Otsingu tulemused

Kui Baltic Pride eelmisel aastal tavapärasel kujul ära jäi, oli kurbust ja pettumust tunda Eestis, Baltikumis ja kaugemalgi. Seda tunnet jagasid koroona-aastal inimesed üle maailma, sest paljudele on pride üks vähestest hetkedest, mil nad kogevad tõelist toetust, lähedust, mõistmist ja kogukonnatunnet. See ongi üks pride-ürituste eesmärke: tulla kokku, teha end ja oma sõnumid nähtavaks ja kuuldavaks, hõivata ruum. Ruum, mis kuulub kõigile, kuid kuhu LGBT+ inimesed alati teretulnud pole. Avalik ruum on viimasel ajal Eestis palju tähelepanu pälvinud. Mõistame aina rohkem, millist rolli mängib ümbritsev keskkond meie igapäevaelus, meie heaolus, meie õiguste ja võimaluste loomises ja austamises. Näeme, milliseid sõnumeid ruum edastab, kes on teretulnud ja kes mitte, kes loeb, kes mitte, kes on ja kes ei ole selle ruumi loomisel sõna saanud. Ka LGBT+ inimestel on nii mõndagi öelda meie avaliku ruumi kohta. Me mõtleme, kas võtta tänaval kaaslase käest kinni, kas suudelda enne bussile minekut, kas kanda vikerkaaremärki nähtavas kohas, kas korraldada oma üritus avalikuna, kas palgata üritusele turvafirma, kas minna öösel jalgsi koju, kas keegi usub meid, kui midagi juhtub. Ja kui midagi juhtubki, siis on hea, kui jalad jooksevad. Aga mida teevad lapsekäruga, ratastoolis või eakad LGBT+ inimesed, kui vaenulik suhtumine ei nähtu mitte ainult vaenaja silmist, vaid ka linnaruumi ülesehitusest? Pride on läbi oma ajaloo olnud ruumi hõivamise ja hoidmise hetk nii meie endi nimel kui ka nende nimel, kes selles osaleda ei saa. Kuigi eelmisel aastal ei saanud tuhanded inimesed Eesti tänavatel marssida, nägid meie tänavad siiski vikerkaarevärve ja kuulsid meie sõnumeid, kui toimus pride-aktsioon. Sel aastal annavad Läti korraldajad organisatsioonist Mozaika endast kõik, et Baltic Pride oleks kõigile turvaline ja kõigile meeldejääv. Alustame ruumi muutmisega oma kodutänavast ja kohtume augustis Riias!

Maikuu “Argieluvõrdsuse” saade on pea täielikult pühendatud Eva Martale, kes seekord on nii saatejuhi kui ka külalise rollis. Nimelt on see Eva Marta viimane saade ühingu töötajana, sest ta võttis vastu uued põnevad väljakutsed ja hakkas õpetajaks. Seepeale tuli Kristiinal suur soov teada saada, kuidas Eva Marta vaatab tagasi oma ühingu töö algusajale, kuidas viimased aastat teda õpetanud ja arendanud on, millised on olnud rõõmsaimad ja raskeimad hetked (tervitus Helle Kullerkupule) ning mida ta ühingule tulevikuks soovib. Jutuks tuleb ka Eva Marta tulevik õpetajana, miks ta õpetajaks sobib ja mida ta Eesti haridussüsteemist arvab. Kogu asja võtab hästi kokku ühe kuulaja küsimus Eva Martale: “Kuidas sa nii tore oled?” Millisel kujul “Argieluvõrdsus” jätkab, selgub sügisel. Suvel puhkame. Seni on võimalik kõiki meie saateid järele kuulata IDA Raadio kodulehel ja Spotifys. Ja Eva Martale võib alati tehtud töö eest mõne hea sõna öelda või kirjutada!

Mis ühendab eurosaadikut, üht suurimat telekommunikatsoonifirmat ja Baltikumi vanimat LGBT+ baari? Nad kõik pälvisid tänavuse Vikerkaarekangelase auhinna. Täna, 17. mail ehk rahvusvahelisel LGBT-vaenu vastasel päeval IDAHOT, andis Eesti LGBT Ühing teist korda välja Vikerkaarekangelase auhinnad. Vikerkaarekangelased on inimesed, kollektiivid ja organisatsioonid, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ja kogukonna eest seisnud. Tänavu oli võitjaid seitsmes kategoorias: Rebeka Põldsam akadeemilise tegevuse eest, Taavi Koppel hariduses, Helgi Saldo ehk Heinrich Sepp kultuuri valdkonnas, taskuhääling Lilla Agenda meedia kategoorias, Ülle Sepp ja Hanna-Mari Kirs kategoorias “Oma hääl ehk kogukond iseendast”, Marina Kaljurand poliitikas ning Telia äri ja ettevõtluse valdkonnas. Lisaks tunnustati elutöö eest Baltikumi vanima LGBT+ baari X-baari eestvedajaid Sirje Atsot ja eelmisel aastal meie seast lahkunud Taimi Heinsood. LGBT Ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre näeb auhinna väärtust nii LGBT+ inimestele kui ühiskonnale laiemalt. “Vikerkaarekangelaste tunnustamine annab võimaluse rääkida LGBT+ teemadest positiivselt, see annab kogukonnale julguse, lootuse ja ühtekuuluvuse tunnet. Oluline on tunnustada neid, kes LGBT+ inimeste heaolu nimel tegutsevad. Eriti nüüd, poliitiliselt keerulisel ajal, on eriti tähtis märgata inimesi, kes tahavad koos liikuda avatuma ja kaasavama ühiskonna poole,” lisas Rannaääre. Vikerkaarekangelaste auhinda annab ühing välja kord aastas 17. mail IDAHOTi ehk rahvusvahelise homo-, bi- ja transvaenu vastase päeva puhul. Kandidaate saavad esitada kõik soovijad, kusjuures peamine kaal on just esitajate põhjendustel. Esitamisvorm ilmub Eesti LGBT Ühingu kodulehele ja sotsiaalmeediasse. Lisaks avalikule tunnustusele saavad võitjad ka kangelase märgi. Eelmise aasta võitjatega saab tutvuda ühingu kodulehel. Facebooki otseülekandena toimunud üritust, kus kangelased samuti sõna said ja arutelus osalesid, saad järele vaadata siin.

Uueks õppeaastaks saabub Eestisse rekordarv välisõpilasi! YFU Eesti otsib ka sel aastal vahetusperesid augusti lõpus saabuvatele välisõpilastele, kes on otsustanud tulla suure valiku riikide seast oma gümnaasiumiaastat just Eestisse veetma. Millised on vahetuspered ja kas mina sobiksin selleks? Sõna “vahetuspere” tuleneb sellest, et pere ja välisõpilase vahel toimub kultuurivahetus. Milline on siis üks vahetuspere? Täitsa tavaline Eesti pere, kes võib elada linnas või maal, mandril või saarel, oma majas või korteris, omada ühte last või koguni kümmet. Kas teadsid, et YFU statistika näitab, et keskmisel vahetusperel on 3,5 last ja elatakse väiksemas asulas? Oluline on, et vahetusõpilasel oleks soe tuba ja toit laual. Taskuraha saadavad talle tema enda vanemad. Vahetusõpilased ise hindavad Eesti perede lihtsust – eriti elu maal. Kolja Porchke, kes elas vahetuspere juures Pärnumaal, meenutab neid igapäeva tegemisi heldimusega: “Olen veetnud oma vahetusaasta Pärnumaal, Sindis, kus nägin lähedalt taluelu argielu. Töö ei ole siin ainult põllutöö ja traktorisõit, vaid tuleb teha talveks ka küttepuid, aidata ehitada viljaaita, ehitada uut sauna või koorida kartuleid. Ma olen pärit suurest Saksamaa linnast, kus ei ole maaelu ning seetõttu naudin seda väga.“ Perekond Lopp, kes elab 11 km Tartust, on öelnud: “Pole oluline, kas vastuvõtjate kodu on maal või linnas, küll aga on tähtis, et tulijale oleks võimalik siin ka huvitegevust, trenne ja meelelahutust võimaldada. Samas ei saa ega pea pere oma elu aastaks vaid vahetuslapse järgi ümber korraldama, teda kogu aeg ekstra kuskile viima-tooma. Meil askeldavad vahetuslapsed oma trennide-ringidega pärast esimest juhendamist ise, samamoodi nagu meie oma lapsed.” Samuti ei pea vahetuspere oskama inglise keelt. Mida rohkem eesti keelt kodus räägitakse, seda kiiremini õpib vahetusõpilane keele ära. Vahetusperel on aastaringselt olemas tugiisik ja ettevalmistavad koolitused ning kohtumised. Vahetusõpilase kooli leidmise ning asjajamisega tegeleb YFU Eesti, pere ei pea selle pärast muretsema. Too maailm endale koju Selleks, et avardada enda ja oma laste maailmapilti, ei pea tervet maailma läbi reisima. Kui teisest riigist pärit noor inimene elab aasta sinu peres, siis õpid seda kultuuri üsna hästi tundma. Samuti saad teada, kuidas käivad asjad teises riigis ning millised on teise rahvuse väärtushinnangud ja kombed. Sinu pere muutub omavahel lähedasemaks Kui perre tuleb elama uus pereliige, siis muutub omavahel kõigest rääkimine veelgi olulisemaks. Perekond Maksimovid kirjeldavad oma vahetuspereks olemise kogemust helgetes toonides: ”Meil ei olnud mingeid muresid. Ainult see, et Anna peab lõpuks ära minema, mis on ääretult kurb. Kõik on sujunud nii loomulikult, et sellele on lausa imelik mõelda, ja me teame, et see on haruldane. Anna suhtub meie pereliikmetesse suure austusega ning ta saab hästi aru, et see on ühele perekonnale suur asi – võtta enda juurde elama päris võõras inimene. Tajun pidevalt, et ta on meile väga tänulik.” Samuti muudab perekonda omavahel lähedasemaks ka see, kui koos vahetusõpilasega saab Eesti imelisi paiku uuesti avastada ja meie kodumaad kellegi teise silme läbi tundma õppida. Tavalised pere väljasõidud ja ringkäigud muutuvad korraga palju põnevamaks. Eestlaste jaoks võib olla uskumatu, millise mulje jätavad välismaa suurlinnas üles kasvanud noortele paksus metsas marjakorjamine või lume peal kelgutamine. Oma lastel on lõbusam ja huvitavam Lastel on juures uus pereliige, kellega kas jalgpalli mängida, rattaga sõitmas käia, või üritustele kaasa võtta. Nii nagu oma laps saab vahetusõpilasele eesti keelt õpetada, saab viimane perele mõnda võõrkeelt õpetada. Eks see kõige parem õpe ongi praktika. Uus laps peres Lapsesaamine pole kunagi olnud nii lihtne! Vahele jääb mähkmevahetusperiood ja kõndima õpetamine. Uus laps on juba peaaegu suureks kasvatatud. Küll aga tuleb olla kannatlik uue pereliikme eesti keelest arusaamisega ja Eesti ning teie pere elukorralduse selgeks õppimisega. Näiteks ei pruugi vahetusõpilane esimesel korral aru saada, et sauna minnes tuleb ka jalanõud koos sokkidega ära võtta. Samuti tuleb mõista seda, et sinu pere ja kodu on aastaks ajaks ka vahetusõpilase pere ja kodu, turvatunne ja tugipunkt. Kui sa tunned, et tahad avada oma kodu uksed ja südame mõnele noorele vahetusõpilasele, kes on otsustanud oma vahetusaasta just siin, Eestis veeta, siis mine YFU Eesti kodulehele: leia enda perega kõige paremini sobiv vahetusõpilane ning täida ankeet. Lisaküsimuste puhul võib julgelt pöörduda YFU Eesti sissetulevate õpilaste programmijuhi Diina poole: diina@yfu.ee

Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre käis külas "Pere ja kodu" taskuhäälingus ning rääkis ühingu tegevusest, selgitas LGBT+ mõisteid, kummutas müüte soo- ja seksuaalsetest identiteetidest ja ühingu tegevusest ning andis nõu vanematele, kuidas LGBT+ last mõista ja toetada. Kuula siin!

Jätkame saatega kodustuudiost. Alustame lesbide päevast, mida tähistatakse 26. aprillil. Tegelikult tahtsime rohkem rääkida LGBT+ tähtpäevadest üleüldse, aga tundsime vajadust kommenteerida ka seda, kuidas Eesti suurimas ajalehes levitatakse andmetega ja emotsioonidega manipuleerivat LGBT-vaenulikku valeinfot. Lahe! Külas on meil nüüdseks juba legendaarne Heterokringel, õigemini seda Instagrami kontot pidav Anette Mäletjärv. Räägime Annetega sellest, kuidas ta juba noores eas aktivismi juurde jõudis, kuidas ta õpingud tema maailmavaadet kujundanud on, online ja offline aktivismidest ja loomulikult sarjast “The L Word”, millest ta ei suuda mitte rääkida. Lõpuks saame ta rääkima ka “RuPaul’s Drag Race’ist”, kuigi ta on ainult ühte osa näinud. Ootame ka Heterokringli ja Helgi Saldo uut IDA Radio saadet “Homokringel”, mis on eetris siis, kui IDA stuudio jälle lahti tehakse. Kuula kõiki meie saateid järele IDA Radio kodulehel või Spotifys. Järgmine saade on eetris 24. mail.

Kui oled LGBT+ noorena kogenud vaimset, füüsilist või seksuaalset vägivalda, siis kutsume sind meile oma lugu saatma. Oleme tänulikud iga kogemuse jagamise eest. Kasutame lugusid anonüümselt LGBT+ noorte kiusamise vastase kampaania jaoks. Selle raames loome kogemuskabineti (experience booth), kuhu tuleb video- ja heliinstallatsiooni kõrvale lugusid jutustavate esemete näitus. Kogume LGBT+ noortelt umbes 30 objekti, mis edastavad kogemusi anonüümselt. Need võivad olla pisiasjad, nagu taginööp ja võtmehoidja, või tekstiilist esemed, nagu T-särk või käekott, mis tähistavad sinu jaoks kiusamise kogemist või hoopiski aitavad sellega omal viisil toime tulla. Oleme tänulikud, kui oled nõus meiega mõnda enda lugu jutustavat eset jagama. Sinu ese võib saada osaks näitusest, mis tundlikul ja mõjusal viisil edastab keerulisi kogemusi neile, kellest kius varem kaarega mööda on käinud. Palun anna seda kirjas teada, kui sul on ese, mida saame näitusel kasutada. Kui soovid, tagastame selle sulle pärast kampaaniat. Suunavad küsimused oma loo rääkimiseks: Millal see sinuga juhtus? Kuidas see algas? Kas keegi nägi pealt? Kas keegi sekkus? Kas sul on kiusajaga pärast seda kontakti olnud? Mida tahaksid kiusajale öelda? Mida tahaksid öelda neile, kes teadsid, kuid ei sekkunud? Kas sul on mälestusega seoses mõni ese, mille oleksid nõus näituse raames meile saatma? Oleme väga tänulikud, kui seda teed. Kirjuta meile info@lgbt.ee või täida anonüümne vorm.

Edastasime justiitsministrile meie arvamuse seksuaalse enesemääramise eapiiri kohta. Siin on kiri täismahus. Lugupeetud Maris Lauri Täname, et kaasasite Eesti LGBT Ühingu eapiiri tõstmise teema arutelusse. Oleme võrdse kohtlemise võrgustikuga koostanud ÜRO inimõiguste korralise ülevaatuse raames variraporti, mis käsitleb ka seksuaalse enesemääramise eapiiri teemat ning soovitusi olukorra parandamiseks. LGBT Ühingu arvamus eapiiri teemal lähtub variraporti ettepanekutest ning teemaga vahetult kokkupuutuvate valdkondlike organisatsioonide seisukohtadest, kes kuuluvad võrdse kohtlemise võrgustikku (Lastekaitse Liit, Naiste Tugi- ja teabekeskus, Feministeerium). Meie täpsemad ettepanekud on: muuta karistusseadustikku selliselt, et vägistamise mõiste hõlmaks kõiki nõusolekuta seksuaalakte, nagu see on sätestatud Istanbuli konventsioonis; muuta perekonnaseadust selliselt, et minimaalne abiellumisiga oleks 18 aastat; kehtestada seksuaalse enesemääramise eapiiriks 16 eluaastat, v.a juhul, kui tegemist on võrreldavas vanuses partneritega või partnerite vanusevahe ei ole suurem kui mõistlik arv aastaid. Lugupidamisega Aili Kala Huvikaitseekspert Eesti LGBT Ühing

Perepäeva tähistatakse 15. mail üle maailma. See on võimalus juhtida tähelepanu perele kui ühiskonna alusele, perede mitmekesisusele ja nende tegelikkusele, rääkida peredele olulistel teemadel ning seejuures kaasata kõiki õpilasi, ärgitada nende seas arutelu ning luua turvalist keskkonda. Pered on erinevad nagu inimesedki, kuid mõned pered kipuvad oma omaduste tõttu maailmas nähtamatuks jääma. Kõiki kaasav perepäev võib olla esimene kord, kui mõni laps kuuleb koolis peredest nagu tema oma ja tunneb tänu sellele, et nii tema kui tema perekond on nähtav ja tunnustatud. Õpetaja saab juhtida ja toetada kõigile turvalist arutelu, kus hinnangute andmise asemel saavad õpilased arutleda perede olemuse ja nende väärtuse üle. Perepäeva kodulehelt www.perepaev.ee leiavad õpetajad ja teised huvilised õppematerjale igale kooliastmele, mis aitavad õpilastega erinevatest peredest rääkida. Teemadeks on näiteks erivajadused ja puuded, pagulaspered, erinevad peremudelid, allikateks raamatud, artiklid ja videod. Perepäeva üleskutsega on liitunud Võrdse kohtlemise võrgustik ehk Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT Ühing, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Pagulasabi, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Vegan Selts, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Lastekaitse Liit, Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ Oma Tuba ning lisaks ka Kiusamisvaba Kool, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Geikristlaste Kogu.

День семьи во всем мире отмечают 15 мая. Это возможность привлечь внимание к семье как основе общества, разнообразию семей и их реалиям, поговорить о важных для семей темах, а также привлечь школьников к обсуждению, создав для этого безопасную среду. Семьи такие же разные, как и люди, но некоторые семьи, как правило, остаются невидимыми для мира из-за своих характеристик. Инклюзивный семейный день может быть первым случаем, когда ребенок слышит в школе о таких семьях, как его, и чувствует себя вовлечённым и представленным. Учитель может вести и поддерживать безопасную дискуссию для всех, где вместо оценок ученики могут обсудить природу семей и их ценности. На сайте Дня семьи www.perepaev.ee учителя и другие заинтересованные могут найти учебные материалы для каждого уровня школы, с помощью которых можно рассказать ученикам о разных семьях. Темы включают особые потребности и инвалидность, семьи беженцев, различные модели семьи. Среди материалов есть книги, статьи и видео. Подписавшие организации: Эстонский центр по правам человека ЛГБТ-ассоциация Эстонии Союз ученических представительств Эстонии Союз молодёжных объединений Эстонии Школа без травли Союз защиты детей Эстонская палата людей с ограниченными возможностями Союз студенческих представительств Эстонии Эстонский совет помощи беженцам Эстонское веганское общество Oma Tuba Ассоциация гей-христиан Эстонии Женский центр информации и поддержки

Eesti LGBT+ ajalugude kohta on suhteliselt keeruline häid allikaid leida. Kogukonda saatnud tabu tõttu on LGBT+ inimesed läbi aegade üritanud end võimalikult nähtamatuna hoida. Seetõttu iseloomustab LGBT+ ajalugusid katkendlikkus. Viktoriini eesmärgiks on tuua esile erinevatest aegadest pärit kilde LGBT+ ajalugudest. Akronüümiga "LGBT+" märgin erinevatel aegadel elanud seksuaal- ja soovähemusi. Seda vaatamata sellele, et enamus neist ei olnud sellest akronüümist kuulnud ega kasutaks seda enda määratlemisel. Viktoriinil esitatud küsimuste vastuste allikad on võimalik saada kätte järgnevalt Google Docs'i lühendatud lingilt: https://tinyurl.com/y4ltgjcj Viktoriini näol ei ole tegemist teadmiste kontrolliga. Selle asemel soovin jagada põnevaid fakte LGBT+ ajalugudest, mille kohta huvilistel on võimalus ise edasi lugeda. Seetõttu soovitan igal juhul küsimuste vastuste allikate lehega tutvuda. Õigest vastused leiad viktoriini lõpust. Kui sul on Eesti LGBT+ inimesi, sündmusi või organisatsioone puudutavat informatsiooni (mälestused, trükised, kirjavahetus, tead huvitavate lugudega inimesi), esemeid (nt T-särk, käepael, foto, pilet jne), siis võta ühendust: lgbtajalugu@gmail.com. Aitäh kõigile, kes mind viktoriini valmimise juures aitasid: Tuuliki, Rebeka, Andreas, Sara, Vahur, Lilian, Laura, Keio. Aitäh Eva Martale ja Eesti LGBT Ühingule, kes pakkusid välja mõtte koostada Eesti LGBT+ ajalugude viktoriin. Päise kujundus: Laura B Kass. Taavi Koppel 1. Eesti esimesed seksuaal- ja soovähemuste organisatsioonid asutati 1990. aastatel. Eesti ja ühtlasi Baltikumi vanima LGBT+ organisatsiooni loomisest möödus 2020. aasta oktoobris 30. aastat. Mis oli selle organisatsiooni nimi? a)Eesti Gayliit b)Gendy c)Eesti Lesbiliit d)Eesti Vabameeste Vennaskond 2. Laialt on levinud ekslik arvamus, et homoseksuaalsus on iseseisvas Eestis alati legaalne olnud. Tegelikult on meestevahelised seksuaalsuhted lisaks nõukogude perioodile olnud kriminaliseeritud nii sõdadevahelises kui ka taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Millal võeti Eestis vastu seadusandlus, mis ei kriminaliseerinud enam meestevahelisi seksuaalsuhteid (seadus(ed) võis(id) jõustuda hiljem)? a) 1919 ja 1993 b) 1929 ja 1992 c)1935 ja 1991 d)1992 3. Väike-Maarja pastor Johann Engelhardt Bender (1645–1695) on oma kirikuraamatus üles täheldanud loo Reinust - end mehena esitlenust ja mehena käitunust, kes abiellus 1678. aastal talutüdruk Anuga. Tänaseid mõisteid kasutades võiks Reinu pidada üheks esimeseks teadaolevaks transsooliseks meheks Eesti territooriumil. Mis ametit pidas Rein? a) Kooliõpetaja b) Talupidaja c) Rätsepa d) Sulase 4. Nõukogude Eesti kirjanduses ei olnud just tavaline lesbiliste paaride kujutamine. Üheks selliseks teoseks oli aga 1979. aastal ilmunud romaan. Selles külastab peategelane Eba oma seeneretkel Koloogal sõbranna Inese tuttavaid – Jussi (Jutat) ja Tiinat – kes veedavad parasjagu aega oma suvemajas. Kes on kirjeldatud romaani autor? a) Lili Promet (1922-2007) b) Ellen Niit (1928-2016) c) Aino Pervik (s 1932) d) Mari Saat (s 1947) 5. Baltisaksa autori Elisar von Kupfferi (1872-1942) novelli “Tema armastuse mõistatus” (1901) peetakse üheks esimeseks saksakeelse geikirjanduse näiteks. Novelli tegevus toimub sajandivahetuse paiku ühes Põhja-Eesti mõisas. Mis mõisas aga veetis Kupffer oma lapsepõlve? a) Palmse b) Kolga c) Saha d) Jootme 6. Vabadussõja Rahvaväkke rindesõdurina naisi esialgu ei võetud. Sellele vaatamata said kaks naist - Salme Bergmann (1896-1979) ja Anna Vares (1901-1987) - Vabadusristi. Kui esimene võeti sõjaväkke sanitarina, siis teine maskeeris end meheks ja võttis sõjast osa kerge ratsaväelasena. Mis nime all osales Anna Vares Vabadussõjas? a) Jaan Tuvi b) Konstantin Kotkas c) Mihkel Kukk d) Peeter Ronk 7. 1993. aasta aprillis avati Eesti Lesbiliidu eestvedamisel Tallinnas Vase tänaval naistele suunatud lesbibaar - Pika Kelder. Tegemist oli esimese avaliku LGBT+ kogukonnale mõeldud baariga. Kui kaua Pika Kelder tegutses? a) 3 kuud b) 7 kuud c) 11 kuud d) 3 aastat 8. Kellele kuuluvad järgmised read kahest karja hoidvast mehest - Alost ja Jaagust: „[...] Liblikas küll imeb/ Heina selget kastet,/ Mesilane lendab/ Pajuurbe vastu,/ Mina aga lendan/ Alo palge vastu/ Suukest otsimai/ Roosiallikasta. [...] Linnukene magab/ Oma pesa seessa./ Mina aga magan/ Oma Alo süles. —/ Nõnda armas Alo,/ Olen mina õnnis,/ Sest mu Alokene/ Armastab mind ikka.”? a) Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) b) Marie Under (1904-1980) c) Gustav Suits (1883-1956) d Juhan Liiv (1864-1913) 9. Üheks esimeseks teadaolevaks Eesti territooriumil elanud inimeseks, keda tänaseid mõisteid kasutades saaks nimetada intersooliseks, oli 1661. aastal Rae mõisas Vaskjala külas sündinud Raudsepa Jürgeni poeg Jaan. Miks tekkis kirikuraamatus tüdrukuks märgitud Jaanil vajadus oma sugu juriidiliselt korrigeerida? a) Ta soovis sõjaväkke minna b) Ta soovis kõrgemat haridust omandada c) Ta soovis saatjata Rootsi sõita d) Ta soovis naisega abielluda 10. Teadupärast asutati Eesti LGBT Ühing 2008. aastal nimega Eesti Gei Noored. Kes oli organisatsiooni esimene juht? a) Maret Ney b) Helen Talalaev c) Ilke Jaspers d) Hanna Kannelmäe 11. Homoseksuaalsetest inimestest hakati eesti ajakirjanduses esmakordselt kõnelema 20. sajandi alguses. Mis ajendas ajakirjanike antud teemal kirjutama? a) Oscar Wilde kohtuprotsess b) Elisar von Kupfferi novelli ilmumine c) Eulenburgi skandaal d) Magnus Hirschfeldi loengud Tallinnas ja Tartus 12. Transsoolistel naistele ei ole täna võimalik Eestis vagionoplastika ehk vagiina konstrueerimise operatsiooni teha. Samas on taasiseseisvunud Eestis seda operatsiooni varasemalt tehtud. Millal alustati vagionoplastikaga Eestis? a) 1991 b) 1993 c) 1997 d) 2002 13. End eesti esimeseks lesbikunstnikuks kuulutanud Anna-Stina Treumund (1982-2017) oli mitmekülgne kunstnik, feminist, aktivist. Oma loomingus pühendus ta naiste, eelkõige lesbiliste naiste ajalukku jäädvustamisele. Mis on all kujutatud 2009. aastast pärit teose nimi? a) Harjutus minu pulmadeks b) Hea küll siis, Jane, kutsuge kogu oma fantaasia appi ja kujutlege, et te pole enam hästikasvatatud ja tagasihoidlik tütarlaps, vaid ohjeldamatu noormees, kellele juba lapseeast peale vaba voli on antud c) Sina, mina ja kõik, keda me ei tea d) Drag 14. Meestevahelised seksuaalsuhted on Eesti territooriumil olnud pikalt kriminaalkorras karistatavad. Millal toimus teadaolevalt esimene ja viimane kohtuprotsess, mille eesmärgiks oli taolistes suhetes kahtlustatavaid karistada? a) 1666 ja 1982 b) 1710 ja 1990 c) 1850 ja 1988 d) 1899 ja 1985 15. Balti kartograaf Ludwig August Mellin (1754–1835) kirjutas 1780. või 1790. aastatel toimunud loo nimetust Jelgavast pärit orvust, kes nähes, et mehena on lihtsam elus edasi jõuda kui naisena, otsustas hakata mehena elama. Ta rändas ühte Liivimaa linna, kus tal avanes võimalus abielluda raseda teenijatürdukuga ja tolle lapsele isaks olla. Abikaasad elasid platooniliselt koos, kuni naine jättis orvu maha ja varastas oma abikaasa paljaks. Mis linnas ülalkirjeldatud tegevus toimus? a) Viljandis b) Tallinnas c) Pärnus d) Tartus 16. Üheks tuntumaks eesti päritolu teadlaseks on Svante Pääbo (s 1955), kelle töö on mänginud suurt rolli paleogenoomika teadussuuna tekkele. 2007. aastal valis ajakiri Time ta maailma aasta saja mõjukama inimese hulka. Millise inimlase genoomi on Pääbo uurinud? a) Homo erectus ehk püstine inimene b) Homo habilis ehk osav inimene c) Homo sapiens ehk tark inimene d) Homo neanderthalensis ehk neandertali inimene 17. Millise sõnaga EI kutsutud 1920. ja 1930. aastate ajakirjanduses inimesi, keda tänase arusaama järgi võiks pidada LGBT+ inimesteks? a) Kväär b) Meesnaine c) Poisitar d) Naispoiss 18. Kroonik Dionysius Fabricius on Liivi sõjas olulist rolli mänginud hertsog Magnuse (1540-1583) kohta kasutanud mõistet, mida tänast sõnavara kasutades võiks tõlgendada biseksuaalsusena. Mitmed Magnuse kaasaegsed kriitikud ja poliitilised vastased süüdistasid hertsogit samast soost isiku(te)ga seksuaalses läbikäimises. Milles hertsog Magnust EI süüdistatud? a) Alkoholismis b) Liiderlikkuses c) Oma isa, Taani kuninga Christian III surmas d) Esimese öö õiguse kuritarvitamises Õiged vastused: 1. c) 2. b) 3. c) 4. c) 5. d) 6. d) 7. b) 8. a) 9. d) 10. c) 11. c) ja d) 12. b) 13. d) 14. c) 15. c) 16. d) 17. a) 18. c)

Alaealisena seksuaalset väärkohtlemist kogenud täiskasvanute tugigrupiga on oodatud liituma kõik, kes tuge ja abi soovivad. Kui pead tugigrupi tööd oluliseks, saad seda toetada annetusega. 2019. aasta augustis loodi Eestis esimene tugigrupp lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud täiskasvanutele. Gruppi juhtisid psühholoog Evelin Kala ja seksuoloog Rita Holm. Tugigrupp on mõeldud inimestele, kes kogesid seksuaalvägivalda enne 18-aastaseks saamist ja on nüüdseks saanud täisealiseks. Pärast ”Pealtnägija” osa, milles tugigrupi liige Kadri rääkis avameelselt enda loo, ja pärast Eesti Ekspressis ilmunud arvamuslugu intsestist pöördus korraldajate poole 70(!) inimest sooviga tulla tugigruppi. Paljud nendest rääkisid lapsepõlves kogetud väärkohtlemisest esimest korda elus, sest süü- ja häbitunne olid seda takistanud. Tänaseks tegutseb Tallinnas neli gruppi, nendest üks on venekeelne. Tartus tegutseb kaks gruppi ja Paides üks. Osalejaid on kokku 81. Tugigrupid kogunevad kord kuus ja neid juhivad kaks grupijuhti, kes on saanud vastava ettevalmistuse. Kõik grupijuhid on oma ala spetsialistid ning teevad oma tööd südamega. Grupid ei ole teraapiagrupid, kuid soovi korral aitavad korraldajad leida ka head terapeuti. Tugigrupp on ideeliselt, sooliselt ja usuliselt vaba. Gruppides osalevad eri soost ja seksuaalse identiteediga inimesed, sh naised, mehed, cis- ja transsoolised, hetero- ja homoseksuaalsed ning queer inimesed. Kogunemistel räägitu on täiesti salastatud, seda ei jagata kõrvalistele isikutele. Grupis võib osaleda ka varjunime all. Grupis osalejate andmeid ei avalikustata. Grupis järgitakse hea käitumise reegleid ja austatakse inimeste usulist ja kultuuritausta. Alates 2021. aasta algusest tegutsevad tugigrupid iseseisvalt mittetulundusühingu MTÜ EESTI SV TUGIGRUPID all. Grupis osalemine on osalejatele tasuta. Korraldajad on tänulikud kõigile, kes soovivad neid toetada. Annetatud raha kasutavad nad grupijuhtideks olevate psühholoogide ja spetsialistide töö eest tasumiseks. Annetuse saad teha: MTÜ EESTI SV TUGIGRUPID EE631010220290532226 Kui soovid grupiga liituda, kirjuta meiliaadressil tugigrupp555@gmail.com. „Unustada ei ole võimalik, aga oma elukvaliteeti on võimalik paremaks muuta.” VÕTA JULGUS KOKKU JA KIRJUTA, SEST ABI ON OLEMAS. Tugigrupp ei ole seotud Eesti LGBT Ühinguga, kuid seda veavad meie partnerid, keda saame ka LGBT+ inimestele ja nende lähedastele soovitada.