusest. Seega, tänapäeva koolis peab minu arvates lähtuma kaasava ja inimõigusi arvestavast hariduse kontseptsioonist, kus me ei määratle ega erista õpilast tema seksuaalse ja soolise identiteedi järgi, vaid anname igale noorele võimaluse ennast ja oma kaaslasi aktsepteerida sellisena, nagu nad on. Artikkel ilmus algselt Õpetajate Lehes. Autor Maret Ney on Eesti LGBT Ühingu haridusekspert ja juhatuse liige.

Hinnang, mille kohaselt samast soost paari pere on vale, on vaid maailma subjektiivne tajumine, mida võib rakendada ainult iseenda, mitte teiste elu korraldamiseks, kirjutab Kristel Rannaääre Eesti LGBT ühingust. Täna kogunevad kooseluseaduse vastased sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks kutsel taas kord miitingut pidama. Nimelt ei meeldi protestijatele, et Tallinna ringkonnakohus tunnistas Eestis kehtivaks abielu, mille sõlmis välismaal samast soost paar. Sisuliselt võtab SAPTK endale õiguse otsustada, kellel on õigus olla perekond. „Kuidas elab su perekond?“ on küsimus, mida küsija ja vastaja võivad sõltuvalt oma taustast tõlgendada vägagi erinevalt. Sest perekonna tähenduse loovad asjaosalistest indiviidid ise, mitte inimesed või ühiskond nende ümber. Meie ümber on palju erinevaid perekondi, millest ükski ei ole ebaolulisem ega ka õigem. Ja mitte ainult teoorias, vaid ka praktikas, sest meid ümbritsevad inimesedki pärinevad erinevatest perekondadest. Samast soost vanematega pered on sama vanad kui ühiskond ning on eksisteerinud teiste perede kõrval juba väga kaua. Need pered pole olemas selleks, et kellegi teise perekonda lõhestada, väärtusi muuta või abielu mõistet lõhkuda. Ei ole nad võtnud kelleltki midagi varem ära ega tee seda ka tulevikus. Seda pole teinud ka üksikvanemad, kärgpered ega ka lapsi kasvatavad onu-tädi, kes end pereks peavad. Selliste siltide taga nagu samasoolised perekonnad ja samasoolised paarid on reaalsed inimesed reaalsete eludega. Need on paarid, kes vajavad kooseluseadust, sest ei saa kasutada perekonnaseadust, et oma kooselu riiklikult registreerida. Kooselu seadustamine aitab neil paaridel turvalisemalt korraldada oma igapäevast elu: lastehooldust, vastastikust ülalpidamiskohustust ja varalisi suhteid lahkumineku, haiguse või puude korral. Kooseluseadus tähendab neile inimlikku kohtlemist ka traagilistes olukordades. Näiteks kui paaril on alaealised lapsed, ei teki ühe vanema surma korral ohtu, et lapsed eraldatakse teisest vanemast ja suunatakse näiteks vanavanemate juurde või lastekodusse. Kooseluseaduse vastased raiuvad jätkuvalt, et seaduse vastuvõtmisega mindi vastu rahva enamuse tahtele. Kuid enamusel ei ole automaatselt õigus. Enamus ei saa otsustada lähtuvalt oma ideoloogilistest tõekspidamistest, kuidas peavad vähemused elama oma igapäevaelu. Arvamus, et enamusel peaks olema õigus otsustada vähemuste üle, on osa meie ühiskonda kuuluvaid inimesi alavääristav ning nende põhiõigusi piirav. Sest perekonna loomine ja perekonna mõiste sisustamine on iga inimese sügavalt isiklik otsus. Hinnang selle kohta, kelle pere on õige või vale, on vaid maailma subjektiivne tajumine, mida võib küll rakendada, kuid ainult iseenda elu korraldamiseks. Artikkel ilmus algselt ERRis. Autor Kristel Rannaääre on OMA Keskuse juhataja.