Insight pakub Lvivis sõja eesti pagevatele LGBT+ inimestele esmatarbevahendeid, varjualust ning psühholoogilist ja juriidilist tuge. Üks esmatarbekomplekt maksab 8€ - aitame neid sellega! Oleme praeguseks teie abiga kogunud 967€. Meie eesmärk on 1200€, mille eest saab Insight osta 150 tarvete komplekti. See tähendab, et 150 sõja õudust kogenud inimest või perekonda saab end pesta ja tunda end menstruatsiooni ajal puhtalt. Insight nimetab neid toodete komplekte väärikuse pakkideks. KUIDAS ANNETADA: Tee ülekanne märksõnaga “Ukraina” Eesti LGBT Ühingu kontole EE452200221043304212. Märksõna on oluline, et oskaksime seda eristada teistest annetustest. Annetusi kogume 29. juunini! Keda Insight aidanud on? Loe Ukraina inimeste lugusid nende kodulehelt.

Tartu Pride 2022. Fotod: Joanna Adeele Siig PRESSITEADE 11.06.2022 Täna toimus LGBT+ kogukonna ja toetajate marss Tartu Pride ning õhtuse Vikerruumi peoga lõpeb üritusi täis pride-nädal. Laupäevasel pride-marsil osales 1000 inimest, kes marssisid Vanemuise pargist Raekoja platsile, kus kõne pidasid Anette Mäletjärv Eesti LGBT Ühingust ja Kaisa Linn MTÜst Tartu LGBT+, Tartu abilinnapea Gea Kangilaski, LGBT+ aktivistid Hanna Kannelmäe ja Taavi Koppel, Ukrainast pärit LGBT+ aktivist Yuri Yoursky, USA saatkonna ajutine asjur Brian Roraff, Rootsi saadik Ingrid Tersman ja Suurbritannia saadikud Ross Allen. Lisaks Eesti ja Läti LGBT+ organisatsioonidele osalesid marsil esindusrühmadena ka välisriikide diplomaadid, Nordea töötajad ja Tartu noortevolikogu ning erakondadest Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 ja Rohelised. Tartu Pride oli pühendatud Eesti LGBT+ ajaloole, sest tänavu möödub 30 aastat homoseksuaalsuse dekriminaliseerimisest iseseisvuse taastanud Eestis. Marssijad ja kõnelejad küsisidki, miks nii pika aja jooksul on riik nii vähe teinud LGBT+ inimeste heaolu tagamiseks. Marsi loosung “Kaua võib?” viitas ühiskondlike ja seadusandlike muutuste vajadusele. Sel nädalal toimus teisigi üritusi, nagu drag-kunsti töötuba, karaokeõhtu, mitmekesiste LGBT-esinejatega kontsert ja marsijärgne piknik Toomemäel. Tallinnas toimus dragi ja burleski õhtu baaris Odeon. Lisaks kogusid korraldajad annetusi Ukraina organisatsioonile Insight, kes toetab Ukrainas LGBT+ inimesi hügieenitarvete, majutuse ja muu hädavajalikuga. MTÜ Tartu LGBT+ tegevjuht ja üks Tartu Pride’i korraldajatest Kaisa Linn rõõmustas suure rahvahulga üle, mis ületas korraldajate ootusi. “Emotsionaalselt on väga täitev ja hingestav näha, et sa ei ole üksinda. Et sa ei ole üksi arvamuses, et midagi peab muutuma. See annab jõudu rõhumisest hoolimata edasi minna,” lisas Linn. Eesti LGBT Ühingu koostöö koordinaator ja ürituse korraldaja Anette Mäletjärv rõõmustas ka selle üle, et marsil osalejad ei kogenud vastuseisu. “Turvalisuse tagamine on meile väga oluline, sest meil on eri pride’ide ja meeleavalduste põhjal kogemusi ka vägivallaga. Täna läks kõik aga väga hästi. Paraku kuulsime mõne väiksema intsidendi kohta enne või pärast marssi, kuid marss ise kulges rõõmsalt ja rahulikult,” lisas Mäletjärv. Tartu Pride’i korraldasid MTÜ Tartu LGBT+, Vikerruum ja Eesti LGBT Ühing ning toetasid USA saatkond Eestis ja Nordea.

Algava juuni ehk pride-kuu puhul rääkisime viimases “Argieluvõrdsuse” saates põhjalikult pride’ist. Külas olid ühingu koostöö koordinaator ja pride’i korraldaja Anette Mäletjärv ning kõndiv ajalooraamat Taavi Koppel. Esiteks: 11. juunil toimub Tartu Pride! Arutasime, mis, kes ja kuidas ning miks on selle aasta pride’i fookuses Eesti LGBT+ ajalugu. Nimelt möödub tänavu 30 aastat homoseksuaalsuse dekriminaliseerimisest Eestis, kuigi esimest korda leidis see siin aset juba 1929. aastal, mis tegi tollal Eesti ühe eesrindlikumaks riigiks maailmas. Lähiajaloos on aga märkimisväärne, et juba 1990. aastal asutasid Eesti naised Baltikumi esimese LGBT-organisatsiooni ehk Eesti Lesbiliidu, millele samal kümnendil järgnesid ka Eesti Gayliit ja Gendy. Ometi pole mitmekümne aasta jooksul suuremaid muutusi LGBT+ inimeste võrdsete õiguste ja võimaluste kaitseks toimunud. Kaua võib? See ongi Tartu Pride’i juhtküsimus. Näeme seal! Kõiki “Argieluvõrdsuse” osasid saad kuulata nii IDA raadio kodulehel kui ka Spotify’s. Oleme eetris iga nelja nädala tagant esmaspäeviti kell 15.

PRESSITEADE 1.06.2022 Laupäeval, 11. juunil kell 13 toimub LGBT+ kogukonna ja toetajate marss Tartu Pride, mis on pühendatud Eesti LGBT+ inimeste ajaloole. Suur pride-marss toimub esmakordselt Tartus ning seda korraldavad MTÜ Tartu LGBT+, Vikerruum ja Eesti LGBT Ühing. Tartu Pride tähistab marsiga 30 aasta möödumist homoseksuaalsuse dekriminaliseerimisest, kuigi esimest korda tehti vastav seadusemuudatus iseseisvas Eestis juba 1929. aastal. 1990. aastal asutati Eestis ka terve Baltikumi esimene LGBT-organisatsioon Eesti Lesbiliit, millele järgnesid samal kümnendil Eesti Gayliit ja trans inimeste ühendus Gendy. Sõnumiga “Kaua võib?” on Tartu Pride’i eesmärk tähistamise kõrval juhtida tähelepanu ka sellele, et mitme aastakümne jooksul on riik LGBT+ inimeste õiguste tagamiseks astunud vaid üksikuid samme. Tänaseni pole seadustatud samast soost paaride abielu ega isegi vastu võetud 2014. aasta kooseluseaduse rakendussätteid. Huvikaitsjate sõnul vajab uuendamist ka 1990. aastatest pärit trans-inimeste soo tunnustamise protsess. MTÜ Tartu LGBT+ tegevjuht ja üks Tartu Pride’i korraldajatest Kaisa Linn leiab, et üritus loob võimaluse tähistada üksteise erinevusi ja sarnasusi ning ühiseid saavutusi, samas teadvustades muutust vajavaid murekohti. “Tartu on noorte tarkade inimeste linn, kes hoolivad tulevikust. Sellepärast on oluline kaasata Tartut võitlusesse inimõiguste eest,” lisas Linn. Eesti LGBT Ühingu koostöö koordinaator ja ürituse korraldaja Anette Mäletjärv hindab pride’i kui üritust, mis lisab LGBT+ inimestele ühiskonnas nähtavust: “LGBT+ inimeste, eriti trans-inimeste õiguste ja heaolu arengus on pikemat aega olnud seisak ning me tuleme tänavatele, et küsida, kaua võib.” Pride-marssi tervitab ka Tartu abilinnapea Gea Kangilaski, kes pälvis tänavu Eesti LGBT Ühingult vikerkaarekangelase auhinna. Kangilaski peab Tartut avatud, rahvusvaheliseks ja mitmekultuuriliseks linnaks: “Tartu pakub sõbralikku kodu ja võimalust eneseteostuseks kõigile inimestele olenemata soost, seksuaalsusest, rahvusest või usust. Just seepärast tervitan Pride'i toimumist Tartus - et pühendada üks pidupäev avatud ja sõbralikule Tartule. Tulgu pride tulevikuski meile!” Lisaks marsile toimub sel nädalal teisigi pride-kuu üritusi Tartus ja Tallinnas. Näiteks astub 9. juunil Odeonis lavale House of Danger dragi ja burleskiga, 11. juunil tähistab Sveta baaris esimest sünnipäeva Moskvas alguse saanud kväär tehnopidude sari Popoff Kitchen. Genialistide Klubis toimub 8. juunil marsieelne plakatite töötuba, pärast marssi aga Vikerruumi korraldatud Tartu Pride’i ametlik lõpupidu. Tartu Pride’i korraldavad MTÜ Tartu LGBT+, Vikerruum ja Eesti LGBT Ühing ning toetavad Nordea ja USA saatkond. Eelmisel aastal toimus Tallinnas marsi asemel pride’i rattasõit Vikervelo. Rahvusvaheline Baltic Pride leidis Eestis aset viimati 2017. aastal. Rohkem infot Tartu Pride'i ja teiste pride-kuu ürituste kohta leiad Facebookis.

Täna, 17. mail ehk rahvusvahelisel LGBT-vaenu vastasel päeval IDAHOT andis Eesti LGBT Ühing Sveta baaris kolmandat korda välja Vikerkaarekangelaste auhinnad. Vikerkaarekangelased on inimesed, kollektiivid ja organisatsioonid, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ja kogukonna eest seisnud. Tänavu oli võitjaid kaheksas kategoorias: Sara Arumetsa akadeemilise tegevuse eest, millega ta panustab transsoolisuse mõistmisesse, Elizaveta Cheremisina LGBT+ noorte heaolu tähtsustamise eest noorsootöös, Rene Köster kui queer- ja drag-kultuuri eestvedaja, Aet Kuusik LGBT+ sõnavara ja teemade laiendamise ja populariseerimise eest meedias, Viktoria Šperova kategoorias “Oma hääl ehk kogukond iseendast” oma loo ja kogemuste jagamise eest, Gea Kangilaski LGBT+ inimeste võimaluste ja intersektsionaalsuse väärtustajana poliitikas ning Androgear OÜ äri valdkonnas kogukonda kaasava ettevõtte eest. Elutööpreemiaga pärjati Lilian Kotterit, kes oli üks esimestest taasiseseisvunud Eesti LGBT+ aktivistidest ning üks Eesti ja kogu Baltikumi esimese LGBT+ organisatsiooni ehk Eesti Lesbiliidu asutajatest. Lisaks tunnustati Ukrainast pärit Eestis elavat Yuri Yourskyt, kes on töötanud LGBT+ inimeste heaolu nimel, eriti tervisevaldkonnas, ning on Ukraina sõja ajal teinud teavitustööd ja toetanud Ukraina LGBT+ inimesi. Eesti LGBT Ühingu kommunikatsioonijuht Kristiina Raud leiab, et üksteise tunnustamine ja tänamine teeb kõigile head meelt. “Vikerkaarekangelase auhind on üks viis, kuidas kogukond saab tänada neid, kes meie kõigi heaolu nimel tegutsevad. See toob tähelepanu toredatele ja olulistele tegudele, kuid samas toob ka rõõmu. Tegelikult võiksime rohkem üksteisele aitäh öelda, nii väikeste kui suurte tegude eest. See annab jõudu ja loob inimlikku lähedust,” lisas Raud. Eesti LGBT Ühing annab Vikerkaarekangelaste auhinda välja kord aastas 17. mail IDAHOTi ehk rahvusvahelise homo-, bi- ja transvaenu vastase päeva puhul. Kandidaate saavad esitada kõik soovijad, kusjuures peamine kaal on just esitajate põhjendustel. Lisaks avalikule tunnustusele saavad võitjad ka kangelase märgi. Eelmiste aastate võitjatega saab tutvuda ühingu kodulehel.

13. jaanuaril toimus kaks suurt sündmust: peaminister Jüri Ratas astus tagasi ja koos temaga läks ka valitsus ning Riigikogus hääletasid saadikud abieluteemalise rahvahääletuse toimumise vastu. Pärast seda ilmusid uudistes lood pealkirjadega, mis väitsid, et Riigikogu hakkab kooselu abieluga võrdsustama. Arusaadavalt tegi selline uudis paljudele rõõmu, kuid paraku jäi hulk olulist infot kohati eksitavatest pealkirjadest välja. Selgitame, mis eelnõuga ikkagi tegu on, mis sellest saab ja mida meie selles olukorras teeme. Perekonnaseaduse muutmise eelnõu, millega plaaniti lisada registreeritud kooselu teatud erisustega perekonnaseaduse kaitse alla, esitasid mõned sotsiaaldemokraatliku ja Keskerakonna Riigikogu liikmed Riigikogule 13.01.2021. Selle eesmärgiks oli mõjutada abielumõiste rahvahääletuse eelnõu teist lugemist, lootuses, et rahvahääletuse toimumine õnnestub uue lahendusega ära hoida. Samal päeval toimus rahvahääletuse eelnõu teine lugemine, mis Riigikogus enamuse toetust ei leidnud ning rahvahääletus jääb nüüd tänu sellele ära. Millegipärast hakkasid uudised sellest teisest eelnõust ilmuma alles päevi hiljem, mis koos ekslike pealkirjadega võisid tekitada inimestes lootuse, et registreeritud kooselu võrdsustatakse abielu institutsiooniga. Kahjuks toetab seegi eelnõu sarnaselt kooseluseadusega erisusi kooselu ja abielu vahel, näiteks perevälise lapsendamise keelamine kooselupaaridele. Lisaks on eelnõu hetkel veel liiga algeline, et aru saada, kui palju erisusi see tegelikult ette näeb. Sellegipoolest tunnustame riigikogulasi selle initsiatiivi eest ja loodame, et see viib meid kõigi perede väärtustamisele ja kaitsmisele lähemale. Praegu aga hoiame me pöialt koalitsioonikõnelustele ning oleme saatnud läbirääkijatele ka oma ettepanekud LGBT+ inimeste elu edendamiseks, mida soovime pärast valitsuse loomist koalitsioonile täpsemalt tutvustada. Seejärel selgub, kas ja millisel viisil saame võrdsete võimaluste tagamise nimel edasi minna, et võimalikult paljude LGBT+ inimeste huvid oleksid kaitstud. Kuna hetkel on olemas kehtiv kooseluseadus ja me pole unustanud, et Riigikogus on aastaid riiulis tolmu kogunud juba valmis rakendusseadus, siis oleks mõistlik ka see ette võtta ning põhjalikult tänase päeva kontekstis läbi analüüsida. Ühingu sõnum koalitsioonile ja meie töö eesmärk on see, et LGBT+ inimeste võrdset kohtlemist ei saa saavutada meid teistest erinevalt koheldes.

Eesti LGBT Ühing viis sel aastal Eesti LGBT+ inimeste õiguste kaitse uuele tasemele. Nimelt esitasime koos Võrdse kohtlemise võrgustikuga ÜROle aruande Eesti inimõiguste olukorrast. Üks osa sellest rääkis LGBT+ inimeste õigustest ja võimalustest. Meie huvikaitseekspert Aili Kala kirjutas selle peatüki, esitas ühingu seisukohad ÜROs ning kohtus erinevate riikide esindustega, et need juhiksid Eesti valitsuse tähelepanu meie õigusliku olukorra puudujääkidele ja annaksid meie aruande põhjal Eestile soovitusi olukorra parandamiseks. Suur töö on juba esimest vilja kandnud. Intervjuus räägib Aili kõigest lähemalt. Küsis ühingu kommunikatsioonijuht Kristiina Raud. Alustame algusest. Mis on ÜRO ja kuidas on see seotud inimõiguste valdkonnaga? ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on rahvusvaheline 51 riigi moodustatud organisatsioon, mille üheks eesmärgiks on muuhulgas ka inimõiguste probleemide lahendamine. ÜRO Inimõiguste Nõukogu tegeleb ka ülemaailmselt riikide inimõiguste olukorra ülevaatusega. Rääkides ülevaatustest - mis on UPR ehk korraline ülevaatus? Iga viie aasta tagant korraldab ÜRO korralise inimõiguste ülevaatuse erinevatele riikidele. Seal ei ole nii-öelda ülimuslikku riiki ja ÜRO ei ole ise ka ülimuslik selles ülevaatuses, vaid see on selline peer to peer ehk vastastikune protsess, mille eesmärk on iga viie aasta tagant hinnata riikide inimõiguste olukorda ja arenguid ning vaatluse all olevatele riikidele teha soovitusi, kuidas inimõiguseid paremini tagada ja kaitsta. See on selline diplomaatiline ja poliitiline protsess. Kui see on nii poliitiline ja diplomaatiline, siis tavainimesele võib see tunduda millegi nii kaugena, et see muutub ebaoluliseks. Kas ja kuidas see ikkagi enamikku meist puudutab? Protsess võibki väga kaugena näida, kui igapäevaselt sellega kokku ei puutu. Harva on nii-öelda tavainimesel võimalik anda sellesse oma panus ja tegelikult temalt seda ei eeldatagi. Sellega tegelevad valitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid, kes tegelevad erinevate inimeste õiguste ja huvide eest seismisega. Tavainimene saaks selles sõna sekka öelda, kui aruandluse praktika oleks kaasavam. Muul juhul on tõesti nii, et valitsusasutused koostavad aruande, mille nad saadavad ÜROsse ning see on aluseks kogu ülevaatuse protsessile. Aga kui tavainimene ei saagi kaasa rääkida, siis miks ta peaks üldse hoolima, mis seal toimub ja millest seal räägitakse? Kuna valitsusasutused teevad otsuseid, mis mõjutavad kõiki inimesi, siis kaudselt puudutab see ikkagi igaüht. Inimesi võiks huvitada selle protsessi tulemus - see, kas ja kui palju on riik tema õiguste tagamisega tegelenud ja kas vabaühendustel on olnud võimekust tema õiguste eest seista, sest inimõigused puudutavad iga inimest Eestis. Kuidas ühing ülevaatuse protsessiga ühines? Kui riigid esitavad valitsuse tasandil ÜROle oma inimõiguse aruande, siis nende riikide vabaühendustel, kes tegelevad eri gruppide huvikaitsega, on võimalik esitada oma variaruanne. Vabaühendused saavad oma aruande esitada üksi või ühiselt. See tähendab, et huvigruppide vabaühendused tulevad kokku ja esitavad ühise aruande, mis kajastab nende organisatsioonide valdkondi. Ühing esitas oma variraporti Võrdse kohtlemise võrgustiku osana, millesse kuuluvad eri teemadega töötavad organisatsioonid, alates näiteks laste ja puuetega inimeste õigustest kuni näiteks veganite ja üliõpilasteni. Väikese kõrvalepõikena küsin, millega see Võrdse kohtlemise võrgustik tegeleb. Võrdse kohtlemise võrgustik oli algselt töögrupp, mille eesmärk oli diskrimineerimise kaitse laiendamine ja ühtlustamine võrdse kohtlemise seaduses. Sealt edasi on see arenenud võrgustikuks, mis annab liikmesorganisatsioonidele võimaluse saada suuremat vastukaja ja toetuspinda. Koos on mõjusam asju teha kui üksi. Tänavu siis esitas võrgustik ühise variraporti. Millised olid variraporti peamised leiud ja soovitused LGBT+ teemadel? Ega ühingu jaoks siin erakordseid leide ei saanudki olla, sest see on see, millega me igapäevaselt töötame. Kuna variraport oli mahu mõttes väga piiratud, siis kirja said meie arvates kõige suuremad inimõiguste rikkumised või ebavõrdse kohtlemise murekohad. Peamised teemad olid kooseluseaduse jätkuv probleemistik, sest seadus ei taga ikka veel inimestele võrdseid õigusi. Samuti transsooliste inimeste kogu soolise ülemineku protsessi valdkond, täpsemalt meditsiiniliste ja juriidiliste protsesside üksteisest eraldamine ja kogu protsessi läbipaistvamaks muutmine. Lisaks laiem probleem: riigil pole kõikehõlmavat ülevaadet LGBT+ inimeste ebavõrdse kohtlemise või diskrimineerimise kohta ega strateegiat, kuidas tagada võrdsete õiguste edendamine. Kui riigil oleks see olemas, oleks palju kergem mitte ainult valitsuse, vaid ka valitsusasutuste tasandil inimeste huvide ja õigustega arvestada. Kuidas võrgustik variraporti jaoks infot sai? Kogu protsess oli tehtud võimalikult inimesi kaasavaks. Võrdse kohtlemise võrgustik korraldas üle Eesti eri linnades kohtumisi inimestega, keda huvitasid nende enda inimõigused. Üritustel sai tutvustada inimõiguste mõistet ja leida neid probleemkohti, millega inimesed igapäevaselt ise kokku puutuvad. Lisaks oli võimalik sisend anda veebis. Kogu see info ja organisatsioonide igapäevase praktilise töö kogemus andsid kokku variraporti materjali. Võrgustik esitas ÜROle variraporti aasta alguses. Nüüd märtsis käisid sa seda ÜROs esitamas ja tutvustamas. Vähemalt oma osa. Jah, siit sai iga organisatsioon teha oma huvidele vastavalt tööd, mis neile strateegiliselt kõige olulisem oli. Mina võtsin ühingus peamise suuna ÜRO alaliste missioonide esinduste poole. Kohtusin 25 riigiga, kellele edastasin kokkuvõtte aruandest ja rääkisin kriitilistest punktidest, mis Eesti LGBT+ inimeste jaoks olulised on. Meie jaoks oli väga tähtis, et ÜRO liikmesriigid teeksid just selliseid ettepanekuid. Lisaks tutvustasin uuringut ka Eesti sotsiaalkaitse- ja justiitsministrile. Koos võrgustikuga tegime ülevaate riigikogu fraktsioonidele. Lisaks saime kokku erinevate Eestis asuvate välisriikide saatkondadega. See info, mida me ÜRO riikide alalistele esindustele ja saatkondadele edastasime, pidi jõudma riikide valitsusasutusteni, kes ÜROs Eestile ettepanekuid ja soovitusi tegema hakkasid. Kuidas kõik need kohtumised keset koroonat välja nägid? Eks see oli erakorraline olukord, aga oli lahendatud väga optimaalselt. Kõik kohtumised tegin veebis. Erinevalt tavalisest olukorrast, kui ÜRO Inimõiguste Nõukogu hoones on suur kohvik, kus enne riikide ülevaatusi vabaühendused erinevate esindustega kohtuvad. Eesti alalise esinduse diplomaat ütles, et see on sel ajal nagu suur mesilaspesa. Milline tunne sul nendest kohtumistest jäi? Kas said ka mingit tagasisidet? Loomulikult sain tagasisidet, sest need diplomaadid, kellega ma kohtusin, on kõik inimõiguste valdkonna eksperdid. Neil oli esmakordselt võimalik ühe Eesti LGBT+ inimeste õigustega tegeleva vabaühendusega näost näkku kohtuda ja vahetult otse allikast kuulda probleemkohtadest ja võimalikest lahendustest. Aruanne ise koosneb olukorra kirjeldusest ja väga hoolikalt sõnastatud soovitustest. Need soovitused peavad olema rakendatavad, uisapäisa sõnastust kokku panna ei ole mõtet, sest soovitusi andvate riikide jaoks ei ole sellest kasu. Kui neid soovitusi Eesti riigile tehakse, siis Eestil peab olema võimalus neid kas arvesse võtta või töösse panna. Sel ei tohi olla halle varjundeid. 4. mail toimus istung, kus teised riigid andsid aruannete põhjal Eestile soovitusi inimõiguste olukorra parandamiseks ja kus Eesti andis aru oma arengute kohta. Kuidas see istung välja nägi? Enne seda oli tegelikult veel üks istung, eelistung, kus ma ka esinesin. Kõik riigid, kes Eestile soovitusi tegid, olid kohal, ning vabaühendused ja õiguskantsleri esindaja, kes on alates 2019. aastast Eesti riiklik inimõiguste asutus, esitasid lühidalt oma soovitused ning kirjeldasid oma valdkonna olukorda Eestis. See üritus oli enne istungit ja seal ma esinesin. Aga mitte kõik vabaühendused ei esinenud? Kõik ei osalenud eelsessioonil. Selleks, et eelsessioonil osaleda, tuli läbida põhjalik protsess, mida koordineerib ÜRO Inimõiguste Nõukogu. Nad edastavad juhised, teevad esinejatele koolitusi, et nad oskaks kogu selles protsessis võimalikult efektiivselt oma huvikaitset teha. Lõpuks on võimalus eelsessioonil oma ülevaade esitada. Vahel tehakse seda täiesti anonüümselt, ilma oma näo, nime ja organisatsiooni nimetuseta, sest inimõiguste organisatsioonid on mõnes riigis oma töö tõttu ohus. Seetõttu ei luba protokoll ürituse salvestamist, inimesi ei saa vaatama kutsuda, sellest ei tohi teha kuvatõmmiseid. Meie riik on siiski inimõiguste kaitsjatele piisavalt turvaline, et olla seal täiesti avalikult. Kas ja kui palju kattus Eesti riigi aruanne Võrdse kohtlemise võrgustiku omaga? Need olid üsna erinäolised, aga tavaliselt see kipubki nii olema. Esiteks, võrgustiku valdkonnad ei olnud nii laiapõhjalised. Riigi aruanne hõlmab kõike, alates laste õigustest, lõpetades kodakondsusega. Võrgustik andis sisendi ainult oma ekspertiisi tasandil, mis oli küll kitsam, kuid andis võimaluse teemade sisse rohkem vaadata ja olukorda laiemalt lahti kirjutada. Ega LGBT+ inimeste kohta Eesti aruandes väga palju ei olnud peale kooseluseaduse. Kas sinu kohtumistest oli lõpuks kasu? Kas riigid tegid nende põhjal soovitusi? Jaa, tegid! Kogu võrgustiku tööst on olnud palju kasu, sest viis aastat tagasi eelmise perioodi ülevaatuse ajal oli 10 erinevat LGBT-teemalist ettepanekut kõigi riikide peale. Tänavu on kokku 24 ettepanekut ja lisaks viis detailset küsimust. Pea kõik LGBT-teemalised soovitused on meie soovitatud teemadel ja meie sõnastusega. Kas raportis välja toodud teemad said kõik küsimustega kaetud või sai mõni teema teistest rohkem tähelepanu? Mulle tundub, et sellega võib täitsa rahule jääda. Kaetud sai diskrimineerimise kaitse ühtlustamise vajadus, vaenukõne ja -kuritegude teema, kooseluseadus, minu jaoks väga oluline trans teema, mille puhul pingutasin eriti, et see esmakordselt ÜRO dokumenti sisse saaks. Lisaks tehti ettepanekud just meie sõnastuses, mis on oluline selleks, et riik need just selliselt vastu võtaks ja meie saaksime riigi tasandil sellega edasi tegeleda. Mida see protsess ühingule andis? ÜRO inimõiguste ülevaatuse aruannete täitmise reegel on see, et riik ei saa ühtegi soovitust eirata. Kõik asjad jäävadki igaveseks õhku, kui riik neid ära ei lahenda. Eesti teeb nüüd sügisel otsuse, milliste soovitustega edasi tegeleda. Ühingul on siin sekkumisvõimalusi palju. Meie jaoks on oluline, et saaksime valitsusasutustega ettepanekutest rääkida, et rõhutada, kui oluline on need vastu võtta ja nendega edasi tegeleda. Kui ettepanekud vastu võetakse või märgitakse arvestatuks, siis on meie asi teemat üleval hoida, teada, milliste teemadega riik tegeleb või ei tegele, ja seda kõike suunata. Näiteks kooseluseaduse rakendusaktid. Kui riik võtab soovituse vastu, siis meie ülesanne on huvikaitsega suunata, et seda ära ei unustataks. Samuti peame jälgima neid teemasid, mille kohta tehtud ettepanekud lihtsalt “arvesse võeti”. Sel juhul ei ole nad riigi jaoks olulised, tavaliselt poliitilistel põhjustel. Ühing peab neid teemasid ka üleval hoidma, sest need on osa ühingu huvikaitse strateegilistest eesmärkidest. Ehk siis huvikaitsetöös ei saa linnukest kirja panna seni, kuni riik ei ole seda linnukest teinud? Jaa, see kehtib nii selle ÜRO tööriista kui ka meie igapäevatöö puhul. Kui me töötame mingi teemaga, siis me ei saa seda ka enda jaoks maha märkida seni, kuni riik pole lahendust leidnud. ÜRO ülevaatus on seejuures väga mahukas ja võimas tööriist selleks, et huvigruppide organisatsioonidel oleks rohkem võimalusi inimõiguste eest seista. Mida sa kogu sellest protsessist huvikaitsjana õppisid? Väga palju, sest sain inimõiguste ülevaatuse protsessist osa esimest korda. Ma näen, et üks organisatsioon või, veel parem, mitu organisatsiooni koos saavad tegelikult midagi mõjutada. Mõjutada selliselt, et mingid teemad oleksid nähtavad rahvusvahelisel tasandil ja selle läbi ka siseriiklikul tasandil. See kogemus kinnitas, et suhted on väga olulised. Suhtlemine, suhted ja võrgustikud annavad võimaluse jõuda sinna, kus su sõnum tõeliselt mõjus on. Ja sealt hakkavad teised muutused pihta. Lisaks mõistsin, et veebis on võimalik asju kiiresti lahendada ja infot edasi anda, aga näost näkku suhtlemine ei tohiks ununeda. Ma kujutan ette, et see kogemus oleks olnud veel mõjusam ja vahetum, kui oleksime saanud Genfis kohapeal olla. Eesti alaline esindaja ÜROs, kellega ma ka kohtusin, ütles igatahes, et meie tööd on seal märgatud.

Kuidas saab kohalik omavalitsus LGBT+ inimesi toetada? Kelle poolt ja miks KOV valimistel hääletada? Kuna tööd ja küsimusi on palju, koostasime KOV valimistel osalevatele erakondadele ja valimisliitudele asjakohased soovitused. Saadame need soovitused erakondadele ning kohtume nende esindajatega. Kui erakondade valimisnimekirjad on väljas, teeme soovituste põhjal kandidaatide küsitluse. Erakondade tagaside ja küsitluse tulemuste põhjal teeme kokkuvõtte, mis aitab valimistel hääletada LGBT+ inimesi toetavate kandidaatide poolt. Kogu info ilmub meie kodulehel. Soovitused erakondadele ja valimisliitudele kohalike omavalitsuste valimisteks Soovime, et kohalikud omavalitsused üle Eesti oleksid LGBT+ inimestele turvalised, ligipääsetavad ja võimestavad. Kohalik omavalitsus vastutab selle eest, et meie ühine keskkond arvestaks kõigi vajadustega - selleks peab hoolima igast inimesest sellisena, nagu ta on. LGBT+ inimesed on osa iga kodukandi kogukonnast ja nende heaolu on osa kõigi heaolust. Kohaliku omavalitsuse võimuses on tagada võrdsed võimalused igale inimesele. Selle saavutamiseks oleme koostanud soovitused kohalike omavalitsuste valimistel osalevatele erakondadele ja valimisliitudele, lähtudes LGBT+ perspektiivist. Soovitame teekonna alustamiseks teha järgmist. Lisada KOV valimisprogrammidesse kinnitus töötada järjepidevalt selle nimel, et KOVi teenused oleksid LGBT+ inimestele turvalised ja ligipääsetavad. Selleks, et kohalikud omavalitsused oskaks tagada oma teenuste turvalisust ja ligipääsetavust, on neil vaja teadmisi võrdsest kohtlemisest ja inimõiguste edendamisest. Ametnikud ja volikogude liikmed peavad end neil teemadel harima, et nad oskaksid ära tunda, lähemalt uurida ning lahendada võimalikke probleemkohti omavalitsuste teenustes. Võimestada LGBT+ inimeste võrdse kohtlemise edendamisega tegelevaid organisatsioone ja huvigruppe. Kohalikud omavalitsused kutsuvad LGBT+ inimeste võrdse kohtlemise edendamisega tegelevaid organisatsioone ja huvigruppe aruteludesse ning halduskogude ja linnavolikogude komisjonide koosseisudesse, et nad saaksid seal kirjeldada valdkondlikke murekohti ja pakkuda lahendusi, mille KOVid seejärel ellu viivad. Tugevdada kiusamisvastast ennetustööd koolides ja parandada koolide võimekust tegeleda kiusamise ja ahistamisega, lähtudes muu hulgas ka LGBT+ noorte ja perede kogemustest. Eesti LGBT Ühingu 2018. aasta koolikeskkonna uuring näitab, et 68% LGBT+ õpilasi on kogenud vaimset ahistamist oma seksuaalse identiteedi, sooidentiteedi või soolise eneseväljenduse tõttu; 61% vastanutest märkis, et koolitöötajad ei sekkunud kunagi, kui keegi tegi homovaenulikke märkusi; 42% õpilaste koolides pole LGBT+ teemasid üldse käsitletud ja 21% LGBT+ noorte koolides on käsitlus olnud negatiivne. Kool võib LGBT+ õpilaste jaoks olla nende identiteedi tõttu ebaturvaline ja märkimisväärselt vägivaldne keskkond ning koolid ei taga kõigi õpilaste põhivajaduste rahuldamiseks turvalisi tingimusi. KOVide võimuses on liita oma haldusalasse kuuluvad koolid kiusamisvastasesse programmi KiVa ning küsida sisendeid LGBT+ teemadega tegelevatelt valdkondlikelt organisatsioonidelt. Nähtavalt toetada LGBT+ inimeste võrdset kohtlemist edendavaid algatusi ja üritusi. Kohalikud omavalitsused saavad mitmel viisil väljendada oma avatust ja toetust: avalikud sõnavõtud, algatustes ja üritustel nähtavalt osalemine, nende kohta info jagamine KOVide kanalites, vikerkaarelipu heiskamine, temaatiliste märkide kasutamine, algatuste rahaline toetamine jm. Liituda Rainbow Cities ehk ülemaailmse linnade võrgustikuga, mis tegeleb LGBT+ inimeste võrdsete võimaluste edendamisega. Võrgustik võimaldab linnadel vahetada häid praktikaid ning õppida üksteise kogemustest. Linnade ühised algatused aitavad edendada võrdset kohtlemist kohalikul tasemel. Areneb sotsiaalne koosloome ja võimestamine, linnad muutuvad turvalisemaks ja teenused ligipääsetavamaks.

Eesti LGBT Ühing on Eesti juhtiv LGBT+ huvikaitseorganisatsioon, mis töötab selle nimel, et Eestis oleksid LGBT+ inimestele tagatud võrdsed võimalused. Me tegutseme huvikaitse, kommunikatsiooni, koolitamise ja koostöö valdkondades, et luua Eesti inimestele paremat tulevikku. Tegevjuhina oled selle töö lahutamatu osa! Eesti LGBT Ühingu tegevjuhina saad panustada inimõiguste kaitsesse ja arengusse Eestis, areneda juhi ja valdkonna eksperdina ning töötada koos eri valdkondade asjatundjatega nii Eestis kui välismaal. Sobid ühingu tegevjuhiks, kui suudad keskenduda nii igapäevasele tööle kui pikaaegsetele eesmärkidele, oskad hästi juhtida ennast, teisi, projektipõhist organisatsiooni ja selle rahaasju, oled süsteemne mõtleja ja tegutseja, oled hea esineja, suudad tegutseda pingelistes olukordades, valdad heal tasemel eesti ja inglise keelt ning soovituslikult vähemalt suhtlustasemel vene keelt, jagad ühingu väärtusi: vastutustundlikkus, usaldusväärsus, avatus, proaktiivsus, solidaarsus, koostöö. Tegevjuhi ülesanded on ühingu strateegiline juhtimine ja arendamine, tiimi juhtimine, ühingu esindamine meedias, üritustel ja kohtumistel, projektide kirjutamine ja juhtimine, jätkusuutlik finantsjuhtimine, fundraising, dokumendihaldus. Ühingus ootab sind kokkuhoidev ja sõbralik kollektiiv, mis koosneb pühendunud oma ala ekspertidest, hubane töökoht Tallinna kesklinnas ja võimalus töötada osaliselt ka kodust, täiskohaga töö brutopalgaga 2025 eurot kuus, 30 päeva kollektiivpuhkust. Oodatud on kõik kandidaadid, sõltumata nende seksuaalsest ja soolisest identiteedist, rahvuslikust või usulisest taustast, vanusest või erivajadusest. Julgustame kandideerima ka neid, kes ei vasta ehk kõigile ootustele, kuid on valmis õppima ja oma oskusi arendama. Kandideerimiseks saada meile oma CV ja kuni kahe lehekülje pikkune motivatsioonikiri hiljemalt 31.05 aadressile juhatus@lgbt.ee. Motivatsioonikirjas kirjelda oma nägemust Eesti LGBT Ühingu rollist ühiskonnast ja endast ühingu juhina. Lisainfo saamiseks kirjuta juhatus@lgbt.ee.

Üle pika aja oleme taas IDA Radio eetris! Toimunud on mõned muudatused. Nagu viimases saates rääkisime, lahkus Eva Marta ühingust ja seega ka saatejuhi kohalt. Nüüd teeb ta head tööd õpetajana - tervitused talle! Saatejuhina jätkab Kristiina, kellel on iga kord keegi külas, nii et jutt kindlasti otsa ei saa. Värskes saates olid külas meie huvikaitsejuht Aili ja assistent Eeva, kellega rääkisime emadusest. Mis tunne on Eestis LGBT+ ema olla? Mis hetkest oled riigi silmis oma elukaaslase sünnitatud lapse ema? Kuidas kirjeldada tahet saada lapsi inimesele, kes ei taha saada lapsi? Palju küsimusi, palju vastuseid ja häid mõtteid. Lisaks tuli jutuks ka panseksuaalsus. Eeva avas veidi oma teekonda selle sõnani ning naljatles, et teda on elu jooksul peetud nii heteroks kui lesbiks, ju siis ta jääb kuhugi sinna vahele. Lõpuks vastasime ka kuulaja küsimusele, kuidas käituda oma homovaenuliku vanemaga. Kuula seda ja kõiki teisi saateosasid IDA Radio kodulehel või Spotify’s. Järgmine saade on eetris 30. mail. Kuulmiseni!

Tänavune Rainbow Europe Map näitab ulatuslikku ja peaaegu täielikku paigalseisu LGBTI inimeste inimõiguste valdkonnas. Euroopa LGBTI katusorganisatsioon ILGA-Europe leiab, et käes on hetk, mil valitsused saavad sihikindlalt valida õige tee edasi. Iga-aastased Rainbow Europe kaart ja indeks, mille ILGA-Europe avaldab 17. mail, näitavad LGBTI inimeste õiguslikku olukorda 49 Euroopa riigis. Ülevaatest selgub, et viimase kaheteistkümne kuu jooksul pole riigid LGBTI inimeste õiguste parandamiseks teinud peaaegu ühtegi sammu. Kaardi avaldamise 12-aastase ajaloo jooksul on see erakordne. Mõnes riigis on siiski käsil eelnõud ja tegevusplaanid, mis annavad lootust, et aasta pärast näeb kaart teistsugune välja. Mõned leiud tänavusest Rainbow Mapist: Kuigi enamikes riikides pole positiivseid arenguid toimunud, on Albaania, Soome ja Portugal pingereas siiski tõusnud, kuid sedagi vaid tänu väikestele muudatustele. Kuigi riigid on lubanud tegeleda vikerkaareperede tunnustamisega, pole mitte ükski riik liikunud kooselude ega vanemluse tunnustamise poole. Eelnevatel aastatel toimunud trans- ja intersooliste inimeste kehaautonoomia ja soo tunnustamise arengud on seiskunud kõikjal, välja arvatud Islandil. Mõnes riigis (Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia) on vastu võetud uued punktid kogunemisvabaduse kohta, mis peegeldavad positiivset arengut LGBTI ürituste turvalisuses. ILGA-Europe’i tegevjuhti Evelyne Paradisi teevad selle aasta tulemused murelikuks. “Viimase aasta jooksul on LGBTI inimesed kogenud poliitiliste repressioonide kasvu, majanduslikke raskusi ning LGBTI-vaenu levikut nii tänavatel kui internetis. Selles olukorras peavad valitsused tegutsema konkreetselt ja mõjusalt ning kindlustama, et inimesed on kaitstud rohkem, mitte vähem. LGBTI inimeste inimõigused ei ole midagi, mida üle parda visata, kui olukord keeruliseks muutub,” lisas Paradis. ILGA-Europe’i huvikaitsejuht Katrin Hugendubel toob välja, et paljudes riikides on seadusloome ja seaduste rakendamine seiskunud. “Lihtne oleks öelda, et kogu poliitiline tähelepanu on olnud suunatud COVID-19 ja sellest tulenevale majanduskriisile, kuid tegelikult on asi palju mitmetahulisem. Paljudes riikides on areng seiskunud poliitilise lõhestumise tõttu LGBTI teemadel. Rahvaesindajad ei näe enam, et nad saaksid LGBTI inimeste toetamisest kasu lõigata, valitused ei pea seda prioriteediks. Valitsused peavad täitma oma kohust ning tagama vajalike seaduste täitmise,” lisas Hugendubel. Paradis on siiski lootusrikas ning leiab, et praegu on õige hetk võtta vastu ootavad seadused. “Hetkel, mil mitte ainult Poolas või Ungaris, vaid terves Euroopas koguvad hoogu LGBTI-vaenulikud jõud, peavad Euroopa riigid olema eeskujuks kõigi inimõiguste kaitsjatena.” Olukord Eestis Eesti LGBT Ühingu huvikaitseekspert Aili Kala on aastaid olnud ILGA-Europe’i partner Eesti olukorra kajastamisel. “Mäletan, et andsin 2016. aastal rõõmuga sisendi kooseluseaduse jõustumise kohta, mille tõttu joonistus Eesti LGBT+ inimeste õiguste skaalal Ida-Euroopa piiridest eredamalt välja. Sellega aga rõõmsad arengud pidurdusid ning sisuliselt sama olukord vaatab meile vastu ka tänavuselt värskelt avaldatud Rainbow kaardilt. Kahjuks on tendents üle-Euroopaline - LGBT+ inimeste õiguste areng on seiskunud ning teiselt poolt on tugevalt levimas LGBT+ inimeste vastane vaen, mis on reaktsioon teatud poliitilisele või organiseeritud LGBT+ inimeste vastasele tegevusele. Ka Eesti ei ole sellest välja jäänud,” lisas Kala. Aili Kalal on siiski lootust: “Euroopa Liit on esimest korda vastu võtnud LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamise strateegia ning võrdsusvolinik Helena Dalli julgustab liikmesriike tegema oma riikides sama. Võtsime selle üleskutse ühingus inspiratsiooniks ning koostame Eesti riigile ettepanekud võrdsete õiguste edendamise strateegiaks, et valitsusel oleks lihtsam tagada kõigile Eesti inimestele võrdsed õigused ja võimalused. Koos saame jää liikuma!” Rainbow Europe 2021 kokkuvõte: Juba kuuendat aastat järjest on esimesel kohal Malta. Belgia on neljandat korda teisel ning Luksemburg kolmandat aastat kolmandal kohal. Viimastel kohtadel on Aserbaidžaan, Türgi ja Armeenia - samad, mis eelmisel aastal. Teist aastat järjest on Euroopa Liidu maade seas viimasel kohal Poola. Ukraina on langenud 36. kohalt 40. kohale, sest valitsuse tegevusplaani aeg on läbi saanud. Gruusia langes 30ndalt 32. kohale, sest seal puudub selge juriidiline sootunnustamise protsess ning LGBTI inimõiguslaste olukord on ebaturvaline. Kõige suurema hüppe on pingereas teinud Malta, Põhja-Makedoonia ning Bosnia ja Hertsegoviina. Malta lisas pagulaste seaduse kaitse saamise aluste hulka sootunnused ja avaldas uued poliitika suunised LGBTI varjupaigataotlustele. Teises kahes riigis on paranenud kogunemisvabadus.

Rainbow Europe Map этого года показывает масштабный и практически полный застой в сфере прав ЛГБТ+. Зонтичная организация европейских ЛГБТ+ ILGA-Europe считает: настал момент, когда правительства целенаправленно могут выбрать верный путь. Ежегодно Rainbow Europe представляет карту и индекс, которые показывают правовое положение представителей ЛГБТ+ в 49 странах Европы. ILGA-Europe публикует их 17 мая. Из обзора следует, что в течение последних 12 месяцев государства не предприняли практически ни одного шага, чтобы увеличить права представителей ЛГБТ+. Карта публикуется уже в течение 12 лет, и этот год - особенный. В некоторых странах все же существуют законопроекты и планы, дающие надежду, что через год карта будет выглядеть иначе. Некоторые выдержки из Rainbow Map этого года: Хоть в большинстве стран позитивных подвижек и не произошло, Албания, Финляндия и Португалия поднялись в рейтинге, но это - благодаря лишь очень малым изменениям. Хоть страны и обещали заняться вопросами признания "радужных" семей, ни одна из них не продвинулась в сторону признания сожительства или родительства. В предыдущие годы было развитие в сфере признания телесной автономии трансгендерных и интерсекс людей, а также признания их гендера. В году текущем развития не происходит нигде, кроме Исландии. В отдельных странах (Босния и Герцеговина, Северная Македония) приняты некоторые пункты относительно свободы собраний, они отражают позитивные тенденции развития в безопасности мероприятий ЛГБТ+. Исполнительного директора ILGA-Europe Эвелин Парадиз беспокоят результаты этого года. "В течение последнего года представители ЛГБТ+ испытали на себе рост политических репрессий, экономические трудности и распространение ненависти к ЛГБТ+ как на улице, так и в интернете. В данной ситуации правительства должны действовать конкретно и эффективно и обеспечить людей большей, а не меньшей, защитой. Права человека представителей ЛГБТ+ - это не то, что можно выбросить за борт, если ситуация становится сложнее", - добавила Парадиз. Ответственная за защиту интересов ILGA-Europe Катрин Хугендубель сообщила, что во многих государствах законотворчество и претворение законов в жизнь - застопорились. "Было бы легко сказать, что все политическое внимание было направлено на ковид и последовавший за ним экономический кризис, однако, на самом деле, вопрос куда многограннее. Во многих странах развитие забуксовало из-за политических расколов в вопросах ЛГБТ+. Народные избранники больше не видят, что они могут поиметь пользу, поддерживая ЛГБТ+, правительства не считают это приоритетом. Правительства должны выполнять свои обязанности и обеспечить выполнение необходимых законов", - считает Хугендубель. Парадиз все же полна надежд и считает, что сейчас - самый момент принять законы. "Сейчас, когда не только в Польше или Венгрии, но и по всей Европе, активизируются силы, недружественные ЛГБТ+, страны Европы должны быть примером в плане защиты всех прав человека". Ситуация в Эстонии Эксперт по защите интересов Ассоциации ЛГБТ Эстонии Айли Кала годами является партнером ILGA-Europe в освещении ситуации в Эстонии. "Помню, что в 2016 с радостью предоставила ввод о вступлении в силу Закона о сожительстве, ввиду чего Эстония ярко выделялась среди других стран Восточной Европы в плане прав защиты ЛГБТ+. Этим же радости развития и ограничились, и по сути то же положение вещей отражено и в карте Rainbow этого года. Увы, тенденция эта - общеевропейская: развитие прав представителей ЛГБТ+ - застопорилось, с другой же стороны растет ненависть к представителям ЛГБТ+, что является реакцией на известную политическую деятельность, или же деятельность, направленную против ЛГБТ+. Это не обошло стороной и Эстонию", - поведала Кала. Айли Кала, однако, полна надежд: "ЕС впервые принял стратегию развития равных прав представителей ЛГБТ+, и уполномоченная по равноправию Хелена Далли побуждает страны-члены делать то же. Мы в Ассоциации вдохновились этим призывом и составляем предложения к Эстонскому государству для стратегии развития равных прав: чтобы правительству было бы легче гарантировать всем жителям Эстонии равные права и возможности. Вместе - сдвинем айсберг!" Резюме Rainbow Europe 2021 Уже третий год подряд на первом месте - Мальта. Бельгия в четвертый раз - на втором. Люксембург - третий год на третьем. На последних местах - Азербайджан, Турция и Армения - как и в прошлом году. Второй год подряд среди стран ЕС на последнем месте - Польша. Украина перешла с 36 места на 40, так как план действий правительства завершился. Грузия оказалась на 32 месте после 30: там отсутствует четкий юридический процесс признания пола, и положение защитников прав ЛГБТ+ - небезопасное. Самый большой скачок в рейтинге совершили Мальта, Северная Македония и Босния и Герцеговина. Мальта добавила в Закон о беженцах половые признаки как основание для предоставления защиты, а также обнародовала новые политические указания для ходатайствующих об убежище представителей ЛГБТ+. В двух других странах увеличилась свобода собраний.