Täna kattis Tallinna Teatri väljakut ligi 300 m2 suurune vikerkaarelipp, millega avati Solarise keskuses LGBT+ õpilaste kogemustest rääkiv näitus, et avaldada toetust noorte võrdsele ja hoolivale kohtlemisele ühiskonnas ja koolis. Lisette Sivardi ja Karl Joonas Alamaa koostöös valminud teos "Õmblusteta 10.jaanuar" ehk ligi 300 m2 suurune vikerkaarelipp valmis erinevatest kangajääkidest, sümboliseerides pilti ühiskonnast, kus kedagi ei jäeta kõrvale. "Tervik ei pea olema ilus ja ühetaoline, vaid peab eelkõige püsima koos ning teineteist täiendama ja toetama. Teos nõuab võrdsust ja hoolimist kõikidele inimestele ning teeb seda viisil, mis tõmbab tähelepanu ja esitab küsimusi," selgitasid töö autorid. Värviline lipp tõmmati aktsioonikorras kümnete inimeste abil Teatri väljakul lahti ning inimeste koostöö sealjuures oli oluline osa teose tähenduslikkusest. "See lisas lipule kui sümbolile juurde reaalsete inimeste jõu ning panuse,“ ütlesid Sivard ja Alamaa. Eesti LGBT Ühingu tegevjuhi Kristel Rannaääre sõnul on tegemist Eesti ühiskonnas piisava tähelepanuta jäänud murekohaga: "Meie eesmärk on rohkem tähelepanu tuua sellele, et LGBT+ noored puutuvad koolis kokku pideva kiusu ja diskrimineerimisega ja seda lihtsalt enda seksuaalsuse, sooidentiteedi või soolise eneseväljenduse tõttu. Õpilased peaksid saama end vastavalt oma soovile väljendada, rahus elada ja õppida. Kartmata, et nende füüsiline või vaimne heaolu seetõttu kannataks." 2018. aastal korraldas Eesti LGBT Ühing Eesti esimese LGBT+ koolinoorte uuringu, kust selgus paljude õpilaste igapäevaelu kurb reaalsus. Näiteks on 68% LGBT+ õpilastest viimase aasta jooksul kogenud vaimset vägivalda oma soolise eneseväljenduse tõttu ja 57% vastanutest on vaenulikke kommentaare kuulnud lausa oma õpetajatelt. Samuti on 66% LGBT+ õpilaste kohta levitatud kuulujutte. Šokeerivad näited noorte koolielust ja kiusamisest jõudsid Eesti avalikkuseni novembris, kui kampaania avas noorte päris lood ja kogemused koolist. Selleks, et kool oleks kõikide jaoks turvaline koht ning LGBT+ õpilased ei peaks kartma oma heaolu pärast, toob LGBT ühing anonüümsed koolilood, uuringu tulemused ja uskumatuna kõlava statistika Solarise keskuses avatud näitusel kõikide huvilisteni. Näitusel on väljas ka kogukonnaga tihedalt seotud kunstnike Vira Takinada ja Karl Joonas Alamaa just selleks sündmuseks loodud originaalteosed. Näitus jääb avatuks kuni 30. jaanuarini. Kampaania ametlik leht: www.turvalinekool.ee

Ühelt poolt on LGBT+ õpilased samasugused noored nagu kõik teisedki, samas võivad nad koolis kogeda muresid ja raskusi, millega teised kokku ei puutu. Meie LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring näitas, et LGBT+ noorte jaoks võib kool olla märkimisväärselt ebaturvaline koht. Töötame selle nimel, et see muutuks. Mida aga saavad LGBT+ noored nüüd ja praegu teha ja mida peaksid teadma? Siit leiad soovitused eri olukordade lahendamiseks, väljavõtted seadusest, mis näitavad kooli kohustusi õpilaste ees, ning kasulikke viiteid. Peamine on aga see, et noor, kes vajab tuge või abi, ei pea murega üksi jääma! Mida ütleb põhikooli- ja gümnaasiumiseadus? § 4. Põhikooli ülesanne (1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Põhikool aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed. (2) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. § 7. Põhihariduse kättesaadavus (1) Põhikooli pidamisel tagab kooli pidaja põhikooli riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks. § 5. Gümnaasiumi ülesanne (1) Gümnaasiumil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna. § 71. Üldkeskhariduse kättesaadavus (1) Gümnaasiumi pidamisel tagab kooli pidaja gümnaasiumi riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu, võimalused õpilase arengu toetamiseks ning kooli võimekuse pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud nõuete kohaselt. § 44. Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine koolis (1) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. § 19. Õppekeskkond (1) Õppekeskkond peab toetama õpilase arengut. Mida teha keerulistes olukordades? Kui kaasõpilased sind kiusavad Tea, et kooli pidaja peab tagama IGA õpilase turvalisuse. Sa ei ole koolile koorem. Kui usaldad mõnda koolitöötajat, siis pöördu tema poole (nt klassijuhataja, sõbralik õpetaja, huvijuht, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog), et koos lahendus leida. Kui sul on vanematega head suhted, siis tasub öelda ka vanematele, et saaksite koos lahenduse leida. Kui sa ei ole kindel, kas keegi koolitöötajatest või sinu vanematest oskab või tahab aidata, siis võid pöörduda julgelt ka Eesti LGBT Ühingu poole. Koos saame mõelda võimalikke lahendusi. Kõige olulisem - ära jää oma murega üksi! Sa oled oluline ja sul on õigus saada haridust turvalises keskkonnas. Kui õpetaja räägib LGBT+ teemadest negatiivselt või ignorantselt Tea, et kooli pidaja peab tagama IGA õpilase turvalisuse. Sa ei ole koolile koorem. Tea, et kooli pidaja peab tagama IGALE õpilasele vajalikku informatsiooni, et noor astuks ellu vajalike teadmistega. Kui usaldad mõnda koolitöötajat, siis pöördu tema poole (nt klassijuhataja, sõbralik õpetaja, huvijuht, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog), et koos lahendus leida. Kui sul on vanematega head suhted, siis tasub öelda ka vanematele, et saaksite koos lahenduse leida. Kui sa ei ole kindel, kas keegi koolitöötajatest või sinu vanematest oskab või tahab aidata, siis võid pöörduda julgelt ka Eesti LGBT Ühingu poole. Koos saame mõelda võimalikke lahendusi. Kõige olulisem - ära jää oma murega üksi! Sa oled oluline ja sul on õigus saada haridust turvalises keskkonnas. Kui koolis ei räägita LGBT+ teemadest Tea, et kooli pidaja peab tagama IGALE õpilasele vajalikku informatsiooni, et noor astuks ellu vajalike teadmistega. LGBT+ teemadest rääkimine on tegelikult juba õppekavades sees. Näiteks peab koolis käsitlema teemasid nagu perekond, suhted, armastus, seks, ajalugu, ühiskond, avatus, mitmekesisus jne. Need teemad puudutavad ka LGBT+ inimesi ning neist saab ja peab rääkima LGBT+ inimesi kaasavalt. Kui sul on aineõpetajaga hea suhe, siis räägi temaga ja ütle, millest tunnis veel rääkida võiks. Kui õpetaja ise ei tunne end selles kindlalt, on võimalus kutsuda keegi külalisloengut andma (soovituste saamiseks võid pöörduda meie poole või vaata allpool kasulikke linke). Kui usaldad mõnda koolitöötajat, siis pöördu tema poole (nt klassijuhataja, sõbralik õpetaja, huvijuht, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog), et koos lahendus leida. Kui sul on vanematega head suhted, siis tasub öelda ka vanematele, et saaksite koos lahenduse leida. Kui sa ei ole kindel, kas keegi koolitöötajatest või sinu vanematest oskab või tahab aidata, siis võid pöörduda julgelt ka Eesti LGBT Ühingu poole. Koos saame mõelda võimalikke lahendusi. Kõige olulisem - ära jää oma murega üksi! Sa oled oluline ja sul on õigus saada haridust turvalises keskkonnas. Kuidas ühing aidata saab? Kui sa ei ole kindel, kas keegi koolitöötajatest või sinu vanematest oskab või tahab aidata, siis võid pöörduda julgelt ka Eesti LGBT Ühingu poole. Koos saame mõelda võimalikke lahendusi. Näiteks: Võime kooliga ühendust võtta, et uurida, kas koolipsühholoog on LGBT+ teemadel teadlik, öelda anonüümselt õpetajale või muule koolitöötajale, et mõnes klassis on probleem, juhtida tähelepanu, et teatud aines võiks käsitleda mõnda konkreetset teemat jne. Saame pakkuda kogemusnõustamist. Kogemusnõustajad on inimesed, kes räägivad oma loost ja kogemustest, mille kaudu teine inimene end ehk paremini mõista või ära tunda saab. Saame pakkuda esmast psühholoogilist nõustamist ning vajadusel suunata LGBT-sõbraliku psühholoogi või muu spetsialisti poole. Saame teha koolis või grupile meie keskuses loengu vajalikul teemal või soovitada selleks teisi organisatsioone, näiteks Eesti Seksuaaltervise Liitu, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi vms. Saad selle mõtte ise koolile pakkuda või saame meie kooliga ühendust võtta. Kasulikud lingid Eesti LGBT Ühingu töötajate ja kogemusnõustajate kontaktid. Alati võid kirjutada ka üldmeilile info@lgbt.ee, Facebookis või Instagramis ja koos leiame parima inimese, kellega rääkida saad. Eesti Seksuaaltervise Liit: koduleht (sh noorte nõustamine) ja kasulikke postitusi täis Instagram Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts LGBT+ noorte isiklikud lood ja koolikeskkonna statistika meie turvalise kooli kampaania lehel Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring (ru, en)

Mida kogevad LGBT+ noored koolis? Kuidas muuta haridusmaastikku kaasavamaks? Kes ja kuidas kiusamisse sekkuda võiks ja kuidas LGBT+ ja teiste noorte kiusamist üldse ennetada? Tallinna Ülikooli saates "Ekspert eetris" käis meie koolitus- ja haridusekspert Kristel Rannaääre, kes tutvustas statistikat ja lugusid numbrite taha, pakkus mõtteainet koolitöötajatele, lapsevanematele ja ühiskonnale laiemalt ning jagas ka kasulikke ja realistlikke lahendusi. Vaata saadet järele Postimehes!

Meie tegevjuht ning koolitus- ja haridusekspert Kristel Rannaääre käis "Pere ja kodu" taskuhäälingus ning rääkis LGBT+ noorte kogemustest koolis, peres ja ühiskonnas, täiskasvanute suhtumisest ja põlvkondlikest teguritest. Saate ajendiks on meie turvalise kooli kampaania, mis räägib LGBT+ noortest ja nende muredest ning julgustab täiskasvanuid, eriti koolitöötajaid ja lapsevanemaid, neid noori märkama ja toetama ning kiusamisse sekkuma. Kuula saadet "Pere ja kodu" portaalis ja tutvu meie kampaaniaga, kust leiad nii statistikat, selle taga peituvad tõelisi lugusid ning kasulikke soovitusi olukorra muutmiseks.

“Ma kardan perele öelda, et olen gei. Kas sa saad mind aidata?” Kuidas vastad? Avalikud, aga ka isiklikud arutelud LGBT+ teemadel on sageli laetud ja paljudele küsimustele pole lihtsaid vastuseid. Kindel on aga see, et meie ümber on LGBT+ inimesi ja inimesi, kes selle teema kohta küsimusi esitavad. Kuna Sina oled oma valdkonnas autoriteet, võib keegi esitada keerulise küsimuse ka Sulle. Kas tunned end oma vastuses kindlalt ja turvaliselt? Koolitus “LGBT: mis, kes ja milleks seda mõista” on ainus omataoline koolitus Eestis, mis aitab Sul leida vastused Sinu enda küsimustele, siduda need Sinu isiklike kogemuste ja teadmistega ning omandada tööriistad, mis on toeks Sinu igapäevases töös teiste inimestega. Koolituse sisu ja vorm toetub teadusele, põimides ühiskonnauuringuid, hariduspsühholoogiat, meditsiini, ajalugu ja teiste valdkondade teadmisi, lisab neile Eesti inimeste kogemuslood ning pakub seeläbi tõeliselt põhjalikku ja laiahaardelist ülevaadet. Koolituselt saad tugeva vundamendi, mille najalt suudad enesekindlalt vastata ka keerulistele küsimustele. Koolitust viib läbi Kristel Rannaääre, kellel on pikk kogemus nii koolitaja, õpetaja kui ka inimõiguste valdkonna eksperdina. Loe lähemalt koolituse kohta tutvustusest allpool ja REGISTREERI end koolitusele siin 6. detsembriks. Koolitus toimub 13. detsembril Tartus. Täpne ajakava ja koht saadetakse osalejatele enne koolitust. Kui Sul on küsimusi, siis kirjuta koolitajale aadressil kristel@lgbt.ee. LGBT+: MIS, KES JA MILLEKS SEDA MÕISTA EESMÄRK Koolitus annab noortega töötavatele spetsialistidele teaduspõhise ülevaate LGBT+ teemadest, mille abil paremini mõista ja toetada LGBT+ noori. SISU JA MEETOD Koolitusel käsitleme järgmisi teemasid: ● seksuaalne orientatsioon, sooidentiteet, sooline eneseväljendus, intersoolisus ● LGBT+ ajalugu ● LGBT+ inimesed ja tänapäeva Eesti ühiskond ● LGBT+ inimeste igapäev ● töö LGBT+ noortega Koolitusel vaheldub teooria praktiliste rühma- ja individuaaltöödega, mis aitavad osalejal siduda teemat isiklike kogemuste ja teadmistega. SIHTGRUPP Noorsootöötajad KOOLITUSE MAHT Koolitus kestab 7 tundi, millesse mahub mitu pausi ja lõunasöök. KOOLITAJA Kristel Rannaääre on koolitaja, õpetaja, kogemusnõustaja, Eesti LGBT Ühingu tegevjuht ning haridus- ja koolitusekspert. Ta on töötanud Eesti LGBT Ühingus kaheksa aastat ning selle aja jooksul toetanud LGBT+ inimesi ja nende lähedasi, andnud sisendeid inimiõiguste ja hariduse valdkondade uuringutesse ja õppematerjalidesse ning koolitanud ja nõustanud LGBT+ teemadel hariduse, meditsiini ja psühholoogia valdkondade spetsialiste ja tudengeid. Lisaks on ta LGBT+ ja mitmekesisuse teemadel koolitanud ka ettevõtteid. Koolitus on osa meie projektist, mille eesmärk on muuta koolid LGBT+ noortele turvalisemaks. Projekti rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Tänavu saime keset suvepuhkust suure üllatuse: keegi hea inimene annetas meile "Ma armastan aidata" keskkonnas 5000€! Tänu heategijale muudame Eesti koolid LGBT+ õpilastele turvalisemaks ning pakume LGBT+ inimestele ja nende lähedastele neile vajalikku abi ja tuge. Aga kes see heategija on? Õnneks saime temaga tuttavaks ning ta rääkis meile, miks ta annetab ja miks teisedki seda teha võiks. Miks otsustasid Eesti LGBT Ühingut annetusega toetada? Sest vähemuste teavitus- ja koostöögruppide, eriti LGBTQ+, rahastus on Eestis kehvas seisus ja kui riik ei aita, siis peaks ühiskond omalt poolt rohkem tuge alla panema. Mis tunne on olla annetaja? See ei ole minu jaoks tunne. Annetamine on normaalne osa minu sotsiaalsest vastutusest. Olen osa enamusest oma nahavärvi, seksuaalse orientatsiooni, soolise enesemääratluse ja saja muu asja kaudu ning see seab mind tohutult priviligeeritud positsiooni. Mulle kuuluvate (ja kindlasti mingis osas tänu mu privileegidele saavutatud) vahendite kasutamine vähemuste häälte võimendamiseks ei vähenda minu priviligeeritust, aga ehk pakub lisavõimalusi või vähemalt vajalikku infot neile, kes samu privileege ühiskonna praeguse ülesehituse tõttu ei naudi. Samuti, kuna mul pole võimalik pere, töö ja isikliku aja kõrvalt praegu vabatahtliku tööga aega anda, siis ma annan raha, et teised saaksid anda aega ja panustada vajalikku kvaliteetsesse teavitustöösse. Milline roll on ühiskonnas annetajatel? Ma arvan, et seda rolli võiksid kõik ühiskonna liikmed kanda. Eks paljud seda tiitliga või tiitlita ka teevad. Sotsiaaltöö ei peaks jääma ainult kitsa diskursuse ja räigelt alarahastatud avalike organite kanda. Iga aktiivne ühiskonnaliige võiks ju tegelikult aidata või annetada. Kes ei anna raha, saab anda aega, et olla vabatahtlik, hoida end kursis, marssida kaaslaste kõrval protestidel ja pride-il. Kelle elu seda ei võimalda, saab anda toetava sõna, teavitatud kommentaari, informeerida sugulasi-sõpru. Ning valida demokraatliku riigi valimistel vähemuskandidaat, et proportsionaalselt ebaõiglases süsteemis saaks vähemalt diskussioonilaua äärde kõiki selle ühiskonna liikmete hääli. Millist tulevikku näha soovid? Soovin näha tulevikku, kus mu sõbrad saavad kõik ühtemoodi rõõmu ja ärevusega partnerit perele tutvustada, olenemata partneri soost, nahavärvist või kodukeelest. Ja ka sellist tulevikku, kus naised, transsoolised inimesed ja samast soost paarid ei pea kartma öösel koju minna. Ja sellist, kus ühiskonna murepunktidest räägime kui väljakutsetest, pannes paika kõiki kaasavad ja toimivad strateegiad, mille abil neid murepunkte lahendame. Siiras ja südamlik tänu kõigile, kes annetustega meie tööd toetavad ja Eesti tulevikku panustavad! See suur suvine annetus jõudis meieni läbi "Ma armastan aidata" keskkonna, kus igaüks saab lihtsalt ja turvaliselt meile (püsi)annetuse teha. Sama saad teha ka meie kodulehel. Aga 30. novembril tasub annetada just "Ma armastan aidata" keskkonnas, sest sel päeval tehtud annetustele paneb Swedbank lävendite täitumisel omalt poolt sama suure summa juurde. Nii et sel päeval tasub head teha ja sõpru ka kampa kutsuda!

“Õpetaja, ma kardan perele öelda, et olen gei. Kas sa saad mind aidata?” Kuidas vastad? Avalikud, aga ka isiklikud arutelud LGBT+ teemadel on sageli laetud ja paljudele küsimustele pole lihtsaid vastuseid. Kindel on aga see, et meie ümber on LGBT+ inimesi ja inimesi, kes selle teema kohta küsimusi esitavad. Kuna Sina oled oma valdkonnas autoriteet, võib keegi esitada keerulise küsimuse ka Sulle. Kas tunned end oma vastuses kindlalt ja turvaliselt? Koolitus “LGBT: mis, kes ja milleks seda mõista” on ainus omataoline koolitus Eestis, mis aitab Sul leida vastused Sinu enda küsimustele, siduda need Sinu isiklike kogemuste ja teadmistega ning omandada tööriistad, mis on toeks Sinu igapäevases töös teiste inimestega. Koolituse sisu ja vorm toetub teadusele, põimides ühiskonnauuringuid, hariduspsühholoogiat, meditsiini, ajalugu ja teiste valdkondade teadmisi, lisab neile Eesti inimeste kogemuslood ning pakub seeläbi tõeliselt põhjalikku ja laiahaardelist ülevaadet. Koolituselt saad tugeva vundamendi, mille najalt suudad enesekindlalt vastata ka keerulistele küsimustele. Koolitust viib läbi Kristel Rannaääre, kellel on pikk kogemus nii koolitaja, õpetaja kui ka inimõiguste valdkonna eksperdina. Loe lähemalt koolituse kohta tutvustusest allpool ja REGISTREERI end koolitusele siin 15. novembriks. Koolitus toimub 18. novembril Tartus ja 19. novembril Tallinnas. Täpne ajakava ja koht saadetakse osalejatele enne koolitust. Kui Sul on küsimusi, siis kirjuta koolitajale aadressil kristel@lgbt.ee. LGBT+: MIS, KES JA MILLEKS SEDA MÕISTA EESMÄRK Koolitus annab noortega töötavatele spetsialistidele teaduspõhise ülevaate LGBT+ teemadest, mille abil paremini mõista ja toetada LGBT+ noori. SISU JA MEETOD Koolitusel käsitleme järgmisi teemasid: ● seksuaalne orientatsioon, sooidentiteet, sooline eneseväljendus, intersoolisus ● LGBT+ ajalugu ● LGBT+ inimesed ja tänapäeva Eesti ühiskond ● LGBT+ inimeste igapäev ● töö LGBT+ noortega Koolitusel vaheldub teooria praktiliste rühma- ja individuaaltöödega, mis aitavad osalejal siduda teemat isiklike kogemuste ja teadmistega. SIHTGRUPP Õpetajad KOOLITUSE MAHT Koolitus kestab 7 tundi, millesse mahub mitu pausi ja lõunasöök. KOOLITAJA Kristel Rannaääre on koolitaja, õpetaja, kogemusnõustaja, Eesti LGBT Ühingu tegevjuht ning haridus- ja koolitusekspert. Ta on töötanud Eesti LGBT Ühingus kaheksa aastat ning selle aja jooksul toetanud LGBT+ inimesi ja nende lähedasi, andnud sisendeid inimiõiguste ja hariduse valdkondade uuringutesse ja õppematerjalidesse ning koolitanud ja nõustanud LGBT+ teemadel hariduse, meditsiini ja psühholoogia valdkondade spetsialiste ja tudengeid. Lisaks on ta LGBT+ ja mitmekesisuse teemadel koolitanud ka ettevõtteid. Koolitus on osa meie projektist, mille eesmärk on muuta koolid LGBT+ noortele turvalisemaks. Projekti rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Mõne kuu eest läks sotsiaalmeedias väiksemat sorti sõjaks. Nimelt tegi meestekliiniku juht Margus Punab postituse LGBT+ kogukonnale, milles küsis, kas ja miks peaks tema kliiniku uksel olema vikerkaarevärviline silt “Kõik on teretulnud”. Kõlas nii poolt- kui ka vastuargumente ning lõpuks otsustati siiski, et silti välja ei panda, sest ideaalis peaksid arstid kõiki ravima, sõltumata seksuaal- ja sooidentiteedist. Tõepoolest, ideaalis võiksid seksuaal- ja sooidentiteet arsti ja patsiendi suhteid mitte mõjutada. Ometi saavad Eesti LGBT Ühingu töötajad pidevalt LGBT+ kogukonna liikmetelt meditsiinitöötajate, aga ka nõustajate ja psühholoogide kohta tagasisidet. Vahel on see tagasiside positiivne, vahel kahjuks mitte. Uurisin seepeale mitmekümne LGBT+ kogukonda kuuluva inimese kogemusi meditsiinivaldkonnas. Positiivselt sünnitusabist Kõik need viis aastat, mil me koos [viljatusravikliiniku] arstiga tulemuse nimel toimetasime, suhtus ta minusse ja mu partnerisse samamoodi kui igasse teise heteropaari. Ja kõige armsam hetk oli päeval, mil arst ultraheliga raseduse tuvastas ja kutsus siis minu partnerit, öeldes: “Tulge vaadake, see on teie laps!” Ääretult positiivset tagasisidet said meie reproduktiivvaldkonda kuuluvad töötajad, näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi ja Lääne-Tallinna Keskhaiga Naistekliiniku ämmaemandad ja viljatusravikeskuse arstid. Korduvalt toodi välja, et tegemist on professionaalse ja sõbraliku kontingendiga, kes suhtub samast soost paaridesse samamoodi nagu ilmselt heteropaaridesse. LTKH Viljatusravi keskuse juhataja Katrin Kask kommenteerib: “Meie keskuses on alati kõigisse suhtutud võrdselt, olenemata sellest, kas tegemist on paariga, üksiku inimese või LGBT+ kogukonda kuuluva inimesega. Lähtume ikkagi eeskätt parima ravitulemuse saamise printsiibist ja peame juhinduma oma tegevuses Eestis kehtivast kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusest. Õnneks ei piira see seadus kuidagi eespool nimetatud erinevaid inimgruppe.” Ka ITK naistekliiniku juhataja Lee Tammemäe ütleb, et oma kliinikus lähtuvad nad kõigi inimeste võrdse kohtlemise põhimõtetest ning LTKH kommunikatsioonispetsialist Liisa Suba lisab, et LTKHs sünnitab iga kuu keskmiselt üks-kaks LGBT+ kogukonda kuuluvat peret. Mõningat pettumust valmistasid osale samast soost peredele perekooli loengud. Heideti ette nende normatiivsust, mis ei arvesta võimalusega, et loengus osalevad ka paarid, kes ei koosne mehest ja naisest. “Miks me peame seal istuma ja aina kuulama, kuidas küll mees tuleb ja paneb oma tugevad ja rahulikud käed naise õlgadele?” leidis üks vastaja, kes osales tugiisiku loengus. Nii LTKH kui ka ITK esindajad ütlevad aga, et tegemist on pigem apsakaga. “Mõistame, et see on võinud tekitada samasoolistes paarides kõrvalejäetud tunnet ja palume selle pärast vabandust. Palju on ka neid sünnitajaid, keda toetab sünnitusel hoopis näiteks ema või lähedane sõbranna, mitte aga abikaasa või elukaaslane – ka nende puhul on korrektsem kasutada väljendit “tugiisik”,” ütleb Suba. Mul on üks positiivne ja natuke naljakas lugu. Kui lapsed sündisid ja olime veel haiglas, siis üks meditsiiniõde rääkis meile, kuidas põhimõtteliselt on võimalik teha ka nii, et mõlemad naised saaksid lapsi imetada, aga selleks tuleks naise, kes ei sünnitanud, keha ka hormoonidega ette valmistada. Üldgünekoloogia valdkonda kuuluvate arstidega varieerusid kogemused seinast seina. Nii meenutati hulka günekolooge soojade tunnetega, osutades arsti terapeudioskustele. Mööndi, et arsti juures saab valehäbita ja rahulikult rääkida, miks ei kasutata rasestumisvastaseid vahendeid ning et arstide reaktsioon on olnud sõbralik ja toetav. “Ilmselgelt tehakse kusagil haridussüsteemis midagi õigesti, või siis olen lihtsalt sattunud väga normaalsete inimeste kabinettidesse, kelle jaoks taoline pisiasi ei ole midagi tähelepanuväärsemat. Tahan südamest loota, et naistearstide puhul on selline professionaalsus pigem reegel kui erand,” ütleb üks naine. Probleemiks peeti arstide teadmatust LGBT+ teemade spetsiifikast, näiteks sellest, kuidas saavad kaks naist endid omavahel suguhaiguste eest kaitsta. “Arst jäi kurvaks ja ütles, et neile seda koolis ei õpetatud,” toob näite üks naine. Esile tõsteti ka kurioosseid juhtumeid. Näiteks meenutab üks naine, kes end sünnitusega arvele läks võtma, et kui tema partner korra ruumist lahkus, rääkis günekoloog talle sosinal, et laps peab ikka isa teadma ja mõelgu ta korralikult järele. Teisel naisel soovitas arst depressiooni ravimiseks seksida meestega. Regulaarne ülevaatus. Arst: Kas teil on regulaarne intiimelu? Patsient: Jah. On elukaaslane. Arst: Milliseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutate? Patsient: Ei kasuta. Elukaaslane on naissoost. Arst: Kas te siis ei tea, et abieluvälised suhted on väga väga ohtlikud?!! Patsient: Kuidas abielusõrmus sõrme peal suguhaiguste vastu kaitseb? Arst: (vaikus. Pööritab silmi) Positiivsemalt perearstidest Kogemused perearstidega olid pigem positiivsed, näiteks ei tekitanud enamikul puhkudel probleemi samast soost kaaslase perearstikeskuse nimistusse lisamine. Probleemina tõsteti taaskord esile teadmatust ja sellest tulenevaid eel- ja eksiarvamusi. Näiteks meenutas üks naine, kuidas perearst väljastas talle erakorralisse minnes saatekirja, kuhu oli kirjutatud, et ta pole kunagi vahekorras olnud: “Ta järeldas, et kui ma olen lesbi ja pole meestega kunagi olnud, pole kunagi penetratsiooni toimunud ja seega ei saa korraldada tavapärast günekoloogilist läbivaatust.” Teise naise samast soost abikaasat peeti tingimusteta tema õeks, rahvuse erinevusest hoolimata. Vähemus vähemuste hulgas: transsooliste inimeste mured Mul on väga vedanud, et mu perearst on transteemadest teadlik. Ma tean, et just see teadmatus on teistel kõige suuremaks probleemiks. Ma oma keskkooli uurimistöös küsisin muuhulgas ka, mis probleeme transinimestel on olnud meditsiinis. Kõige rohkem ongi probleemiks see, et mõned arstid ei tea transsoolisusest midagi ja patsient peab ise arsti kurssi viima asjadega. Kurvastavat tagasisidet perearstidele tuli ka transsoolistelt inimestelt. Sageli ei pruukinud arstid nende kogemuses olla isegi pahatahtlikud, vaid lihtsalt teemast teadmatud. Leiti, et info liigub puudulikult ning sageli peab patsient ise otsima ja uurima ning vajaduse korral arstilegi infot edastama. Arstide teadmatuse tõttu on juhtunud, et patsiendile kirjutatakse välja vaid osa vajalikest hormoonravimitest. Kurdeti ka, et meditsiinitöötajad ei pea vajalikuks austada patsiendi sooidentiteeti, kutsudes näiteks transsoolist meest siiski vastavalt sünnil määratud soole naiseks. Kuna see periood on pikk, mil transsooline inimene peab alustama sookorrigeerimisega ja millal saab ta ka uued dokumendid, on inimestel olnud probleeme arsti juurde, ka erakorralise meditsiini osakonda pääsemisega. Üks patsient kirjeldas ka hirmutavat juhtumit, kus arst pidas teadmatusest hormoonravimite kõrvalmõju gaasivaluks, hoolimata patsiendi vastuväidetest. Õnneks leidis patsient viimaks pädevama arsti, vajades siis küll juba erakorralist operatsiooni. Kui ma läksin perearsti vastuvõtule, et küsida saatekiri geneetikakeskusesse, siis uuriti, et kas ma soovin tulevikus saada Conchitaks ning kes siis lapsi sünnitab. Nii mõnigi eriarst sai palju kiidusõnu, näiteks endokrinoloog Maie Väli. Temagi sõnul on informatsiooni liikuvus probleemiks. Kui patsient saab vastavalt komisjonilt isegi loa alustada sookorrigeerimist, ei pruugi ta siiski teada, kus ja kelle käe all seda teha: “Eks see informatsioon käib suust suhu ja enamik jõuab minu juurde. Kontingent on ajaga noorenenud, juba 16.–17. aastased, aga enne 18. eluaastat nendega ei tegeleta. Eriti oleks vaja psühholooge, kes nendega hiljem tegelevad.” Väli leiab, et kui ka inimeste teadlikkus on paranenud ja sallimatus vähenenud, on probleemiks see, et juurde pole ilmunud ühtegi arsti, kes selles sfääris tegutseks: “[Võimaliku] hormoonraviga alustamine ja jätkamine on üks väike osa. Hiljem lisanduvad siia [osal soovijatest] korrigeerivad rinnanäärmete ja suguelundite operatsioonid. Kes neid teeb ja kuhu neid saata? Olen püüdnud oma patsientide asjus kirurgide ja günekoloogidega kokku leppida ja neid siia-sinna suunata, aga ka see töö on ühe arsti kanda ja pärast tööaega. Organisatoorne töö nende patsientidega tegelemiseks on välja töötamata.” Kuidas nõustada? Väli osutab olulisele probleemkohale, nimelt LGBT+ inimeste vaimse tervise valdkonnas. Ka siin varieeruvad kogemused riiklikus ja erapraksises seinast seina. Esile tõsteti suurepäraseid arste, kes mõistavad erineva soo- ja seksuaalidentiteediga inimeste probleemide eripära, aga ka arste, kes soovitavad noorel naisel ravida oma muresid meestega seksides kuni edasisest ravimisest keeldumiseni, kui patsient on oma seksuaalse sättumuse teatavaks teinud. Psühholoog-pereterapeut Helen Sööli sõnul vajavad LGBT+ inimesed nõustamist samadel põhjustel kui kõik teisedki: suhteprobleemid, koolikiusamine, vägivald lähisuhtes, laste kasvatamisega seonduv jmt. Ometi vajab LGBT+ inimestega töötamine nõustajalt endalt ettevalmistust: “Töö LGBT+ inimestega nõuab neutraalset hoiakut. On ääretult tähtis, et nõustajad tajuksid LGBT+ klientidel lasuvat ühiskonna survet. Ilma selleta on väga raske mõista kaitsemehhanisme, mille kliendid on loonud, et läbi lüüa neile vaenulikus keskkonnas.” Sööl lisab, et spetsialistid, kel pole asjakohaseid teadmisi või kes tunnevad end ebamugavalt LGBT+ klientidega töötades, peavad suutma seda endale tunnistada ja loobuma niisugusest tööst: “Kui nõustaja on veendunud, et tal pole homofoobseid ja seksistlikke hoiakuid, on ta küps nõustama LGBT+ kliente. Teisisõnu, terapeut peab alati suutma analüüsida oma isiklikke eelarvamusi ja negatiivseid kogemusi. Kasuks tulevad teadmised seksuaalsest identiteedist, sooidentiteedist, eneseotsingutest ja “kapist välja tulemise” protsessidest jne”. Kuidas on lood meestega? Meestearst Margus Punab: “Suurima osakaaluga LGBT+ maailmast meie kliinikus moodustavad geimehed, vähem on biseksuaalseid ja transsoolisuse teema on [meie kliinikus] järjest väiksema osakaaluga. Enamik androloogilisi teemasid ei nõua otseselt seksuaalidentiteedipõhist lähenemist. Küll aga aitab vastav teadmine ja eripärade arvestamine paljudel juhtudel paremini hinnata haiguste riskitegurite profiili ning mõjutab veidi ka diagnostikat ja ravivalikuid. Positiivse arenguna näeme, et enamik LGBT+ inimestest ei varja enam oma identiteeti. Transsoolisuse teema osakaalu languse taga on tõsiasi, et Eestis puudub tänaseni vastav sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamise süsteem, mis minu hinnangul peab alati eelnema medikamentoossele või veelgi radikaalsemale vahelesegamisele. Väga tõsise puudujäägina näeme, et puudub süsteem seksuaalidentiteedi düsfooriaga noorukite süsteemseks abistamiseks. Artikkel ilmus algselt Feministeeriumis Autor Brigitta Davidjants on Eesti LGBT Ühingu kommunikatsioonijuht ja juhatuse liige.

Michael C. LaSala on öelnud, et LGBT laste kõrval vajavad toetust ka nende vanemad, kellel on samuti läbida oma teekond. Tõepoolest, mida mõtlevad vanemad ja teisedki pereliikmed, kes saavad teada, et nende laps, õde või vend on transsooline? Oma magistritöös otsisin vastust mitmetele küsimustele. Näiteks kuidas avalikustab transsooline inimene oma sooidentiteedi pereliikmetele? Kuidas reageerivad lähesed, kuuldes pereliikme transsoolisusest? Millist informatsiooni nad vajavad, et olukorda paremini mõista? Transsoolisena perele kapist väljatulemine tähendab sageli, et see identiteet, millega pereliikmed on harjunud, on justkui muutumas. Muutub kõik – häälekõla, kehakeel, näoilmed. Ja samas on transsooline pereliige füüsiliselt kohal, see on omamoodi kohaloleku ja puudumise paradoks. Seetõttu võivad lähedased kogeda transsoolise üleminekuprotsessi vältel ja järgselt leina, sest leina ei tunta vaid kellegi surma, vaid üldse kaotuste puhul. Antud juhul on tegemist ebamäärase kaotusega – lähedase inimese puudumine või kohalolek mõjub olukorra ebaselguse või info puudumise tõttu justkui tema kaotamisena, sarnaselt sellega, kui inimene on koomas või kadunud. See ebaselgus peatab leinaprotsessi ega lase alustada toimetuleku ja leppimisega. Perekonnaliikmed on sunnitud ise konstrueerima oma tõe inimese kohta ning leinamise protsess võib kujuneda raskeks. Seda käsitlust võibki kohaldada transsoolise inimese ülemineku protsessile ning laiemalt olukorrale, kus perekonnaliikme identiteet, roll ja suhe teistega muutub, näiteks saab tütrest poeg või meessoost abikaasast naine. Varajases lapsepõlves Kõnelesin nelja inimesega, kelle pereliige on transsooline. Kristi vend avalikustas oma transsoolise identiteedi kahekümnendate eluaastate keskel. Kristi toetab oma venda, ent on selleni jõudnud läbi leina, mille käigus piltlikult mattis oma õe ja tervitas venna sündi. Ene poeg avalikustas oma identiteedi eelmisel aastal. Ene toetab oma poega ja püüab tema jaoks olemas olla, ent intervjuu ajal oli näha, et see oli hetkel talle veel raske. Jaanuse ja Anne poeg on teisest eluaastast saati end poisina väljendanud ning soovis rääkimagi hakates, et tema poole nii pöördutaks. Ka nemad on toetavad vanemad, kes on õppinud aktsepteerima oma lapse tunnetuslikku sugu sünnist saati. Nad räägivad vabalt oma poja minevikust, olevikust ja tulevikust, jagavad negatiivseid kogemusi kooliga, olles sealjuures ühiskonnakriitilised. Inimese sugu kujuneb juba varajases lapsepõlves. Nii märkavad lähedasedki sotsiaalse ja tunnetusliku soo ebakõla ilmselt juba varakult. Ka minu intervjueeritavad täheldasid juba lapsepõlves, et nende perekonnaliige käitub talle omistatud sotsiaalsele soole vastupidiselt, alates vastumeelsusest seelikute suhtes ja menstruatsioonitraumadest ning lõpetades selliste ütlustega nagu “suureks saades hakkan meheks”. Vanemad ei osanud sellele ebakõlale küll nime anda, veel vähem mõelda, et tegemist võiks olla transsoolisusega. Ometi ei tulnud transsoolisuse uudis neile päris üllatusena, sest erinevus oli tajuda ju lapsepõlvest saati. Muide, sellistel puhkudel tasub vanematel käituda vastavalt laste endi sootunnetusele ning lubada neil alustada üleminekut oma tunnetuslikule soole varases eas. On tõendatud, et kui sundida transsoolisi lapsi kohanduma oma bioloogilise sooga, võib see lõppeda depressiooni või isegi püsivate psühholoogiliste kahjustustega. Selgusest avalikustamiseni Enamasti avalikustab transsooline inimene oma sooidentiteedi perele siis, kui on ise jõudnud mingile selgusele. Identiteedist rääkimine ja üleminek tunnetuslikule soole mõjutab aga kõiki suhteid: perekonda, tööd, armastust, sõprust jm. Teekond iseenda aktsepteerimisest avalikustamiseni on pikk ning sageli seotud negatiivsete tunnetega, näiteks hirmudega, kuidas reageerivad lähedased. Ent identiteedi avalikustamisega võib paradoksaalsel kombel kaasneda ka suhete paranemine lähedastega – inimene saab ju edaspidi olla see, kellena end tunneb, ta on lihtsalt iseendaga rohkem kooskõlas. Ka minu mitu intervjueeritavat tajusid, et nende suhted transsoolise pojaga on nüüd avatumad. Kõik nad uskusid, et nende lähedase valik on õige. Transsoolise inimese jaoks on see aeg jälle sageli sisemise rahu aeg, sest ta on saanud alustada üleminekuprotsessiga, mis veel mõne aja eest võis tunduda võimatu. See ongi tõenäoliselt heade perekonnasuhete tekkepõhjuseks – hirmud on seljatatud, perekonna seisukoht on teada ja uus teekond võib alata. Kui aga jutuks tulid reaktsioonid väljaspool perekonda, möönsid kõik, et on olnud nii häid kui ka halbu hetki. Näiteks Anne ja Jaanuse poja lasteaias ja koolis aeti transsoolisus segi psüühiliste haigustega, samas olid ka õpetajad ise segaduses, on’s Anne ja Jaanuse poeg poiss või tüdruk. Näiteks visati tollal veel paberite järgi tüdrukuks peetud poiss välja tööõpetuse tunnist ja saadeti tüdrukute tööõpetusse. Teinekord soovitas koolipsühholoog tegeleda pojaga, et välja selgitada, mis probleem sunnib last end nimetama poisiks, kui dokumendil on ometigi tähis “N”. Ometi polnud kogemused läbinisti negatiivsed, sest kõik intervjueeritavad olid tajunud ka sõprade ja tuttavate toetust. Välimus vs. sisemus Üks üllatavamaid avastusi oli see, et küsitletute jaoks polnud olulisimad pereliikme füüsilised muudatused. Ja seda hoolimata asjaolust, et mõni transsooline laps elas igapäevaselt koos perega, teine suhtles telefonitsi ja kolmas hoopis skaibis. Palju keerulisem oli vanematel ja õel kohaneda pereliikme uue käitumise ja suhtlemisega, mis tulenes tunnetuslikust soost. Kui uurisin, kas ja kui palju püüdsid lähedased end olukorraga kurssi viia, siis selgus, et vaid üks vanem oli otsinud temaatilist lugemismaterjale. Põhjuseid toodi erinevaid. Osad ütlesid, et tol ajal ei leidunud materjale; õde rääkis, et saab vajaduse korral vajaliku informatsiooni vennalt. Üks ema ütles ka, et tundis alul vajadust leida mõni professionaal, kes olukorda mõistaks. Kahe vanema puhul jäi valitsema tunne, justkui oleksid nad kartnud spetsialistide ebapädevust. Ometi jäi mulje, et transsooliste inimeste pereliikmed vajaksid turvalist keskkonda või toetusgruppi, kus oma mõtteid, tundeid ja küsimusi jagada. Ehk just seetõttu jäi intervjuudest nii tugevasti valitsema ka tunne, et teadlikkust transsoolisusest on vaja parandada. Olen seda isegi täheldanud, viies Eesti LGBT Ühingus töötades läbi temaatilisi koolitusi ja nõustamisi. Eestikeelne materjal on kesine ja raskesti leitav ning takerdub sageli formaalsesse keelde. Puudub isiklikkus, mis laseks teemaga suhestuda. Mida kardeti? Suurim murekoht oli ühiskond – kas ja kuidas lapsi aktsepteeritakse ning kuidas nad iseseisvalt edaspidi hakkama saavad. See hirm sunnibki vanemaid tegema tihti valesid valikuid. Kardetakse, mida arvavad teised, kas transsoolise inimese ja temaga suhtlemine lõpetatakse ja mida rääkida ümberkaudsetele. Paraku lõhub just selline käitumine perekondi kõige enam. Nagu on iseenda mõistmine, aktsepteerimine ja teistele oma identiteedist rääkimine keeruline transsoolisele inimesele, on see raske ka tema pereliikmetele. Ja seepärast vajavadki tuge mitte ainult transsoolised inimesed, vaid ka nende lähedased. 20. november on transsooliste inimeste mälestuspäev. Artikkel ilmus algselt Feministeeriumis. Autor Kristel Rannaääre on Eesti LGBT Ühingu tegevjuht ja juhatuse liige.

Eelmisel suvel osales 561 noort uuringus koolikeskkonna turvalisuse ja kaasatuse kohta 2017/2018. õppeaastal. Uuringu tulemused näitavad, et nende noorte kogemuste põhjal ei ole Eesti kool kõigi jaoks turvaline keskkond. Need noored on kogenud solvanguid, vaimset ja füüsilist vägivalda ning õpetajate toetuse puudumist. Miks? Sest nad kuuluvad LGBT+ kogukonda. Sünged arvud Toome välja mõned murettekitavad arvud. Seksuaalse orientatsiooni tõttu tunneb ennast koolis ebaturvaliselt 39% ja soolise eneseväljenduse pärast 28% vastanutest ning ebaturvalisuse tõttu väldib suur osa õpilasi teatud kooliruume ja ainetunde. Kõnekas on ka fakt, et trans- ja homovaenulikke kommentaare teistelt õpilastelt on sageli kuulnud vastavalt ligi pool või üle poole vastanutest ning 57% on kuulnud halvustavaid kommentaare LGBT+ inimeste kohta õpetajatelt ja teistelt koolitöötajatelt, kes on sageli jätnud ka LGBT+ noorte kiusamise tähelepanuta. Lisaks vaenulikele märkustele ja kiusamisele mõjutab noorte heaolu koolis LGBT+ teemade käsitlemine tunnis, sest õpilastena peaksid nad saama neile vajalikku haridust. Ometi ütles iga kuues uuringus osalenud õpilane, et ta kas polnud üldse LGBT+ temaatikaga koolis kokku puutunud või oli kokku puutunud selle negatiivse käsitlusega. Kuigi riiklikult on ette antud näiteks sallivuse, erinevate perede ja mitmekesisuse teemad, on ikkagi õpetaja see, kes otsustab, kuidas ja milliseid teemasid ta oma ainetunnis käsitleb. Eesti LGBT ühingu aastatepikkune kogemus näitab, et LGBT+ teemade vähene või negatiivne käsitlemine on tihti tingitud hoiakutest, teadmiste või julguse puudumisest. Mainitud andmed pärinevad esmakordsest omataolisest uuringust Eestis, mille viis läbi Eesti LGBT ühing koostöös USA LGBT+ haridusorganisatsiooniga GLSEN. Selles osales 561 LGBT+ identiteediga noort igast Eesti maakonnast, nii põhikoolidest, gümnaasiumidest kui ka kutsekoolidest, nii eesti kui ka vene kodukeelega. Esmaste järelduste põhjal võib öelda, et Eesti kool ei ole LGBT+ noortele turvaline ning see mõjub halvasti nende vaimsele tervisele ja õpiedukusele. Miks sellest rääkima peab? Seksuaalsus ja sugu on inimese identiteedi lahutamatud osad. Kõigi noortega on oluline neil teemadel rääkida, sest nad on oma identiteedi avastamise ja tundmaõppimise elujärgus. Kui nad sel ajal kogevad vaenu ja ebavõrdset kohtlemist ning tunnevad hirmu ja survet, häirib see nende elutervet arengut, muudab ebakindlaks ning võib viia riskikäitumise, stressi, depressiooni või enesetapuni. LGBT+ noored on paraku eriti haavatavad, sest ühiskonnas levib LGBT+ kogukonna kohta palju eelarvamusi ja eksitavat infot. See võib noorteni jõuda meedia, küberkiusu või isegi pereliikmete vaenulikkuse kaudu. Seega on eriti oluline, et kool pakuks noortele kvaliteetset haridust ja korrektset infot turvalises keskkonnas. LGBT+ teemadest saab tundides rääkida koos teiste seksuaalsust ja sugu puudutavate teemadega, et kõik noored oleksid kaasatud ja toetatud. Kellegi teise probleem… Kahjuks on kas või viimastest aastatest mitu näidet selle kohta, mis juhtub, kui LGBT+ teemadest ei taheta, osata või julgeta rääkida. Märtsis võeti Orissaare gümnaasiumis lapsevanema nõudmisel maha plakat, mis tutvustas Saare LGBT+ Facebooki gruppi. Selle oli õppealajuhataja loal stendile pannud kooli õpilane. Plakat kutsus üles liituma grupiga, mille eesmärk on tuua kokku kogukond ning viia läbi ühiseid üritusi. Grupi näol on tegemist kohaliku kogukonna algatusega. Eelmise aasta kevadel võeti Rakvere reaalgümnaasiumis maha LGBT+ laulukooriga Vikerlased liituma kutsunud plakat, mille olid stendile pannud sama kooli õpilased. Mahavõtmist nõudis lapsevanem ning direktor leidis, et koolis ei peaks tegelema seksuaalerisuste reklaamiga, lisades, et taoline materjal annab võimaluse protestida. Kuigi noored ise soovisid, et plakat tagasi pandaks, otsustas direktor nende kaitsmise ettekäändel neid sisuliselt vaigistada. Eelmise aasta detsembris esitas Tallinna volikogu EKRE fraktsioon Tallinna haridusametile päringu, milles sooviti teada, kui palju õpilasi käis kinos Sõprus kooliprogrammi raames filmi „Kapist välja“ vaatamas ning kuidas LGBT+ teemasid neis koolides käsitletakse. Haridusameti otsus edastada päring koolijuhtidele saatis signaali, et üks erakond tohib dikteerida koolide õppemeetodeid ning luua olukorda, kus LGBT+ teemade käsitlemine on negatiivse tähelepanu all. Paberil on Eesti haridus kaasav, turvaline, õigusi austav, diskrimineerimist tauniv, kuid eelnev näitab, et see ei kehti kõigi kohta. Meie koolides on noori, keda justkui ei peaks kaitsma. Justkui poleks probleeme, kui nad vaid ei tekitaks neid oma olemasoluga. Samm lahenduse poole Eesti LGBT ühing on haridusvaldkonnas tegutsenud seitse aastat ning selle aja jooksul pole ükski kool ega ka riigi haridusasutus selgesõnaliselt seisnud LGBT+ noorte eest. Põhjuseid võib olla mitu: teema alatähtsustamine, mittemõistmine, oskamatus reageerida, hirm. Oleme näinud, et koolitöötajatel, sh juhtidel ja õpetajatel, on puudu laiemast toetusest, mis annaks neile julgust LGBT+ noori aidata, LGBT+ teemadest avatult rääkida ning mitte minna kaasa ühiskonna survestamisega. Kui ühing võttis ühendust haridus- ja teadusministeeriumi ja Tallinna haridusametiga seoses kolme eelmainitud juhtumiga, näitasid vastused, et LGBT+ õpilaste muresid ei soovita aktiivselt lahendada. Kuigi ühing oleks pädev toetama koolitöötajaid LGBT+ teemade käsitlemisel, on meil olnud keeruline luua mõjusaid koostöösuhteid. Samal ajal kannatavad noored autoriteetide vaikuse tõttu. Et seda muutma hakata, kutsub Eesti LGBT ühing 7. novembril konverentsile, kus kohtuvad haridustöötajad, valdkonna spetsialistid ja organisatsioonid, väliskülalised ning Eesti noored. Koos avatakse murekohti ning hakatakse looma lahendusi. Kuidas tunnevad end noored? Mida nad vajavad? Mida vajavad õpetajad ja teised koolitöötajad? Mis on kõige raskem ja miks? Eri osapoolte teadmiste ja kogemustega saame luua turvalisema ja kaasavama koolikeskkonna kõigile. Artikkel ilmus algselt Õpetajate Lehes. Autor Kristel Rannaääre on Eesti LGBT Ühingu tegevjuht ja juhatuse liige.

Tallinna pride’i rongkäigu eest vastutav korraldustiim on Helsingi pride’il endale reklaami tegemas. Meie rühm on ilmselt kogemata järjekorranumbrita jäetud ja meil lubatakse endale ise koht leida. Nii me seal siis ootame, viiekesi oma bännerit hoides, meie ees roosamust queer-anarhistlik blokk trummarite ja enda sekka kutsutud pagulastega, meie taga soome drag queen’id, kelle seast kõige võluvam oma sigaretiga meie õhupalle õhku laseb. Kui lõpuks kõndima hakkame, tuleb roosa diiva uuesti meile kuklasse hingama, kuid õhupalli plahvatuse asemel kostab hoopis ta malbe hääl: “Kas te oletegi ainult viiekesi? Ma toetan teid!” Viletsast ilmast hoolimata kõnnime naeratusega ja fotodel näeme välja justkui üks seltskond: “Drag Queens of Tallinn Pride”. Vaikus ja uus tegutsemisind Tallinnas on alates 2011. aastast iga kolme aasta tagant toimunud festival Baltic Pride. Siiani ilma rongkäiguta, sest seda on korraldatud pigem kultuurifestivalina kui protestina, milleks rongkäiku pidada võib. Enne seda, aastatel 2004–2007, tegutses grupp, kes korraldas Tallinnas pride’i paraadi. Tänavu, kümme aastat pärast viimast Eestis nähtud pride’i rongkäiku, otsustasid proaktiivsed ilma organisatsioonikuuluvuseta inimesed tänavad taas kirevaks võõbata, mitte piirduda vaid kultuuriüritusega. Selleks tuli kõigepealt uurida, kas kogukond marssi üldse tahab, seejärel alustada koostööd Baltic Pride’i festivali korraldaja Eesti LGBT Ühinguga (artikli autor kuulus Tallinna pride‘i marsi algatusgruppi ja asus ettevalmistuste ajal tööle ka Eesti LGBT Ühingu kogukonnaspetsialistina. Toim). Läbirääkimiste käigus tulid ilmsiks ühingu väikese, kuid eripalgelise kollektiivi isiklikud ja strateegilised vaated paraadi vajalikkusele ja sobivusele eesti kultuuriruumi. Nii aktivistide kui ka tavapubliku seas leidub neid, kes ei poolda rongkäiguformaati selle nõukogudeaja konnotatsioonide tõttu. On ka neid, kes leiavad, et pride’i paraadil pole ajaloolisi seoseid Eestiga ja taoline võõrkeha tekitab rohkem konflikti kui mõistmist. Tülikat LGBTQI+ teemat on aga keerulisem serveerida alalhoidlikele poliitikutele ja ametnikele, kellega koostööd tegema peab, et riiklikul tasandil midagi muutuks. Teisalt on rohkesti neid, kes olid rongkäiku igatsenud. Ajalooline kontekst ei häiri nooremat põlvkonda, kelle jaoks kogukond eksisteerib suuresti internetis ja kelle sümbolid on universaalsed. Paljude jaoks on oluline üksteisele näidata, kas ja kui palju meid on. Rongkäik on ka hea viis, kuidas toetajad end väljendada saavad. Laiemalt oli Tallinna üritus oluline ka Läti ja Leedu organisatsioonidele ja kogukondadele, sest see ühendab kolme riiki ühise Baltic Pride’i märgi all. Eesti LGBT Ühingu ja MTÜ Tallinn Pride koostöö sujumiseks oli oluline ära kuulata kõik arvamused. Määravaks sai lõpuks siiski kogukonna heaolu ja arusaam, et üksteist tuleb toetada ning et vahel tuleb tähelepanu nõuda, mis küll on eestlastele tõepoolest veidi võõras. Praeguses poliitiselt ebakindlas ja kultuuriliselt arenevas olukorras on see aga hädavajalik. Edukaks kujunenud üritus ei muutnud küll kõigi asjaosaliste meelt selles, kas see on efektiivne aktivismivorm, kuid ükski festivali korraldaja ei kahetse selle toimumist. Mitte keegi ei osanud ennustada, milliseks rongkäik kujuneb, mida arvab kogukond ja kuidas reageerivad vastased. Tiimi jaoks oleks üritus õnnestunud, kui kohale oleks tulnud mõnisada inimest. Nii tegelik rongkäik kui ka kogu festivalinädal ületasid ootusi ning see saatis tugeva sõnumi nii korraldajatele, kogukonnale kui ka avalikkusele. Pride’i korraldamise käigus, kuid ka seda tagantjärele analüüsides puutusime kokku paljude uute nähtuste ja kogemustega. Kuna eestlastel on kombeks eeskuju või vastuste saamiseks Soome poole vaadata ning eesti LGBTQI+ kogukond on soome omaga üsna tihedas kontaktis, vaatan kahe riigi üritusi kõrvuti. Keeruline mobiliseerida, eelarvamused ja vägivallarisk Kuna Eesti polnud kümme aastat vikerkaarerongkäiku näinud, oli 2017. aasta Baltic Pride’i konverents hea koht, kus paraadide tausta veidi avada. Konverentsi avaosas rääkisid Baltimaade pride’idest Eesti, Läti ja Leedu esindajad. Kõik kolm riiki on väikesed ja veel kaugel võrdsetest õigustest, kuigi Riias ja Vilniuses on rongkäigud toimunud iga Baltic Pride’i ajal ehk iga kolme aasta tagant. Kõik olid nõus, et keeruline on inimesi tänavale saada, levib palju eelarvamusi ning loomulikult on alati ka vägivalla risk, kuigi iga aastaga see väheneb. Läbi käis ka mõte, et Baltimaade LGBTQI+ kogukond tahab tunda vabadust ja aktsepteeritust ning seetõttu käiakse palju välismaa pride’idel kui suurtel pidudel. Enda kodukandi marsile aga ei taheta tulla, sest see on liiga poliitiline, liiga väike, liiga keeruline ja ohtlik. Kuid kui mitte meie ise, siis kes asja enda peale võtab? Tõenäoliselt just see mõttekäik muutis vähemalt paari inimese meelt, kes otsustasid Tallinna rongkäigul siiski osaleda. Kes siis olid need ligi 2000 inimest, kes Tallinna vanalinna tänavatel kõndisid? Marsile registreerus blokke kokku 19, nende suurus varieerus ühekohalisest numbrist ligi 70-ni. Üks suurimaid gruppe oli rahvusvaheliste diplomaatide blokk. Paljud välisriikide saatkonnad olid allkirjastanud Baltic Pride’i toetava avaliku pöördumise, mida oli koordineerinud Rootsi saatkond, USA ja Soome saatkonna toetusega. Diplomaadid, nende sõbrad ja pereliikmed kandsid “Diplomats for Equality” särke ja uhiuut bännerit. Soome suursaadik Kirsti Narinen meenutab, et ta mõistis pride’i täit tähendust alles sel suvel Tallinnas. Ta tundis, et taolise väljaastumisega väljendavad inimesed uhkust ja nõuavad enda vastu austust. Ka Soome saatkondlased teenisid välja vähemalt korraldajate austuse, kui nad heiskasid oma Toompeal asuva hoone tornis kõige suurema vikerkaarelipu, mis Tallinnas meile teadaolevalt leidus. Ei usu, et ka üle tee asuval ja vaikival Riigikogul see märkamata jäi. Toetuse eri tahud Pride’i korraldajad teadsid, et välismaalaste osalemine rongkäigul ei jää tähelepanuta. Kuigi diplomaatide ulatuslik toetus oli korraldajatele ja kogukonnale väga julgustav, pidi siiski pidevalt meeles pidama, et seda võisid ära kasutada vastased väitega, et kogu see “homovärk” on Eestisse imporditud ja tõelise eestlase loomu vastane. Diplomaatide toetusavaldusele kirjutas alla ka välisministeerium (mille eest välisminister parempoolsete käest sakutada sai) ja muudel viisidel näitasid oma poolehoidu ka ettevõtted. Festivali ja rongkäigu korraldusprotsessi käigus oli arutluse all ka taolise koostöö eetilisus. Nimelt oli korraldajate seas neid, kelle jaoks on olulised antikapitalistlikud ja vasakpoolsed väärtused, mis mõne teise linna pride’i puhul on välistanud koostöö probleemsemate valitsusasutuste ja rahahimuliste ettevõtetega. Ometi jõudsime Tallinnas ikka ja jälle järelduseni, et selleks, et saaks olla kapitalistlik või antikapitalistlik pride, peab enne üleüldse olema mingigi pride. Pagulasaktivistid, roosapesu ja konformism Eelmainitud väärtused on palju tugevamalt esil Soomes. Tänavu toimunud Helsingi Pride’i üheks põlevamaks teemaks oli Migri ehk migratsiooniameti ja politsei paraadis osalemine, kuna need asutused on paljude meelest rikkunud Soomes olevate LGBTQI+ pagulaste õigust kaitsele ja väärikusele. Lõpuks marssisid politseitöötajad siiski erariietes ning Migri töötajate asemel said melust osa hoopis oma pikaaegse protestiga silma paistnud pagulasaktivistid. Viimased marssisid koos Pinkkimusta ehk queer-anarhistliku blokiga, mis seekord asus rongkäigu keskel. Varem on sama blokk kõndinud hoopis saba lõpus, et väljendada oma vastuseisu pinkwashing’u ehk roosapesu läbi teinud kapitalistlikule ja konformistlikule üritusele. Eelmisel aastal korraldasid nad lausa eraldi roosamusta Queersaatio marsi läbi linna, mis toimus päev enne Helsingi Pride’i paraadi. Pinkkimusta blokiga on seotud Erika-Evely Ee Eisen, kes on Eestis sündinud, kuid aastaid tagasi Soome kolinud queer aktivist, ajakirjanik ja koolitaja. Kuigi ta on oma väärtustes kindel ning on andnud olulise panuse ka nende levitamisse, tunnistab ta sellegipoolest, et Eestis on praegu mitmekesine ettevõtete ja institutsioonide toetus oluline ja kasulik, sest aitab LGBTQI+ ja inimõiguste teemat ühiskonnas esile tõsta ning julgustab kogukonda nähtavale tulema. See ühtib ka Eesti marsi korraldajate arvamusega ning pärast tänavust edukat pride’i saab edasi mõelda, mis väärtusi me selle üritusega tulevikus väljendada tahame. Avalik toetus on Eestis ja Soomes üsna erinev Nii kogukonnaliikmed kui ka “sirged sõbrad” tahaksid näha rohkem avaliku elu tegelasi kas kapist välja tulemas või kogukonnale toetust avaldamas. Soomes olevat kogukonna toetamisega üsna hästi, kuid Eestis pole see veel populaarsust kogunud. Üks väheseid toetajaid on Eesti töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski, kes osales ka Baltic Pride’i konverentsil ja vabaõhukontserdil (küll mitte rongkäigus), julgustas kogukonda nii oma vajadusi väljendama kui ka ise otsustajaks pürgima ja kogus sellega nii mõnegi silmis olulisi pluss-, aga ka miinuspunkte. Hiljuti on kuhjaga tuntust ja tunnustust kogunud ka Risti koguduse pastor Annika Laats, kes saates “Suud puhtaks” oma siira, tundelise ja intelligentse sõnavõtuga kooseluseadust ja samasoolisi paare kaitses. Küll aga pidi ta kirikule ja peapiiskopile selle eest aru andma ning inimestel oli mure ta tuleviku pärast, kuid Annika ise pidas oma põhimõtetele kindlaks jäämist võimalikest tagajärgedest tähtsamaks ning olukord lahenes üsna rahulikult. Soomes näiteks tunnustatakse selliseid inimesi, naljaga pooleks, kuid siiski südamest, Aasta Hetero tiitliga. Meil on hetkel küll suurem konkurss paraku Aasta Šovinisti auhinnale… Julgeid väljaütlemisi igatseb nii mõnigi eestlane ja selles on Soome meile heaks eeskujuks. Hanna Kannelmäe, kes on ise olnud eesti kogukonnas aktiivne ning osalenud nii Eesti kui ka Soome üritustel, leiab, et Helsingi Pride pakub sümpaatset sära ja sisu tasakaalu. See on piisavalt suur ja meeleolukas, et meenutada läänelikke karnevalilaadseid rongkäike, samas väljendatakse seal poliitilisi sõnumeid ning häälekad kriitikud võtavad sõna nii võimulolijate kui ka LGBTQI+ liikumise enda kohta. Tema meelest ongi ühe eluterve pride’i eesmärk väljendada ühtekuuluvust ja poolehoidu, kuid sellest enamgi avaldada poliitilist survet ning kasutada niivõrd mõjukat seadusandluse suunamise võimalust. Me vajame aega, eeskujusid, lugusid ja sihikindlust Üldiselt leiavad asjaga kursis olevad Eesti ja Soome inimesed, et kummagi riigi keskmine elanik ei tea väga hästi, mis üle lahe selles valdkonnas toimub. Tavarahvas teeb enamasti meelelahutusreise ja sihtkohtade tõsisemate muredega pead ei vaevata. Kui, siis ehk arvavad eestlased, et Soomes on tegelikkusest parem olukord, ja soomlased usuvad, et Eestis on kas halvasti või väga hästi. Ometi paistab, et need, keda teema huvitab, hoolivad mõlema riigi olukorrast, sest kogukond ei tunne piire. Nagu ütles Hanna, tunneb ta suuremat sidet suvalise riigi LGBTQI+ inimesega kui mõne Eesti rahvuskonservatiiviga. Kuidas seda kokkukuuluvustunnet siis rakendada võiks? Kuidas liikuda edasi enda võrdlemisest teistega? Soome vanemaid aegu mäletav Kirsti Narinen näeb, et Eesti kannab ajaloo taaka ning tulevikku vaatavate inimõiguste ja väärtuste esiplaanile seadmine pole veel päriselt kombeks saanud. Samas toob ta võrdluseks, et sel aastal Soome 100. sünnipäeva puhul suurt tähelepanu pälvinud mängufilm Tom of Finlandi elust poleks veel 10 aastat tagasi Soomeski sellist toetust leidnud. Me vajame aega, eeskujusid, lugusid ja sihikindlust. Ee, kes ka oma töös inimesi LGBTQI+ teemadel harib, leiab, et on konkreetseid asju, millest nii Eestil kui ka Soomel on üksteiselt õppida. Eriti toob ta esile Eestis avanevat võimalust tutvuda venekeelse kogukonnaga, vahetada kogemusi HIV ja aidsi asjus ning läheneda inimestele endistest NSVL riikidest, kes üldiselt Soome ei tule, kuid osalevad suurema tõenäosusega Eesti üritustel. Meie aga saame suurendada kogukonna aktiivsust, üksteise toetamist ning pride’i ja kogukonna teenuste ja võimaluste ligipääsetavust vähemusgruppidele. Vikerkaarevärvilise silla ehitus “Pride’i korraldajate seas on keegi paraadi vastu?!” teeb soomlane eestlase jutu peale suured silmad. Istume õues, teistest seminari osalistest eemal, et oma grupiharjutust teha. Rollimäng: igaüks mängib ühte tegelast ja väljendab selle tegelase vaateid pride’ile. Mulle on sattunud karakter, kes ei tahtnud muud kui pidu, litreid ja armastust. Olles tolleks hetkeks mitu kuud olnud üks Baltic Pride’i peakorraldajaid, on see minu jaoks nagu stressimaandus – käigu seenele kõik oma poliitika, strateegia, diplomaatiliste suhete ja jonnivate tujudega! Minu vastas istuv soomlane ei suuda aga kuidagi oma rolli sisse elada, sest tema arvates ei saa sellist inimest päriselt olemas olla, kelle kirjeldus talle paberilt otsa vaatab: pride’iga tegelev isik, kes ei soovi paraadi. Suursaadik Kirsti Narinen leiab, et Soome laht on kohati üllatavalt lai ja sügav. Minu kogemus ütleb, et sügavikke leidub iga inimese vahel. Peame aga meeles pidama, et kui soovime head oma kogukonnale ja lähedastele, tuleb ehitada sillad või vähemalt hoida regulaarset laevaühendust. Artikkel ilmus algselt Feministeeriumis. Autor Kristiina Raud on Eesti LGBT Ühingu kogukonnaspetsialist.

Taas on aeg tähistada kooseluseaduse vastuvõtmise aastapäeva, kuigi peotuju see enam eriti ei tekita. Juba kaks aastat tagasi, kui kooseluseadus sai viieaastaseks, kirjutasime Riigikogu tegemata tööst, mis sundis Eesti inimesi pooliku seaduse tõttu kohtus käima. Suuri muutusi pole toimunud ka seitsmendaks aastapäevaks, kuid ikka veel jutlustavad riigivalitsejad üksmeele leidmisest Riigikogus, mille võimatust iga vähegi poliitikat tundev inimene kohe märkab. Küll aga on kooseluseaduse rakendussätete puudumisest ja teistegi seaduste sõnastustest tekkinud probleemid aina rohkem kohtusse jõudnud, kus on neile inimeste peresid ja väärikust austavaid lahendusi leitud ning märgitud, kuidas ebavõrdne kohtlemine põhiseadusega vastuolus on. Toome siin mõned näited, millega meie inimesed on pidanud silmitsi seisma. Kui kooselu ei taga koos elamist Üks korduvaid muresid on see, et Eesti takistab suhtes olevatel inimestel siin koos elamast ja kodu loomast. 2016. aastal jõustus ringkonnakohtu otsus, mis kohustas Harju Maavalitsust kandma rahvastikuregistrisse samast soost Eesti ja Rootsi kodanike Rootsis sõlmitud abielu. Kuigi Eestis ei ole võimalik samast soost inimestel abielu sõlmida, ei tähenda see kohtu sõnul, et teises riigis sõlmitud abielu Eesti avalikku korda ohustaks. Kui samast soost inimesed saavadki abielluda või kooselu registreerida, ei tähenda see, et seadused neid eri soost abielupaaridega võrdsena näevad. Näiteks lubas välismaalaste seadus taotleda Eestis resideeruva abikaasa juurde elama asumiseks elamisluba, kuid ei võimaldanud seda samast soost kooselupartneri või abikaasa puhul. See küsimus jõudis kohtuasjana Riigikohtu põhiseaduspärasuse kontrolli ning päädis 2019. aastal otsusega, millega tunnistati välismaalaste seadus põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab tähtajalise elamisloa andmise välismaalasele Eesti Vabariigi kodanikust samast soost registreeritud elukaaslase juurde Eestisse elama asumiseks. Kõige uuem areng samast soost paaride olukorras pärineb juba sellest aastast, kui Riigikohus tunnistas osaliselt põhiseadusevastaseks välismaalaste seaduse, mis ei võimaldanud anda elamisluba välismaalasele, et ta saaks asuda elama Eestisse oma samast soost registreeritud elukaaslase juurde, kes viibib siin elamisloa alusel ehk on ka ise välismaalane. Lapsendamine Kooseluseadus võimaldab paaridele perekonnasisest lapsendamist. See tähendab, et üks elukaaslane saab lapsendada teise lapse. Kuid ega seegi pole seadusest hoolimata lihtne olnud. 2017. aastal kohustas kohus Siseministeeriumit kandma rahvastikuregistrisse ühe kooselupere lapsendamise. Kohus leidis, et olukord, kus pere peab kõrvalistele isikutele, näiteks arstle või lennujaama turvatöötajale, enda ja oma lapse põlvnemissuhet mitmeleheküljelise kohtumäärusega tõendama, ei ole alternatiiv rahvastikuregistri kandele, eriti kuna lapsendamisinfo on üldsegi konfidentsiaalne. On ka ette tulnud, et hoopis kohtunik ei järgi seadust. 2018. aastal ei lubanud Tartu maakohtu kohtunik kooseluseadusest hoolimata peresiseselt lapsendada naisel, kes oli last kasvatanud tema sünnist saati. Ringkonnakohus tunnistas selle määruse siiski kehtetuks, sest polnud ühtegi põhjust, miks ei peaks naine saama oma last ametlikult lapsendada. Esile on kerkinud ka vanemate ravikindlustuse küsimus. Kodusel ja alla 8-aastast last kasvataval abikaasal on õigus riigipoolsele ravikindlustusele, kuid kooseluseaduse rakendussätete puudumise tõttu keeldus riik kooselulepingu sõlminud samast soost vanemale seda õigust laiendamast. 2019. aastal tunnistas Tallinna Halduskohus põhiseadusega vastuolevaks sotsiaalmaksuseaduse sätte, mis kohtleb kooselulepingu sõlminud lapsevanemaid erinevalt abielus olevatest lapsevanematest. Lahendus on imelihtne Kõik need juhtumid näitavad, kuidas siiamaani põrkuvad riigi seadusandlus ja bürokraatia päris inimeste tegelike eludega. Sisuliselt on riik öelnud, et riigi võimetus lapse perekonda rahvastikuregistris kirjeldada on olulisem selle lapse heaolust ja turvatundest. Et on võimalik vaadata silma üksteist armastavatele inimestele ja neile väita, et nad pole pere. Et poliitikute hirm valijate ees trumpab meie oma inimeste mure oma perekonna tuleviku pärast. See ei ole Eesti, milles me elada tahame. Me tahame elada Eestis, kus saab armastada ja peret luua, kus seadused kaitsevad ja toetavad elusid, kus lapsed saavad muretult rõõmustada ja täiskasvanud parimat tulevikku ehitada. Toimiv kooseluseadus on samm selle poole.