Otsingu tulemused

Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre käis külas "Pere ja kodu" taskuhäälingus ning rääkis ühingu tegevusest, selgitas LGBT+ mõisteid, kummutas müüte soo- ja seksuaalsetest identiteetidest ja ühingu tegevusest ning andis nõu vanematele, kuidas LGBT+ last mõista ja toetada. Kuula siin!

Jätkame saatega kodustuudiost. Alustame lesbide päevast, mida tähistatakse 26. aprillil. Tegelikult tahtsime rohkem rääkida LGBT+ tähtpäevadest üleüldse, aga tundsime vajadust kommenteerida ka seda, kuidas Eesti suurimas ajalehes levitatakse andmetega ja emotsioonidega manipuleerivat LGBT-vaenulikku valeinfot. Lahe! Külas on meil nüüdseks juba legendaarne Heterokringel, õigemini seda Instagrami kontot pidav Anette Mäletjärv. Räägime Annetega sellest, kuidas ta juba noores eas aktivismi juurde jõudis, kuidas ta õpingud tema maailmavaadet kujundanud on, online ja offline aktivismidest ja loomulikult sarjast “The L Word”, millest ta ei suuda mitte rääkida. Lõpuks saame ta rääkima ka “RuPaul’s Drag Race’ist”, kuigi ta on ainult ühte osa näinud. Ootame ka Heterokringli ja Helgi Saldo uut IDA Radio saadet “Homokringel”, mis on eetris siis, kui IDA stuudio jälle lahti tehakse. Kuula kõiki meie saateid järele IDA Radio kodulehel või Spotifys. Järgmine saade on eetris 24. mail.

Kui oled LGBT+ noorena kogenud vaimset, füüsilist või seksuaalset vägivalda, siis kutsume sind meile oma lugu saatma. Oleme tänulikud iga kogemuse jagamise eest. Kasutame lugusid anonüümselt LGBT+ noorte kiusamise vastase kampaania jaoks. Selle raames loome kogemuskabineti (experience booth), kuhu tuleb video- ja heliinstallatsiooni kõrvale lugusid jutustavate esemete näitus. Kogume LGBT+ noortelt umbes 30 objekti, mis edastavad kogemusi anonüümselt. Need võivad olla pisiasjad, nagu taginööp ja võtmehoidja, või tekstiilist esemed, nagu T-särk või käekott, mis tähistavad sinu jaoks kiusamise kogemist või hoopiski aitavad sellega omal viisil toime tulla. Oleme tänulikud, kui oled nõus meiega mõnda enda lugu jutustavat eset jagama. Sinu ese võib saada osaks näitusest, mis tundlikul ja mõjusal viisil edastab keerulisi kogemusi neile, kellest kius varem kaarega mööda on käinud. Palun anna seda kirjas teada, kui sul on ese, mida saame näitusel kasutada. Kui soovid, tagastame selle sulle pärast kampaaniat. Suunavad küsimused oma loo rääkimiseks: Millal see sinuga juhtus? Kuidas see algas? Kas keegi nägi pealt? Kas keegi sekkus? Kas sul on kiusajaga pärast seda kontakti olnud? Mida tahaksid kiusajale öelda? Mida tahaksid öelda neile, kes teadsid, kuid ei sekkunud? Kas sul on mälestusega seoses mõni ese, mille oleksid nõus näituse raames meile saatma? Oleme väga tänulikud, kui seda teed. Kirjuta meile info@lgbt.ee või täida anonüümne vorm.

Edastasime justiitsministrile meie arvamuse seksuaalse enesemääramise eapiiri kohta. Siin on kiri täismahus. Lugupeetud Maris Lauri Täname, et kaasasite Eesti LGBT Ühingu eapiiri tõstmise teema arutelusse. Oleme võrdse kohtlemise võrgustikuga koostanud ÜRO inimõiguste korralise ülevaatuse raames variraporti, mis käsitleb ka seksuaalse enesemääramise eapiiri teemat ning soovitusi olukorra parandamiseks. LGBT Ühingu arvamus eapiiri teemal lähtub variraporti ettepanekutest ning teemaga vahetult kokkupuutuvate valdkondlike organisatsioonide seisukohtadest, kes kuuluvad võrdse kohtlemise võrgustikku (Lastekaitse Liit, Naiste Tugi- ja teabekeskus, Feministeerium). Meie täpsemad ettepanekud on: muuta karistusseadustikku selliselt, et vägistamise mõiste hõlmaks kõiki nõusolekuta seksuaalakte, nagu see on sätestatud Istanbuli konventsioonis; muuta perekonnaseadust selliselt, et minimaalne abiellumisiga oleks 18 aastat; kehtestada seksuaalse enesemääramise eapiiriks 16 eluaastat, v.a juhul, kui tegemist on võrreldavas vanuses partneritega või partnerite vanusevahe ei ole suurem kui mõistlik arv aastaid. Lugupidamisega Aili Kala Huvikaitseekspert Eesti LGBT Ühing

Perepäeva tähistatakse 15. mail üle maailma. See on võimalus juhtida tähelepanu perele kui ühiskonna alusele, perede mitmekesisusele ja nende tegelikkusele, rääkida peredele olulistel teemadel ning seejuures kaasata kõiki õpilasi, ärgitada nende seas arutelu ning luua turvalist keskkonda. Pered on erinevad nagu inimesedki, kuid mõned pered kipuvad oma omaduste tõttu maailmas nähtamatuks jääma. Kõiki kaasav perepäev võib olla esimene kord, kui mõni laps kuuleb koolis peredest nagu tema oma ja tunneb tänu sellele, et nii tema kui tema perekond on nähtav ja tunnustatud. Õpetaja saab juhtida ja toetada kõigile turvalist arutelu, kus hinnangute andmise asemel saavad õpilased arutleda perede olemuse ja nende väärtuse üle. Perepäeva kodulehelt www.perepaev.ee leiavad õpetajad ja teised huvilised õppematerjale igale kooliastmele, mis aitavad õpilastega erinevatest peredest rääkida. Teemadeks on näiteks erivajadused ja puuded, pagulaspered, erinevad peremudelid, allikateks raamatud, artiklid ja videod. Perepäeva üleskutsega on liitunud Võrdse kohtlemise võrgustik ehk Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT Ühing, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Pagulasabi, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Vegan Selts, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Lastekaitse Liit, Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ Oma Tuba ning lisaks ka Kiusamisvaba Kool, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Geikristlaste Kogu.

День семьи во всем мире отмечают 15 мая. Это возможность привлечь внимание к семье как основе общества, разнообразию семей и их реалиям, поговорить о важных для семей темах, а также привлечь школьников к обсуждению, создав для этого безопасную среду. Семьи такие же разные, как и люди, но некоторые семьи, как правило, остаются невидимыми для мира из-за своих характеристик. Инклюзивный семейный день может быть первым случаем, когда ребенок слышит в школе о таких семьях, как его, и чувствует себя вовлечённым и представленным. Учитель может вести и поддерживать безопасную дискуссию для всех, где вместо оценок ученики могут обсудить природу семей и их ценности. На сайте Дня семьи www.perepaev.ee учителя и другие заинтересованные могут найти учебные материалы для каждого уровня школы, с помощью которых можно рассказать ученикам о разных семьях. Темы включают особые потребности и инвалидность, семьи беженцев, различные модели семьи. Среди материалов есть книги, статьи и видео. Подписавшие организации: Эстонский центр по правам человека ЛГБТ-ассоциация Эстонии Союз ученических представительств Эстонии Союз молодёжных объединений Эстонии Школа без травли Союз защиты детей Эстонская палата людей с ограниченными возможностями Союз студенческих представительств Эстонии Эстонский совет помощи беженцам Эстонское веганское общество Oma Tuba Ассоциация гей-христиан Эстонии Женский центр информации и поддержки

Eesti LGBT+ ajalugude kohta on suhteliselt keeruline häid allikaid leida. Kogukonda saatnud tabu tõttu on LGBT+ inimesed läbi aegade üritanud end võimalikult nähtamatuna hoida. Seetõttu iseloomustab LGBT+ ajalugusid katkendlikkus. Viktoriini eesmärgiks on tuua esile erinevatest aegadest pärit kilde LGBT+ ajalugudest. Akronüümiga "LGBT+" märgin erinevatel aegadel elanud seksuaal- ja soovähemusi. Seda vaatamata sellele, et enamus neist ei olnud sellest akronüümist kuulnud ega kasutaks seda enda määratlemisel. Viktoriinil esitatud küsimuste vastuste allikad on võimalik saada kätte järgnevalt Google Docs'i lühendatud lingilt: https://tinyurl.com/y4ltgjcj Viktoriini näol ei ole tegemist teadmiste kontrolliga. Selle asemel soovin jagada põnevaid fakte LGBT+ ajalugudest, mille kohta huvilistel on võimalus ise edasi lugeda. Seetõttu soovitan igal juhul küsimuste vastuste allikate lehega tutvuda. Õigest vastused leiad viktoriini lõpust. Kui sul on Eesti LGBT+ inimesi, sündmusi või organisatsioone puudutavat informatsiooni (mälestused, trükised, kirjavahetus, tead huvitavate lugudega inimesi), esemeid (nt T-särk, käepael, foto, pilet jne), siis võta ühendust: lgbtajalugu@gmail.com. Aitäh kõigile, kes mind viktoriini valmimise juures aitasid: Tuuliki, Rebeka, Andreas, Sara, Vahur, Lilian, Laura, Keio. Aitäh Eva Martale ja Eesti LGBT Ühingule, kes pakkusid välja mõtte koostada Eesti LGBT+ ajalugude viktoriin. Päise kujundus: Laura B Kass. Taavi Koppel 1. Eesti esimesed seksuaal- ja soovähemuste organisatsioonid asutati 1990. aastatel. Eesti ja ühtlasi Baltikumi vanima LGBT+ organisatsiooni loomisest möödus 2020. aasta oktoobris 30. aastat. Mis oli selle organisatsiooni nimi? a)Eesti Gayliit b)Gendy c)Eesti Lesbiliit d)Eesti Vabameeste Vennaskond 2. Laialt on levinud ekslik arvamus, et homoseksuaalsus on iseseisvas Eestis alati legaalne olnud. Tegelikult on meestevahelised seksuaalsuhted lisaks nõukogude perioodile olnud kriminaliseeritud nii sõdadevahelises kui ka taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Millal võeti Eestis vastu seadusandlus, mis ei kriminaliseerinud enam meestevahelisi seksuaalsuhteid (seadus(ed) võis(id) jõustuda hiljem)? a) 1919 ja 1993 b) 1929 ja 1992 c)1935 ja 1991 d)1992 3. Väike-Maarja pastor Johann Engelhardt Bender (1645–1695) on oma kirikuraamatus üles täheldanud loo Reinust - end mehena esitlenust ja mehena käitunust, kes abiellus 1678. aastal talutüdruk Anuga. Tänaseid mõisteid kasutades võiks Reinu pidada üheks esimeseks teadaolevaks transsooliseks meheks Eesti territooriumil. Mis ametit pidas Rein? a) Kooliõpetaja b) Talupidaja c) Rätsepa d) Sulase 4. Nõukogude Eesti kirjanduses ei olnud just tavaline lesbiliste paaride kujutamine. Üheks selliseks teoseks oli aga 1979. aastal ilmunud romaan. Selles külastab peategelane Eba oma seeneretkel Koloogal sõbranna Inese tuttavaid – Jussi (Jutat) ja Tiinat – kes veedavad parasjagu aega oma suvemajas. Kes on kirjeldatud romaani autor? a) Lili Promet (1922-2007) b) Ellen Niit (1928-2016) c) Aino Pervik (s 1932) d) Mari Saat (s 1947) 5. Baltisaksa autori Elisar von Kupfferi (1872-1942) novelli “Tema armastuse mõistatus” (1901) peetakse üheks esimeseks saksakeelse geikirjanduse näiteks. Novelli tegevus toimub sajandivahetuse paiku ühes Põhja-Eesti mõisas. Mis mõisas aga veetis Kupffer oma lapsepõlve? a) Palmse b) Kolga c) Saha d) Jootme 6. Vabadussõja Rahvaväkke rindesõdurina naisi esialgu ei võetud. Sellele vaatamata said kaks naist - Salme Bergmann (1896-1979) ja Anna Vares (1901-1987) - Vabadusristi. Kui esimene võeti sõjaväkke sanitarina, siis teine maskeeris end meheks ja võttis sõjast osa kerge ratsaväelasena. Mis nime all osales Anna Vares Vabadussõjas? a) Jaan Tuvi b) Konstantin Kotkas c) Mihkel Kukk d) Peeter Ronk 7. 1993. aasta aprillis avati Eesti Lesbiliidu eestvedamisel Tallinnas Vase tänaval naistele suunatud lesbibaar - Pika Kelder. Tegemist oli esimese avaliku LGBT+ kogukonnale mõeldud baariga. Kui kaua Pika Kelder tegutses? a) 3 kuud b) 7 kuud c) 11 kuud d) 3 aastat 8. Kellele kuuluvad järgmised read kahest karja hoidvast mehest - Alost ja Jaagust: „[...] Liblikas küll imeb/ Heina selget kastet,/ Mesilane lendab/ Pajuurbe vastu,/ Mina aga lendan/ Alo palge vastu/ Suukest otsimai/ Roosiallikasta. [...] Linnukene magab/ Oma pesa seessa./ Mina aga magan/ Oma Alo süles. —/ Nõnda armas Alo,/ Olen mina õnnis,/ Sest mu Alokene/ Armastab mind ikka.”? a) Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) b) Marie Under (1904-1980) c) Gustav Suits (1883-1956) d Juhan Liiv (1864-1913) 9. Üheks esimeseks teadaolevaks Eesti territooriumil elanud inimeseks, keda tänaseid mõisteid kasutades saaks nimetada intersooliseks, oli 1661. aastal Rae mõisas Vaskjala külas sündinud Raudsepa Jürgeni poeg Jaan. Miks tekkis kirikuraamatus tüdrukuks märgitud Jaanil vajadus oma sugu juriidiliselt korrigeerida? a) Ta soovis sõjaväkke minna b) Ta soovis kõrgemat haridust omandada c) Ta soovis saatjata Rootsi sõita d) Ta soovis naisega abielluda 10. Teadupärast asutati Eesti LGBT Ühing 2008. aastal nimega Eesti Gei Noored. Kes oli organisatsiooni esimene juht? a) Maret Ney b) Helen Talalaev c) Ilke Jaspers d) Hanna Kannelmäe 11. Homoseksuaalsetest inimestest hakati eesti ajakirjanduses esmakordselt kõnelema 20. sajandi alguses. Mis ajendas ajakirjanike antud teemal kirjutama? a) Oscar Wilde kohtuprotsess b) Elisar von Kupfferi novelli ilmumine c) Eulenburgi skandaal d) Magnus Hirschfeldi loengud Tallinnas ja Tartus 12. Transsoolistel naistele ei ole täna võimalik Eestis vagionoplastika ehk vagiina konstrueerimise operatsiooni teha. Samas on taasiseseisvunud Eestis seda operatsiooni varasemalt tehtud. Millal alustati vagionoplastikaga Eestis? a) 1991 b) 1993 c) 1997 d) 2002 13. End eesti esimeseks lesbikunstnikuks kuulutanud Anna-Stina Treumund (1982-2017) oli mitmekülgne kunstnik, feminist, aktivist. Oma loomingus pühendus ta naiste, eelkõige lesbiliste naiste ajalukku jäädvustamisele. Mis on all kujutatud 2009. aastast pärit teose nimi? a) Harjutus minu pulmadeks b) Hea küll siis, Jane, kutsuge kogu oma fantaasia appi ja kujutlege, et te pole enam hästikasvatatud ja tagasihoidlik tütarlaps, vaid ohjeldamatu noormees, kellele juba lapseeast peale vaba voli on antud c) Sina, mina ja kõik, keda me ei tea d) Drag 14. Meestevahelised seksuaalsuhted on Eesti territooriumil olnud pikalt kriminaalkorras karistatavad. Millal toimus teadaolevalt esimene ja viimane kohtuprotsess, mille eesmärgiks oli taolistes suhetes kahtlustatavaid karistada? a) 1666 ja 1982 b) 1710 ja 1990 c) 1850 ja 1988 d) 1899 ja 1985 15. Balti kartograaf Ludwig August Mellin (1754–1835) kirjutas 1780. või 1790. aastatel toimunud loo nimetust Jelgavast pärit orvust, kes nähes, et mehena on lihtsam elus edasi jõuda kui naisena, otsustas hakata mehena elama. Ta rändas ühte Liivimaa linna, kus tal avanes võimalus abielluda raseda teenijatürdukuga ja tolle lapsele isaks olla. Abikaasad elasid platooniliselt koos, kuni naine jättis orvu maha ja varastas oma abikaasa paljaks. Mis linnas ülalkirjeldatud tegevus toimus? a) Viljandis b) Tallinnas c) Pärnus d) Tartus 16. Üheks tuntumaks eesti päritolu teadlaseks on Svante Pääbo (s 1955), kelle töö on mänginud suurt rolli paleogenoomika teadussuuna tekkele. 2007. aastal valis ajakiri Time ta maailma aasta saja mõjukama inimese hulka. Millise inimlase genoomi on Pääbo uurinud? a) Homo erectus ehk püstine inimene b) Homo habilis ehk osav inimene c) Homo sapiens ehk tark inimene d) Homo neanderthalensis ehk neandertali inimene 17. Millise sõnaga EI kutsutud 1920. ja 1930. aastate ajakirjanduses inimesi, keda tänase arusaama järgi võiks pidada LGBT+ inimesteks? a) Kväär b) Meesnaine c) Poisitar d) Naispoiss 18. Kroonik Dionysius Fabricius on Liivi sõjas olulist rolli mänginud hertsog Magnuse (1540-1583) kohta kasutanud mõistet, mida tänast sõnavara kasutades võiks tõlgendada biseksuaalsusena. Mitmed Magnuse kaasaegsed kriitikud ja poliitilised vastased süüdistasid hertsogit samast soost isiku(te)ga seksuaalses läbikäimises. Milles hertsog Magnust EI süüdistatud? a) Alkoholismis b) Liiderlikkuses c) Oma isa, Taani kuninga Christian III surmas d) Esimese öö õiguse kuritarvitamises Õiged vastused: 1. c) 2. b) 3. c) 4. c) 5. d) 6. d) 7. b) 8. a) 9. d) 10. c) 11. c) ja d) 12. b) 13. d) 14. c) 15. c) 16. d) 17. a) 18. c)

Alaealisena seksuaalset väärkohtlemist kogenud täiskasvanute tugigrupiga on oodatud liituma kõik, kes tuge ja abi soovivad. Kui pead tugigrupi tööd oluliseks, saad seda toetada annetusega. 2019. aasta augustis loodi Eestis esimene tugigrupp lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud täiskasvanutele. Gruppi juhtisid psühholoog Evelin Kala ja seksuoloog Rita Holm. Tugigrupp on mõeldud inimestele, kes kogesid seksuaalvägivalda enne 18-aastaseks saamist ja on nüüdseks saanud täisealiseks. Pärast ”Pealtnägija” osa, milles tugigrupi liige Kadri rääkis avameelselt enda loo, ja pärast Eesti Ekspressis ilmunud arvamuslugu intsestist pöördus korraldajate poole 70(!) inimest sooviga tulla tugigruppi. Paljud nendest rääkisid lapsepõlves kogetud väärkohtlemisest esimest korda elus, sest süü- ja häbitunne olid seda takistanud. Tänaseks tegutseb Tallinnas neli gruppi, nendest üks on venekeelne. Tartus tegutseb kaks gruppi ja Paides üks. Osalejaid on kokku 81. Tugigrupid kogunevad kord kuus ja neid juhivad kaks grupijuhti, kes on saanud vastava ettevalmistuse. Kõik grupijuhid on oma ala spetsialistid ning teevad oma tööd südamega. Grupid ei ole teraapiagrupid, kuid soovi korral aitavad korraldajad leida ka head terapeuti. Tugigrupp on ideeliselt, sooliselt ja usuliselt vaba. Gruppides osalevad eri soost ja seksuaalse identiteediga inimesed, sh naised, mehed, cis- ja transsoolised, hetero- ja homoseksuaalsed ning queer inimesed. Kogunemistel räägitu on täiesti salastatud, seda ei jagata kõrvalistele isikutele. Grupis võib osaleda ka varjunime all. Grupis osalejate andmeid ei avalikustata. Grupis järgitakse hea käitumise reegleid ja austatakse inimeste usulist ja kultuuritausta. Alates 2021. aasta algusest tegutsevad tugigrupid iseseisvalt mittetulundusühingu MTÜ EESTI SV TUGIGRUPID all. Grupis osalemine on osalejatele tasuta. Korraldajad on tänulikud kõigile, kes soovivad neid toetada. Annetatud raha kasutavad nad grupijuhtideks olevate psühholoogide ja spetsialistide töö eest tasumiseks. Annetuse saad teha: MTÜ EESTI SV TUGIGRUPID EE631010220290532226 Kui soovid grupiga liituda, kirjuta meiliaadressil tugigrupp555@gmail.com. „Unustada ei ole võimalik, aga oma elukvaliteeti on võimalik paremaks muuta.” VÕTA JULGUS KOKKU JA KIRJUTA, SEST ABI ON OLEMAS. Tugigrupp ei ole seotud Eesti LGBT Ühinguga, kuid seda veavad meie partnerid, keda saame ka LGBT+ inimestele ja nende lähedastele soovitada.

See osa tuli natuke pidulikum, sest Kristiinal on sünnipäev! Tegelikult on ta sünnipäev küll saate eetrisoleku, mitte salvestamise päeval, aga see ei tähenda, et Eva Marta talle laulda ei võiks. Jutt läks siiski kiiresti tavaelu rööbastele tagasi ning rääkisime kodusest tööst ja elust, kui tiksub juba teine koroona-aasta. Külas oli meil Eesti Seksuaaltervise Liidu koolitaja Kristina Birk-Vellemaa, kelle kutsusime saatesse, ajendatuna viimase aja avalikest aruteludest alaealiste ja täiskasvanute suhete teemal. Kristina rääkis, kuidas kujuneb seksuaalsus, kuidas, kellele ja millal sellest rääkida, mis vahe on seksil ja seksuaalsusel ning sellest, mis võiks avalikus arutelus teisiti olla. Rohkem infot leiad lehelt www.seksuaaltervis.ee. Saate lõpus sai kuulaja küsimuse au endale sünnipäeva puhul Kristiina. Teda huvitas, kuidas läks Eva Martal Barbara Lehtna lavastuses “Kuuluvusharjutused”, kus ta üha uuesti ja uuesti jutustas võõrastele läbi telefoni oma traumaatilisest kogemusest Pärnus, kui EKRE liikmed sõimu saatel ühingu üritusele tungisid. Vahetult pärast seda juhtumit kirjutas Eva Marta oma tunnetest ka meie kodulehel, nüüd aga on lavastus pakkunud talle omamoodi paranemist. Kõiki “Argieluvõrdsuse” osasid saad kuulata nii IDA raadio kodulehel kui ka Spotifys. Järgmine saade on plaanide järgi eetris 26. aprillil.

Märtsikuusse mahub meil lausa kaks “Argieluvõrdsuse” saadet. Esimene neist oli üsna ebatavaline, sest salvestasime seda kodus Zoomis, kuna IDA Raadio putka on teadagi miks ajutiselt kinni. Sellegipoolest ei jäänud midagi arutamata, mis südamel oli. Külas oli meil Aet Kuusik Feministeeriumist - queer, feminist, keeletoimetaja. Vestlesime temaga muu hulgas keelest kui poliitilisest vahendist, LGBT+ sõnaloomest ja keeletoimetajate kuvandist. Saime teada, kas on üldse võimalik valesti rääkida või kirjutada, ja mõtisklesime, miks lammas loll on. Lisaks rääkisime vikerkaarekangelastest ehk inimestest, kellele maikuus anname tänu ja auhinna selle eest, et nad on LGBT+ inimeste elu edendanud. Võitjad valime rahva esitatud kandidaatide seast, nii et kui sa pole seda veel teinud, siis anna meile teada, kes seda tunnustust väärib! Rõõmustasime ka selle üle, et meie huvikaitseekspert Aili teeb varsti ettekande ÜROs, mille põhjal esitavad ÜRO inimõiguste nõukogu liikmed Eestile küsimusi ja Eesti valitsus peab selgitama, kas ja mida on siin inimõiguste edendamiseks tehtud või miks ei ole midagi tehtud. Lõpuks vastasime kuulaja küsimusele ja mõtisklesime LGBT+ ajalugude nähtavuse ja nähtamatuse üle. Kõiki “Argieluvõrdsuse” osasid saad kuulata nii IDA raadio kodulehel kui ka Spotifys. Järgmine saade on plaanide järgi eetris 29. märtsil.

Eesti LGBT Ühing on olemas selleks, et midagi paremaks teha. Kui LGBT+ inimeste elu oleks parimas korras, poleks selle praegusel kujul ka ühingut vaja. Aga vajadus on alati olnud ilmselge ning viimasel ajal, eriti viimastel aastatel, on vajadus muutunud aina selgemaks ja teravamaks. Vaenu kasv ja vägivald pole muutnud mitte ainult meie tööd, vaid on mõjutanud ka teid, meie toetajaid, kes te olete oma meelt avaldanud nii sõnavõttude, üritustel osalemise kui ka ühingule annetamisega. Just viimase eest tahame teid praegu tänada. Viimasel ajal on aset leidnud mitu sündmust, mis on teinud haiget kas ühingule, LGBT+ inimestele, sealhulgas noortele, või kõigile, kes hoolivad õiglasest ja turvalisest ühiskonnast, ning igale sellisele sündmusele on järgnenud teie toetusavaldus annetuste kujul. Meie toetajate ring on kasvanud iga kord, kui vaen on pead tõstnud. SAPTKi laimukampaania, EKRE ministri käsk meie rahastus lõpetada, teise ministri avalik vastumeelsus geide suhtes - see kõik oli hirmus, aga te tulite appi ja panustasite kindlameelselt tulevikku, milles igaüks end oma kodus turvaliselt tunneb. Teie annetused on kasvanud iga sellise sündmusega ning te olete meiega jäänud ka siis, kui koroonaviiruse levik ja majanduskriis on kõigi elu ebakindlamaks muutnud. Eelmisel aastal saime igal kuul umbes 1300€ annetusi, mille oleme suunanud meie juristi palgafondi, kes nõustab ja toetab LGBT+ inimesi ja nende lähedasi juriidilistes küsimustes, aitab koostada ja esitada taotlusi, konsulteerib vajalike ametitega ning teeb koostööd valdkonna organisatsioonide ja asutustega. Tema aitab neid, kes üritavad kooseluseadust ümbritsevas juriidilises rägastikus selgust leida, neid, kes soovivad juriidiliselt ebaõiglases olukorras oma soole tunnustust ja uusi dokumente saada, ning neid, kes on bürokraatia hammasrataste vahele jäänud. Oktoobris ületasite aga juba niigi suure panuse: annetused tõusid pea 5000 euroni! Paljusid teist motiveeris annetama lähenev abieluteemaline rahvahääletus ja valitsuse vaenulikkus. Aga seda valitsust enam pole ja ka rahvahääletus jääb ära! See tähendab, et me ei pea kogu oma energiat ja ressurssi enam sellesse panema, vaid saame teha oma igapäevatööd, mida on üksjagu. Teie annetusi kasutame kõige laiemas mõttes teavitustööks: korraldame koolitusi haridus- ja meditsiinivaldkonna spetsialistidele, loome õppematerjale koolidele, korraldame kampaania LGBT+ õpilaste olukorrast koolis, tõlgime materjale vene ja inglise keelde ning kavandame uuringuid, et oma tööd aina mõjusamalt teha. Suurt rõhku paneme just haridusteemale, sest meie LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring näitas, kui paljud LGBT+ noored koolis vaenu ja vägivalda kogevad. Suuremas plaanis algab ka mõistmine ja üksteise väärtustamine haridusest. Kui panustame sellesse, loome ka helgemat, võrdsemat ja turvalisemat tulevikku. Kõike seda saame teha tänu 376 eraisikust ja viiele juriidilisest isikust annetajale, kellest vastavalt 122 ja üks on ka püsiannetajad. Eelmisel aastal otsustas lisaks veel 71 inimest anda tuludeklaratsiooni hooajal oma tagastatava tulu annetusena meile. Teist korda osalesime detsembris ka annetamistalgutel, mille puhul saime tavaannetustele lisaks veel umbes 120 annetust üle 5000€ väärtuses. Head annetajad, täname teid südamest, et usaldate meid, et usute meie nägemusse ja loote koos meiega ilusat Eestit!

Me kõik soovime kuhugi kuuluda ja olla osa meile olulistest gruppidest. Ka koolilaps tahab tunda, et ta kuulub kooliperre, et ta on osake tervikust. Sama kogevad teiste hulgas ka LGBT+ noored, kuid kui õpetajad ei käsitle tunnis teemasid terviklikult ja ei aruta ka LGBT+ inimesi puudutavaid küsimusi, siis need noored ei tunne, et nad on tõesti osa kooliperest. Neil lastel, kes kuuluvust ei koge, võib kujuneda negatiivne minapilt, mis võib omakorda takistada hariduse omandamist ja võimete realiseerimist. Kannatavad koolis käimine, hinded, edasiõppimine, vaimne tervis. Ka Eesti LGBT Ühingu korraldatud Eesti esimene ja tänaseni ainus LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring kinnitab, et LGBT+ õpilase kuuluvustunne on tugevalt seotud tema hariduse kvaliteedi ja eduka tulevikuga. Õpetaja mängib lapse elus suurt rolli, eriti siis, kui ta räägib lapsele olulistest teemadest, mida keegi teine ei taha või ei julge puudutada. LGBT+ inimesi puudutavad küsimused on paraku just sellised, mida paljud täiskasvanud oluliseks ei pea. Seda enam vajavad noored infot, ka õpetajalt. Seejuures ei ole oluline, kui palju õpetaja LGBT+ teemat ise alustuseks tunneb. Tähtis on see, kas ta on valmis juurde õppima, uusi vaatenurki avastama ja erinevaid kogemusi austama. Mida silmas pidada, kui käsitled klassis LGBT+ teemat LGBT+ teemadest rääkimine ei ole mitte sallimise, vaid empaatia küsimus. See eeldab võimet mõista, et maailm on mitmekesine ning selles on palju erinevaid inimesi oma lugudega. Kuula. Mida rohkem õpilased räägivad, seda rohkem saad sina teada, mida nad teavad või usuvad LGBT+ inimeste kohta. Nii saad teada, kuidas aidata neil LGBT+ inimesi mõista. Aita õpilastel näha ajalugu nii, nagu see tegelikult on. LGBT+ inimesed on ühiskonnas alati olemas olnud. Näiteid saab tuua mütoloogiast, religioonist, maailma vanimate rahvaste ajaloost, ajalooliste kuulsuste seast ja mujalt. Õpilased mõistavad paremini teema terviklikkust, kui nad näevad, et LGBT+ inimesed on alati olnud mitmekülgsed ühiskonna liikmed, kelle kohta on rohkem öelda, kui vaid see, et neil oli LGBT+ identiteet. LGBT+ teema avamiseks kombineeri erinevaid meetodeid, nagu avalikud arutelud klassis, rühmatööd ja individuaalsed klassi- või kodutööd. Avalik arutelu klassis aitab õpilastel mõista, et õpetaja suhtumine on toetav ning mure korral saab tema poole pöörduda. Individuaalsed ülesanded aitavad mõtteid avaldada ka neil õpilastel, kes ei julge LGBT+ teemadel klassis kaasa rääkida. LGBT+ teemadest rääkimiseks kaasa eeltöösse teisi õpetajaid ja koolitöötajaid. Ühine ettevalmistamine aitab teil teineteist paremini toetada ja tunda end kindlamalt, kui lapsevanemad, kolleegid või õpilased halvasti reageerivad või keerulisemaid küsimusi esitavad. Arvesta, et kõik õpilased ei mõista LGBT+ teemasid ühtemoodi. Tutvu teemaga, vajadusel kaasa valdkonna eksperte, kutsu rääkima LGBT+ inimesi, ole valmis avatult selgitama LGBT+ teemat ja selle käsitlemise olulisust koolis. Toeta õpilaste arutelu ja uudishimu. Jälgi, et vestluse käigus saavad õpilased arvamust avaldada, et keegi ei solva ega ründa. Aita õpilastel mõista fakte ja olla allikakriitiline ning selgita, et teadus ja arusaamad on läbi aja suuresti muutunud ja arenenud. Seejuures väljenda selgelt oma toetust LGBT+ teemadele, et arutelu oleks turvaline. LGBT+ teemadest rääkimine ei tohi olla eraldi tunni teema, vaid see peab olema integreeritud teistesse teemadesse. Nagu eluski: LGBT+ inimesed on osa ühiskonnast, iga päev meie kõrval, ühiste inimlike murede ja rõõmudega. Teema eraldi arutlemine võib kinnistada õpilastes mõtet, et tegemist on millegi ebatavalisega kuskil eemal igapäevaelust. Kuidas integreerida LGBT+ teemasid erinevates ainetundides 15. mai on rahvusvaheline perepäev. See on hea võimalus rääkida lastega erinevatest peredest. Prindi välja erinevad perepildid (sh LGBT+ pere) ning arutage koos perede erinevusi. Arutelu võiks näidata, et oluline pole mitte pere koosseis, vaid koosolemise tunne. Selline arutelu kaasab palju erinevaid peresid (üksikvanemad, ema-isa pered, LGBT+ pered, lahutatud vanematega perekonnad, erineva etnilise taustaga pered, vanaemad ja vanaisad, kes kasvatavad lapselapsi, erivajadusega pereliikmed jne) ning aitab lastel mõista, mis teeb perekonnast perekonna. 10. detsember on rahvusvaheline inimõiguste päev. Sel päeval saab rääkida inimõigustest läbi erinevate kogukondade: erivajadusega inimesed, LGBT+ inimesed, erineva emakeelega inimesed, erineva religiooniga inimesed jne. Arutage, mis on inimõigused, kui palju me ise igapäevaselt nende õigustega kokku puutume, kuidas nende õiguste puudumine võiks meie igapäeva mõjutada, millised õigused on erinevatel gruppidel meie riigis puudu, kuidas see neid tegelikult mõjutab ning kuidas saaks olukorda parandada. Ka ajalugu saab käsitleda LGBT+ perspektiivist: tegelased eri kultuuride mütoloogiast, keda seostatakse LGBT+ inimestega; rahvad ja kultuurid, kes on tunnustanud või tunnustavad tänagi LGBT+ identiteediga inimesi (two-spirit inimesed Ameerika põlisrahvaste seas, hijrad Aasias jpt). Ajalugu pakub märgilisi sündmusi, mis on parandanud eri ühiskonnagruppide õigusi: naiste õigus hääletada, samast soost partnerite võimalus oma kooselu registreerida, homoseksuaalsuse dekriminaliseerimine, erivajadustega inimeste õigus riigi toetusele jne. Paljudest neist saavutustest räägivad filmid, artiklid, raamatud, mida saab õpilastega uurida ja arutada, keskendudes ühisosale – õigused ja nende mõju inimese igapäevaelule. Ajaloos ja kirjanduses käsitletavad suurkujud on need, kelle puhul võiks alati ka välja tuua nende erinevaid identiteete – seksuaalsus, sugu, erivajadus, etniline taust, perekond, religioon jne. Kuna inimene kipub ette kujutama seda, mis on tuttav, siis nii mõnigi võib oma üllatuseks avastada, et mõni ajalooline kuulsus ei näinud välja ega elanud nii, nagu me oletame. Armastus ja suhted on paljude noorte elus tähtsal kohal, mistõttu on oluline rääkida ka nendest teemadest ausalt ja avatult, et iga noor, sealhulgas LGBT+ noored, tunneks, et nende tunded on tavalised ja inimlikud. Sa ei pea LGBT+ teemadest kohe kõike teadma ega teadma, kuidas neid muretult tundi põimida. Kui soovid abi, võid pöörduda Eesti LGBT Ühingu poole. Ühingus töötavad haridusvaldkonna spetsialistid, kellel on pikk koolis ja lasteaias õpetamise ning õppematerjalide ja tunnikavade loomise kogemus. Koos sinuga saavad nad koostada just sinule sobiva tunnikava. Kui LGBT+ noored puutuvad koolis kokku toetavate õpetajate ja koolitöötajatega ning kui tundides käsitletakse LGBT+ temaasid positiivses võtmes, siis on õpilaskond suurema tõenäosusega LGBT+ õpilaste osas aktsepteerivam ning LGBT+ noored tunnevad ennast turvalisemalt ja rohkem kooliperre kuuluvana, õpivad paremini ning on paremate vaimse tervise näitajatega. Eesti LGBT Ühingu koolikeskkonna uuringust tuleb välja näiteks see, et LGBT+ õpilastel, kellel on rohkem toetavaid õpetajaid ja koolitöötajaid, esinesid ka kõrgemad enesehinnangu näitajad (57% vs 38%) ja madalamad depressiooni näitajad (38% vs 56%). Halvema ja parema näitaja määras see, kas õpilane tundis oma koolis vastavalt kuni viit või vähemalt kuut toetavat täiskasvanut. Kõigest üks õpetaja võib muuta noore elu. Kasutatud allikad: Eesti LGBT+ õpilaste kolikeskkonna uuring 2018; Talking To Students About Homosexuality Kristel Rannaääre, õpetaja ja Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Artikkel ilmus algselt Kiusamisvaba Kooli kodulehel.