Otsingu tulemused

Mäletan selgelt aastat, mil Erki Nool sai olümpiakulla. Lõpetasin tollal põhikooli ning mul on meeles see rõõm ja uhkus, et oma inimene võitis midagi nii olulist. Mäletan ka 2013. aastat, mil Nool geikogukonna suhtes teravamalt sõna võtma hakkas. Sain esimest korda aru, et inimese töö ja looming, mida hindan, ei pruugi kanda minuga samu väärtuseid. Need sõnavõtud tulid mulle taas meelde möödunud nädalal. Nimelt lugesin intervjuud laulja Tõnis Mägiga, kelle sõnul ei taha keegi teine peale EKRE enam vaba olla. Kõik on nii vasakpoolele ära läinud, meil ja meie ümber. Mul on väga raske nõustuda muusiku arvamusega. Sest vahet pole – ole sa vasakul või paremal, vabad tahame olla me kõik. Eriti tulles minevikust, tänu millele oleme kogenud, mida tähendab vabaduse puudumine. Ja õnneks me elamegi vabas riigis. Aga vabadust on mitmesugust. Meie hulgas on mitme kogukonna esindajaid, kes ikka veel ei ole päriselt vabad. Seda hämmastavam on lugeda, et laulja ei suuda oma minevikukogemust laiendada neile inimestele, kellel pole samu õigusi, mis temal, aga Eestis ja maailmas siin ja praegu. Sest just sellisena näib viide, et ainsana kaitseb vabadust EKRE. Me kõik oleme näinud, milline on see vabadus, mida EKRE kaitseb. Sisuliselt tähendab see näilise eestluse säilitamise sildi all täielikku halastamatust inimeste suhtes, kelle kodumaal on sõda. Eeldust, et inimene peab tingimata sinna jääma, lootes, et nii tal endal kui ka tema lastel veab ja neil õnnestub ellu jääda. Tõepoolest, võiks ju arvata, et ajalooline mälu pole nii lühike. Taolised sõnavõtud tekitavad ka küsimusi vastutustundlikkusest Eesti sõnaruumis. Jah, meil on sõnavabadusega justkui kõik hästi. Kuni inimene ei tegele vaenu õhutamisega, mis on karistatav, on kõik korras. Inimesed võivad rääkida, mida tahavad. Aga nad ei mõtle, et piir sõnavabaduse ning sõnadega haiget tegemise ja teiste vigastamise vahel on väga õhuke. Inimesed nagu Mägi ja Nool ei mõista, et sõnadel on võim, millega saab korda saata asju, mida nad ehk ei soovinudki. Sõnad võivad muuta sammuhaaval ühiskondlikku reaalsust. Mida kurjem ja vihasem on sõnum, seda suurem on tõenäosus, et see teeb kellelegi haiget. Ning vihane sõna muutub uueks normaalsuseks – iga uus sõnavõtt on juba kraadi võrra radikaalsem ja vihasem. Väärtused välja! Õnneks taipasin just Noole intsidendi ajal, et alati eksisteerib valik, kuhu oma emotsioone, aega ja raha investeerida. Nii mul kultuuritarbijana kellegi karjääri edendades ja toetades kui ka ettevõtjate teenuseid või tooteid tarbides. Üksikettevõtjad ja ettevõtted lähtuvad oma tegevuses teatud väärtussüsteemist. Ühest küljest on väärtused suunatud ettevõtte sisse – milliseid väärtuseid pakume oma personalile. Ja teisest küljest on väärtused suunatud väljapoole – milliseid väärtuseid pakume oma tarbijatele. 21. sajandil on teenuste ja toodete hulk kasvanud ja tarbija saab leida endale meelepärase, samuti saab ta muude omaduste kõrval lähtuda ka väärtustest. Väärtuspõhine ettevõtlus kannab edasi ja väljendab meie maailmavaateid, olemust inimesena ja peegeldab ühiskonna olukorda tervikuna – nii kauba/teenuse pakkuja kui ka tarbija seisukohast. Ettevõtlusega tegelevad ka kultuuripakkujad ning kultuuri, spordi vms eraldi hoidmine poliitikast on läinud keerukamaks. Näiteks avaldati 2014. aastal meedias Augustibluusi esineja Steven Seagali seisukohad olukorra kohta Ukrainas. Näitleja andis üheselt mõista, et peab Venemaa tegevust Ukrainas õigustatuks. Kuigi korraldajad ei soovinud anda Augustibluusi festivalile poliitilist mõõdet, tühistasid nad ometi Steven Seagal esinemise, sest ei tahtnud enda sõnul segada festivali millessegi vähimaltki negatiivsesse. Käesoleva aasta alul teatas Eesti ragbiliit, et ei jätka koostööd Martin Plaseriga, kes on korduvalt sõna võtnud abordi teemal, nimetades abordi tegijaid muu hulgas mõrvariteks. Liit ütles selgelt välja, et nad näevad ennast liikmete ning treenivate noorte väärtusraamistiku kujundaja ja peegeldajana ning seetõttu tahavad anda edasi väärtuseid, mis peavad lugu ka naistest. Selliseid näiteid on teisigi. Näiteks keeldus Niitvälja Golf sel sügisel võõrustamast seksistliku reklaamplakatiga üritust, kus meesteklubi Round Table Estonia kutsus poolalasti neiu pildiga keppi mättasse lööma. 21. septembril tegi sihtasutuse Kadunud tegevjuht Aare Rüütel asutuse Facebooki-seinale rahastuseteemalise postituse, kus kutsus muu hulgas Eesti LGBT Ühingule või Eesti Inimõiguste Keskusele raha mitte eraldama, sest väidetavalt tegelevad need pseudoprobleemidega. Kõik kolm asjaosalist organisatsiooni, sh Kadunud SA ise, töötavad selle nimel, et Eestis oleks parem elada. Ja loomulikult on rahapuudus üks taoliste organisatsioonide sagedaid kitsaskohti. Miks aga pöörata kitsaskohale tähelepanu vastandudes? Miks arvab ühe organisatsiooni juht, et tema töö on tähtsam teise organisatsiooni tööst? Selline üleskutse tekitab teisigi küsimusi. Kas Kadunud SA tegevjuht saab üldse aru, et kui Eesti LGBT Ühing nende nn pseudprobleemidega, muu hulgas LGBT+ inimeste vaimse tervisega ei tegeleks, ei pruugiks mõnda LGBT+ inimest hiljem otsimiseks eluski olla – sest nende tervis kannatab ka ühiskonna hoiakute tõttu? Või mis saab siis, kui LGBT+ kogukonna liige annetab neile raha või oovib tulla vabatahtlikuks – kas tema panus on üldse oodatud? Tarbija ja organisatsiooni väärtused Osa väärtuste kohta on lihtsam infot saada, näiteks kas toode on veganitele sobiv või keskkonnasõbralik. Oluliselt raskem on saada infot, kuidas ja milliseid inimesi need ettevõtted väärtustavad. Üks hea kompass selleks on mitmekesisuse kokkulepe. Kui asutus või ettevõte on liitunud sellise kokkuleppega, siis võib eeldada, et lisaks oma personalile näevad nad ka oma tarbijate mitmekesisust väärtusena. Ja seda ma soovingi – et inimene, kes tahab ja vajab oma tööle teiste inimeste tunnustust, hindaks ka ise inimesi saavutuste ja väärtuste põhjal, mitte selle kaudu, kelleks või kus need inimesed on sündinud. Õnneks on meil ka hulk inimesi – näiteks Sõbraliku Eesti eestvedajad ja kaasalööjad, KOOSi toetajad jpt – kes on jaganud oma toetust mitmekesisusele, avatusele ja teistele ühiskondlikult valusatele teemadele. Mina olen aga aastatega teinud üha enam teadlikke valikuid. Ma annetan raha ja aega sinna, kus tean, et seda oodatakse ka LGBT+ kogukonna liikmelt. Ma püüan tooteid ja teenuseid tarbides pidada silmas nende pakkujate väärtuseid. Ja kindlasti jätan ma minemata Tõnis Mägi kontserdile või ostmata tema plaadi. Artikkel ilmus algselt Feministeeriumis. Autor Kristel Rannaääre on ühingu tegevjuht.

11.10.2017 Meie, allakirjutanud Eesti tehnoloogiaettevõtted ja -investorid, pöördume Teie poole palvega jätta kehtima 9. oktoobril 2014 vastu võetud kooseluseadus ning võtta vastu vajalikud rakendussätted seaduse täielikuks jõustumiseks. Eesti tehnoloogiaettevõtete ridades töötab väga palju erineva religiooni, nahavärvi, päritolu, koduse keele, seksuaalse ja soolise identiteedi ning tõekspidamistega inimesi. Need inimesed töötavad siinsamas Eestis, aidates kaasa Eesti tuntusele maailmaareenil ja makstes siin makse. Nad panustavad Eesti ühiskonda. Nad on meie inimesed. Inimesed on meie kalleim vara – ilma haritud, pühendunud ja andekate töötajateta ei oleks meie ettevõtteid. Seejuures ei hinda me oma töötajaid selle järgi, kelle juurde nad õhtul koju lähevad, vaid selle järgi, millist väärtust nad meile loovad. Meie ettevõtetele ja seeläbi Eesti riigile väärtuse loomisele saavad töötajad täielikult pühenduda aga vaid siis, kui nad ei pea muretsema oma turvalisuse, pereelu seadusliku korralduse või laste tuleviku pärast – oma põhiõiguste pärast. Eestlastena oleme uhked oma e-riigi üle ja rõõmustame, kui järjekordne edukas ettevõte on Eesti nime laia maailma viinud. Need edulood ei ole sündinud ühetaoliste inimeste ühetaolistest mõtetest vaid on teoks saanud tänu väga erinevate inimeste panusele. Mõistkem ja tunnustagem seda. Rahvana oleme mures väljarände pärast. Tunnistagem, et meie haritud inimestele on uksed maailma valla. Kui nende igapäevaelu korraldus on Eesti riigis keeruline, siis hinnatakse nende kogemusi, oskusi ja töötahet ka mujal – seal, kus on juba täna kordades paremini kaitstud õigused, mis meil arenenud riigina peaksid samuti riigi kaitse all olema. Lisaks tublidele eestlastele, headele kaaslastele ja ühiskonda panustajatele kaotame ettevõtjatena sel viisil ka töötajaid, kelle arengusse oleme investeerinud. Mida kitsarinnalisema ja tagurlikumana näitab Eesti end maailmale, seda keerulisem on näidata välisinvestoritele ja -spetsialistidele, et meie ettevõtteisse tasub investeerida ja tööle tulla. See aga mõjutab otseselt meie majandust ja Eesti võimekust hoida oma positsiooni innovatsiooniliidrina. Eesti riigi hoiakud elementaarsete inimõiguste osas mõjutavad seega meie ettevõtteid ja meie inimesi – ka neid eestlasi, kes ei pea täna kooseluseaduse püsimajäämist oluliseks. Eesti tehnoloogiaettevõtete kogukond seisab selle eest, et kõigil Eestis elavatel inimestel oleksid võrdsed õigused oma pereelu seaduslikult korraldada. Seetõttu leiame, et vähemalt esimese sammuna on ainuõige jätta kehtima 2016. aastal jõustunud kooseluseadus ning vastu võtta seaduse täies mahus rakendumiseks vajalikud rakendusaktid. Allakirjutanud ettevõtted: Norris Koppel, Monese Markus Villig ja Martin Villig, Taxify OÜ Sten Tamkivi, MOVE Guides / Teleport Sander Gansen, MTÜ Robotex Karoli Hindriks, Jobbatical Tõnu Runnel, Voog Taavi Kotka, ProudEngineers Gert Stahl, Investorise Risto Rossar, Insly OÜ Taavet Hinrikus, TransferWise Kristel Kruustük, Testlio Priit Potter, Plumbr Kristjan Maruste, COMODULE OÜ Pärtel Tomberg, Bondora Herty Tammo, Startup Wise Guys Ahti Heinla, Starship Technologies Madis Lämmergas, Rephop Priit Kaasik, Katana Technologies OÜ Jevgeni Kabanov, ZeroTurnaround AS Henri Treude, Spring Capital OÜ Urmas Peiker ja Kaidi Ruusalepp, Funderbeam Kaspar Korjus, e-Residency Ülane Vilumets, Local Guide OÜ Marii Männiste, Traveller Tours OÜ Ardo Reinsalu, Stigo OÜ Paavo Pauklin, Netcorp Triin Kask, Nevercode Kristjan Vanaselja, Ethel Voites, Kei Karlson, Gerli Veermäe, GoWorkaBit Rain Rannu, Mobi & Fortumo Taavi Must, RangeForce Riivo Anton, Wiser Financial Advisors Ragnar Sass, LIFT99 Martin Henk, Pipedrive Heiti Kender ja Marko Kärner, Valge Klaar Kaarel Kotkas, Veriff Valter Jakovski, Ruum 414 Veljo Otsason, Mobi Solutions OÜ Sander Taal, ZAUM Studio Marko Russiver, Guaana Villu Uus, Paradise Finest Foods OÜ Aare Holm, Silverarvuti OÜ Rode Luhaäär, Paytailor Mihkel Jäätma, Realeyes Indrek Seppo, Marduk Technologies Arp-Mihkel Laht, OÜ Seekord Teeme Targemalt Toomas Talts, Codeborne Kersti Lainvoo, Erdike Tekstiil OÜ Tõnis Saag, Sportlyzer Taave Sööt Vahermägi, Eesti-Rootsi Kaubanduskoda Laura Eelmaa ja Anneli Heinsoo, Tieto Estonia AS Karl Marken, Studio 1089 OÜ Pärtel Lang, RootMotion OÜ Miguel Sanchez Miguel, ARCHIBUS Solution Center Hosting Services OÜ Kaia Kirs, Reminet OÜ Kadri Tuisk, Clanbeat Merle Liivand, Swimera OÜ Liina Maria Lepik, Tallinn Film Wonderland OÜ Henn Ruukel, Fleep Andres Lainela, Global Technology Makers OÜ Hanna-Mari Kirs, MTÜ Kogukond Tech Sisters Siim Maivel, Investly Ivar Siimar, WNB Project OÜ Thomas Padovani, Adcash OÜ Marek Kiisa, Astrec Invest Kai Isand, Garage48 SA Klemens Arro, NetiServer OÜ Dolores Daniel, Spring Hub OÜ Ott Kaukver, Twilio Marko Sverdlik, Proekspert AS Pille Tamm-Ghiasi, United Talents OÜ Tiit Rätsep, Wazombi Labs “Meie pea sajaliikmelises meeskonnas töötab väga erinevaid inimesi paljudest maailmajagudest ja me oleme selle üle uhked, sest just erisustest sünnivad innovaatilised ideed, mis meie ettevõtte edule kaasa aitavad. Monese seisab kindlalt selle eest, et Eestis oleksid kõigil inimestel võrdsed võimalused ja õigused, olenemata nende päritolust, usust, elukaaslase soost või mis tahes muust aspektist. Meie jaoks on asi inimõigustes ja me ei saa selles küsimuses kõrvaltvaatajaks jääda.” - Norris Koppel, Monese “Oleme seisukohal, et iga inimene on Eesti ühiskonnale oluline, sõltumata tema vanusest, soost, rassist, seksuaalsest sättumusest, tervisest või teistest isiklikest eripäradest.” - Sten Tamkivi, MOVE Guides / Teleport “Siin pole midagi kommenteerida. On häbiplekk, et see teema on jätkuvalt üleval ja pole siiani korda tehtud. Kui Eesti tahab areneda, siis peame ka oma mõttemaailma 21. sajandisse tooma.” - Taavi Kotka, ProudEngineers “Piinlik, et seda peab 2017 üldse arutama.” - Markus Villig, Taxify OÜ “Kui Eesti soovib olla konkurentsivõimeline talendimaailmas, siis peame muutuma ka sallivamaks riigiks. Kõikidel meie praegustel ja tulevastel töötajatel on õigus õnnele, olenemata nende elukaaslase soost. Kui Eesti astub siin sammu tagasi, siis on sellel ka majanduslikud tagajärjed, sest tugev talent ei taha kolida tagurlikku ning sallimatusse riiki. Ja muidugi ennekõike ka meie oma inimesed, kellest osade õnn oleks justkui vähem oluline nende elukaaslase soo tõttu ning kellest nii mõnigi on sunnitud otsima uut ja sallivamat kodumaad." - Karoli Hindriks, Jobbatical “Inimestelt ei võeta õiguseid ära.” - Tõnu Runnel, Voog “Igal inimesel on ōigus olla ōnnelik ja that’s it. Riik peab tagama vōrdsuse ning kaitsma igat kodanikku. Testlio väärtustab ettevõttena väga mitmekesisust ja avatust – töötajad erinevatest kultuuriruumidest, rahvustest ja LGBT gruppidest lisavad kõik midagi väga erilist enda poolt ja seeläbi on iga organisatsioonipoolne otsus või tegu rikkam! Pooldame, et riik ja ühiskond looks oma kodanikele samaväärse toetava keskkonna, kus kõik inimesed tunneksid end turvaliselt ja võrdselt kohelduna. Märkame kõiki inimesi ja kohtleme kõiki nii, nagu me sooviksime, et meid koheldaks.” - Kristel Kruustük, Testlio “Seadusloome peab teenima, mitte kujundama ühiskonda.” - Kristjan Maruste, COMODULE OÜ “Supporting basic human rights is important to our team. Sending the right signal locally and externally helps our small open economy to attract talented people and further develop a culture based on shared values.” - Priit Kaasik, Katana Technologies OÜ “ZeroTurnaround is an international company with employees of diverse nationality, race, religion and sexual orientation. We strongly believe in the people's right to choose their own path in life and that state should not interfere with that right.” - Jevgeni Kabanov, ZeroTurnaround AS “Living in the 21st century as part of Europe, we should be part of the value system of our context. Furthermore we should be courageous and lead the way to progress. Rejecting people their rights based on gene is based on fears that should stay in the past.” - Henri Treude, Spring Capital OÜ “Eesti heaks töötab e-Residentsuse meeskonnas suuresti rahvusvaheline tiim ja meil läheks veel raskemaks välistalentide värbamine, kui tahame, et inimene oleks ainult valge-hetero-mees kategooriast.” - Kaspar Korjus, e-Residency “Meie ettevõte seisab igal viisil sallivuse eest, nii igapäevaselt turistidele Eestit tutvustades kui ka kaitstes osa oma töötajatest.” - Marii Männiste, Traveller Tours OÜ “EV Põhiseadus: § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.” - Kaidi Ruusalepp, Funderbeam “Eesti ettevõtluskeskkonna tagamiseks on oluline mitte jääda oma seadustes tuhandeaastase muinasjuturaamatu tõekspidamistest lähtuma. Meie Põhiseaduse silmis tuleb kõiki võrdselt kohelda.” - Ardo Reinsalu, Stigo OÜ “Kooseluseadust ei peaks tühistama pakkumata sellele arvestatavat alternatiivi, mis kaitseks sama hästi (nii sama- kui erisoolistel registreeritud) elukaaslastel reguleerida varasuhteid, elukaaslase lapse lapsendamisega seonduvat ja palju muudki, mida võimaldab abielu sõlmimine erisoolistele paaridele.” - Paavo Pau “Nevercode ei oleks võimalik inimesteta, kes täna ühe eesmärgi nimel iga päev töötavad. Need inimesed on pühendunud ja inspireeritud meie ühisest missioonist. Kui oleme oma tiimi uusi inimesi juurde otsinud, on ainukeseks ühisnimetajaks olnud õige suhtumine – see on see, mille oleme enda jaoks ära defineerinud ning millega kõik peavad samastuma, et saaksime meeskonnana ühtselt tegutseda. See, kust need inimesed pärit on, mis sugu või nahavärv, kultuuriline või religioosne taust neil parasjagu on, ei oma mitte mingisugust tähtsust. Oleme alati Eestit imetlenud õige suhtumise pärast, mis vaatab tulevikku ja julgeb unistada suurelt. Ja ei karda. Ei karda võtta ette tundmatuid teekondi, mida keegi pole varem käinud. Kooseluseadus on julgus astuda edasi õige suhtumisega. Kui me saavutame üheskoos õige suhtumise, siis oleme ühtsed ja riigina kõigeks võimelised.” - Triin Kask, Nevercode “21. sajandil ei saa ega tohi endiselt olla võimalik, et ühe osa Eesti inimeste või Eestis elavate inimeste õigusi oma kooselu seaduslikult vormistada keelatakse või piiratakse. Kooseluseaduse ümber toimuv on naeruväärne ja piinlik. Loodan, et pöördumisele alla kirjutamine aitab kaasa 2016. aastal jõustunud kooseluseaduse kehtima jäämisele ning seaduse täies mahus rakendumiseks vajalike rakendusaktide vastuvõtmisele.” - Martin Henk, Pipedrive “Me oleme Apple’i perekond. Apple’is tulevad kõik appi kõigile.” - Heiti Kender, Valge Klaar “Poliitiline veiderdamine antud teemal on kaotanud igasuguse hea maitse piiri, meie jaoks on tähtis, et eeskätt meie inimesed ja Eesti maine ei kannataks.” - Kaarel Kotkas, Veriff “Usume, et kõigile elanikele peaksid elementaarsed inimõigused olema tagatud.” - Valter Jakovski, Ruum 414 “Tieto on liitunud mitmekesisuse kokkuleppega, mis kohustab meid kaitsma oma töötajaid diskrimineerimise eest ning väärtustab võrdset kohtlemist kõigile olenemata soost, seksuaalsest orientatsioonist, etnilisest kuuluvusest, vanusest või füüsilistest parameetritest. Tõstame ettevõtte juhtimises kesksele kohale mitmekesisusega arvestamise, kindlustades selle laia mõju läbi kõigi ettevõtte tegevuse aspektide.” - Laura Eelmaa, Tieto Estonia AS “Kõik isikuvabadused on Ida-Euroopas ohus. ZA/UM seisab kõigi rõhutute ja ahistatutega solidaarselt.” - Sander Taal, ZAUM Studio “Õigus armastada ning antud suhet riiklikult tunnustada peab olema võimalik nii sama- kui erisoolistel elukaaslastel kuna inimõigus on universaalne, kehtides kõigile inimestele, vaatamata nende partneri soost. Eesti riik on maailmas välja paistnud innovaatorina ja meid tuuakse eeskujuks kui uuendusmeelset ja funktsioneerivat ühiskonda. Inimõiguste ära võtmine ei käi meie riigi maine, ajaloo ega hingega kokku ning oleks suur tagasilöök Eesti ühiskonnale tervikuna. Guaana seisab avatuse ja võrdse kohtlemise eest.” - Marko Russiver, Guaana “Isegi mikroettevõtte vaatenurgast, omamata ainsatki kolleegi, keda seadus mõjutaks, on loomupärane olla solidaarne nendega, kelle murekohti seadus lahendab. Ka on raske argumenteerida, miks peaks tühistama seaduse, mis harva erandina pakub inimestele vaid lisavõimaluse oma elu korraldada, võtmata kelleltki ühtegi võimalust ära. Inimesed, kel on indu tühistamiseks seadusi leida, peaks alustama otsinguga kaugelt mujalt.” - Arp-Mihkel Laht, OÜ Seekord Teeme Targemalt “Eesti ettevõtluskeskkond vajab rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks avatust ja tolerantsust nagu hapnikku. Kooseluseaduse tühistamine annaks asjata tagasilöögi Eesti püüdlustele kuuluda Põhjamaade perre.” - Taave Sööt Vahermägi, Eesti-Rootsi Kaubanduskoda “Tieto toetab võrdõiguslikku kohtlemist nii töö keskkonnas, kui ka isiklikes küsimustes, olenemata inimese nahavärvi, soo, vanuse, religiooni, päritolu, seksuaalsuse või soolise idenditeedi tõekspidamiste suhtes.” - Anneli Heinsoo, Tieto Estonia AS “Eesti maine taandarendamine provintslikkuse ja sovietlikkuse poole kahandab oluliselt kõikide meie ettevõtete võimalusi rahvusvahelisel turul läbilöömisel ja maailmatasemel talentide värbamisel (olenemata nende seksuaalsetest, usulistest sättumustest või rassist). Kooseluseaduse tühistamine värviks meid kaardil samasse patta SRÜ ja teiste arengu- ja arengupeetusega maadega. Mis veelgi olulisem, kõik meie ühiskonna liikmed väärivad võrdseid võimalusi nii professionaalses kui ka isiklikus elus toime tulemiseks.” - Pärtel Lang, RootMotion OÜ “Maailmal on olemas kogemus sellega, mis juhtub ühiskonnaga siis, kui osasid selle liikmetest hakatakse mingil alusel sildistama. Uskusin, et oleme siin Eestis suutnud selle õppetunni ära õppida. Selgub, et ei ole. Järeleaitamistund.” - Kaia Kirs, Reminet OÜ “See ei tee meie elu halvemaks, kui samasoolistel on õigus abielluda. Vastupidi. See kingib geipaaridele turvatunde ning loob seadusliku aluse oma armastuse tähistamiseks, millest sünnib siia maailma palju enamat kui ebastabiilsusest ja hirmust. Ettevõtjana soovin ma luua ettevõtet keskkonnas, kus energia läheks loomisele, mitte kaitsmisele ja hirmule.” - Kadri Tuisk, Clanbeat “Meil kõigil on õigus olla õnnelik! Kui meie väikeses riigis on rohkem võimalik näha armastavaid paare, kes näiteks ka võtavad vastuse lapsi kasvatada, siis võib ka meil rohkem eestlasi olla ning kinnitame kanda erinevate Eesti järeltulijate nimel läbi samasooliste vanemate! Anname õiguse tagada võimaluse rohkeim perekondi tuleviku Eestisse!” - Merle Liivand, Swimera OÜ “Kooseluseadus on vaimselt terve riigi tunnus ja me soovime elada ning tegutseda vaimselt terves riigis, kus hinnatakse ja väärtustatakse inimesi – meie suurimat väärtust!” - Liina Maria Lepik, Tallinn Film Wonderland OÜ “Kuidas külvad, nõnda lõikad. Keelame järgmiseks usu ära!? Progress on edasiminek. Meeldigu see kooseluseaduse tühistamist pooldavatele poliitikutele või mitte. See rong liigub ka ilma teieta.” - Andres Lainela, Global Technology Makers OÜ “Inimesed on kõik erinevad.” - Marko Kärner, Valge Klaar “Tech Sisters seisab selle eest, et Eesti ühiskond muutuks aina avatumaks ja võrdsemaks, olgu see siis selle kaudu, et naistel on tehnoloogiasektoris suurem osakaal või et samasoolistel elukaaslastel oleksid samasugused õigused oma pereelu korraldada kui erisoolistelgi. Need õigused on elementaarsed inimõigused. Selles kahtlemine ei ole sugugi maailma innovatsioonitähe Eesti moodi.” - Hanna-Mari Kirs, MTÜ Kogukond Tech Sisters “Ühe ühiskonna grupi õigused on olnud ajalooliselt piiratud tänu kultuurilisele inertsile. Ma ei tahaks, et minu õigusi piiratakse tänu sellele, et seda on ju alati nii tehtud. Selline hoiak on viinud Investly eduni ning usun, et viib eduni ka Eesti riiki.” - Siim Maivel, Investly “Adcash has always cultivated diversity, this is our soil. We are all equal regardless of our nationalities, religion, gender or relationship preferences. Accepting our differences doesn’t mean adopting them, this means starting a process of communication where everyone can define how they want to live together in freedom and being respectful of each other.” - Thomas Padovani, Adcash OÜ "Väga piinlik, et me ikka veel nii elementaarset inimõigusi puudutavat teemat alles arutame. " - Klemens Arro, NetiServer OÜ “The strength of any company, community or country is its people - inclusive of every race, religion, gender or sexual identity. It is our responsibility as employers in Estonia to ensure that each and every person has access to equal human rights and the opportunity to live and work in an open, supportive community. Twilio strongly supports that the Cohabitation Agreemen remain in effect and urges Estonian Parliament to take appropriate action to finalize the rollout of required supportive legistlation.” - Ott Kaukver, Twilio “Igaüks on oluline. Üheväärne kohtlemine on kaasaegse riigi kohustus, mitte arutelu koht!” - Marko Sverdlik, Proekspert AS 11.10.2017 #kooseluseadus #poliitika #õigused

Hiljuti kuulsin, et inimestel on mure. Nimelt toimub sel sügisel Rakveres LGBT+-teemaline filmifestival „Festheart“. Mure on selles, et mis saab siis, kui festival satub koolivaheajale. Siis võivad ju kooliõpilased filmifestivalile minna! Eesti LGBT Ühingu haridusspetsialistina arvan, et õpetajad peaksid nimme viima lapsed LGBT+-teemalisi filme vaatama. Eestis puudub statistika kooliõpilaste seksuaalse identiteedi kohta. Kui lähtuda maailmas tehtud uuringutest, siis leidub põhikooliealiste hulgas tavaliselt umbes 3% õpilasi, kes määratleb end seksuaalvähemusse kuuluvana. Lisaks on veel 12% neid, kes ei ole oma seksuaalses identiteedis kindlad. Eesti puhul tähendab see, et 2016.-2017. õppeaastal oli 4. – 9. klassis 2312 õpilast, kes peavad end LGBT+-nooreks, ning 9247 LGBT+-õpilast, kes ei ole oma seksuaalses orientatsioonis kindlad. Arvestades koolisüsteemi, õppekava ideaale ja eespool toodud arve, on koolides kohustuslik märgata oma LGBT+-noori. Olen uurinud ja jälginud LGBT+-noorte heaolu nii oma teadus- ja õpetajatöös kui ka Eesti LGBT Ühingu haridusspetsialistina. Sellele kogemusele tuginedes väidan, et LGBT+-noored ei tunne ennast ühiskonnas turvaliselt. Põhjusena toovad nad välja eeskujude ja teadlikkuse puudumise, isiklikud halvad kogemused, mis on seotud identiteedi avalikustamisega. Samuti on nad osutanud ühiskonnas levinud stereotüüpidele: et nad on hukule määratud, tulevikuta lapsed, kes lõpetavad tööta, rahata ja pereta. Õpilased koolikeskkonnas Kui jutt läheb koolikeskkonnale, toovad noored välja, et see on liialt heteronormatiivne, kooli seksuaalsuse ja peremudelite käsitlused on piiratud ega ole õiges suhtes eluga. Nad kogevad, et LGBT+-inimesed on koolis nähtamatud, õpetajad ignoreerivad või halvustavad neid. Kuna ka kaasõpilased ei ole kuigi teadlikud, kiusavad nad LGBT+-klassikaaslasi homo- ja/või transfoobselt. Kui mõelda kaasavale koolikultuurile, siis pole LGBT+-noored ainsad, kes on koolikeskkonnas vähemus. Peale nende on teisigi vähemusgruppe, kellega koolis ei arvestata või keda lihtsalt ei kuulata: sama probleemi üle kurdavad rahvusvähemused, aga ka andekamad ja õpiraskustega õpilased. Turvalisel haridusteel on tähtis, et noored tunneksid end kaasatuna. Ühtekuuluvus ja kaasatus ei saa aga tekkida, kui vähemusgrupid on jäetud välja nii ainealasest käsitlusest kui ka koolikogukonnast. Suured vastuolud on selle vahel, mis on kirja pandud õppekavasse ja mis kasutusel olevatesse õpikutesse ning kuidas õpetajad edastavad seda kõike klassiruumis. Õppekava annab hea aluse käsitleda mitmekesiselt nii soo-, seksuaalsuse kui ka perekonnatemaatikat ning tunnikäsitluse aluseks peaksid olema õppekava alusväärtused ja taotletavad pädevused. Kui uurida õppematerjale konkreetsemalt, siis ei lähe need sugugi kokku õppekava suunitlusega. Nii on gümnaasiumi perekonnaõpetuses laialdaselt kasutusel üks 2007. aastal välja antud õpik, mis sisaldab halvustavat sõnakasutust, nt „omasooihar“, „hermafrodiit“ ja „transseksuaalid“. Samuti leidub õpikutes täiesti vigaseid väiteid, näiteks nimetatakse aseksuaali sootuks. Üks 2014. aastal ilmunud õpik surub mehelikkuse ja naiselikkuse väga kitsasse raami. Näiteks leitakse, et mehelikkusel on järgnevad kujud: rajaja, looja, mõtleja, kaitsja, eestkostja. Naiselikkuse kujud on vastavalt lill, laps ja ingel. Mehe eluülesanne on valitseda naise üle, naise eluülesanne on innustada oma meest. Aga õpetajad? Kui vaadata LGBT+-teemat õpetajate perspektiivist, siis olen koolitustel kokku puutunud paljude õpetajatega, kes on õpivalmis ja soovivad juhendamist, kuidas käsitleda koolis soo- ja seksuaalsuse temaatikat ning kuidas integreerida need teemad õppeainetesse. Seejuures kurdavad õpetajad, et ülikoolis LGBT+-temaatikat ei käsitletud või oli käsitlus liiga heteronormatiivne. Pealegi puutuvad õpetajad koolikeskkonnas kokku hirmu ja üldise halvustamisega. Korraldame Eesti LGBT Ühinguga järjepidevalt koolitusi, kuidas LGBT+-õpilasi koolikeskkonnas toetada ja kuidas ainetundides LGBT+-teemasid käsitleda. Alati on kohal ka mõni õpetaja, kes ei ole julgenud koolis öelda, et ta sellisel koolitusel osaleb, sest siis saab talle osaks kolleegide või juhtkonna halvustav suhtumine. Ilmselt ma ei aimagi, kui palju õpetajaid samal põhjusel üldse koolitusele tulemata jätab. Koolide taunivast õhkkonnast annab aimu ka see, et pärast koolituskutsete laialisaatmist saame juhtkonnalt alailma vastuseks, et koolis selliseid õpilasi ei ole. Siinkohal tasub naasta loo alguses esitatud statistiliste andmete juurde. Tasub edastada ka LGBT+-koolinoorte endi mõtteid. Nad on koolidele pakkunud sõbralikke soovitusi, kuidas olla nende suhtes kaasavam ja paindlikum. Esiteks peavad koolid kujundama üldseisukoha LGBT+-inimeste ja -teemade kaasamiseks. Teiseks peavad koolid LGBT+-teemad normaliseerima. Seda saab teha ainetundides, seda saavad teha koolitöötajad oma suhtumist korrigeerides, aga ka LGBT+-noortele pakutava tugisüsteemi abil. Ja lõppeks peaksid koolid väärtustama peale LGBT+-õpilaste ka oma LGBT+-õpetajaid – ega neidki vähe ole ning nende võimuses on olla LGBT+-noortele eeskujuks ja julgustuseks. „Festheart“ ei toimu vist siiski koolivaheajal ja sellest on kahju. Küll aga loodan südamest, et õpetajad lähevad oma õpilastega festivalile kas või ainetundide ajast. Sest alusväärtused, millest jutlustavad festivali ja LGBT+-teemade vastased – armastus, perekond ja truudus –, on tähtsad ka LGBT+-inimestele. Nendestsamadest väärtustest räägib nii mõnigi festivali film. Klassiga ühine kinokülastus näitab, et hoolimata soo- või seksuaalsest identiteedist väärivad kõik armastust. Artikkel ilmus algselt Sirbis. Autor Maret Ney on Eesti LGBT Ühingu haridusspetsialist.

Sel nädalal on toimumas üheksas LGBT+* kultuurifestival Baltic Pride, sedapuhku kolmandat korda Tallinnas. Viimastel päevadel olen palju kuulnud küsimust, miks on Eestis vaja sellist festivali. Põhjuseid on palju. Neist tähtsaim on see, et meil kõigil võiks olla Eestis hea elada, sõltumata soolisest või seksuaalsest sättumusest. Ja et see nii oleks, on tarvis teavitada, et inimesed meie ümber on erinevad ning et erinevust pole tarvis karta ega vaenata. Festivali vältel näeb filme ja näitusi, kuuleb konverentsi ja kontserti ning saab väljendada toetust LGBT+ inimestele Pride rongkäigul ja sellele järgneval vabaõhukontserdil. Märgid muutuvast ühiskonnast Baltic Pride on rändav festival, mis toimub kordamööda igas Balti riigis. Eestis toimus festival viimane kord aastal 2014. Selle aja jooksul on nii mõndagi juhtunud. Sel kevadel ilmus Eesti Inimõiguste Keskuse uuring, kust selgus, et suhtumine LGBT+ inimestesse on paranenud. Näiteks väidab üha rohkem inimesi, et nende tuttavate hulgas on LGBT+ inimesi. See omakorda ei tähenda, et neid inimesi oleks juurde tekkinud, vaid et nad tunnevad üha vähem vajadust varjata seda osa oma identiteedist. Ometi ilmnes uuringust, et samamoodi on elujõulised kõik stereotüübid, mis viimase Pride’i ajal. Näiteks arvamus, et homoseksuaalsus on hälve. See tähendab, et osa inimesi ei mõista endiselt, et seksuaalne sättumus pole vaba valiku küsimus, vaid kaasasündinud eripära ja et erinevad seksuaalsed hoiakud pole uue aja leiutised, vaid on eksisteerinud aegade algusest saati. Kui Baltic Pride’i festivali on Eestis nüüdseks peetud juba kolm korda, siis Pride’i rongkäiku pole meil ammu nähtud. Põhjuseid on mitu. Ilmselt mängis oma osa nn aktivistiväsimus, aga ka see, et paljude meelest ei täitnud rongkäik eesmärki, mis tal ajalooliselt olnud on. Nimelt tekkis Pride liikumine aastakümnete eest USAs vastukaaluks LGBT+ inimeste kiusamisele ja ahistamisele. Nii viitab ka sõna pride (uhkus – toim) sellele, et LGBT+ inimesed ei pea end häbenema. Ometi on viimase kümne aasta jooksul palju muutunud. Alustuseks on meil tekkinud ulatuslik temaatiline diskussioon. Neil teemadel sõnavõtmine ei ole enam julgustükk, mida teevad üksikud aktivistid, ning praegu räägitakse LGBT+ inimeste õigustest universaalsete inimõiguste diskussiooni raamistikus. Seeläbi on hakatud ka mõistma, et LGBT+ teemad pole vaid kitsalt ühe inimrühma asi, vaid puudutavad kogu ühiskonda. Teisisõnu, kui kõigil inimestel, sõltumata seksuaalsest või soolisest sättumusest, on Eestis hea elada, on meie riik tervikuna parem paik. Esile võib tõsta ka seda, et viimaks on meil olemas kooseluseadus. See annab rakendusaktide puudumisest hoolimata samast soost paaridele turvatunnet juurde. Mõne aasta eest muudeti ka haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivat määrust. Tänu sellele saab ka isikukoodi ja/või nime muutudes taotleda hiljem uusi hariduslikke dokumente. See lihtsustab märkimisväärselt transsooliste inimeste igapäevaelu. Viimase kümne aasta arengutest võib esile tõsta ka Eesti LGBT Ühingu loomise. Tegemist on esimese sedavõrd laiahaardelise huvikaitseorganisatsiooniga, kes teeb süsteemset teavitustööd LGBT+ teemadel ning pakub adekvaatset infot. Taas marssima Ja nüüd ongi aeg sealmaal, et LGBT+ kogukond on jälle valmis inimeste silme ette tulema. Rongkäigu eestvedajatele tuleb au anda, sest selle korraldamine nõuab meie ühiskonnas palju julgust ja jõudu. Rongkäik on kõige lihtsam ja silmapaistvam moodus näidata ühiskonnale, et LGBT+ inimesed on tõesti olemas ja sama olulised kui kõik teised. Et need inimesed vajavad, et ka nende elu oleks seadusandlusega kaitstud. Et meil on endiselt kooseluseaduse rakendusaktid vastu võtmata. Et transsoolised inimesed ei peaks uusi dokumente nii ebainimlikult kaua ootama, mille ajal neid ahistatakse nii poes kui ka piirikontrollis, sest nende välimus ei vasta dokumendis märgitud soole. Seetõttu ongi kultuurifestival Baltic Pride ääretult vajalik. Eesti LGBT Ühing töötab iga päev, et võimestada LGBT+ inimesi ja nende lähedasi. Kultuuri- ja haridusfestival annab sellele tegevusele avarama mõõtme. Sest kultuur ja haridus on neutraalne pind, millelt alustada diskussiooni. Artikkel ilmus algselt Õhtulehes. Autor Kristel Rannaääre on Eesti LGBT Ühingu tegevjuht ja juhatuse liige.

„Geiparaad? Ah, teate, ma pole paraadiinimene.” See ei tähenda sugugi, et mulle meeldiks kapinurgas konutada, vastupidi, olen avalikult ja uhkelt see, kes ma olen, aga milleks see paraad? Solvangud barrikaadide tagant, kurjad netikommentaarid sündmust kajastavate nupukeste all veebiajalehtedes, mõnede geimeeste imelikud kostüümid… Nii vastasid mulle paljud sõbrad, kui paraadi kohta pärisin. Nii arvasin hooti ka mina. Siiski sai uudishimu võitu ja oma osa mängis kindlasti ka trots: olin hiljuti mõnele „vähem-tähtsale” tuttavale vaata et kapiuksega piki nina virutanud sealt neile suure pauguga väljudes. Nende reaktsioon oli veidi pedepelgurlik (sest „homofoob” on nende jaoks liiga kuiv ja tehniline sõna ning ma keeldun saadud kommentaaride järel neid nii korrektse sõnaga tituleerimast). Samuti oli ühe mu vanaema reaktsioon: „No ole siis selline, kui sa pead, aga ära sinna paraadile mine.” Baltic Pride’i lähenedes paluti aga pride’i raames aidata läbi viia ühte osa õpitoast, mida Eestis olin korra juba teinud – kogemus oli hea ning emotsioonid värskelt üleval. Paraku oli kahtlusi palju ja raha vähem ehk siis mõeldud-mõeldud. Kui aga EGN korraldas tasuta bussisõidu Riiga ja tagasi ning soodsama hostelihinna liikmetele, ei jäänud muud üle, kui töölt vaba päev võtta ja asjad kotti visata. Mõeldud-tehtud. Suurem ärevus paraadi enese pärast tekkis alles sama päeva lõunal. Kas käia tänaval käest kinni? Kas siit tänavalt minna on ikka ohutu? Ei tea, kas need on ka lesbid? Kuid mida rongkäigupaigale lähemale jõudsime, seda valjemini oli kuulda muusikat ja seda paremini seletas silm värvilisi lippe. Mõtlesin: „Ongi käes, ma olen paraadil. Ei tea, kas peaks vanaemale ütlema, et kõik on riides ja sündsad?” Ümberringi oli palju sahmimist, palju naeratavaid nägusid, päike paistis, üks leedu onu oli väga pinges ja üritas inimesi enda meele järgi joondada, jagati lipukesi, poseeriti oma maa lippudega… Ümberringi oli tunda uhkust. Valjult kõlas Cyndi Lauperi esituses “True Colors” ja ütlesin enda kõrvale naljatades, et pisar tuleb lausa silma. Veidi piinlik ja samas tore oli samal ajal mõelda, et räägin tõtt. Hetkeks oli kõik vaikne, ilus, tore, päikseline. Ärge saage valesti aru, ma ei käi läbi elu, roosad prillid ees ja pilvelt pilvele kekseldes. Oli näha ka vangutavaid päid ja uljaid keskmisi näppe – pride ei ole nõrganärvilistele. Hetkeks tundsin end kui loomaaia elanik – meie ees oli lahti rullitud meetrite viisi vikerkaaretriibulist vaipa (mis oli pigem küll 30-meetrine lipp, kuid nägi maha laotatuna välja nagu geihotelli sissepääs), seisime, mitu eesti tüdrukut reas, hoides tugevasti EGNi bännerit kui kaitsekilpi enda ees, kui ühtäkki tuli mitu fotograafi (mõnel neist mitu kaamerat näpus) ja kukkusid pildistama. Kohmetusin, et mitte öelda kohkusin hetkeks ja mõtlesin, et selle pildi juurde sobiks hästi öelda: „Näete, lapsed, need on lesbid. Ell, ee, ess, bee, ii, dee – lesbid.” Otsutasin end paparazzode huviorbiidis oleva staarina tunda ja tõmbasin hobusesaba uhkelt üle õla ettepoole. Ja keskendusin naeratavatele nägudele, rõõmsatele paaridele, lehvivatele lippudele, päikesepaistele – kõigele ilusale. Paraad möödus kui silmapilk. Rongkäigu algushetkel hakkas sadama, ei, mitte nagu oavarrest, kõvasti rohkem. Kuna sellest oli veel vähe, et homovaenulikud inimesed saaksid parastada, tuli otsa ka hea sahmakas rahet. Ilm oli ühtäkki külm ja märg ja sombune, aga südamed vist olid kõigil soojad ja hinges lõõmas tuli, sest marsiti, loeti värsse ja mindi, pea uhkelt püsti, mööda Tērbatas ielat Vērmanesi pargi poole. Omas mõttes kirusin ilma, samas pakkus lohutust, et vähemalt need keskmist näppu näitavad ja läti(?) keeles ropendavad(?) inimesed, kellest meid lahutasid politseinikud, said samuti sahmaka kaela. Tubli eesti „delegatsioon” vikerkõõritas sõdurivärsilist ja pride’i-hõngulist laulu eesti ja inglise keeles ning tuleb tunnistada, et minu vaimusilmas oli kogu üritus päikesepaisteline ning nägu ja keha mööda alla voolav vesi on mälestustes nagu soe suvevihm. Tunnen, et 2013. aastal pean Leeduski kohal olema, et samuti oma naeratava näo ja lehviva lipuga kellegi esimest pride’i unustamatuks ja toredamaks muuta. Kas Sina tuled? Eve Anijärv, EGNi liige, paduromantik ja maailmaparandaja #pride #üritus