Let’s celebrate the Day of Families and say hello with #tereminuperelt (“hello from my family”)! 15 May is the International Day of Families. It was created by the UN in 1993 as a platform to talk about the different families of the world and the topics that are important to families. But even without this, it’s still nice to celebrate Family Day! This year, several organizations in Estonia invite you to celebrate the day with us. How, you might ask? Thinking about our own families: who it is, what it means to us, how the bunch got together. There are no wrong answers. Talking with our families about families that are different from ours, but might, nevertheless, have some surprising traits in common. Sharing the stories and the faces of our families and inviting others to join in. For example, on social media, you can add #tereminuperelt or #perepäev (family day) to your posts. You can also celebrate the Day of Families at school. In fact, the Equal Treatment Network, along with the anti-bullying organization Kiusamisvaba Kool, the Estonian Refugee Council, and the Gay Christians Association have reached out to schools in Estonia, inviting them to celebrate this day and thus create a supportive and safe environment for all children to talk about their families. Let’s spend a nice family day and say hello to the world! Here at the Estonian LGBT Association, we are going to celebrate the Day of Families with a contest! We invite all LGBT+ people and their families to get creative and send in their work by 14 May. Three lucky winners chosen at random will receive a rainbow goodie bag! Read more about it here. Check out the Day of Families event and the contest on Facebook.

Давайте отметим день семьи и скажем #tereminuperelt (привет от нашей семьи)! 15 мая - Международный день семьи. Он был создан ООН в 1993 году для обсуждения разных семей, а также и вопросов, важных для семей во всем мире. Но можно и просто отметить День семьи! В этом году различные организации Эстонии приглашают всех на празднование Дня семьи. Как это можно сделать? Подумаем о своей семье: кто в нее входит, что это для нас значит, как семья создалась. Здесь нет неправильных ответов. Поговорим в нашей семье о других семьях, которые могут чем-то отличаться от нас. Возможно, мы также обнаружим неожиданные общие черты. Поделимся историями и лицами наших семей и пригласим других присоединиться. Например, в социальных сетях вы можете добавить к своему посту хештег #tereminuperelt или #perepäev. День семьи также можно отметить в школе. Сеть равного обращения вместе с некоммерческими организациями «Школа без травли» (Kiusamisvaba Kool), «Помощь беженцам в Эстонии» (Eesti Pagulasabi) и Ассоциация гей-христиан Эстонии отправили в школы обращение с предложением предоставить возможность всем ученикам поговорить об их семье в благоприятной и безопасной обстановке. Давайте проведем отличный семейный день и скажем привет всему миру! И, чтобы было совсем по-особенному, – ЛГБТ-ассоциация Эстонии объявляет творческий конкурс. Призываем к участию всех представителей ЛГБТ+ и членов их семей! Оценивать работы мы не станем — колесо фортуны само выберет трех счастливчиков, которые получат от ЛГБТ-ассоциации Эстонии по полному пакету всяких радужных безделушек. Срок подачи работ – 14 мая. Узнайте больше о конкурсе здесь. День семьи в Фейсбуке.

15. mai on rahvusvaheline perepäev. Selle kutsus ellu ÜRO 1993. aastal, et rääkida maailma eri peredest ning teemadest, mis peredele olulised on. Aga ka ilma selleta on ju tore perepäeva tähistada! Tänavu kutsuvad erinevad Eesti organisatsioonid ka meie inimesi perepäeva tähistama. Kuidas seda teha? Mõtleme enda pere peale: kes see on, mida see meile tähendab, kuidas see kamp tekkinud on. Valesid vastuseid siin pole. Räägime enda pere keskis teistest peredest, kes meist millegi poolest erineda võivad, kuid ehk leiame ka ootamatuid ühisjooni. Jagame enda perede lugusid ja nägusid ning kutsume teisigi kaasa. Näiteks sotsiaalmeedias saad enda postitustele lisada tervituse #tereminuperelt ja ka #perepäev. Perepäeva saab ka koolis tähistada. Sel puhul on koolidele üleskutse teinud Võrdse kohtlemise võrgustik koos Kiusamisvaba Kooli, Eesti Pagulasabi ja Geikristlaste Koguga, et kõigil lastel oleks võimalik toetavas ja turvalises õhkkonnas oma peredest rääkida. Võtame perega ja perele ühe hea päeva ja ütleme maailmale #tereminuperelt ! Meie tähistame perepäeva lisaks ka loovkonkurssiga! Ootame osalema kõiki LGBT+ inimesi ja nende peresid. Võitjaid me ei vali, küll aga valib loosiratas kolm õnnelikku, kes saavad osalemise eest vikerkaarelise meenekoti. Konkursi tähtaeg on 14. mai. Loe lähemalt siin. Perepäeva ja loovkonkursi leiad ka Facebookis.

If I was to define a family with my own words, I would say it’s a deep relationship between a pair or a group of people who share something — anything from a bloodline to an identity or a goal — that is based on a mutual trust in that particular something. If that sounds too vague then that’s because I believe in all kinds of families. Both those we can’t pick and the ones we do choose for ourselves. I believe in them as necessary support systems that help us grow and feel connected. I have had more luck than most and I’ve been a part of many families in my life. Yet if I’m completely honest, for some reason I never felt like I belonged to any of them until I had to face a crisis. I was brought into this world by two cis-het 19-year olds who both survived abusive childhoods. They in turn provided me with everything I needed and more all throughout my life, even when they didn’t understand what I was going through or didn’t know how to support me emotionally. In other words, they tried to be a family despite the things that built barriers between their world and mine. Not everyone gets the privilege to experience this. As queers we are often misunderstood by the families we are born into. It is a disconnect that can require a world of patience from both the caretakers and the child, and may be a life-long struggle without a conclusion. Sometimes the people we look to for support are not able to deal with our realities. In worst cases, instead of acceptance and celebration, they disown, abuse or murder us. This is why the families we can create and choose for ourselves hold so much meaning to the LGBTQAI+ community. We can hope these chosen families understand a core part of our identity, and make us feel like we belong somewhere. Like we have someone or something to turn to, not just in pain, but also in celebration. When speaking about what I do I am wary of calling myself a “drag queen”, because it’s mostly just random gender play without any royal aspirations. For all intents and purposes, I will accept the term. Drag queens are traditionally born at costume parties on birthdays and Halloweens, but also a variety of Pride events. While my gender troubles and exhibitionism go way back, the first time I did drag in a public setting as an adult, was also while working in a bar during Pride. At it’s core, drag as a queer art form is very much a revolt. An empowered exploration and defiance — or affirmation — of one’s sex and gender. For those who take drag more seriously, there are usually drag mothers or fathers who guide new queens through the process of becoming. For me it was never just one person I could single out as a drag mother. I do very much have a single drag parent (their preferred gender-neutral title) who has been my crutch since day one, forever judging my make up and hairline. And I do belong to a house — the House of Common — with an elderly cis gay man who has never done drag and just occasionally indulges in my meltdowns as sort of an older brother. But in the end of the day, it has always been a much larger community experience for me. Whether it's asking to borrow heels from other queens, friends booking my amateur DJ sets or me sending catalogues of dressing room selfies to unsuspecting straight girls, it's the most wonderful experience to share my insanity. I didn't choose all of them and not all of them chose me, but those are the people who make me feel loved, supported and connected. Like a family.

Äsja ilmus Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) teine, seni maailma suurim LGBTI inimeste olukorra uuring, mis loob ülevaate diskrimineerimisest, vaenust ja turvalisusest. Uuring hõlmab 27 Euroopa Liidu liikmesriiki, samuti Ühendkuningriiki, Serbiat ja Põhja-Makedooniat. Esimest korda sisaldab uuring ka intersooliste inimeste ning 15–17-aastaste LGBTI-noorte kogemusi. FRA nendib, et Euroopa keskmiste näitajate taga peituvad suured riikidevahelised erinevused. Samuti ilmnevad erinevused LGB ning trans- ja intersooliste inimeste kogemuste vahel. Miks see uuring oluline on ning mida see Eesti kohta ja Eestile ütleb, rääkis Eesti LGBT Ühingu huvikaitseekspert ja jurist Aili Kala. Küsis ühingu kommunikatsioonijuht Kristiina Raud. See on Euroopa suurim LGBTI inimeste olukorra uuring. Andmeid kogutakse selleks, et leida probleemkohad ja selle põhjal olukorda parandada. Mida tuleb teha, et ka Eestis neist andmetest kasu oleks? Uuringu tulemused on vajalikud nii LGBT+ inimestega tegelevatele organisatsioonidele kui ka valitsusele ja riigiasutustele. Kuna uuring kajastab LGBTI inimeste kogemusi ka Eestis, siis näiteks ühing saab täiendava sisendi meie teenuste vajalikkuse ja huvikaitsetegevuse suundade osas. Valitsusasutused saavad analüüsida loodavaid ja olemasolevaid poliitikaid ning õigusakte LGBTI inimeste perspektiivist, et seejärel neid täiendada ning muuta. Mida ütlevad uuringu tulemused Eesti kohta? Millised on kõige teravamad probleemid? Kas sinu töökogemus kinnitab seda? Võrreldes Euroopa Põhiõiguste Ameti eelmise, 2012. aastal läbiviidud uuringuga, on tulemused mõnevõrra paranenud. Siiski jätkuvalt eelistatakse olla oma identiteedi osas diskreetsed, mis võib tuleneda sellest, et pea pooled vastanutest on kogenud ahistamist ja iga kümnes sattunud viimase viie aasta jooksul füüsilise või seksuaalse rünnaku ohvriks. Enim kogesid diskrimineerimist transsoolise identiteediga inimesed, eelkõige sellistes avalikes kohtades, kus on olnud vajalik tuvastada isikusamasust: tööotsingutel, poes, koolis jm. Need tulemused kinnitavad ka minu töökogemust ning kahjuks, nagu näitavad uuringu tulemused, jõuavad vähesed juhtumid ka meie ühinguni. Oleme alati teadlikud olnud sellest, et paljud inimesed ei soovi erinevatel põhjustel institutsioone juhtumitest teavitada, kuid meil polnud aimugi, et teavitamata võib jääda lausa 95% juhtumitest. See on meie jaoks väärtuslik info, mis aitab meil analüüsida, mida saaksime selle olukorra parandamiseks ette võtta. Millised on peamised faktorid, mis LGBT+ inimeste elu Eestis nii positiivselt kui negatiivselt mõjutavad? Negatiivselt mõjutab LGBT+ inimeste elu valitsuseliikmete hirmuõhkkonda loov tegevus viimase aasta jooksul. Lisaks, kuna diskrimineerimise kõrvaldamise ja võrdse kohtlemise alaseid seaduseid ega poliitikaid ei ole juba aastaid vastu võetud ega muudetud, tekitab see olukord inimestes ebakindlust praeguse elu ja tuleviku ees. Positiivsemal noodil on Eesti elanike suhtumine LGBT+ inimestesse ja kooseluseaduse vajalikusesse paranenud. Eesti Inimõiguste Keskus on fantastiliste advokaatide abil teinud suurt tööd strateegilise hagelemisega, mis on aidanud muuta nii ebavõrdset ja puudulikku seadusandlust kui parandada vahetult Eestis elavate LGBT+ kogukonnaliikmete elu. Millised uuringud ja ülevaated veel sinu ja ühingu tööd toetavad? Juhindume erinevatest uuringutest ja statistikast, aga oleme tihtipeale aruannetesse ka ise sisendite andjateks. Enamik uuringuid ja ülevaateid on välja toodud ühingu kodulehel, aga tooksin eraldi välja 2019. aasta Eurobaromeetri uuringu LGBTI inimeste kohta, Eesti Inimõiguste Keskuse 2019. aasta avaliku arvamuse uuringu LGBT teemadel, ühingu koostatud ülevaate Euroopa Nõukogu soovituste (CM/Rec (2010)5) järgimisest Eestis, mis katab kogu seadusandliku ja poliitikate poole LGBTI inimeste olukorra osas, ning lisaks ka meie sisenditega iga-aastased inimõiguste aruanded, värskelt ilmunud ILGA-Europe Rainbow Mapi, Transgender Europe'i ülevaate trans inimeste õigustest ja üsna pea valmiva ÜRO inimõiguste ülevaatuse variraporti, millele on kogukonnaliikmetel võimalik veel oma kogemuste põhjal väga väärtuslik panus lisada. Milline sinu või ühingu eesmärk meie riigi praeguses üsna vähe lootust andvas olukorras siiski saavutatav on? Inimõiguste valdkonna organisatsioonid, sealhulgas meie, peame täitma kogukonna ja selle huvide teadliku esindaja ülesannet. Meie ülesanne on hoida silma peal seadusloomel ja poliitikatel ning alati anda LGBT+ inimesi puudutavatel teemadel sisendid ja tagasiside. Lisaks on meil võimalus ja kohustus olla rohujuuretasandil kogukonna murede ärakuulajad ja võimaluste piires ka lahendajad. Koos põhiuuringu tulemustega on FRA avaldanud ulatusliku veebipõhise andmesirvimisvahendi, mis võimaldab andmeid filtreerida riigi, küsimuse ning LGBTI-inimeste rühma lõikes. Ingliskeelset ülevaadet Eesti tulemustest saab lugeda siin.

PRESSITEADE 19.05.2020 Eesti LGBT Ühing pärgas kümme Eesti inimest vikerkaarekangelase tiitliga. Võitjate seas on riigijuht, julge LGBT+ noor ja avaliku elu tegelased. Need on inimesed, kes on sõnades ja tegudes LGBT+ kogukonna elu edendanud ja kogukonna eest seisnud. Vikerkaarekangelaste kandidaate esitas rahvas läbi veebivormi. Eesti LGBT Ühingu kollektiiv valis võitjad, tuginedes esitajate põhjendustele ning ühingu teadmistele. Võitjad kuulutati välja veebiüritusel 18. mail, päev pärast IDAHOTi ehk rahvusvahelist päeva homo-, bi- ja transvaenu vastu. Auhind anti välja kümnes kategoorias ning kangelasteks tituleeriti Annika Laats toetuse ja teavituse eest, Eesti Inimõiguste Keskus juriidilise abi ja teavitustöö eest, Jan Kuusemets, kes avalikult rääkis koolikiusamisest, Kait Sinisalu vaimse tervise spetsialistina, Keio Soomelt kultuuritegelase ja rahva lemmikuna, Punch Drinks inimõigusi toetava ettevõttena, Tartu noorsootöötajad, kes noortele korraldatud ürituse tõttu seisid silmitsi vaenu ja ähvardustega, Uku Lember LGBT+ ajaloo ülikoolikursuse eest ning president Kersti Kaljulaid põhimõttekindluse eest. Ühingu kommunikatsioonijuht Kristiina Raud leiab, et julgeid tegijaid on oluline tunnustada ja tänada. “Halb sõna kipub kiiresti ja kõvasti levima, hea sõna või tegu jääb aga pahatihti tunnustuseta, sest võtame seda iseenesestmõistetavana. Vikerkaarekangelase auhinnaga täname neid, kes kõigest hoolimata on pidanud vajalikuks LGBT+ kogukonnale head teha, isegi kui see on raske olnud,” lisab Raud. Oma tegevuse eest psühhoterapeudina auhinna saanud Kait Sinisalu, kes õpingute ja töö käigus erinevate inimestega kokku on puutunud, leiab, et vähemuste õigused ongi inimõigused. “Olen rõõmus ja tänulik. Minu jaoks on täiesti normaalne, et keegi kuulub mingisse vähemusse. See, et keegi peaks ennast halvasti tundma sellepärast, kellena ta sünnib, on minu meelest julmalt ülekohtune,” lisas Sinisalu. Eesti LGBT Ühing hakkab nüüdsest vikerkaarekangelase auhindu välja andma kord aastas maikuus seoses IDAHOTi ehk LGBT-vaenu vastase päevaga. Kandidaate saavad esitada kõik soovijad, kusjuures peamine kaal on just esitajate põhjendustel. Esitamisvorm ilmub Eesti LGBT Ühingu kodulehele ja sotsiaalmeediasse. Lisaks avalikule tunnustusele saavad võitjad ka kangelase märgise. Eesti LGBT Ühing on LGBT+ (lesbi, gei, bi, trans ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaks töötav mittetulundusühing, mis lähtub oma tegevuses Eesti vabaühenduste eetikakoodeksi põhimõtetest. Eesti LGBT Ühingu missioon on toetada LGBT+ kogukonda ja nende lähedasi, pakkudes tugiteenuseid ja teostades huvikaitset, ning parandada teavitustegevusega ühiskonna teadlikkust LGBT+ teemadest.

Alanud on pride’i kuu, mis on sedapuhku üsna ebatavaline. Viirusepuhangu tõttu on ära jäänud paljud pride-üritused, sh Tallinnas toimuma pidanud Baltic Pride festival, mis küll väiksemal kujul veebis siiski 22.-27.06 Baltic Pride 2020: The Safe and Special Edition näol toimub. Pride võib igale inimesele midagi erinevat tähendada, kuid suuresti seisneb selle väärtus ja südamelähedus just kogukonna kokkutulemises, enda nähtavaks ja kuuldavaks tegemises ning ebaõiglusele vastu astumises. Pride ei ole sündinud tühja koha pealt ning paraku ei olnud selle sünni põhjus ka kuidagi rõõmus, kuigi tänapäevaks on paljud pride’id muutunud suurteks pidustusteks. Pride sündis vastuhakust vägivallale, mida politsei LGBT+ kogukonna vastu toime pani. See omakorda toimus ühiskonna heakskiidul või vaikival eiramisel. 1969. aastal hakkasid LGBT+ inimesed Stonewalli baaris New Yorgis politsei jõukasutamisele vastu. Intsident kasvas rahutusteks, ühendades inimesi, kes olid ise terve elu kannatanud ebaõigluse all ning kandsid enda õlul ka eelnevate põlvkondade traumasid. Marsha P. Johnson, Sylvia Rivera (paremal), Stormé DeLarverie Stonewalli rahutusi juhtisid kohalikud pruuni- ja mustanahalised inimesed nagu Marsha P. Johnson, Sylvia Rivera ja Stormé DeLarverie, kes kaitsesid oma kogukonda ning aktiivselt töötasid ka laiemalt kodutute, aidsihaigete ja kõige haavatavamate LGBT+ inimeste heaolu nimel. Kuigi meie maailmas võidavad kõige rohkem valgenahalised inimesed, on neile võitudele sageli aluse pannud just teised, kõige haavatavamad, ent samas julgeimad. Pride oli rahutus, pride oli mäss, pride oli ülestõusmine. Peame seda meeles, kui tähistame pride’i ja kõike, mida oleme tänaseks saavutanud. Peame seda meeles, kui näeme, mis toimub nii teisel pool ookeani kui meie endi koduõuel. Olgu meie ajalugu meie tuleviku innustuseks. Keegi pole vaba, kuni kõik pole vabad. Baltic Pride Tallinnas 2017. Fotod: Joosep Nahkor

Pride month has begun, which this year is quite different. Due to the virus outbreak, many Prides across the world have been cancelled, including Baltic Pride. However, we will have a small-scale mostly online event on 22-27 June in the form of Baltic Pride 2020: The Safe and Special Edition. Pride can mean something different to each person, but the main reasons we hold it dear is because it brings the community together, it gives us the chance to make ourselves heard and visible, and it is a stand against injustice. Pride didn't just appear out of nowhere and unfortunately the reason for its creation wasn't a happy one, although many Prides have by now become large celebrations. Pride was born out of a stand against violence committed against the LGBT+ community by the police. This, in turn, was happening with the approval or silent disregard of the society at large. In 1969, LGBT+ people at the Stonewall Inn in New York fought back against police brutality. The incident grew into riots, uniting people who had been suffering an injustice their entire lives and who were carrying the traumas of past generations on their shoulders. Marsha P. Johnson, Sylvia Rivera (right), Stormé DeLarverie The Stonewall riots were led by black people and people of colour, such as Marsha P. Johnson, Sylvia Rivera, and Stormé DeLarverie, who protected their community and also actively fought for the rights and wellbeing of homeless people, people with AIDS, and other most vulnerable members of the LGBT+ community. Although our world is such in which white people reap the most benefits, these achievements are often ignited by others, the most vulnerable, and yet the most courageous. Pride was a riot, Pride was an uprising. Let's remember this when we celebrate Pride and everything we have achieved. Let's remember this when we witness the events across the ocean as well as in our own backyards. Let our history be the inspiration for our future. No one is free until everyone is free. Baltic Pride in Tallinn 2017. Photos: Joosep Nahkor

Kuigi plaanitud kujul ei saa Baltic Pride festival tänavu toimuda, tahame me ju ikka kokku tulla ja vikerkaarevärve näha. Selleks osaleme Baltic Pride’ina 24 tundi kestvas veebiürituses Global Pride 2020, mis ühendab pride’e üle kogu maailma. Global Pride toimub 27. juunil ning nädal selle ümber ehk 22.-28. juuni pakub nüüd ka muud huvitavat (ja turvalist)! ✨KAVA✨ 22.-27.06 BP20: Kuldlillak online Kas sa tead, kuidas sündis pride? Või millal Baltic Pride esimest korda Eestis toimus? Mis värvi on LGBT+ tähtede lipud? Ja kust need pärit on? Pane oma teadmised proovile Baltic Pride’i Kuldlillakus! Kuldlillakust saad osa võtta terve pride’i nädala jooksul ehk 22.-27.06. Kõigi õigesti vastanute vahel valib loosiratas 28. juunil ühe õnneliku, kes saab endale värvilise pride’i nännikoti. Mängi siin: https://bit.ly/bp20kuldlillak 22.06 BP20: Vestleme Marina Kaljurannaga Instagram @lgbt.ee Võta osa vestlusest Euroopa Parlamendi saadiku Marina Kaljurannaga Eesti LGBT Ühingu Instagramis! Marina käis ühingu keskuses kogukonnaga tutvumas ja vestlemas juba detsembris. Õhtu oli huvitav ja hariv nii Marinale kui kogukonna inimestele. Sel korral on aga igaühel võimalik interneti teel vestlust jälgida ja kaasa rääkida või küsimusi esitada. Saad seda teha nii oma telefonist kui arvutist, kui tuled meie Instagrami lehele @lgbt.ee. Marinaga vestleb Eva Marta Eesti LGBT Ühingust ning teemadeks on LGBT+ inimeste nähtavus Eesti ühiskonnas, poliitika mõju LGBT+ inimeste elule, LGBT+ kogukonna jõustamine Eestis ning Marina Kaljuranna töö LGBT+ teemadega Euroopa parlamendis. Üritus on eesti keeles. 22.06 BP20: Queer Planet ☆ Filmiõhtu Ülase 12 Kuigi me ei saa teid kutsuda Queer Planeti higisele tantsupõrandale maailma triibuliseks tantsima, siis kokku tahaks Pride'i kuul ju ikkagi saada. Seetõttu oleme otsustanud Ülase tantsupõranda muuta kinosaaliks ning DJ Helgi Saldo asemel kutsuda meelt harima ja lahutama helgiheitja, kes muusika asemel seekord filmi keerutab. Vikerkaari saame koos vaadata ka tantsimiseta ja ehk on WC järjekorrad sellevõrra ka lühemad. Kuid üks asi ei ole muutunud. Lubame, et hetero- ja cis-normatiivsuse orbiidilt hoiame jätkuvalt eemale. ☆ Kavas on film PRIDE (2014, UK) ☆ Uksed avame: 18.00 Film: 19.00 Arutelu: 21.00-21.30 Uksed sulguvad: 22.00 Kohapeal pakume kodutehtud vegan saiakesi, kooke, teed ja kohvi, mida saab endale annetuse eest lunastada. Teie annetused aitavad Queer Planetil ka edaspidi kväär agendat ajada. Samuti võid endale söögi- ja joogipoolist kaasa võtta. Et filmiõhtu oleks meie ja teie jaoks turvaline, on kohtade arv piiratud. Palun registreeri siin: https://forms.gle/vBCS2KAU5Bjs7Gq18 Seksistlik, homofoobne, transfoobne või muul viisil teisi häbistav käitumine ei ole oodatud. 25.06 MSM Kontrollpunkt avatud uste päev EHPV, Rävala pst 8 25. juunil kl 16.00 avab MSM Kontrollpunkt EHPV kultuurifestivali Baltic Pride 2020 raames uksed kõigile, kes soovivad rohkem teada saada tervishoiust ning HIVi ja muude sugulisel teel levivate nakkuste ennetamise uutest meetoditest. Samuti on saadaval tasuta HIVi testimise komplektid, kondoomid, libestid ja teabematerjalid. Kohale võib tulla ka lihtsalt meie seltsis aega veetma! Täiendava teabe saamiseks võtke meiega ühendust! Aadress: Rävala 8-1014, Tallinn Kontakttelefonid: : + 372 57 81 60 23; + 372 59 18 41 94 E-post: checkpoint@ehpv.ee 26.06 BP20: Queer jooga Instagram @lgbt.ee Teeme head kehale ja meelele! Joogatunni viib läbi Ruu Silverman. Ta on joogaga tegelenud üle kuue aasta ning lõpetab tänavu joogakooli. Ruu ütleb nii: "Jooga on minu jaoks teraapia nii füüsiliselt kui vaimselt ja vaatamata kõigele muule elus, saan ma joogast alati seda, mida ma kõige rohkem sel hetkel vajan!" Jooga aitab meil keerulisel ja veidral ajal end rahulikult ja lõõgastunult tunda, et koguda vajalikku jõudu ja meelerahu. Mugavaks joogatamiseks võta ligi matt, pudel vett ja pane selga kõige pehmemad, mugavamad riided. Üritus on eesti keeles. 26.06 Pride Special: DJ von Duum Meie reede õhtu I korruse baaris saab sel korral olema eriline tänu Baltic Pride 2020: The Safe and Special Edition sündmusele. Äge muusika, mõnusad tap-kokteilid ja vaba naabruskonna meeleolu on kõik, mida üheks tähistamiseks vaja. Näeme sel reedel, 26. juunil Fotografiska Tallinna päikselises tagahoovis. Von Duum kirjeldab oma muusikavalikut ise nii: Gay classics, jolly house, sparkling tunes and bouncy bumps! PS. Üritus on tasuta! 27.06 Global Pride 2020 online Pride won't be beaten by COVID19 - join us on Saturday 27 June 2020 for the world's first Global Pride! Global Pride 2020 is being organised by Prides from across the world. We will have speeches, performances, film and other content from Prides in Africa, Europe, Asia, Oceania, and South, Central and North America. A worldwide team of more than 100 volunteers are reaching out to Prides around the world and we're promising an amazing line-up of performances that you'd expect from a Pride event. 27.06 BP20: Pride X-baaris X-baar Pole pride’i ilma X-baarita! X-baar on Eesti ja lausa Baltikumi vanim LGBT+ baar ja oluline osa Eesti LGBT+ kogukonna ajaloost. X on lahti iga päev, aga pride’i ajal sinna lihtsalt peab minema! Ootame sind nii päeval kui õhtul: 🌈 Kell 14-18 saad X-baari terrassilt (või halva ilma korral seest) osta vikerkaarenänni, teha annetusi Eesti LGBT Ühingule ja X-baarile, juua mullijooki ning nautida suvist, mõnusat vaibi! 🌈 Õhtul peame maha X-baarile kohaselt ühe ägeda peo: saab muusikat, tantsu, rõõmu ja vabadust! X-baar on sel päeval lahti kell 14-05. Sissepääs on kuni 23.00 TASUTA. Kell 23-05 on sissepääs 5€. NB! X-baaris on olemas desovahend ning palume tulijatel järgida 2+2 reeglit. Olla saab nii õues kui sees. Palun ära tule, kui oled haige! Sinu toetus X-baarile on praegu eriti oluline, sest viirusest tingitud eriolukord mõjus X-ile eriti rängalt. X-baari saad toetada külastusega või annetusega. Loe lähemalt siin: www.lgbt.ee/post/toetame-x-baari 27.06 Fototuur & Kino: Tom of Finland Üheks võrdõiguslikuma ja ausama maailma suurimaks teerajajaks peetava Tom of Finlandi fotonäitus "The Darkroom" on Fotografiskas avatud veel vaid 19. juulini. Maailma esmaesitlusena on näitusesaalis presenteeritud tema fotokunst, näitus on loodud Fotografiska poolt koostöös Tom of Finland'i sihtasutusega (Tom of Finland Foundation). #TOMs100 Tähistamaks ülemaailmset pride'i nädalat linastab Fotografiska kino auhinnatud režissöör Dome Karukoski linateose "Tom of Finland" (2017), mis toob ekraanile 20. sajandi geikultuuri ühe tähelepanuväärseima isiku, Touko Laaksoneni (varjunimega Tom of Finland) elu, kellest sai põlvkonna sümbol. Filmile eelneb giidiga fototuur "The Darkroom" näitusele: ✔️ Giidiga fototuur kell 18.00 ✔️ Fotografiska kino kell 19.00. Film kestab 1 h 56 min ja on ingliskeelsete subtiitritega. 27.06 Concert by G.R. Gritt & "Mes prairies, mes amours" - Rae Spoon Join all of us across the Baltic States to celebrate #PrideMonth 🌈 on-line! On June 27, tune in for a very special concert and a movie all the way from Canada 🇨🇦 brought to you by Centre Culturel Canadien: 8pm 🎤 Discover the soft and powerful soul music of the two-spirited, transgender francophone Indigenous 🇨🇦 artist G.R. Gritt who draws inspiration from Anishinaabe-Métis culture to create songs that combine voice, guitar and electronic music. 10pm 🎞️ "Mes prairies, mes amours" ("My Prairie home") takes you in the footsteps of the transgender singer and musician Rae Spoon on the roads of the 🇨🇦 Canadian Prairies. This musical documentary is a poetic odyssey created during their tour. Not to be missed! In partnership with Coax Records 27.06 Global Pride Bang 2020 Sveta Baar Kuigi tänavu ei saanud Baltic Pride (nagu ka enamus maailma pride'e) tavapäraselt tähistada, soovime ikka kokku tulla, üksteist toetada ja vikerkaare valguses tantsida! Nii siis teemegi meie mõnusas majas intiimsemat sorti Pride BÄNGI, mis langeb kokku ülemaailmse Global Pride päevaga =)) Kavas: NB! Väga Tähtis! Open Call kohalikele queer perfomeritele, tantsijatele, lauljatele, bedroom ja juba lavale astunud queenidele! Pühendame üritusel 1 tunni just teile. See tähendab, et kui on soovi üles astuda Sveta laval (to shine bright like a diamond), siis kirjutage oma soovist koos väikese kirjelduse, piltide, videote (mis iganes saadaval on) aadressile booking@sveta.ee. Kokku mahutame tunnikese sisse umbes 12-15 3-5 minutilist shõud! Esinemiste ajal on külalistel võimalik esinejatele TIPPI anda, millest kogu tulu läheb LGBT Ühingu toetuseks! Puldis: Helgi Saldo DJ Gretchen Lawrence b2b Evert Poom Chloé Tickets: 5€ (max 100 külalist sees korraga, 2+2 reegel, kui haige - jää koju!) 28.06 BP20: Tallinna LGBT+ ajaloo tuur online Tallinna linnaruum peidab endas hulgaliselt varjatud ajalugusid. Üks selline on kohaliku LGBT+ kogukonna lugu. Tallinna LGBT+ ajaloo tuur toimus esmakordselt 2017. aastal Baltic Pride’il ja osutus ülimalt populaarseks. Tänavu on meil teile hea uudis: seekord kohad täis ei saa ja tuurist võib osa võtta igaüks - lihtsalt pane video mängima ja tule kaasa! Tuuri video on vaadatav 28. juunil kell 8-23. Tule meiega rännakule täpselt siis ja seal, kus tahad! Kui soovid ise teekonna läbi teha, võta ette kaart ja mine 2+2 vaimus linna jalutama, avasta uusi kohti või näe vanu uues valguses. Tuur on eesti keeles. Kava täieneb.

PRESSITEADE 22.06.2020 Balti riikide ühine LGBT+ kultuuri- ja solidaarsusfestival Baltic Pride pidi tänavu üle kolme aasta taas Tallinnas toimuma. Koroonaviiruse tõttu on Eesti LGBT Ühing festivali planeeritud kujul ära jätnud, kuid 22.-28. juunil toimub siiski üritusi, peamiselt veebis. Baltic Pride toimus Eestis viimati 2017. aastal, mil kavas olid rongkäik, vabaõhukontsert, rahvusvaheline konverents, filmilinastused, näitused, peod ja muud. Tänavu aprillis teatas kohalik festivali korraldaja Eesti LGBT Ühing, et Baltic Pride jääb koroonaviiruse leviku tõttu ära. Uudis kurvastas LGBT+ kogukonda ja selle toetajaid, sest tegu on oodatud sündmusega, milles osaleb tuhandeid inimesi Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt, Skandinaaviast ja kaugemaltki. Kuna Eestis toimub festival iga kolme aasta tagant, ei näe siin Baltic Pride’i nüüd viis aastat. Kuigi tänavu suuri üritusi korraldada ei õnnestunud, on algava nädala kava siiski mitmekesine. Näiteks saab avapäeval osa võtta vestlusest Euroopa Parlamendi saadiku Marina Kaljurannaga, pärast jaanipäeva saab aga jooga abil keha venitada, avatud uste päeval saab tutvuda Eesti HIV-positiivsete võrgustikuga, õhtul saab minna peole ning lõpuks Tallinna LGBT+ ajalooga tutvuda. Samuti saab osa filmilinastustest, kontsertidest ja muust. Eesti LGBT Ühingu tegevjuht ja üks Baltic Pride’i korraldajatest Kristel Rannaääre leiab, et LGBT+ inimeste olukord Eestis muutub aina ohtlikumaks, mistõttu teema tõstatamine on eriti oluline. “Viimaste aastate sündmused Euroopas ja maailmas laiemalt on pannud meid muretsema LGBT+ inimeste olukorra pärast. Kahjuks oleme viimase aasta jooksul näinud samade mustrite jõudmist ka Eestisse. Kasvanud on valitsuse ja inimõiguste vastaste organisatsioonide avalik vaenukõne LGBT+ inimeste suunal, millele on järgnenud jõulised sammud meie inimeste õiguste piiramiseks,” lisas Rannaääre. Poliitik Marina Kaljurand, kelle vestlust saab esmaspäeva õhtul Eesti LGBT Ühingu Instagramis otseülekande vahendusel vaadata, peab teema tõstatamist samuti oluliseks. “Mulle on vastuvõetamatu igasugune diskrimineerimine ning sildistamine. See on põhjus, miks teiste toetusgruppide kõrval liitusin Euroopa Parlamendi LGBTI toetusgrupiga. Eesti LGBTI Ühingu tegevust olen jälginud paar viimast aastat. Olen palju õppinud, meil on olnud toredad kohtumised ja jutuajamised. Ootan väga 22. juuni kokkusaamist,” lisas Kaljurand. Baltic Pride’i kavaga saab lähemalt tutvuda Facebookis ja ühingu kodulehel. Järgmisel aastal toimub festival Riias, seejärel Vilniuses ning Tallinnas taas 2023. aastal. Eestis korraldab Baltic Pride’i Eesti LGBT Ühing, mis on LGBT+ (lesbi, gei, biseksuaalsete, transsooliste ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaks töötav mittetulundusühing. Kaanepilt: Chärolin Klaos, Baltic Pride 2017

PRESSITEADE 30.06.2020 2018. aastal tehtud uuringu tulemused näitasid, et Eesti koolid ei ole LGBT+ õpilastele turvalised. Nüüd, kui probleemi põhjused on teada, on Eesti LGBT Ühing koos haridusvaldkonna ja noorteorganisatsioonide ning haridusekspertidega asunud lahendusi looma. Üle-eelmisel aastal tehtud Eesti esimene LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring näitas, et LGBT+ õpilased kogevad koolis vaimset ja füüsilist vägivalda just nimelt nende identiteedi tõttu. Suure probleemina ilmnes nii kaasõpilaste kui koolitöötajate vaenulik keelekasutus ning tegevusetus kiusamise pealtnägemisel, lisaks ka LGBT+ teemade negatiivne käsitlemine tunnis, väljajäetus ning koolipere, aga ka koduste toetuse puudumine. Uuring on aluseks äsjaalanud projektile, mille sihiks on koostöös haridusvaldkonna organisatsioonide ja spetsialistide, sealhulgas õpetajatega parandada teadlikkust LGBT+ teemadest ja LGBT+ noorte olukorrast, töötada välja kaasavaid õppematerjale ning toetada nii LGBT+ õpilasi kui ka teisi haavatavatesse gruppidesse kuuluvaid noori. Eesti LGBT Ühingu haridusekspert ja projektijuht Eva Marta Sokk peab oluliseks noorte endi kuulamist ja nendega koos töötamist. “Noored ja nende mured jäävad tihti täiskasvanute vaadete ja arutelude taha varju, kuid koolikeskkonna uuring andis noortele endile võimaluse täpselt öelda, kuidas nad end tunnevad ja milliste probleemidega nad kokku puutuvad. Õpetajate, vanemate ja teiste täiskasvanute tahtmatus LGBT+ teemadest rääkida ei tohiks olla põhjuseks, miks noored kehvema hariduse saavad või kiusamise ohvriks langevad,” lisas Sokk. Ühe projekti partnerorganisatsiooni, Eesti Noorteühenduste Liidu aseesimees Elizaveta Cheremisina nõustub noortega arvestamise vajadusega. “ENLi jaoks on oluline, et noori koheldaks võrdselt ning lähtutaks nende konkreetsetest vajadustest ja arvestataks erinevustega, mis tulenevad seksuaalsest või soolisest identiteedist, rahvusest, kultuurist vm. Noored mõjutavad ja muudavad ühiskonda paremuse suunas ning tähtis on igaüht kuulda võtta ja kaasata. Koolikiusamine ja ühiskonna teadmatus pidurdavad noorte arengut ning seetõttu peame oluliseks Eesti LGBT Ühingu haridusprojekti algatamist,” lisas Cheremisina. Projekti viib läbi Eesti LGBT Ühing, mis on LGBT+ (lesbi, gei, biseksuaalsete, transsooliste ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaks töötav mittetulundusühing. Projekti partneriteks on Kiusamisvaba Kool, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Noorteühenduste Liit. Projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond ehk Active Citizens Fund (ACF). ACFi operaatoriks Eestis on Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Kaanepilt: bantersnaps, Unsplash

ПРЕСС-СООБЩЕНИЕ 30.06.2020 Результаты проведенного в 2018 году исследования показали, что школы Эстонии небезопасны для учеников ЛГБТ+. Теперь, когда причины проблемы известны, Ассоциация ЛГБТ Эстонии вместе с экспертами в области образования и сотрудниками молодежных организаций стали искать решения. Первое в Эстонии исследование школьной среды учеников ЛГБТ+, проведенное в позапрошлом году, показало, что учащиеся ЛГБТ+ становятся в школе жертвами морального и физического насилия именно по причине их идентичности. Выяснилось, что серьезные проблемы - враждебные высказывания и бездействие при травле как со стороны соучеников, так и школьного персонала; а также негативное освещение тем, связанных с ЛГБТ+, на уроке, а также отсутствие поддержки в школе и дома. Исследование - основа недавно начавшегося проекта, цель которого - повысить осведомленность о ЛГБТ+ и о ситуации вокруг молодежи ЛГБТ+, разработать инклюзивные учебные материалы, а также поддержать как самих учащихся ЛГБТ+, как и другую молодежь, относящуюся к уязвимым группам. Проект проводится при содействии представителей организаций в сфере образования и специалистами, в т.ч. учителями. Эксперт по образованию и управляющая проектом Ассоциации ЛГБТ Эстонии Эва Марта Сокк считает важным слушать саму молодежь и сотрудничать с ней. "Молодежь и ее проблемы зачастую остаются в тени взглядов и обсуждений взрослых; но исследование школьной среды дало возможность самой молодежи высказаться: как они себя чувствуют и с какими проблемами сталкиваются. Нежелание учителей, родителей и прочих взрослых говорить на темы ЛГБТ+ не должно быть причиной, по которой молодежь получает худшее образование или становится жертвой травли", - добавила Сокк. Елизавета Черемисина, заместитель председателя Союза молодежных объединений Эстонии (ENL), одной из партнерских организаций проекта, согласна с необходимостью принимать во внимание мнения молодых людей. «Для ENL важно, чтобы с молодыми людьми обращались одинаково и исходя из их конкретных потребностей, а также чтобы учитывались различия, связанные с сексуальной или гендерной идентичностью, национальностью, культурой и т. д. Молодые люди влияют на общество и меняют его к лучшему, поэтому важно выслушать и вовлечь всех. Школьная травля и незнание в обществе препятствуют развитию молодежи, поэтому мы считаем важным инициировать образовательный проект ЛГБТ-ассоциации Эстонии», - добавила Черемисина. Проект проводит Ассоциация ЛГБТ Эстонии - НКО, работающая во благо представителей ЛГБТ+ (лесби, геи, бисексуальные, трансгендерные, а также люди с иной сексуальной или гендерной идентичностью), а также их близких. Партнеры проекта - "Школа без насилия", Союз ученических представительств Эстонии и Союз молодежных объединений Эстонии. Спонсор проекта - Фонд активных граждан (Active Citizens Fund, ACF). Оператор ACF в Эстонии - Фонд открытой Эстонии при содействии Союза некоммерческих объединений. Фото: bantersnaps, Unsplash