2021: Eesti LGBT Ühing tegudes ja arvudes

Et tulevikus tark ja tubli olla, tasub aeg-ajalt minevikku kiigata. Sestap panimegi kokku tavaks saanud ülevaate möödunud aastast, et olulisemaid tegusid ja kõnekamaid numbreid meenutada. Mille poolest jääb meelde 2021. aasta?


Mõned teod


  • Meiega liitus kaks uut töötajat. Anette Mäletjärv peab nüüd koostöökoordinaatori ametit ning loob tugevat LGBT+ aktivistide võrgustikku, Eeva Kopliments on aga meie assistent, kes suhtleb helistajate, kirjutajate ja külastajatega ning toetab teisi ühingu töötajaid.


  • Alustasime tööd mitmes uues projektis, mis tegelevad LGBT+ inimeste tervise, valitsuse LGBT+ tegevuskava soovituste, LGBT+ aktivistide võrgustiku ja mõjusa kommunikatsiooniga.



Solaris keskuse aatriumis seisavad näituse "See on fucked" värvilised kujud, kelle seljas on särgid LGBT+ noorte lugude tekstidega.
Näitus "See on fucked" Solarise aatriumis. Pilt: Ilmar Kurvits
  • Haridusprojekti raames töötasime turvalisema kooli nimel: lõime uue põhjaliku koolituse, koolitasime õpetajaid ja noorsootöötajaid, suhtlesime noortega, korraldasime üleriigilise kampaania LGBT+ noorte olukorrast koolis ning lõime hariva rändnäituse samal teemal, millega käivad kaasas ka tunnikavad, mida koolis kasutada. Kampaania eest pälvisime Eesti Noorteühenduste Liidult noorte heaolu edendaja tunnustuse.


  • Esitasime esimest korda koos võrdse kohtlemise võrgustikuga ÜROle aruande inimõiguste kohta Eestis, mille LGBT-teemalise peatüki kirjutas meie huvikaitsejuht Aili Kala. Aruande põhjal tegi Aili ÜROs ka ettekande ning kohtus välisriikide esindajatega, kes omakorda tegid selle põhjal Eestile soovitusi olukorra parandamiseks.


  • Koostasime kohalike omavalitsuste valimiste puhul soovitused kandideerijatele ning panime kokku valimiskompassi, mis peegeldas kandidaatide seisukohti LGBT+ inimesi puudutavatel teemadel.


  • Andsime teist korda välja Vikerkaarekangelase auhinda, mille seekord said kaheksa imelist inimest või rühma, sealhulgas ka üks elutöö preemia võitja.


  • Toetasime koos teiste võrdse kohtlemise võrgustiku ühendustega seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmist.



Eesti LGBT Ühingu sünnipäevapidu X-baaris. Esiplaanil istub kolmene seltskond, nende kohal ripuvad kuldsed tähed. Tagaplaanil on lava ja palju rahvast, paremal seinal on suur vikerkaarelipp. Kogu ruum on valgustatud roosades ja kuldsetes värvides.
Eesti LGBT Ühingu sünnipäevapidu X-baaris. Pilt: Natalie Black

  • Suhtlesime trans inimeste, Sotsiaalministeeriumi ning tollal loodava ekspertiisikomisjoniga ning esindasime trans inimeste huvisid ja vajadusi, et uus soolise ülemineku juriidiline ja meditsiiniline protsess saaks vanast inimlikum, selgem, lihtsam ja kiirem. Eelmise komisjoni töö lõppemise tõttu pidid trans inimesed üle aasta vajalikke teenuseid, sh hormoonravi, ootama. Nüüdseks on uus komisjon tööd alustanud ning esimesed inimesed ka komisjoniga kohtunud.


  • Panustasime taas Eesti Inimõiguste Keskuse inimõiguste aruande koostamisse. Meie huvikaitsejuht Aili Kala kirjutas peatüki LGBT+ inimeste õiguslikust olukorrast Eestis.


  • Algatasime trans inimeste vanemate tugigrupi, kus vanemad saavad küsimusi esitada ja kogemusi vahetada ning eri sooidentiteediga trans inimestega kohtuda.


  • Osalesime Vikervelo pride-rattasõidul, kus saime koos teistega veerejatega koosolemisest rõõmu tunda ja ka väikse kõne pidada.



Pildistaja poole sõidab suur hulk rõõmsaid Vikervelo rattureid, nende hulgas ühingu kommunikatsioonijuht Kristiina Raud.
Vikervelo. Foto: Ann Vaida

Mõned arvud


  • Tegime 80 juriidilist nõustamist. Ekspertiisikomisjoni puudumise tõttu tuli palju küsimusi trans inimestelt, aga sageli pöördusid inimesed meie poole ka kooseluseaduse ja vaenuga seotud küsimustega nagu eelmistel aastatelgi.


  • Tegime 43 psühholoogilist esmanõustamist. Peamisteks teemadeks, millega meie poole pöörduti, olid sooline ja seksuaalne identiteet, vaimne tervis, nt ärevus või ATH, üksindus, soov leida sõpru, veidi ka peresisesed suhted.


  • Meie vabatahtlikud tegid 63 esmast kogemusnõustamist, neist 55 transsoolisusega seotud teemadel. Inimesed tahtsid kogemusnõustajatega rääkida arstlikust komisjonist, hormoonravist, ülakehaoperatsioonidest, vaimsest tervisest, düsfooriast, kapist välja tulemisest, soolisest üleminekust, teiste LGBT+ inimeste leidmisest, transsoolisusest, mittebinaarsusest, seksuaalse identiteedi mõistmisest, Eestisse kolimisest, nimevahetusest, perekonnast. Samuti palus teenuse kujundamiseks abi üks asutus.


  • Nõustasime nelja trans lapse vanemat või vanemate paari, kes küsisid meilt tuge ja infot.


  • Meie algatusel või toel ilmus meedias 18 artiklit, ühingu kodulehel avaldasime 48 postitust. Teemadevalik on kirju, kuid peamiste teemadena võib ära märkida näiteks abieluteemalise rahvahääletuse aasta alguses, trans inimesed ja LGBT+ noored. Lisaks oli meie saade “Argieluvõrdsus” kuus korda IDA Raadio eetris.


  • Tegime 33 koolitust. Koolitasime Sotsiaalkindlustusametit, õpetajaid, noorsootöötajaid, noori poliitikuid, noorteorganisatsioone, ettevõtteid, sotsiaal- ja noorsootöö tudengeid, õpilasi ja LGBT+ noori.

  • Korraldasime ise või kellegagi koostöös 6 üritust, osalesime või esinesime samuti 6 üritusel.


  • Tegelesime 8 projektiga, teemadeks huvikaitse, kommunikatsioon, haridus, kogukonna toetamine ja võimestamine.


  • Igal kuul oli meil keskmiselt 145 annetajat ning aasta jooksul saime 36 984 € annetusi.

134 views