Otsingu tulemused

Septembris tähistame biseksuaalsuse päeva ja sel puhul oli saates külas kaks biseksuaalset inimest, aga eelkõige kaks naljanina Mel Zelmin ja Triin Sepp, kes tegid palju bi-nalju, ent suunasid valgusvihu ka biseksuaalsust ümbritsevale valestimõistmise udule. Meie hiljutine uuring näitas, et keskmine, tugeva seisukohata inimene arvab, et biseksuaalseid iseloomustavad eneseotsingud, seiklushimu, pahed, truudusetus ja ebatavalised suhted. Triin ja Mel end selles kirjelduses ära ei tundnud, kuid oskasid veel erinevaid valearusaamu nimetada. Rääkisime ja ka soo ja seksuaalsuse ristumiskohtadest. Triin kirjeldas biseksuaalse naise kogemusi heteronormatiivses ühiskonnas, Mel aga tõdes, et on topeltnähtamatu, sest ta on bi ja mittebinaarne. Esimest ei pea reaalseks need, kes arvavad, et saab olla ainult gei või lesbi, teist aga ei tunnusta riik. Ja ometi on Mel ja Triin päriselt olemas ja koos õnnelikus suhtes. Kuidas?! Kõiki “Argieluvõrdsuse” osasid saad kuulata nii IDA raadio kodulehel kui ka Spotifys. Järgmine saade on eetris 17. oktoobril.

Мы все хотим к чему-нибудь принадлежать, быть частью важных для нас групп. Также и школьник хочет чувствовать, что является частью школьной семьи, что он — частичка целого. Это же испытывает, в числе прочих, и молодежь ЛГБТ+, однако, если учителя не освещают на уроке данные темы во всей своей полноте и не обсуждают вопросы представителей ЛГБТ+, то молодежь не чувствует, что она — так же на самом деле частичка школьной семьи. У детей, которые не ощущают причастности, может сформироваться негативная картина себя, что, в свою очередь, может помешать получению образования и реализации своих способностей. Наносится урон походам в школу, оценкам, продолжению обучения и душевному здоровью. Также и первое в Эстонии — и пока единственное — исследование школьной среды учеников ЛГБТ+, организованное Ассоциацией ЛГБТ Эстонии, подтверждает: чувство принадлежности учеников ЛГБТ+ тесно связано с качеством их образования и успехом в будущем. Учитель играет важную роль в жизни ребенка, особенно, если он говорит ученику о важных темах, о которых больше никто другой говорить не хочет или не осмеливается. Вопросы, касающиеся представителей ЛГБТ+, увы, как раз именно такие, и многие взрослые их важными не считают. Тем больше молодежь нуждается в информации, в т.ч. и от учителя. При этом неважно, насколько сам учитель считает тему ЛГБТ+ обоснованной. Важно, готов ли он учиться, открывать для себя новые точки зрения, уважать различный опыт. Что следует учитывать при освещении темы ЛГБТ+ в классе: Разговор на тему ЛГБТ+ — это не вопрос терпимости, а вопрос эмпатии. Это предполагает способность понять, что мир — разнообразен, и в нем — множество людей, и у каждого — своя история. Слушайте. Чем больше ученики говорят — тем больше вы сами узнаете, что они знают и во что верят относительно представителей ЛГБТ+. Так узнаете, как им понять представителей ЛГБТ+. Помогите ученикам увидеть историю таковой, каковой она на самом деле является. Представители ЛГБТ+ всегда были в обществе. Например, можно привести примеры из мифологии, религии, истории древних народов, среди исторических личностей и пр. Ученики лучше понимают целостность темы, если видят, что представители ЛГБТ+ всегда были абсолютно различными членами общества, о которых можно сказать куда больше, кроме того, что они причисляют себя к ЛГБТ+. При ознакомлении с тематикой ЛГБТ+ комбинируйте различные методы, например, открытые обсуждения в классе, групповые работы, индивидуальные классные и домашние работы. Открытое обсуждение в классе поможет ученикам понять, что учитель способен поддержать, и в случае проблемы к нему можно обратиться. Индивидуальные же задания помогают поделиться мыслями тем ученикам, кто не осмеливается обсуждать данную тему при всех в классе. Для разговора об ЛГБТ+ привлеките к подготовительной работе и других учителей и сотрудников школы. Общая подготовка поможет вам лучше поддержать друг друга, почувствовать себя увереннее в случае, если родители, коллеги или ученики отреагируют негативно или зададут достаточно сложные вопросы. Учитывайте, что не все ученики понимают темы ЛГБТ+ одинаково. Ознакомьтесь с вопросом, привлеките экспертов в данной области, пригласите к разговору представителей ЛГБТ+, будьте готовы открыто объяснять тему ЛГБТ+ в школе, а также ее важность. Поддерживайте любопытство и обсуждения учеников. Следите, чтобы в ходе беседы ученики могли бы высказывать свое мнение, и чтобы никто не обижал и не нападал. Помогите учащимся понять факты, быть критичными к источникам, а также объясните, что наука и понимание темы в течение времени кардинально изменились и развились. При этом ясно и четко выразите свою благосклонность к освещению тем ЛГБТ+, чтобы обсуждение было безопасным. Разговор о темах, касающихся ЛГБТ+, не должен быть темой одного урока, он должен быть интегрирован в иные темы. Как и в жизни: представители ЛГБТ+ есть часть общества, каждый день — около нас, у них — такие же беды и радости. Отдельное обсуждение темы может укоренить в учениках мысль, что это — что-то необычное и отстраненное от повседневности. Как интегрировать темы ЛГБТ+ в различные предметы 15 мая — Международный день семьи. Это — хорошая возможность поговорить с детьми о разных семьях. Распечатайте фотографии разных семей, в т.ч. и ЛГБТ+, обсудите их особенности и различия. При обсуждении можно указать, что важен не состав семьи, а чувство: мы — едины. В такое обсуждение могут быть включены различные типы семей: родители-одиночки, семьи с папой-мамой, семьи ЛГБТ+, семьи, в которых родители в разводе, семьи с представителями различных этносов, бабушки и дедушки, воспитывающие внуков, члены семьи с особыми потребностями и пр. Это даст ребенку понимание, что делает семьи семьей. 10 декабря — Международный день прав человека. В этот день можно поговорить о правах человека в различных сообществах: люди с особыми потребностями, представители ЛГБТ+, люди с разными родными языками, религиями и пр. Обсудите, что есть права человека, насколько часто мы сами в повседневной жизни с ними сталкиваемся, как их отсутствие сказалось бы на нашей жизни, какие права разных групп отсутствуют в нашей стране, как это на самом деле на них воздействует, а также как можно исправить положение вещей. Также и история поможет в освещении перспективы ЛГБТ+: герои из мифологии разных культур, которых считают представителями ЛГБТ+, народы и культуры, которые признали или признают представителей ЛГБТ+: бердаши, или люди с двумя душами — люди «третьего пола» в культуре различных племен индейцев Северной Америки, а также представители хиджра в Азии и многие другие. В истории имеются знаменательные события, благодаря которым появились права у различных групп общества: право голоса у женщин, возможность регистрировать сожительство двух однополых партнеров, декриминализация гомосексуальности, право людей с особыми потребностями на поддержку государства и пр. О многих подобных достижениях сняты фильмы, написаны статьи и книги, которые можно предложить ученикам к просмотру, прочтению и обсуждению, сосредотачиваясь на общем знаменателе — права и их воздействие на повседневность человека. В истории и литературе также много говорится о различных крупных фигурах, о которых можно поведать, указывая на их различную идентичность — сексуальность, гендер/пол, особые потребности, этническая принадлежность, семья, религия и пр. Поскольку человеку свойственно представлять то, что знакомо, кто-то может с удивлением обнаружить, что некоторая историческая знаменитость вовсе не выглядела и не жила так, как мы предполагаем. Любовь и отношения в жизни многих молодых людей и девушек занимают важное место, именно поэтому необходимо говорить на эти темы честно и открыто, чтобы каждый подросток, в т.ч. и ЛГБТ+, чувствовал бы, что его чувства — обычны и свойственны человеку. Вы не должны знать об ЛГБТ+ все и сразу, и понимать, как их беззаботно включить в уроки. Если желаете получить помощь, можете обратиться к Ассоциации ЛГБТ Эстонии. В организации работают специалисты в области образования, у которых — большой опыт преподавания в школе и в детском саду, а также опыт создания учебных материалов и программ уроков. Вместе с вами они составят программу урока, подходящую именно вам. Когда молодежь ЛГБТ+ в школе поддерживают учителя и иные сотрудники, когда на уроках темы ЛГБТ+ освещают в позитивном ключе, то ученики в массе своей с большей вероятностью принимают и представителей ЛГБТ+, те же, в свою очередь, чувствуют себя более безопасно, в большей степени чувствуют свою принадлежность к школьной семье, лучше учатся и имеют более высокие показатели психического здоровья. Из исследования школьной среды, проведенного Ассоциацией ЛГБТ Эстонии, следует, что у учеников ЛГБТ+, у кого — больше оказывающих поддержку учителей и школьного персонала, были и более высокие показатели самооценки (57% против 38%), более низкие показатели депрессии (38% против 56%). Худший или лучший показатель определяло то, если ученик видел в своей школе до пяти или, соответственно, не менее шести взрослых, поддерживающих его. И даже один учитель способен изменить жизнь молодежи. Источники: Исследование школьной среды эстонских учеников ЛГБТ+; Talking To Students About Homosexuality Кристель Раннаяэре, преподаватель и исполнительный директор Ассоциации ЛГБТ Эстонии Статья изначально была опубликована на сайте Kiusamisvaba Kool.

Äsja toimus vaimse tervise spetsialistidele suunatud Laste Vaimse Tervise Keskuse aastakonverents “Transsooline noor ja vaimne tervis”, kus ettekandega esindas ühingut Sara Arumetsa. Lisaks esinesid dr Hedda Lippus-Metsaots, prof. Riittakerttu Kaltiala, dr Kai Haldre ja Triinu Ojalo, kes arutlesid teema üle nii meditsiinilisest kui psühholoogilisest vaatenurgast. Pärast konverentsi uurisime Sara muljeid ja lootusi tulevikuks. Miks sinu meelest see konverents oluline oli? Arstide, psühhiaatrite ja psühholoogide õppekavades üldiselt ei kaeta sellist asja nagu transsooline inimene, transsooliste inimeste vajadused, transsoolise inimese vaimne tervis. Soolise identiteedi küsimused jäävad väga varju. Ma arvan, et see konverents on oluline koolitusena, et pakkuda vaimse tervise spetsialistidele teadmisi, mida teha ja kuidas käituda, kui transsooline inimene jõuab nende juurde. Kuidas aidata trans noort, kui tal on küsimusi oma soolise identiteedi kujunemise kohta või kui ta on avastamas oma identiteeti või tal on raskusi oma vanematega. Kuidas aidata inimest sellel teekonnal spetsiifilisemal viisil. Teiseks see on oluline, sest paljud vaimse tervise eksperdid on olukorras, kus trans inimesed jõuavad nende juurde mõneti spetsiifiliste muredega, ja paljud spetsialistid võivad tunda, et neid ei ole selleks ette valmistatud, nad ei tea, kuidas sellest rääkida, milliseid sõnu kasutada. Nad ei taha kellelegi haiget teha, aga ei tea, kuidas sellest rääkida või kuidas sellesse isegi suhtuda, eriti kui me räägime trans noortest. Sellepärast on hea, kui inimesed saavad tulla kokku, õppida, jagada kogemusi. Konverentsil selgus, et tegelikult on meie ümber sellise kogemusega vaimse tervise spetsialiste, kes oskaksid ka teisi suunata ja aidata. Kuidas sa enda ettekande kokku võtaksid? Millist sõnumit edasi andsid? Minu sõnum oli see, et praegu on päris halvasti. Trans inimesed on olukorras, kus me transvaenu tõttu kogeme rohkem terviseprobleeme, aga meil on vaimse tervise teenustele võrreldes muu elanikkonnaga raskem ligi pääseda. Vaimse tervise valdkond ja arstiteadus suhtub ametlikult meisse kui häiresse. Ajalooliselt on meditsiinisüsteem meie enda arvamusi ja häält tühistanud ega pole arvesse võtnud, kui nad on meie nö seisundi üle teoretiseerinud. Diskrimineerimise risk on arsti kabinetis märkimisväärne. Paljud inimesed ei julge abi otsida või lükkavad abi otsimist edasi. Tahtsingi selle välja tuua, aga mitte süüdistaval viisil, vaid andes inimestele teavet, millega nad peavad arvestama, ja öeldes, et meie Eesti LGBT Ühingus tahame neid aidata ja toetada ja olla koos nendega osa lahendusest, sest koos saame praegust halba olukorda paremaks muuta. Kuidas see sõnum vastu võeti? Mulle tundub, et võeti hästi vastu. Üks psühhiaater ütles mulle pärast, et ta oli terve ettekande ajal ärevil, sest ta kartis, et loeng muutub süüdistavaks. Aga ta tundis kergendust, kui sai aru, et see ei lähe sinna. Inimeste küsimuste põhjal jäi mulje, et vähemalt mingi osa - loodan, et suurem osa - publikust oli avatud ja tahtis rohkem teada. Eriti seda, mida trans inimesed ise arvavad ja soovivad ja vajavad. Kuidas sa kirjeldaks üldist meelsust või suhtumist ettekannete põhjal? Kokku oli viis loengut ja nad jagunesid kaheks. Ühel pool oli arsti perspektiiv trans identiteedile, mis oli minu hinnangul veidi patroniseeriv. Nad leidsid, et nende kohus arstidena on trans inimesi, konkreetsemalt trans noorukeid, aidata, ja et nemad vastutavad valikute eest, mida nad arstidena teevad, kui nad abi pakuvad. Nende suhtumist iseloomustab ettevaatlikkus. Nende sõnum oli see, et kui on risk, et meditsiiniline abi võib tekitada kahjusid, siis peaks seda abi pigem mitte pakkuma. Ma olin nendega nõus, et arstid peaksid jälgima tõenduspõhiseid praktikaid ning et üleminekuga seotud meditsiiniteenuste kohta on rohkem uuringuid tarvis. Nad ei võtnud oma hinnangutes aga arvesse trans inimese positsiooni, kelle jaoks meditsiinilise abi mittesaamine on ka riskantne ning tekitab ka kahju ja vaevusi. Siinkohal mina trans inimese ja huvikaitsetöötajana mõtlen, et see on paratamatu, et meditsiinilised sekkumised, näiteks hormoonravi, sisaldavad mingeid riske. Peaaegu kõik meditsiinilised sekkumised sisaldavad mingeid riske. Mitte ainult trans valdkonnas, vaid kogu meditsiinisüsteemis me võiksime minna sellelt paternalistlikult süsteemilt informeeritud nõusoleku põhisele süsteemile, kus me ütleme inimesele, mida mingi ravim või protseduur teeb, mis on selle riskid, kuidas see võib inimese tervist või heaolu parandada ja millised on kõrvalmõjud. Me anname kogu info inimesele ja ta saab ise otsustada, kas ta on nende riskidega nõus, kui tegemist ei ole muidugi teenusega, mis on meditsiiniliselt vastunäidustatud. Tihtipeale trans inimesed vajavad neid teenuseid nii väga, et me oleme nõus riskid vastu võtma. Võiks austada inimest, et inimene võib neid otsuseid oma keha kohta teha. Me räägime siin üldjuhul ikkagi madalatest riskidest, mitte jala kaotamisest või suurest vähiriskist. Hormoonravi puhul on tõesti teatud riskid, näiteks viljatuks jäämise risk ja südame-veresoonkonnahaiguste riskid. Ka osa vähkide tekkimise riskid võivad suureneda, aga näib, et selle kohta pole hetkel piisavalt uuringuid. Aga inimene võib ikkagi tunda, et saadav kasu on suurem kui võimalikud riskid, ja ma usun, et paljud trans inimesed nii tunnevadki. Teised konverentsi ettekanded olid trans inimese identiteeti ja otsustusvõimet tunnustavad ja toetavad. Kaks ettekannet arstide poolelt rõhutas pigem ettevaatlikkust, kolm ettekannet tunnustas trans inimeste enda autonoomiat ja otsis viise, kuidas toetada trans inimeste soolisi identiteete maailmas, kus neid väga ei tunnustata. Kui me pakume trans inimestele psühholoogilist, psühhiaatrilist või meditsiinilist tuge, siis juhtroll peab olema trans inimesel endal. Vaimse tervise ja meditsiini spetsialistid saavad pigem anda infot ning aidata otsust teha. Mis panuse see üritus loodetavasti edaspidiseks andis? Praktilisel tasandil ma loodan, et meil on hulk vaimse tervise spetsialiste, kes on valmis trans inimestega töötama, kes on valmis end neil teemadel harima ja kes, ma väga loodan, on valmis oma potentsiaalsetele klientidele või patsientidele ennast turundama kui spetsialisti, kes pakub soolist identiteeti tunnustavat teenust. Ma rõhutasin, et trans inimesed tihti ei julge abi otsida, sest diskrimineerimise risk on väga suur. Mis kohe aitaks, on see, kui inimesed paneks näiteks oma veebilehele kirja, et nad võtavad LGBT+ inimesi vastu või et nad pakuvad soolist identiteeti tunnustavat teenust või paneksid oma uksele vikerkaarevärvilise kleepsu. Me võtsime konverentsile kaasa ühingu vikerkaarevärvilisi “Kõik on teretulnud” kleepse ja inimesed haarasid neid huviga kaasa. Loodan, et esimene praktiline kasu ongi see, et trans inimestel tekib rohkem valikuvõimalust, kuhu julgelt pöörduda. Loodan, et laiem kasutegur on see, et selliseid üritusi tehakse veel, et koolitusi tehakse veel. Kui see konverents aitab kaasa sellele, et need teemad jõuavad ka arstiteaduskonna ja psühholoogide õppekavadesse, siis see oleks kohe väga super.

18. juunil kohtus Eesti LGBT Ühingu ja Mõttekoda Praxis algatusel esimene trans-ekspertkogu. Ekspertkogu koosneb üheteistkümnest trans-kogukonna liikmest, kes nõustavad Eesti LGBT Ühingut ja Praxist trans-spetsiifilise tervishoiuteenuse standardi väljatöötamisel. Standardi loomise eesmärk on ühelt poolt mõista, millised on kogukonna vajadused ja ootused üleminekuga seotud tervishoiule, ning teiselt poolt vormida need ootused soovitusteks nii riigile kui tervishoiusüsteemile. Kohtumisel said kogu liikmed üksteisega tuttavaks ning arutasid kahte suurt teemat: millised on Eestis takistused trans-tervishoiule ligipääsemisel ning millised on kogukonna ootused trans-tervishoiuteenustele ja tervishoiutöötajatele. Arutelu käigus jõuti arusaamale, et trans-inimesed soovivad tervishoiusüsteemi, mis on läbipaistev, ligipääsetav, trans-inimeste autonoomiat ja otsustuspädevust austav, milles arvestatakse ka alaealiste noorte vajadustega ning milles lähtutakse mittebinaarsest sookäsitlusest. Tervishoiutöötajatelt oodatakse hooliva sõnavara kasutamist, suuremat teadlikkust, vastutulelikku suhtumist ning trans-inimeste autonoomia austamist. Takistusteks hooliva tervishoiuni jõudmisel on kogu asjaajamise läbipaistmatus ja keerulisus, tervishoiutöötajate teadmatusest tulenevad negatiivsed hoiakud, vaimse tervise abi kättesaamatus, haigekassa toe puudumine, pädevate spetsialistide nappus ning trans-inimeste otsustusvõime alavääristamine. Trans-ekspertkogu tuli kokku projekti „Võrdõiguslikkus tervishoius, hoiakud LGBTQI+ inimeste suhtes ja transinimeste tervishoid“ raames. Projekti partnerid on Mõttekoda Praxis, Eesti LGBT Ühing ja Sotsiaalministeerium ning projekti rahastab Euroopa Liidu Õiguste, Võrdõiguslikkuse ja Kodakondsuse Programm ja Sotsiaalministeerium.

Lähenev juulikuu toob meile mittebinaarsuse ja dragi päevad. Sel puhul tulid “Argieluvõrdsuse” saatesse külla Hanna Kannelmäe ehk Eeben Früülep ja Martin Kirsiste ehk Ms Elsa, kes rääkisid elust Eestis mittebinaarsete inimestena ning oma drag-tegelaste sünnist ja olemusest. Kui oled näinud Ms Elsa ja Eebeni etteasteid, siis oled kindlasti märganud nende erinevaid stiile ja lähenemisi esinemisele. Saates kuulemegi, kuidas Martin ja Hanna need numbrid loovad, mis neid innustab ja mida nad ise selles protsessis avastavad. Mõlemad aga leiavad, et drag on aidanud neil leida ja aktsepteerida osasid endast, mida muidu oleks keeruline mõista. Vabadust on neile andnud ka mittebinaarne sooidentiteet, mis paneb nii end kui ümbritsevat maailma hoopis teisiti nägema. Vastasime ka kuulajate küsimustele. Küsimus kogukonna tähenduse kohta omandas uue varjundi, kuna äsja toimus massitulistamine Oslos, mis vigastas ja võttis elu mitmelt LGBT+ inimeselt. Kõiki “Argieluvõrdsuse” osasid saad kuulata nii IDA raadio kodulehel kui ka Spotify’s. Oleme eetris iga nelja nädala tagant esmaspäeviti kell 15. Juulis oleme puhkusel, nii et kuuleme taas augustis!

Pärnu Naiste Tugikeskus ja Eesti Avatud Ühiskonna Instituut koostavad variraportit Istanbuli konventsiooni järgimisest Eestist ning kutsuvad selle tarbeks LGBT+ inimesi ümarlauale "Istanbuli Konventsioon Eestis LGBT inimeste vaatenurgast " 28.juunil 2022 kell 14.00- 16.30. Kohtumine toimub Tallinnas Savoy Boutique Hotellis aadressil Suur-Karja 17. Hea mõttekaaslane! Palun tule kaasa mõtlema ja arutlema selle üle, kuidas Eestis rakendatakse Istanbuli Konventsiooni. Eesti ratifitseeris Euroopa Nõukogu naistevastase- ja perevägivalla (elukaaslane, vanemad vms) ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) 21. septembril 2017. aastal, võttes sellega kindlalt hukkamõistva seisukoha naistevastase- ja perevägivalla suhtes. Lisaks lubadusele võidelda vägivalla vastu, võttis Eesti endale sellega mitmeid kohustusi, millest peamine on järgida konventsioonist tulenevaid õiguslikke kohustusi, ning selged suunised, kuidas ohvrite kaitsmisel ja vägivalla ennetamisel edasi liikuda. Konventsioon jõustus Eesti suhtes 01.02.2018. Ekspertide hinnangul on Eestis endiselt paljud perevägivalla ohvritega seotud õiguskaitse probleemid lahendamata. Vägivallatsejad jäävad sageli karistuseta, kohtusse jõuab vaid iga neljas juhtum, reaalse vanglakaristusega lõpeb omakorda vaid 4-5% juhtumitest. Iga viies juhtum on korduv vägivald. Samas on perevägivald jätkuvalt üks levinumaid ja ohtlikumaid kuritegusid Eestis. 2021. aastal registreeriti 3760 perevägivalla kuritegu, mis moodustab poole kõigist vägivallakuritegudest. FRA (Euroopa Põhiõiguste Amet) 2019. aastal tehtud uuringu kohaselt on Eesti perevägivalla tasemelt Euroopa tipus. 18% täiskasvanud elanikest omab kehalise vägivalla kogemusi viimase 5 aasta jooksul (EL-is keskmiselt 9%). See näitab selgelt, et senised lahendused perevägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks Eestis pole olnud piisavad. Ka pole riik seni piisavalt rakendanud kõiki Istanbuli Konventsioonis ettenähtud nõudeid ja ettekirjutusi. Soovime koos Teiega ümarlauas arutleda ja Teilt nõu küsida, mida tuleks ette võtta, et tõsta riigi suutlikkust ohvrite kaitsmisel ja vägivalla ennetamisel. Kuidas LGBT inimesi paremini kaitsta vägivalla eest, toimugu see siis kodus, tööl või avalikes kohtades. FRA uuringust selgub, et LGBT inimesed on üks suuremaid vägivalla riskirühmi, kehalise vägivalla kogemusi viimase 5 aasta jooksul omab 19% (Eesti kohta konkreetselt andmeid raport välja ei too). Mida riik võiks teha, et LGBT inimeste elu oleks turvalisem, ja millist abi peaks riik vägivalla all kannatavatele LGBT inimestele osutama? Kuidas saaks riik aidata LGBT inimestel taolistest rasketest olukordadest välja tulla? Mida võiksid/peaksid tegema LGBT ühendused, mida riik? PÄEVAKAVA 13.30 - 14.00 Ümarlauale registreerumine, kohv, tee, suupisted 14.00 - 14.15 Sissejuhatus. Tutvumisring 14.15 - 14.40 Ümarlaua avamine. Istanbuli konventsioonist ja perevägivallast Eestis Margo Orupõld, Pärnu Naiste Tugikeskuse juhataja 14.40 - 15.05 LGBT inimesed - vägivalla ohvrid. Lahendamata probleemid. Iris Pettai, Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja 15.05 - 16.15 KÜSIMUSED JA ARUTELU Miks Istanbuli konventsioon Eestis vastu võeti? Mis kohustused on Eesti riigil seoses sellega? Kas ja kuivõrd Eesti riik oma kohustusi täidab? Millised on tõsisemad perevägivalla probleemid Eestis, mis vajaksid kiireid lahendusi? Ohvrile pakub Eesti riik vähe võimalusi, et end vägivalla eest kaitsta. Kas riik on piisavalt rakendanud kõiki Istanbuli Konventsioonis ettenähtud nõudeid ja ettekirjutusi ohvrite kaitsmiseks? Ohver jääb pärast vägivaldsest suhtest lahkumist praktiliselt üksi ja abita, on sageli töötu, peavarjuta, elukutseta jne. Mida võiks riik teha ohvrite abistamiseks, nende kiiremaks ühiskonda tagasi toomiseks? Millised on Istanbuli Konventsioonis ettenähtud nõuded ja ettekirjutused ohvrite abistamiseks pärast vägivaldset suhet? Millised võiksid olla LGBT organisatsioonide/ühenduste roll ja ülesanded, et riik senisest efektiivsemalt jälgiks Istanbuli Konventsioonis ettenähtud nõudeid ja ettekirjutusi LGBT inimeste kaitsmiseks vägivalla eest? 16.15-16.30 Kokkuvõtted. Ümarlaua lõpetamine Palume registreeruda ümarlauale hiljemalt 26. juuniks 2022 lingil: 
https://forms.gle/rujeMkHa8aAzcXJw7 Kohtumiseni ümarlauas! Lugupidamisega, Margo Orupõld, Pärnu Naiste Tugikeskuse juhataja

Insight pakub Lvivis sõja eesti pagevatele LGBT+ inimestele esmatarbevahendeid, varjualust ning psühholoogilist ja juriidilist tuge. Üks esmatarbekomplekt maksab 8€ - aitame neid sellega! Oleme praeguseks teie abiga kogunud 967€. Meie eesmärk on 1200€, mille eest saab Insight osta 150 tarvete komplekti. See tähendab, et 150 sõja õudust kogenud inimest või perekonda saab end pesta ja tunda end menstruatsiooni ajal puhtalt. Insight nimetab neid toodete komplekte väärikuse pakkideks. KUIDAS ANNETADA: Tee ülekanne märksõnaga “Ukraina” Eesti LGBT Ühingu kontole EE452200221043304212. Märksõna on oluline, et oskaksime seda eristada teistest annetustest. Annetusi kogume 29. juunini! Keda Insight aidanud on? Loe Ukraina inimeste lugusid nende kodulehelt.

Tartu Pride 2022. Fotod: Joanna Adeele Siig PRESSITEADE 11.06.2022 Täna toimus LGBT+ kogukonna ja toetajate marss Tartu Pride ning õhtuse Vikerruumi peoga lõpeb üritusi täis pride-nädal. Laupäevasel pride-marsil osales 1000 inimest, kes marssisid Vanemuise pargist Raekoja platsile, kus kõne pidasid Anette Mäletjärv Eesti LGBT Ühingust ja Kaisa Linn MTÜst Tartu LGBT+, Tartu abilinnapea Gea Kangilaski, LGBT+ aktivistid Hanna Kannelmäe ja Taavi Koppel, Ukrainast pärit LGBT+ aktivist Yuri Yoursky, USA saatkonna ajutine asjur Brian Roraff, Rootsi saadik Ingrid Tersman ja Suurbritannia saadikud Ross Allen. Lisaks Eesti ja Läti LGBT+ organisatsioonidele osalesid marsil esindusrühmadena ka välisriikide diplomaadid, Nordea töötajad ja Tartu noortevolikogu ning erakondadest Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 ja Rohelised. Tartu Pride oli pühendatud Eesti LGBT+ ajaloole, sest tänavu möödub 30 aastat homoseksuaalsuse dekriminaliseerimisest iseseisvuse taastanud Eestis. Marssijad ja kõnelejad küsisidki, miks nii pika aja jooksul on riik nii vähe teinud LGBT+ inimeste heaolu tagamiseks. Marsi loosung “Kaua võib?” viitas ühiskondlike ja seadusandlike muutuste vajadusele. Sel nädalal toimus teisigi üritusi, nagu drag-kunsti töötuba, karaokeõhtu, mitmekesiste LGBT-esinejatega kontsert ja marsijärgne piknik Toomemäel. Tallinnas toimus dragi ja burleski õhtu baaris Odeon. Lisaks kogusid korraldajad annetusi Ukraina organisatsioonile Insight, kes toetab Ukrainas LGBT+ inimesi hügieenitarvete, majutuse ja muu hädavajalikuga. MTÜ Tartu LGBT+ tegevjuht ja üks Tartu Pride’i korraldajatest Kaisa Linn rõõmustas suure rahvahulga üle, mis ületas korraldajate ootusi. “Emotsionaalselt on väga täitev ja hingestav näha, et sa ei ole üksinda. Et sa ei ole üksi arvamuses, et midagi peab muutuma. See annab jõudu rõhumisest hoolimata edasi minna,” lisas Linn. Eesti LGBT Ühingu koostöö koordinaator ja ürituse korraldaja Anette Mäletjärv rõõmustas ka selle üle, et marsil osalejad ei kogenud vastuseisu. “Turvalisuse tagamine on meile väga oluline, sest meil on eri pride’ide ja meeleavalduste põhjal kogemusi ka vägivallaga. Täna läks kõik aga väga hästi. Paraku kuulsime mõne väiksema intsidendi kohta enne või pärast marssi, kuid marss ise kulges rõõmsalt ja rahulikult,” lisas Mäletjärv. Tartu Pride’i korraldasid MTÜ Tartu LGBT+, Vikerruum ja Eesti LGBT Ühing ning toetasid USA saatkond Eestis ja Nordea.

Algava juuni ehk pride-kuu puhul rääkisime viimases “Argieluvõrdsuse” saates põhjalikult pride’ist. Külas olid ühingu koostöö koordinaator ja pride’i korraldaja Anette Mäletjärv ning kõndiv ajalooraamat Taavi Koppel. Esiteks: 11. juunil toimub Tartu Pride! Arutasime, mis, kes ja kuidas ning miks on selle aasta pride’i fookuses Eesti LGBT+ ajalugu. Nimelt möödub tänavu 30 aastat homoseksuaalsuse dekriminaliseerimisest Eestis, kuigi esimest korda leidis see siin aset juba 1929. aastal, mis tegi tollal Eesti ühe eesrindlikumaks riigiks maailmas. Lähiajaloos on aga märkimisväärne, et juba 1990. aastal asutasid Eesti naised Baltikumi esimese LGBT-organisatsiooni ehk Eesti Lesbiliidu, millele samal kümnendil järgnesid ka Eesti Gayliit ja Gendy. Ometi pole mitmekümne aasta jooksul suuremaid muutusi LGBT+ inimeste võrdsete õiguste ja võimaluste kaitseks toimunud. Kaua võib? See ongi Tartu Pride’i juhtküsimus. Näeme seal! Kõiki “Argieluvõrdsuse” osasid saad kuulata nii IDA raadio kodulehel kui ka Spotify’s. Oleme eetris iga nelja nädala tagant esmaspäeviti kell 15.

PRESSITEADE 1.06.2022 Laupäeval, 11. juunil kell 13 toimub LGBT+ kogukonna ja toetajate marss Tartu Pride, mis on pühendatud Eesti LGBT+ inimeste ajaloole. Suur pride-marss toimub esmakordselt Tartus ning seda korraldavad MTÜ Tartu LGBT+, Vikerruum ja Eesti LGBT Ühing. Tartu Pride tähistab marsiga 30 aasta möödumist homoseksuaalsuse dekriminaliseerimisest, kuigi esimest korda tehti vastav seadusemuudatus iseseisvas Eestis juba 1929. aastal. 1990. aastal asutati Eestis ka terve Baltikumi esimene LGBT-organisatsioon Eesti Lesbiliit, millele järgnesid samal kümnendil Eesti Gayliit ja trans inimeste ühendus Gendy. Sõnumiga “Kaua võib?” on Tartu Pride’i eesmärk tähistamise kõrval juhtida tähelepanu ka sellele, et mitme aastakümne jooksul on riik LGBT+ inimeste õiguste tagamiseks astunud vaid üksikuid samme. Tänaseni pole seadustatud samast soost paaride abielu ega isegi vastu võetud 2014. aasta kooseluseaduse rakendussätteid. Huvikaitsjate sõnul vajab uuendamist ka 1990. aastatest pärit trans-inimeste soo tunnustamise protsess. MTÜ Tartu LGBT+ tegevjuht ja üks Tartu Pride’i korraldajatest Kaisa Linn leiab, et üritus loob võimaluse tähistada üksteise erinevusi ja sarnasusi ning ühiseid saavutusi, samas teadvustades muutust vajavaid murekohti. “Tartu on noorte tarkade inimeste linn, kes hoolivad tulevikust. Sellepärast on oluline kaasata Tartut võitlusesse inimõiguste eest,” lisas Linn. Eesti LGBT Ühingu koostöö koordinaator ja ürituse korraldaja Anette Mäletjärv hindab pride’i kui üritust, mis lisab LGBT+ inimestele ühiskonnas nähtavust: “LGBT+ inimeste, eriti trans-inimeste õiguste ja heaolu arengus on pikemat aega olnud seisak ning me tuleme tänavatele, et küsida, kaua võib.” Pride-marssi tervitab ka Tartu abilinnapea Gea Kangilaski, kes pälvis tänavu Eesti LGBT Ühingult vikerkaarekangelase auhinna. Kangilaski peab Tartut avatud, rahvusvaheliseks ja mitmekultuuriliseks linnaks: “Tartu pakub sõbralikku kodu ja võimalust eneseteostuseks kõigile inimestele olenemata soost, seksuaalsusest, rahvusest või usust. Just seepärast tervitan Pride'i toimumist Tartus - et pühendada üks pidupäev avatud ja sõbralikule Tartule. Tulgu pride tulevikuski meile!” Lisaks marsile toimub sel nädalal teisigi pride-kuu üritusi Tartus ja Tallinnas. Näiteks astub 9. juunil Odeonis lavale House of Danger dragi ja burleskiga, 11. juunil tähistab Sveta baaris esimest sünnipäeva Moskvas alguse saanud kväär tehnopidude sari Popoff Kitchen. Genialistide Klubis toimub 8. juunil marsieelne plakatite töötuba, pärast marssi aga Vikerruumi korraldatud Tartu Pride’i ametlik lõpupidu. Tartu Pride’i korraldavad MTÜ Tartu LGBT+, Vikerruum ja Eesti LGBT Ühing ning toetavad Nordea ja USA saatkond. Eelmisel aastal toimus Tallinnas marsi asemel pride’i rattasõit Vikervelo. Rahvusvaheline Baltic Pride leidis Eestis aset viimati 2017. aastal. Rohkem infot Tartu Pride'i ja teiste pride-kuu ürituste kohta leiad Facebookis.

Täna, 17. mail ehk rahvusvahelisel LGBT-vaenu vastasel päeval IDAHOT andis Eesti LGBT Ühing Sveta baaris kolmandat korda välja Vikerkaarekangelaste auhinnad. Vikerkaarekangelased on inimesed, kollektiivid ja organisatsioonid, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ja kogukonna eest seisnud. Tänavu oli võitjaid kaheksas kategoorias: Sara Arumetsa akadeemilise tegevuse eest, millega ta panustab transsoolisuse mõistmisesse, Elizaveta Cheremisina LGBT+ noorte heaolu tähtsustamise eest noorsootöös, Rene Köster kui queer- ja drag-kultuuri eestvedaja, Aet Kuusik LGBT+ sõnavara ja teemade laiendamise ja populariseerimise eest meedias, Viktoria Šperova kategoorias “Oma hääl ehk kogukond iseendast” oma loo ja kogemuste jagamise eest, Gea Kangilaski LGBT+ inimeste võimaluste ja intersektsionaalsuse väärtustajana poliitikas ning Androgear OÜ äri valdkonnas kogukonda kaasava ettevõtte eest. Elutööpreemiaga pärjati Lilian Kotterit, kes oli üks esimestest taasiseseisvunud Eesti LGBT+ aktivistidest ning üks Eesti ja kogu Baltikumi esimese LGBT+ organisatsiooni ehk Eesti Lesbiliidu asutajatest. Lisaks tunnustati Ukrainast pärit Eestis elavat Yuri Yourskyt, kes on töötanud LGBT+ inimeste heaolu nimel, eriti tervisevaldkonnas, ning on Ukraina sõja ajal teinud teavitustööd ja toetanud Ukraina LGBT+ inimesi. Eesti LGBT Ühingu kommunikatsioonijuht Kristiina Raud leiab, et üksteise tunnustamine ja tänamine teeb kõigile head meelt. “Vikerkaarekangelase auhind on üks viis, kuidas kogukond saab tänada neid, kes meie kõigi heaolu nimel tegutsevad. See toob tähelepanu toredatele ja olulistele tegudele, kuid samas toob ka rõõmu. Tegelikult võiksime rohkem üksteisele aitäh öelda, nii väikeste kui suurte tegude eest. See annab jõudu ja loob inimlikku lähedust,” lisas Raud. Eesti LGBT Ühing annab Vikerkaarekangelaste auhinda välja kord aastas 17. mail IDAHOTi ehk rahvusvahelise homo-, bi- ja transvaenu vastase päeva puhul. Kandidaate saavad esitada kõik soovijad, kusjuures peamine kaal on just esitajate põhjendustel. Lisaks avalikule tunnustusele saavad võitjad ka kangelase märgi. Eelmiste aastate võitjatega saab tutvuda ühingu kodulehel.

13. jaanuaril toimus kaks suurt sündmust: peaminister Jüri Ratas astus tagasi ja koos temaga läks ka valitsus ning Riigikogus hääletasid saadikud abieluteemalise rahvahääletuse toimumise vastu. Pärast seda ilmusid uudistes lood pealkirjadega, mis väitsid, et Riigikogu hakkab kooselu abieluga võrdsustama. Arusaadavalt tegi selline uudis paljudele rõõmu, kuid paraku jäi hulk olulist infot kohati eksitavatest pealkirjadest välja. Selgitame, mis eelnõuga ikkagi tegu on, mis sellest saab ja mida meie selles olukorras teeme. Perekonnaseaduse muutmise eelnõu, millega plaaniti lisada registreeritud kooselu teatud erisustega perekonnaseaduse kaitse alla, esitasid mõned sotsiaaldemokraatliku ja Keskerakonna Riigikogu liikmed Riigikogule 13.01.2021. Selle eesmärgiks oli mõjutada abielumõiste rahvahääletuse eelnõu teist lugemist, lootuses, et rahvahääletuse toimumine õnnestub uue lahendusega ära hoida. Samal päeval toimus rahvahääletuse eelnõu teine lugemine, mis Riigikogus enamuse toetust ei leidnud ning rahvahääletus jääb nüüd tänu sellele ära. Millegipärast hakkasid uudised sellest teisest eelnõust ilmuma alles päevi hiljem, mis koos ekslike pealkirjadega võisid tekitada inimestes lootuse, et registreeritud kooselu võrdsustatakse abielu institutsiooniga. Kahjuks toetab seegi eelnõu sarnaselt kooseluseadusega erisusi kooselu ja abielu vahel, näiteks perevälise lapsendamise keelamine kooselupaaridele. Lisaks on eelnõu hetkel veel liiga algeline, et aru saada, kui palju erisusi see tegelikult ette näeb. Sellegipoolest tunnustame riigikogulasi selle initsiatiivi eest ja loodame, et see viib meid kõigi perede väärtustamisele ja kaitsmisele lähemale. Praegu aga hoiame me pöialt koalitsioonikõnelustele ning oleme saatnud läbirääkijatele ka oma ettepanekud LGBT+ inimeste elu edendamiseks, mida soovime pärast valitsuse loomist koalitsioonile täpsemalt tutvustada. Seejärel selgub, kas ja millisel viisil saame võrdsete võimaluste tagamise nimel edasi minna, et võimalikult paljude LGBT+ inimeste huvid oleksid kaitstud. Kuna hetkel on olemas kehtiv kooseluseadus ja me pole unustanud, et Riigikogus on aastaid riiulis tolmu kogunud juba valmis rakendusseadus, siis oleks mõistlik ka see ette võtta ning põhjalikult tänase päeva kontekstis läbi analüüsida. Ühingu sõnum koalitsioonile ja meie töö eesmärk on see, et LGBT+ inimeste võrdset kohtlemist ei saa saavutada meid teistest erinevalt koheldes.