Otsingu tulemused

Paljud trans inimesed on kohtunud dr Maie Väliga ja temalt oma üleminekuteekonnal abi saanud. Seetõttu oli jahmatav lugeda tema intervjuud Õhtulehes pealkirja all "“Soovahetajatega tegelev doktor Maie Väli: minu juures on käinud 186 transsoolist. Keegi neist pole õnnelikumaks saanud”. Intervjuus kõlavad eelarvamuslik suhtumine trans inimestesse, vale sõnakasutus, stereotüüpsed arusaamad soost ja seksuaalsusest ning arsti ja patsiendi suhte konfidentsiaalsust rikkuvad detailid inimeste eraelu, suhete ja kehade kohta. Võimalike professionaalsete piiride ületamise tõttu esitasime avalduse arstide eetikakomisjonile intervjuule hinnangu andmiseks ning avaldasime Õhtulehes vastukaja, mille avaldame täismahus ka siin. Transsoolistest inimestest on avalikus arutelus aina rohkem juttu, kuid kahjuks tekitavad need jutud sageli rohkem kahju kui kasu inimestele, kelle elud arutelu keskmes tegelikult on. Selliseid näiteid on paraku mitu, kuid seekord tuleb rääkida Kadri Kuulpaki intervjuust endokrinoloog Maie Väliga, mis ilmus Õhtulehes 20. septembril juba iseenesest mitmes mõttes kahjuliku ja eksitava pealkirja all “Soovahetajatega tegelev doktor Maie Väli: minu juures on käinud 186 transsoolist. Keegi neist pole õnnelikumaks saanud”. Intervjuud läbivaks jooneks on arsti isiklik arvamus, et mitte ükski transsooline inimene, kes on teinud soolise ülemineku, see tähendab mitte ükski inimene terves inimgrupis, pole oma eluga rahul. Selle meelevaldse üldistuse lükkavad ümber nii uuringud kui ka transsoolised inimesed ise oma enda elu näitel kas või siin tekstis. Lisaks kõlavad intervjuus läbivalt valed mõisted ja eksitavad arvamused, mis kõik kokku ei tee muud kui haiget transsoolistele inimestele ja karuteene teistele lugejatele, kelles kujuneb valearusaam ühest meie ühiskonna rühmast, kes võivad olla ükskõik kelle sõbrad, koolikaaslased, kolleegid, naabrid või miks mitte ka arstid. Olgu öeldud, et Maie Väli transsoolised patsiendid ei suhtu temasse tingimata halvasti. Tema pikaaegset tegevust selles valdkonnas saab tõesti pidada suuresti eesrindlikuks ja tänuväärseks ning ta on olnud nii mõnelegi inimesele toeks ja abiks rohkem, kui ta amet ehk nõudnud oleks. Küll aga ei aita trans-inimeste tänu ja austust säilitada suhtumine, et nad on tähelepanunäljas õnnetud inimesed, keda ta on päästa üritanud, ega ka ajast ja arust suhtumist peegeldav sõnakasutus, mis annab üldsusele täiesti vale arusaama transsooliste inimeste enesetajust ja teekonnast. Milles seisneb siis nende valede sõnade jõud? Rahvasuus räägitakse ikka inimestest, kes “tahavad” olla teisest soost ja seetõttu “vahetavad” või “muudavad” oma sugu. Niimoodi kujuneb pilt inimesest, kes lihtsalt otsustab, et tema tahab, ja hakkab siis endas midagi muutma. See ei käi nii. Transsoolised inimesed läbivad soolise ülemineku (väljend, mida ei ajakirjanik Kuulpak ega arst Väli ei kasutanud), et nad saaksid elada sellena, kes nad tegelikult juba on. Mõni soovib uut nime, mis tema olemust paremini peegeldab. Mõni muudab oma välimust näiteks riiete või meigiga, et end paremini tunda. Mõni kasutab hormoone, et peeglist vaataks vastu see inimene, keda ta vaimusilmas näeb. Mõni tunneb, et operatsioon pakub talle seda, mida ta vajab. Transsooliste inimeste teemal räägitakse aina rohkem ka neist, kes oma üleminekut kahetsevad. Maie Väli väidab, et tema juures käinud 186 inimesest on kaks oma otsuseid kahetsenud. Esiteks, 186 on juhtumisi ka arv inimesi, kes on ametliku statistika järgi alates 1999. aastast saanud sotsiaalministeeriumist loa alustada hormoonasendusravi seoses soolise üleminekuga. Kas nad kõik on tõesti dr Väli patsiendid, kuigi ta ei ole otseselt ametlike, riigi määratud protseduuridega seotud olnud? Teiseks, kaks teadaolevat pea kahesajast on väga väike arv ja on kummaline, et nende käekäik on olulisem kui nende väidetava 184 inimese elud, kes ei ole oma üleminekut kahetsenud. Ja siin peitub ohukoht, mille on teadlikult või teadmata loonud need arvajad, kes kõrvalseisjatena transsoolistest inimestest räägivad. Ei need kaks ega need kakssada inimest pole teistest tähtsamad. Iga inimene on tähtis ning väärt parimat teenust ja abi, mida meie riik neile pakkuda saab. Praegu lükkab süsteem nad aga meditsiinilise konveierilindi peale, kohtleb neid kõiki üleolevalt, eeldades, et arst/riik/võõras teab paremini kui inimene ise, mida ta vajab. Sellise inimese põhiõigusi ja kehalist autonoomiat mitteaustava süsteemi tulemuseks ongi pettumus ja kannatused nii neil, kes vajasid paremat teenust, kui neil, kes vajasid hoopis muud abi. Rääkides pettumusest ja kannatustest. Transsoolisus ise ei võrdu depressiooni, ärevuse või sõltuvusega. Transsoolised inimesed ei ole haiged. Teate, mis transsoolisi inimesi enamasti õnnetuks teeb? Teised inimesed. Need, kes halvustavad, kahtlustavad, mõnitavad, vallandavad, sõimavad, valetavad, hirmutavad, ähvardavad ja tapavad transsoolisi inimesi, sest ühiskond nende ümber ütleb, et vaenajal on õigus ja transsooline inimene pole mitte keegi. Osa sellest ühiskonnast on arst, kes avalikult levitab valeinfot ja oma patsientide intiimseid eraelu detaile (mille põhjal võib väikses Eestis olla üsna lihtne inimest ära tunda), ja ajakirjanik, kes avaldab kahjulikke tekste, kuigi teaduspõhine info on talle, nagu kõigile, kättesaadav. Mis elu transsoolised inimesed siis elavad? Mart (nimi muudetud), kelle jubedast kiirabikogemusest dr Väli intervjuus rääkis, ei näe küll elu üle kurtmiseks põhjust. Tegelikult on ta kogu aeg lausa rõõmus. Ta töötab keskastmejuhina, kohe varsti lõpetab juba teist korda ülikooli, silmaring on lai, koolituste ja kogemuste pagas on suur, tööturul valikut on. Terve ja heatujuline mees. Anna (nimi muudetud) ütleb, et sooline üleminek päästis ta elu. Eelkõige väärtustab ta hormoonasendusravi. Ise ta operatsioonide järele vajadust ei tunne, pigem rõhus sellele arstlik komisjon, kelle luba tal hormoonide jaoks vaja oli. Mida see tähendab, et hormoonravi päästis ta elu? Kadus ärevus, kadus suitsidaalsus - “maailm muutus ilusamaks”. Eraelus üldiselt probleeme pole. Kui, siis vaid nendega, kes hoiavad kinni aegunud arusaamadest. Paul aga kinnitab, et “sooline üleminek, nii sotsiaalne, meditsiiniline, aga ka just juriidiline on minu elukvaliteeti parandanud kordades”. Seda tunneb ta ise, seda näevad ta sõbrad ja pere. Ta seisab sirge seljaga, sest ei ürita enam alateadlikult oma keha varjata, ning tunneb kooskõla oma keha ja vaimu vahel. Need on vaid mõned lood, mida meiega jagasid trans inimesed, keda ilmunud intervjuu jahmatas, kuid paraku väga ei üllatanud. Nad on inimesed, kes on pidanud aastaid kogema kahtlustavat ja vaenulikku suhtumist, kes on pidanud end võõrastele tõestama, kuid kes on kõigest hoolimata enda eest seisnud ja loonud endale elu, mis teeb neid tõeliselt rõõmsaks. Lisatud 27.09.2021 Kui me eelmisel nädalal kirjutasime Maie Väli intervjuule vastulause ja esitasime arstide eetikakomiteele avalduse, siis kirjutasime ka Välile ja ütlesime, mida ja miks me tegime. Avaldame tema vastuse. "Lp LGBT Ühingu juhatus, Ka minul oli jahmatav lugeda Kadri Kuulpaki intervjuud 20 septembril 2021 Õhtulehele. Põhjuseks see,et artikkel avaldati ilma minu läbivaatamata ja redigeerimata. Palusin seda vähemalt 5 korda,aga vastuseta see jäigi. Minu teaduslik artikkel on avaldatud ajakirjas „Perearst“ nr 5. See näitab minu teaduslikku suhtumist ja käsitlust soovahetajatesse ja õpetust minu järeltulijatele. Õhtulehe ajakirjanik on omavoliliselt kasutanud mõningast informatsiooni paljude asjade selgitamisel. Intervjuu andmisel kasutas ta diktofoni ja sellest ka mõningad primitiivsed väljendid,mis on trükki läinud. Ma ei ole kunagi patsientidesse suhtunud eetikanõuetele mittevastavalt,seega vabandan kui kellegi eraelu olen mittetahtlikult puudutanud. Ma ju vastutan patsientide eest kellega suhtlen. Võite selle vabanduse riputada LGBT koduleheküljele. Lugupidamisega, Maie Väli SA TÜK naistekliinik Vanemarst-õppejõud" Autorid on Aili Kala, ühingu huvikaitseekspert ja juhatuse liige, ning Kristiina Raud, ühingu kommunikatsioonijuht ja juhatuse liige.

Недавно было обнародовано первое в Эстонии исследование школьной среды учеников ЛГБТ+. Реакция в комментариях как на новостных порталах, так и в соцсетях подтверждает сказанное учениками. Негативное отношение находит отражение и в школьной среде, где 68% молодежи ЛГБТ+ столкнулись с моральным насилием ввиду своей сексуальной ориентации, гендера или гендерного самовыражения. Первое подобное исследование в Эстонии Для начала – немного общей информации. Исследование было проведено летом 2018 года. В нем принимала участие молодежь, достигшая 13 лет и считающая себя членами сообщества ЛГБТ+ (лесби, гей, бисексуалы, трансгендеры и люди с иной сексуальной и гендерной самоидентификацией). Они получали основное или среднее образование в общеобразовательной школе или профтехучилище в 2017/2018 учебном году. Вопросы касались школьного опыта 2017/2018 учебного года. Распространителем и редактором исследования была ЛГБТ-ассоциация Эстонии, анализом данных занималась американская организация GLSEN, имеющая большой опыт в сфере образования ЛГБТ+, в том числе и в проведении исследований. Поскольку тема финансирования ЛГБТ-ассоциации Эстонии в последнее время была весьма горячей – несколько слов о расходах на проведение исследования. Анализом данных GLSEN занималась бесплатно, что они и ранее делали для других организаций. Подготовкой к исследованию, а также его редактированием частично занимались в свое рабочее время две сотрудницы ассоциации, трудящиеся на полставки, и выплаты производились в рамках финансируемого Министерством социальных дел проекта. Частично данной работой занимались и бесплатно в нерабочее время. Для составления исследования, его редактуры и оформления, а также будущего перевода на русский язык ассоциация собирала деньги через кампанию пожертвований, ставшей частью первых в Эстонии толок по сбору пожертвований. Еще до ознакомления с результатами исследования у некоторых вызывает реакцию автор – ЛГБТ-ассоциация Эстонии: многие пытаются оградить молодежь от тематики, связанной с ЛГБТ+. Однако тут стоит иметь в виду, что результаты исследования – это не слова и мнения ассоциации, а опыт самих учеников. Для многих ответивших это исследование было первой возможностью поделиться своим опытом столкновения с моральным и физическим насилием, одиночеством и депрессией. Молодежь анонимно отвечала на вопросы в надежде, что это что-либо изменит к лучшему. Это и было целью исследования: наконец-то узнать, как чувствует себя молодежь ЛГБТ+ в школе, и, опираясь на это знание, трудиться дальше – ведь раньше подобных исследований в Эстонии не проводилось. Молодежь – один на один с проблемами: и в школе, и дома Как уже было упомянуто, 68% молодежи ЛГБТ+ сталкивались с моральным насилием именно ввиду их сексуальной ориентации, гендера или гендерного самовыражения. 60% респондентов слышали гомофобные комментарии (типа «лесбуха», «пидор») от соучеников, 57% слышали их от учителей или другого школьного персонала. 61% ответивших поведали, что учителя, услышав гомофобные высказывания, никак не вмешались в ситуацию. Один отвечавший поведал, как учителя на уроке рассказывали, что представители ЛГБТ+ - больные люди, а также оскорбляли их иными способами. Если в школе творится нечто плохое, у молодежи должна быть другая среда, в которой можно найти поддержку: дом и семья. Но у многих нет и этого. Ученики, ответившие, что они никогда не оповещали школьный персонал о случаях насилия, в качестве главных причин отметили, что они не верят, что что-либо будет предпринято, или же они не желали, чтобы об их идентичности ЛГБТ+ узнали в школе или дома. Многие не говорят о своих проблемах дома, так как знают: родители – гомофобы или трансфобы. У всего этого есть последствия. У тех подростков, кого больше травили – выше показатели уровня депрессии, ниже самооценка, худшие оценки и меньше желания продолжать свой образовательный путь. Все же надо сказать? Поскольку, по больше части, причины травли – предрассудки и ложная информация, о темах ЛГБТ+ на уроках следует говорить как минимум нейтрально и научно обоснованно, вплетая их в канву учебного материала. Говоря о представителях ЛГБТ+ во время общественных выступлений, зачастую сознательно или по незнанию сексуальность часто сводят к сексу и гендерным операциям (в случае транс-людей).Однако и гендер, и сексуальность – часть идентичности каждого человека, которые связаны с отношениями, любовью, близостью, самоутверждением, миропониманием и тем, какими мир видит нас. Хотя во всех нас эти аспекты наличествуют, к сожалению, говорим мы о них лишь тогда, когда имеем дело с отличным от нас гендером и сексуальностью, и зачастую – в негативном тоне. Важно понимать, что для молодежи ЛГБТ+ брошенное в них (намеренно или нет) бранное слово – не просто слово, а попрание характерной для них идентичности. Потому у враждебности – такие болезненные последствия: это уничтожает ощущение безопасности и умаляет, запугивает, ранит само существо человека. Втайне же мы все желаем, чтобы нас понимали и видели такими, какие мы есть. Поведение и речь можно изменить, идентичность человека – нет, даже под большим давлением. Никто не чувствует поддержки, пока ее не чувствуют все Враждебное отношение к представителям ЛГБТ+, и, как следствие, соответствующие высказывания и поведение, разумеется, оказывают влияние на молодежь ЛГБТ+, но не только. До тех пор, пока слово «пидор» - бранное, его можно использовать в отношении любого, кто чем-либо выделяется и уязвим – вне зависимости от его идентичности. Пока учитель всему классу рассказывает об одной группе людей в негативном ключе, ученики, по какой-либо причине чувствующие себя другими, могут бояться задавать сложные вопросы о собственной идентичности и, таким образом, остаются один на один со своей проблемой. Агрессору может подвернуться под руку как подросток ЛГБТ+, так и кто-то просто более уязвимый, чем-то выделяющийся из массы. Достаточно и того, чтобы, с его точки зрения, мальчик был бы недостаточно мужественен, девочка – недостаточно женственна. По данным исследования, негативные комментарии ввиду своего гендерного самовыражения слышали часто или очень часто 48% учащихся ЛГБТ+, при этом больше доставалось тем, кто «недостаточно мужественен», чем тем, кто «недостаточно женственна». Такие замечания рождаются из предрассудков относительно определенной группы людей, но их жертвой может стать любой. Ввиду этого необходимо одновременно заниматься вопросами травли как и в общем плане, так и с более конкретными ее основаниями. Травля – это не просто вещь в себе. За ней всегда стоят более глубинные факторы, например, желание приспособиться, неумение справляться с собственными трудными эмоциями, сложная обстановка дома или же личный опыт травли. Возможности для травли заключены как во внутригрупповых, так и в общественных факторах. Если в обществе идут жаркие споры о «нормальности» представителей ЛГБТ+ вообще, это слышат и воспринимают и подростки, и полагают, что именно на этом основании могут кого-либо травить. Смелость и пример Если исходить из принципа, что травля – никогда не оправдана, становится ясно: следует повысить безопасность школьной среды для учеников ЛГБТ+. За благополучие детей и подростков отвечают взрослые, в школе для этого есть персонал. Но и они не чувствуют себя уверенно. В ноябре состоялась конференция «Образование ценой души: благополучие учеников ЛГБТ+». Участвовавшие в ней учителя и школьный персонал признались, что чувствуют нехватку поддержки со стороны школьной администрации при решении сложных ситуаций, связанных с ЛГБТ+. Например, когда родитель негодует относительно освещения тем ЛГБТ+ в школе, или же ученики хотят больше знать об ЛГБТ+. На директоре школе лежит ответственность перед своей школьной семьей, но и он – всего лишь человек. Это, конечно, не освобождает от принципов и обязанности вести себя профессионально, однако, трудно, когда общество посылает враждебные сигналы. В конечном итоге, направляет в нужное русло и развивает сферу образования Эстонии государство, то есть от его лица – Министерство образования и науки. У этого учреждения – авторитет, средства и ответственность. Но министерство ни разу открыто не выступило в защиту учащихся ЛГБТ+, хотя причин в недавнем прошлом было несколько. Страх и незнание непростительны, если на весах – безопасность и будущее наших детей. Помимо цифр, в исследовании имеются и рекомендации для учителей и других сотрудников школ, администрации, университетов, которые готовят будущих работников сферы образования, а также для министерства. Красной нитью - необходимость быть смелым, подавать пример, оказывать поддержку. Этого ждут работники сферы образования, в этом нуждается наша молодежь. Автор Кристийна Рауд - директор по коммуникации ЛГБТ-ассоциации Эстонии и одна из авторов исследования.

Äsja ilmus Eesti esimene LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring ning reaktsioonid nii uudise kui sotsiaalmeedia kommentaariumites kinnitavad õpilaste öeldut. Negatiivne suhtumine peegeldubki koolikeskkonnas, kus 68 protsenti LGBT+ noortest on kogenud vaimset vägivalda just oma seksuaalse orientatsiooni, soo või soolise eneseväljenduse tõttu. Alustuseks veidi taustainfot. Uuring viidi läbi 2018. aasta suvel, vastata said vähemalt 13-aastased end LGBT+ kogukonna (lesbi, gei, biseksuaalsed, transsoolised ja muu seksuaalse ja sooidentiteediga inimesed) liikmena määratlevad põhi-, kesk- või kutseharidust omandavad noored. Et Eesti LGBT Ühingu rahastus on viimasel ajal kuum teema olnud, siis mõni sõna ka uuringu kuludest. Andmeanalüüsi tegi USA organisatsioon GLSEN, kellel on pikaaegne LGBT+ haridusvaldkonna, sealhulgas uuringute läbiviimise kogemus. Nad tegid seda tasuta, nagu teistelegi organisatsioonidele. Uuringu ettevalmistamise ja toimetamise aeg tuli osaliselt kahe ühingu töötaja põhitööajast (osalise koormusega), mis kuulub sotsiaalministeeriumi rahastatud projekti alla. Osaliselt tehti selleks tasustamata ületunde. Uuringu koostamise, toimetamise ja kujundamise ning varsti algava vene keelde tõlkimise jaoks kogus ühing raha annetuskampaaniaga, mis oli ühtlasi osa Eesti esimestest annetamistalgutest. Juba enne uuringu tulemustega tutvumist tekitab mõnedes reaktsioone uuringu autor ehk Eesti LGBT Ühing, sest paljud soovivad noori ja LGBT+ teemasid eraldi hoida. Siiski tuleks siinkohal meeles pidada, et uuringu tulemuste näol ei ole tegemist ühingu sõnade ega arvamustega, vaid õpilaste endi kogemustega. See uuring võis paljudele noortele olla esimene võimalus jagada oma kogemusi vaimse ja füüsilise vägivalla, üksinduse ja depressiooniga, ning nad vastasid anonüümsele küsimustikule lootuses, et see muudab midagi paremaks. See oligi uuringu eesmärk: lõpuks teada saada, kuidas LGBT+ noored end koolis tunnevad, ja sellele teadmisele tuginedes edasi töötada, sest selliseid uuringuid ei ole Eestis varem tehtud. Lisaks sellele, et kaks kolmandikku LGBT+ õpilastest on kogenud vaimset vägivalda, on 60 protsenti vastajatest kuulnud homovaenulikke kommentaare (nt lesbar, pede) kaasõpilastelt, 57 protsenti on neid kuulnud õpetajatelt ja teistelt koolitöötajatelt. 61 protsenti vastajatest ütlesid, et õpetajad ei sekkunud homovaenulikke märkusi kuuldes kunagi. Mõni noor tõi ka näite, kuidas õpetajad on tunnis LGBT+ inimesi haigeteks nimetanud või muul viisil halvustanud. Kui koolis juhtub midagi halba, peaks noorel üldjuhul olema teine keskkond, kust tuge leida – kodu ja pere. Ent paljud on sellestki ilma. Õpilased, kes vastasid, et nad ei ole kunagi koolitöötajaid vägivallast teavitanud, tõid peamiste põhjustena välja, et nad ei usu, et midagi tehtaks, või nad ei soovinud, et nende LGBT+ identiteet koolis või peres teatavaks saaks. Paljud ei räägi kodus oma probleemidest, sest teavad, et vanemad on homo- või transvaenulikud. Kõigel sellel on tagajärjed. Rohkem kiusamist kogenud noortel esineb ka rohkem depressiooni, neil on madalam enesehinnang, kehvemad hinded ning vähem indu haridusteed jätkata. Et kiusamine tuleneb suuresti eelarvamustest ja väärinfost, on vajalik LGBT+ teemadest vähemalt tunnis neutraalselt ja teaduspõhiselt rääkida, integreerides seda muu õppesisu sekka. See paneb aga nendesamade eelarvamuste tõttu paljude peas punase tulekese põlema. Avalikes sõnavõttudes LGBT+ inimestest rääkides taandatakse teadlikult või teadmatusest seksuaalsus sageli seksile ja sugu (trans inimeste puhul) operatsioonidele. Ometi on sugu ja seksuaalsus iga inimese identiteedi osad, mis on seotud suhete, armastuse, läheduse, eneseteostuse ja maailma kogemisega ning sellega, kuidas maailm meid näeb. Kuigi meis kõigis on need aspektid olemas, kipume neist kahjuks rääkima ainult siis, kui tegu on meist erineva soo või seksuaalsusega, ja siis ka sageli negatiivses toonis. Oluline on mõista, et LGBT+ noorte jaoks ei ole nende pihta (tahtlikult või mitte) käiv halb sõna lihtsalt sõna, vaid nende olemusliku identiteedi haavamine. Seepärast ongi vaenul nii valulikud tagajärjed: see võtab ära turvatunde ning pisendab, ähvardab ja haavab inimese olemust. Sisimas soovime ju me kõik, et meid nähtaks ja mõistetaks sellistena, nagu oleme. Käitumist ja keelekasutust saab muuta, inimese identiteeti aga mitte, isegi kui surve on suur. Vaenulik suhtumine LGBT+ inimestesse ning sellest lähtuvad keelekasutus ja käitumine mõjutavad kindlasti LGBT+ noori, kuid mitte ainult. Seni kuni «pede» on sõimusõna, võib seda kasutada igaühe kohta, kes kuidagi erineb ja haavatav on, olenemata tema identiteedist. Kuni õpetaja räägib tervele klassile negatiivselt ühest inimgrupist, võivad end kuidagi teistsugusena tundvad õpilased karta esitada keerulisi küsimusi iseenda identiteedi kohta ning niimoodi oma murega üksi jääda. Kiusajale võib ette jääda LGBT+ kogukonda kuuluv noor, aga ka keegi, kes on lihtsalt haavatavam, massist erinev. Piisab kas või sellest, kui poiss ei ole kiusaja meelest piisavalt mehelik või tüdruk piisavalt naiselik. Uuringu tulemused näitavadki, et soolise eneseväljenduse kohta on negatiivseid kommentaare sageli või väga sageli kuulnud 48 protsenti LGBT+ õpilastest, kusjuures rohkem on kuuldud märkusi nende kohta, kes ei ole piisavalt «mehelikud», kui nende kohta, kes ei ole piisavalt «naiselikud». Sellised märkused sünnivad eelarvamustest teatud inimgrupi kohta, kuid nende ohvriks võib osutuda igaüks. Seetõttu ongi vaja ühtaegu tegeleda nii kiusamisega üldiselt kui ka konkreetsemate kiusamise alustega. Kiusamine ei ole lihtsalt asi iseeneses. Selle taga on alati sügavamad faktorid, näiteks soov sobituda, oskamatus tegeleda oma keeruliste emotsioonidega, rasked olukorrad kodus või ise kiusamise kogemine. Võimaluse kiusamiseks annavad aga nii grupisisesed kui ka ühiskondlikud tegurid. Kui ühiskonnas käivad tulised debatid selle üle, kas LGBT+ inimesed on üldse «normaalsed», kuulevad ja tajuvad seda ka noored ning leiavad, et saavad just selle alusel kedagi kiusata. Kui lähtuda põhimõttest, et kiusamine ei ole kunagi õigustatud, siis on selge, et koolikeskkond tuleb muuta LGBT+ õpilastele turvalisemaks. Laste ja noorte heaolu eest vastutavad täiskasvanud, koolis on selleks koolitöötajad. Ent nemadki ei tunne end kindlalt. Novembris toimunud konverentsil «Hinge hinnaga haridus: LGBT+ õpilaste heaolu» osalenud õpetajad ja teised koolitöötajad tunnistasid, et tunnevad puudust koolijuhtide toetusest LGBT+ teemasid puudutavate keeruliste olukordade lahendamisel, näiteks kui mõni lapsevanem ärritub LGBT+ teemade käsitlemise peale või õpilased soovivad LGBT+ teemadest rohkem teada. Koolijuhil on kindlasti vastutus oma koolipere ees, kuid temagi on vaid üks inimene. See ei vabasta küll põhimõtetest ja professionaalse käitumise kohustusest, kuid raske on ikka, kui ühiskond saadab vaenulikke sõnumeid. Eesti haridusvaldkonna suunaja ja arendaja on lõppkokkuvõttes riik ning riigi nimel haridus- ja teadusministeerium. See on asutus, millel on autoriteet, vahendid ja vastutus. Samas pole ministeerium kordagi avalikult LGBT+ õpilaste kaitseks välja astunud, kuigi põhjuseid on lähiminevikus olnud mitmeid. Hirm või teadmatus ei ole vabandatavad, kui kaalul on meie laste turvalisus ja tulevik. Uuring pakubki lisaks arvudele ka soovitusi õpetajatele ja teistele koolitöötajatele, koolijuhtidele, ülikoolidele, kes tulevasi haridusvaldkonna töötajaid õpetavad, ning ministeeriumile. Kõigist soovitustest kumab läbi vajadus julguse, eeskuju ja toetuse järele. Seda ootavad haridusvaldkonna töötajad, seda vajavad meie noored. Artikkel ilmus algselt Postimehes. Autor Kristiina Raud on ühingu kommunikatsioonijuht ja üks Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuringu aruande koostajatest.

Eelmisel aastal viisime esmakordselt Eestis läbi uuringu LGBT+ õpilaste olukorrast Eesti koolides. Küsitlusele vastas 561 õpilast igast Eesti maakonnast ning tänu nende vastustele on valminud ülevaade LGBT+ õpilaste kogemustest seoses kiusamise, vägivalla, toetuse (ja selle puudumise) ning LGBT+ teemade tundides käsitlemisega. Selline info on Eestis kättesaadav esimest korda. Paraku näitavad uuringu tulemused, et muresid on palju ja kool ei ole turvaline keskkond kõigile õpilastele. Näiteks: 68% LGBT+ õpilasi on kogenud vaimset ahistamist oma seksuaalse identiteedi, sooidentiteedi või soolise eneseväljenduse tõttu; 61% vastanutest märkis, et koolitöötajad ei sekkunud kunagi, kui keegi tegi homofoobseid märkusi; 42% õpilaste koolis pole LGBT-temaatikat üldse puudutatud, 21% koolis on käsitlus olnud negatiivne. Et uuringust oleks võimalikult palju kasu noortele, koolidele ja ühiskonnale laiemalt, soovime seda sinu abiga levitada. Sinu annetus panustab järgmistesse tegevustesse: aruande kujundamine - et lugemine oleks mugav ja selge; kokkuvõtete tõlkimine vene ja inglise keelde - et keegi ei jääks infost ilma; aruande avaldamine ja esitamine - et sõnum jõuaks kohale. ANNETA SIIN! (ülekande selgituses maini kooliuuringut) Kui ületame sihiks seatud summa 3000€, saame rapordi vene keelde tõlkida täismahus. Lisaks saame suurema summa korral tõlkida põhjaliku ülevaate LGBT+ teemadest ja küsimustest meie kodulehel, mida saavad kasutada nii kogukonnaliikmed, nende lähedased kui ka erinevate valdkondade eksperdid. Koolikeskkonna uuringu tulemusi esitleme 7. novembril konverentsil “Hinge hinnaga haridus: LGBT+ õpilaste heaolu koolis”, kuhu on oodatud koolinoored, õpetajad, koolitöötajad, valdkonna asutused ja organisatsioonid, et koos mõista LGBT+ õpilaste muresid ja luua terviklikke lahendusi. Kui Sul on küsimusi uuringu, konverentsi või annetuste kohta, kirjuta Kristel Rannaäärele aadressil kristel@lgbt.ee.

Täna täitub viis aastat kooseluseaduse vastuvõtmise päevast. Peame seda jätkuvalt üheks olulisimaks saavutuseks võrdsema ühiskonna nimel ning tunneme teatud uhkust, et Eesti on ainus endine Nõukogude Liidu maa, kus samast soost paaridele on loodud kooselu registreerimise võimalus. Ometi on kiidulaul oma kõla kaotamas. Ikka veel ei ole vastu võetud kooseluseaduse toimimiseks vajalikke rakendussätteid, mis loob kooseluperedele erinevaid, sageli ettenägematuid juriidilisi ja praktilisi probleeme. Sõnades on lahendus lihtne: Riigikogu peab vastu võtma rakendussätted. Tegelikkuses paistab see aga aina kaugema sihina ja igapäevaselt peavad riigi tegevusetuse tagajärgedega tegelema hoopis advokaadid, kohtunikud, huvikaitseorganisatsioonid ja eelkõige tavainimesed, kes tahavad rahulikult elada, kuid peavad selleks läbima juriidilise rägastiku, mille lõpus alati lahendus ei paista. Sada häda Millistest õigustest kooselupered siis õigupoolest ilma jäävad? Sellele küsimusele polegi siiani ammendavat vastust, sest probleemid, mida põhjustavad riigipoolne ebavõrdne kohtlemine või põhiseadusvastasus, pole kõik veel täies mahus ilmnenud. Kogemus aga näitab, et varem või hiljem tulevad nad välja ja vajavad iga kord ka lahendamist. Näiteks ei kanta kooselulepinguid registritesse, mis võimaldaks riigiasutustel näha, et isik on registreerinud oma kooselu. Registri järgi on kooselulepingu sõlminud inimene hoopis vallaline. Käesoleva aasta seisuga ei ole ka teada, millised notarid kooselulepinguid üldse sõlmivad või selle tegemisest rakendussätete puudumise tõttu keelduvad, kuna ainult üksikud on vastanud Eesti LGBT Ühingu päringule. Samal ajal, kui Notarite Koda kinnitab, et kõik notarid sõlmivad kooselulepinguid, peavad kooselulepingut sõlmida soovivad paarid helistama erinevatele notaritele ja kuulma eitavaid vastuseid enne, kui satuvad sellise peale, kes on nõus toimingut tegema. Kooselulepingu sõlminud paaridel on ka õigus peresiseseks lapsendamiseks, mis tähendab, et üks partner saab lapsendada oma kaasa lapse. Lapsendamine kuulutatakse tavakorras välja kohtumäärusega. Ometi pidi esimene lapsendav kooselupaar pöörduma kohtusse selleks, et lapsendamine kajastuks ka rahvastikuregistris. Tallinna halduskohus kohustaski Siseministeeriumit registrikannet tegema. Kuna lapsendamine on konfidentsiaalne info, ei saa lapsendanud inimene oma peresuhet lapsega kõrvalistele isikutele, nagu pangatellerile või lennujaama turvatöötajale tõestada paberil kohtumäärusega. Vanemlus peab kajastuma registris. Esimese astme kohtus said ebavõrdset kohtlemist tunda kaks perekonda, kes pöördusid kohtusse peresisese lapsendamise protsessis. Mõlema perekonna puhul oli riiklik uuring positiivne ehk teisisõnu spetsialistid toetasid lapsendamist, kuid Tartu maakohtu kohtunik jättis mõlemal korral lapsendamismääruse tegemata. Siinkohal võis kohtunik otsuse tegemisel olla mõjutatud oma eelarvamusest selle asemel, et teha õiglane otsus, mis tagab laste kaitse. Mõnel juhul ei oska kooselupaarid, eriala eksperdid ega ilmselt ka seadusandjad ebavõrdset kohtlemist ettegi ennustada, sest seda põhjustavad süsteemi n-ö vaikimisi seaded. Üldjuhul on kodusel ja alla 8-aastast last kasvataval abikaasal õigus riigipoolsele ravikindlustusele, kuid kooseluseaduse rakendussätete puudumise tõttu keeldus riik kooselulepingu sõlminud samast soost vanemale seda õigust laiendamast. 2019. aasta sügisel tunnistaski Tallinna Halduskohus põhiseadusega vastuolevaks sotsiaalmaksuseaduse sätte, mis kohtleb kooselulepingu sõlminud lapsevanemaid erinevalt abielus olevatest lapsevanematest. Peab märkima, et kooseluseadus pole ainus murelaps. Ka välismaalaste seadus on erinevaid paare erinevalt kohelnud. Nimelt lubab välismaalaste seadus taotleda Eestis resideeruva abikaasa juurde elama asumiseks elamisluba, kuid veel hiljuti ei olnud see võimalik samast soost kooselupartneri või abikaasa puhul. See küsimus jõudis Riigikohtusse ja 21.06.2019 tegi kohus otsuse, et välismaalaste seadus on põhiseadusega vastuolus. Kehtetuks kuulutati osa, mis välistab tähtajalise elamisloa andmise välismaalasele Eesti Vabariigi kodanikust samast soost registreeritud elukaaslase juurde Eestisse elama asumiseks. Kes vastutab? Üldiselt tundub, et Eestis ei ole LGBT+ inimestel kõige hullem elu. Avatus ja turvalisus varieerub piirkonniti, kuid enamikule, eriti kogukonnavälistele inimestele või kindlustatud kogukonnaliikmetele võib tunduda, et pole viga. Isegi üldine suhtumine muutub positiivsemaks, kuigi aeglaselt. 2019. aastal avaldas Eesti Inimõiguste Keskus avaliku arvamuse uuringu tulemused, mis näitasid, et esmakordselt on kooseluseaduse toetajaid rohkem kui selle vastaseid. Samas peavad rohkem kui pooled Eesti elanikud homoseksuaalsust pigem või täiesti vastuvõetamatuks. Sellest võib välja lugeda, et kuigi isiklik suhtumine samast soost paaridesse ei ole viimaste aastatega paranenud, leiavad pea pooled siiski, et ka neil inimestel võiks olla seadusega võimaldatud oma kooselu registreerida. Samal ajal näitas käesoleva aasta mais avaldatud Eurobaromeetri küsitlus, et avalik suhtumine on muutunud positiivsemaks ja toetus kasvanud. Iga kohtuvõit on samuti põhjus rõõmustamiseks, kuid nii ei saa see jätkuda. Inimõigusorganisatsioonide ja (sageli tasuta töötavate) advokaatide pingutused, rääkimata perede ebakindlusest, stressist ja kuludest, ei peida fakti, et riik ei ole oma tööd teinud. Seadusandlik võim on oma ülesande täitnud märkimisväärselt poolikult. Mõnel korral on juba tunnustatud õigusi üritatud ka kustutada ning praegu ripub õhus ähvardus õigusi kaitsev kooseluseadus tühistada. Justnimelt tunnustatud, mitte antud õigusi, sest õigus võrdsele kohtlemisele, väärikusele, pereelu puutumatusele ja vaenuvabale elule ei ole midagi, mida keegi kuskil oma suva järgi jagab. See õigus on meil kõigil ja on aeg, et meie riik sellest aru saaks. Aili Kala on Eesti LGBT Ühingu jurist ja huvikaitseekspert, eraelus ema ja koosellunu. Kaanefotol Aili Kala, foto erakogust.

LGBT+ teemad on uudistest ja vestlustest palju läbi käinud, hetkel on aga just Eesti LGBT Ühing tähelepanu keskpunktis seoses Sihtasutuse Perekonna ja Traditsioonide Kaitseks algatatud petitsiooniga, milles kutsutakse üles toetama Eesti LGBT Ühingu rahastamise lõpetamist. Samaaegselt annab ühinguvastastele meeleoludele auru juurde Ühiskonnauuringute Instituudi küsitlus, millest selgus, mida arvavad valitsuse ja opositsioonierakondade toetajad ühingu riikliku rahastamise kohta. Huvitaval kombel toimub samal ajal ka Vene propaganda elavnemine. Mitte kuidagi ei saa öelda, et tegu oleks neutraalse küsimusepüstituse ja lähenemisega. Ühingut süüdistatakse ideoloogilises ajupesus, noorte mõjutamises ja maksumaksja ärakasutamises. Oleme sääraste valedega pidevalt võitlema pidanud, kuid need ilmuvad ikka ja uuesti välja. Eesti LGBT Ühingu töötaja ja LGBT+ kogukonna liikmena tahan sellest lähemalt rääkida. Vaen lõhub Leiame, et antud kampaania ja muude sarnaste väljaütlemiste puhul on tegemist kiusamise ja vaenamisega, mis on seotud üldise maailmapildiga, milles võib vähemusi, kes abstraktsest n-ö tavainimesest millegi poolest erinevad, halvasti kohelda. Siiski, miks me tõstame esile just LGBT+ ja muude vähemuste suhtes levivat vaenu? Miks ei piisa vaenukõne või vägivalla puhul tavalistest, kõigile kehtivatest seadustest? Need on tegelikult õigustatud küsimused, sest igaüks ei puutugi seda tüüpi vaenuga kokku ja olgem selle eest tänulikud. Asi on selles, et vaen, nii kõne kui ka kuriteo vormis, eristub muust ahistamisest, sõimust või vägivallast selle poolest, kuidas see ohvrile mõjub. Vaen on suunatud inimese olemuse pihta. Igaüks meist võib langeda kuriteo ohvriks, kuid mitte iga kannatanu ei ole seda kogenud oma identiteedi tõttu. Kui inimene kannatab selliste omaduste tõttu, mida ta ei saa valida ega muuta, mis on osa tema sügavaimast olemusest, on selle mõju tema elule märkimisväärselt suurem kui muudel juhtudel. Ja see ei mõjuta ainult ühte isikut: vaenul on võime mõjutada lisaks kannatanule ka tema lähedasi, tema kogukonda, isegi tervet ühiskonda, sest tegu ei piirdu iseendaga, vaid saadab ka sõnumi, et sellistel inimestel ei ole turvaline. Kui vaenu sihiks on mitmed erinevad kogukonnad, ei jäägi lõpuks alles kedagi, keda see ei puudutaks. Kes kannatab? Need, kes võitlevad LGBT+ inimeste heaolu vastu, ei ole üldjuhul LGBT+ inimeste argipäevaga ega ka laiema valdkonnaga kursis. See ei ole iseenesest negatiivne hinnang nende suunal, sest igaüks ei saagi kõigest kõike teada. Alati on teemasid, mida tunneme hästi ja mida ei tunne üldse. Probleem tekib siis, kui teadmatuse peale heidetakse valede võrk, millega seejärel rünnakuid õigustatakse. Nii ühing kui ka kogukond on üsna keerulises olukorras, mis omakorda illustreerib meie haavatavust. Kui vastased meid ründavad, ei saa me samaga vastata, sest sel juhul oleks veel lihtsam meie tegevust ideoloogiliseks propagandaks tembeldada ja vastased teavad seda. Meil ei ole ligilähedaseltki nii palju raha kui neil ja nad teavad seda. Nad ise ja nende toetajad on valjuhäälsed, meie pool on pigem vait, ja nad teavad seda. Katsed ühingut nõrgestada või kõrvaldada ei tee haiget seitsmele ühingu töötajale. Kui ühing toetust ei saa, küll meie tööd leiame - oleme mitmekesiste teadmiste ja kogemustega spetsialistid, lisaks oma valdkonna eksperdid. Liiga tehakse hoopis meie rahvale. LGBT+ inimesed, nende lähedased ja inimesed, kes hoolivad õiglusest, on tegelikult suur osa rahvast. Liiga tehakse ühiskonnale, milles levitatud valede tõttu ei julge inimesed üksteist enam usaldada. Kaob kuulamine ja hoolimine, maad võtab pinev vaikus. Kinniste uste ja kinniste suude taga keerleb mõte: "Kes järgmiseks? Kas mina?" Hirmus keeruline maailm Nagu ütlesin, eitavad paljud inimesed LGBT+ kogukonna muresid või isegi mõne identiteedi olemasolu, väites näiteks, et kooselu registreerimine on eriõigus, kuigi seda vajavad paarid soovivad enda peredele kõigest kindlustunnet, või seades kahtluse alla transsooliste inimeste enesemääratlusõiguse, kui arvatakse, et kõrvalised isikud sobivad paremini kellegi identiteeti paika panema kui inimene ise. Tegelikult on palju mõistmatust ja segadust nendegi seas, kes meid toetavad või kes ei oskagi seisukohta võtta. Tõsi on, et maailm muutub kiiresti ja see võib kohati hirmutav olla. Uued arengud, mõisted, vajadused, vabadused - seda on palju. Ometi ei too rahu selle keeruka maailma eiramine, sest parim viis konflikti tekitamiseks on katse seda vältida, olgu konflikt sisemine või väline. Kui tunned, et kõike on liiga palju ja see hirmutab, siis kontrolli aitab saavutada kollile otsavaatamine: teaduspõhine info, inimeste isiklike kogemustega tutvumine, vestlused. Minu lemmik on ka arvamuse puudumine, kui ma teemat piisavalt hästi ei tunne, sest ka see on minu teadlik otsus. Miks ikkagi toetada Tulen alguse juurde tagasi. Miks peaks üldse organisatsioone nagu Eesti LGBT Ühing toetama? Ideaalses maailmas ei oleks ühingut olemaski, kuid praegu on vajadus selle järele selge. Kuni me töötame, vajame me selleks raha. Ühes asjas oleme me oma vastastega tegelikult nõus: me võiksime tõesti rohkem annetusi saada, et tagada meie iseseisev töövõime. See aga ei tähenda, et meie töö on oluline vaid vähestele. Tegelikult teeb ühing tööd, mille on oluliseks hinnanud ka riik. On ju mõistlik, et riik on edukas siis, kui selles elavad inimesed on õnnelikud ja saavad täisväärtuslikult ühiskonda panustada. Selle eelduseks on aga turvalisus, igaühe õiguste tunnustamine ja kaitsmine ning tunne, et siin on tõepoolest kodu. Artikkel ilmus algselt ERRis. Autor Kristiina Raud on Eesti LGBT Ühingu kommunikatsioonijuht ja juhatuse liige.

„Plaan B“ on audiojalutuskäik, mille osalised tegutsevad erineval moel selle nimel, et meid ümbritsev ruum oleks parem koht kõigi jaoks. Alguse saab teekond Riigikogu juurest. See on tugevalt märgilise laenguga koht, kus tehakse otsuseid, mis ruumi nii otseses kui kaudses tähenduses mõjutavad. Aga kas sellest piisab? Jalutuskäigu pealkiri „Plaan B" viitab ühisnimetajana plaanidele ja nügimisele, mille taga on inimesed, kes on valinud selleks aktiivses poliitikas osalemisest erineva mooduse. Muidugi, inimeste rollid võivad ka kattuda. Ent need kuus inimest, kes jalutuskäigul oma tegemistest ja isiklikust motivatsioonist räägivad, esindavad kodanikualgatusi ja -ühendusi. Audiorännaku kuulaja saab lähemat aimu, mida teevad Fridays For Future Eesti, Eesti LGBT Ühing, Põhja-Eesti Pimedate Ühing, Eesti Pagulasabi, Linnalabor ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus. Need on erinevad algatused, mis tegelevad väga erinevate valdkondadega. Peamiseks ühisosaks on see, et kõikide osaliste puhul on jutuks Eesti, kus inimestel oleks parem (ja ohutum) elada ning kus välja ei jäetaks kedagi. Mõne „Plaan B" teekaaslase ambitsiooniks ei ole vähemat kui planeedi päästmine. Ühingu kommunikatsioonijuht Kristiina Raud räägib LGBT+ inimestest ja linnaruumist alates 00:20:04. Jutuks ühingu sildi vargus, meeleavaldused, pride ja tulevikusihid. Vestlust juhib Keiu Virro. Tuur valmis Goethe Instituudi tellimusel. Kuula siin!

Как местное самоуправление может поддержать представителей ЛГБТ+? За кого и почему следует голосовать на муниципальных выборах? Поскольку и работы, и вопросов - много, мы составили список советов для партий и избирательных союзов, участвующих в местных выборах. Мы отправим эти пожелания партиям и встретимся с их представителями. Когда партийные избирательные списки будут обнародованы, на основании советов мы проведем опрос кандидатов. Далее - подведем итоги на основании обратной связи и результатов опроса: это поможет проголосовать на выборах за кандидатов, поддерживающих ЛГБТ+. Вся информация появится на нашей домашней страничке. Советы партиям и избирательным союзам к местным выборам Мы желаем, чтобы местные самоуправления по всей Эстонии были бы безопасны и доступны для представителей ЛГБТ+. Местное самоуправление в ответе за то, чтобы наша общая среда учитывала потребности всех людей - для этого необходимо считаться с каждым человеком и уважать его таким, каков он есть. Представители ЛГБТ+ - часть любого местного сообщества, их благополучие - часть общего благополучия. Во власти местного самоуправления - обеспечить всех людей равными возможностями. Для достижения этого мы составили список пожеланий для партий и избирательных союзов, принимающих участие в муниципальных выборах. При составлении мы исходили из перспективы ЛГБТ+. Для начала советуем сделать следующее. Заверить в избирательных программах местных самоуправлений, что вы намерены последовательно работать во имя того, чтобы услуги муниципалитета были безопасны и доступны для представителей ЛГБТ+. Чтобы местные самоуправления могли бы гарантировать безопасность и доступность своих услуг, их сотрудникам необходимы знания о равном обращении и правах человека. Чиновникам и членам советов следует быть осведомленными об этих темах, чтобы они смогли понять, подробнее изучить и разрешить возможные проблемы в предоставлении услуг муниципалитета. Поддержать и оказать содействие организациям и заинтересованным группам, которые способствуют развитию равного обращения. Местным самоуправлениям следует приглашать представителей организаций, занимающихся вопросами равного обращения, на обсуждения, а также в состав комиссий административных и городских советов, чтобы они могли бы обозначить проблемные места и предложить решения. Увеличить профилактику насилия в школе и повысить способность школ бороться с травлей и домогательствами, исходя при этом также и из опыта молодежи и семей ЛГБТ+. В 2018 году Ассоциация ЛГБТ Эстонии провела исследование школьной следы. Его результаты показывают: 68% учеников ЛГБТ+ стали жертвами психологического насилия из-за своей сексуальной или гендерной идентичности или гендерного самовыражения. 61% заявили, что школьный персонал никогда не вмешивался, когда кто-то позволял себе гомофобные высказывания. 42% поведали, что в их школах вообще никогда не поднимались вопросы ЛГБТ+, 21% - что темы освещались в негативном свете. Из-за идентичности учеников ЛГБТ+ школа может быть небезопасным местом, где царит насилие, школы не обеспечивают безопасные условия для удовлетворения базовые потребностей всех учеников. Во власти муниципалитетов - привлечь школы, находящиеся в их зоне ответственности, к программе противодействия насилию KiVa, а также обратиться за информацией к организациям, занимающимся вопросами ЛГБТ+. Открыто поддерживать начинания и мероприятия, направленные на поощрение равного обращения с представителями ЛГБТ+. Местные самоуправления могут разными способами выражать свою открытость и поддержку: общественные выступления, общественно заметное участие в инициативах и мероприятиях, информация о них в каналах муниципалитета, вывешивание радужного флага, использование тематических знаков, материальная поддержка инициатив и пр. Присоединиться ко всемирной сети городов Rainbow Cities, которая занимается вопросами равных возможностей представителей ЛГБТ+. Сеть позволяет городам обмениваться положительный практикой и учиться на опыте друг друга. Общие инициативы городов помогают продвигать идеи равного обращения на местном уровне. Растут совместные инициативы и содействие, города становятся безопаснее, услуги - доступнее.

2. juulil kell 19.00 algab Tallinnas Vabaduse väljakult Pride-rattatuur Vikervelo, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu kitsaskohtadele Eesti seadusandluses, mille tõttu pole siiani tagatud LGBT+ inimeste võrdsed õigused ja võimalused. Kell 20.30 peavad Telliskivis Sveta baari ees kõnesid LGBT+ kogukonna liikmed ja toetajad. Ürituse korraldustiimi juhi Anette Mäletjärve sõnul on pride’i rattasõidu eesmärk kutsuda üles Riigikogu liikmeid seadustama abieluvõrdsust. “Praeguseks on abieluvõrdsus saavutatud 16 Euroopa riigis. Abieluvõrdsus ei oleks LGBT+ inimestele lisaprivileegide andmine, vaid lihtsalt praeguse diskrimineeriva olukorra muutmine ja põhiseaduse järgse võrdse kohtlemise tagamine,” ütles Mäletjärv. “On kummaline, et olukorras, kus 64% Eesti inimesi toetab kooseluseadust, on LGBT+ inimesed puuduvate rakendusaktide tõttu endiselt ebavõrdses olukorras. Selline seadusseisak häirib inimeste igapäevaelu,” sõnas Mäletjärv ning lisas, et pride aitab LGBT+ inimestele näidata, et nad ei ole üksi. LGBT Ühingu kommunikatsioonijuht Kristiina Raud nendib, et kuigi kooseluseadus võeti vastu juba seitse aastat tagasi, puuduvad siiski rakendusaktid, mis päriselt inimesi aitaks ja kaitseks. “Seaduste puudumise tõttu ei jää kellegi elu elamata, kuid Eesti võiks olla riik, kus igaüks saab olla kindel, et tema pere, lapsed, lähedased ei pea muretsema oma tuleviku pärast. Me tahame elada riigis, mis väärtustab oma inimesi ja nende armastusest loodud peresid,” lisas Raud. Vikervelo pride’i rattasõitu korraldab grupp inimesi, keda ühendas soov sel aasta pride’i korraldada. Üritust toetab Eesti LGBT Ühing. Viimati toimus Tallinn Pride 2017. aastal osana Baltic Pride’ist. Rohkem infot ürituse Facebooki-lehelt.

Maikuus toimus ÜROs inimõiguste perioodiline ülevaatus, kus inimõiguste olukorra kohta andis aru ka Eesti ning teised riigid said Eestile olukorra parandamiseks ettepanekuid teha. Enne seda esitas ühingu huvikaitseekspert Aili Kala eraldi ülevaate LGBT+ inimeste õiguslikust olukorrast ning kohtus riikide esindustega, et nad teeksid oma ettepanekud meie soovituste põhjal. Sellest olulisest sammust Eesti LGBT+ inimeste õiguste kaitseks saad lähemalt lugeda Aili intervjuust, allpool on aga täismahus Eesti välisministrile edastatud ühingu seisukoht, miks peaks Eesti ÜROs saadud soovitused vastu võtma. Arvamus seoses Eesti kolmanda üldise inimõiguste perioodilise ülevaatusega Lugupeetud Eva-Maria Liimets Võrdse kohtlemise võrgustik edastas oma arvamuse seoses ÜRO inimõiguste perioodilise ülevaatuse ettepanekutega. Eesti LGBT Ühing on võrdse kohtlemise võrgustiku liige ning edastame lisaks võrdse kohtlemise võrgustiku arvamusele ka oma detailsemad seisukohad. ÜRO liikmesriigid tegid LGBT+ inimeste õiguste edendamiseks 24 ettepanekut. Peame oluliseks analüüsida kõiki soovitusi ning nõustuda järgnevate soovitustega: 1. Vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid, mis tagaksid seaduse rakendamise täies mahus. Soovitused tegi 9 riiki - Austria (6.105), Belgia (6.106), Tšehhi (6.107), Soome(6.108), Iirimaa (6.109), Holland (6.101), Hispaania (6.102), Rootsi (6.103), Suurbritannia (6.104) Võrdse kohtlemise võrgustik tegi selle soovituse oma raportis. Eelmise perioodi ülevaatusel tegid sama soovituse Holland ja Suurbritannia, kuid Eesti soovitusi ei aktsepteerinud. 2. Tugevdada kiusamisvastast ennetustööd koolides parandades koolide võimekust tegeleda kiusamise ja ahistamisega, mis mõjutavad tugevalt noorte, ka. LGBT+ noorte heaolu. Soovituse tegi Soome (6.254). Eesti LGBT Ühingu 2018 aasta koolikeskkonna uuring leidis, et 68% LGBT+ õpilasi on kogenud vaimset ahistamist oma seksuaalse identiteedi, sooidentiteedi või soolise eneseväljenduse tõttu; 61% vastanutest märkis, et koolitöötajad ei sekkunud kunagi, kui keegi tegi homofoobseid märkusi; 42% õpilaste koolides pole LGBT-temaatikat üldse puudutanud ja 21% koolides on käsitlus olnud negatiivne. Kool LGBTI-õpilaste jaoks nende identiteedi tõttu ebaturvaline ja märkimisväärselt vägivaldne keskkond ning koolid ei paku kõigi õpilaste põhivajaduste rahuldamiseks turvalisi tingimusi. Võrdse kohtlemise võrgustiku raporti kohaselt ei ole uuritud haridusvaldkonda ega koolikeskkonda LGBTI teemade vaatenurgast. LGBTI teemad ei kuulu sõnaselgelt kohustuslikku õppekavasse ja kooliõpetajaid ei koolitata sellel teemal süsteemselt. Samas ei paku riik õpetajatele põhjalikke koolitusi ega suuniseid homo-, bi- ja transfoobse kiusamise äratundmiseks ning LGBTI-õpilaste koolielu ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks. Võrgustiku raport soovitas viia läbi uuringuid LGBTI inimeste olukorra kaardistamiseks ja mõistmiseks eri valdkondades, ka koolikiusamise kohta koolisüsteemis. 3. Muuta soo tunnustamise regulatsiooni, eraldades üksteisest soo meditsiinilise ja juriidilise tunnustamise protsessid. Tagada, et juriidiline soo tunnustamine põhineks enesemääratlusel. Soovituse tegi Island (6.131). Võrgustiku raport märgib, et transsooliste inimeste soo tunnustamine on raskesti mõistetav ja halvasti ligipääsetav protsess. Soo andmete muutmine on tehtud sõltuvaks aset leidnud meditsiinilistest sekkumistest ega põhine inimese enesemääratlusel – ekspertkomisjon diagnoosib transsoolisel inimesel meditsiinilise psüühikahäire (soodüsfooria või transseksuaalsuse). See on vastuolus Maailma Terviseorganisatsiooni otsusega, mis lõpetas transsoolisusega seotud seisundite liigitamise psüühika- ja käitumishäireteks. Soo tunnustamise otsus sõltub arstliku ekspertiisikomisjoni kaalutlusest, puuduvad järelevalvemeetmed ja avalikult kättesaadav ametlik teave. Kehtiv regulatsioon on vastuoluline, jättes ebaselgeks, kas hormoonravi või muu ravi või kirurgiline protseduur on seadusega kohustuslik, kuid tegelikkuses on hormoonravi kohustuslik. Riiklik ravikindlustus ei hüvita kõiki soo korrigeerimiseks vajalikke kulusid või hüvitab need ainult osaliselt. Näiteks hüvitatakse ainult 50% hormoonravist ja transsoolistele inimestele osutatavaid kirurgilisi teenuseid ei hüvitata üldse – need on võrdsustatud mittevajaliku plastilise kirurgiaga. Võrgustik soovitas raportis muuta soo tunnustamise regulatsiooni, eraldades üksteisest soo meditsiinilise ja juriidilise tunnustamise protsessid. Tagada, et juriidiline soo tunnustamine põhineks enesemääramisel. 4. Viia läbi avalik arutelu mitmekesisuse teemadel, et edendada mh ka LGBT+ inimeste erinevuste mõistmist Eesti ühiskonnas. Soovituse tegi Holland (6.123). Võrgustiku raport märkis, et LGBTI-õiguste areng on Eestis viimastel aastatel seiskunud. Seadusandja ei ole vastu võtnud LGBTI-inimestega arvestavaid strateegiaid ega pööranud tähelepanu Euroopa Liidu valdkondlikele ettepanekutele, LGBTI-inimeste diskrimineerimise lõpetamist ja võrdset kohtlemist puudutavatele seadustele ega kehtivate seaduste puudustele. Selle tulemusel on Riigikohus ja alamad kohtuastmed lahendanud erinevaid õiguslünkasid. Võrgustik soovitas töötada välja laiapõhjaline strateegia, et parandada teadlikkust ning vähendada diskrimineerimist seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnuste alusel.

LGBT+ õpilased tunnevad end koolis tihti ebaturvaliselt, sest LGBT-vaenulik kiusamine ja eelarvamused on levinud. Õpetajad saavad muuta noore inimese elu, kui nad LGBT+ teemadest räägivad ja noori toetavad. Aita meil jõuda õpetajateni, et koos muuta kool turvaliseks igale õpilasele! Sinu annetust kasutame selleks, et luua uuenduslikke õppematerjale ja korraldada üks võimas kampaania, millesugust pole Eestis varem nähtud. Annetuse saad teha siin. Aitäh! Kiusamisvastase kampaania tarbeks kogume ka lugusid inimestelt, kes on LGBT+ noorena kogenud kiusamist, ahistamist ja vägivalda. Kampaania raames teeme ka kogemusnäituse. Loe siin, kuidas saad oma lugu jagada ja panustada paremasse haridusse. Eesti LGBT Ühingu haridustöö kohta saad rohkem lugeda siin.

Jah, see on tõsi - minu aeg Eesti LGBT Ühingus on läbi saanud. Tahes-tahtmata paneb ühe eluperioodi lõpp mõtlema kõigele sellele, mis nende kahe aasta jooksul toimunud on. Pean tunnistama, et minu aeg ühingus on olnud tormiline: sellesse mahtusid EKRE toetajate rünnak, rahvahääletus ja sellega kaasnenud virr-varr ning ülemaailmne pandeemia. Siiski on mu süda täis rõõmu ja tänutunnet. Olen tänulik, et olen saanud tutvuda ja töötada nii paljude südikate, hoolivate ja tarkade inimestega. Pride’i kuu on suurepärane aeg juhtida tähelepanu kõigele heale, mida teevad inimesed, kes oma õiguste ja väärtuste eest seisavad. See, et üldse mingi inimgrupi õiguste eest seistakse, tähendab, et on keegi, kes neid õigusi ei austa. Eestis on selleks poliitikud, kes takistavad LGBT+ inimeste õigusliku kaitse saavutamist, Stonewalli rahutuste ajal oli selleks politsei, kes süstemaatiliselt LGBT+ inimestele haiget tegi, ja kaheksakümnendatel poliitikud, kes ei tunnistanud ega takistanud aidsi kriisi. Kuid kõige selle taustal jäävad meile ikkagi meelde kangelased, kes meie eest seisid. Näiteks mäletame Marsha P. Johnsonit ja Sylvia Riverat, mitte neid, kellega nad New Yorgis vastamisi seisid, sest meie austus ja tänu kuulub ju neile. Samamoodi tahan ka mina oma viimase postitusega tänada neid inimesi, kellega koos olen saanud LGBT+ inimeste heaolu eest kaks aastat seista. EKRE sai valitsusse umbes täpselt sellel ajal, kui mina ühingusse tööle tulin, ja abieluteemaline rahvahääletuski sai siis paberile kirja pandud. Sellest ajast saati hakkas LGBT+ inimeste poole lendama nii värvikaid sõimusõnu ja ähvardusi, et lausa imestasin, kuidas kiusajatest järsku sellised sõnasepad saanud on. Sellegipoolest on rahvahääletusest nüüdseks jäänud ainult halb mälestus ja toetus kooseluseadusele muudkui tõuseb. Selle eest saan tänada kõiki LGBT+ inimesi ja meie sõpru, kes on väsimatult näinud vaeva selle nimel, et LGBT+ inimesed tunneks ennast meie riigis turvaliselt ja hoitult. Kahe aasta jooksul olen näinud lugematu arv kordi, kuidas meie huvikaitseekspert Aili jookseb ühe poliitiku juurest teise juurde, kuidas kommunikatsioonijuhi Kristiina sõrmed kirjutavad ülehelikiirusel pressiteateid ja kuidas tegevjuht Kristel LGBT+ teemadest otse-eetris kartmatult räägib. Olen suhelnud koolidega, kes on kutsunud meid endale külla, et tutvustada oma õpilastele LGBT+ teemasid ja ühingut. Olen suhelnud LGBT+ inimestega, kes on nõus oma elulugu avalikult rääkima, sest ajakirjanikud tahavad kirjutada LGBT+ inimeste tõelisest elust, mitte mõelda välja sensatsioonilisi valesid. Olen LGBT+ inimesi viinud kokku LGBT-sõbralike psühholoogide, meigikunstnike, arstidega. Olen istunud ümarlaua taga vabaühenduste ja aktivistidega, kes on valmis astuma välja LGBT+ inimeste eest, et panustada Eestisse, kus me mõistame, austame ja toetame üksteist. Kõige rohkem on mulle aga muljet avaldanud kõik LGBT+ inimesed, kes muudavad maailma lihtsalt sellega, et nad on nemad ise, häbita ja ennast pisendamata. Kõik inimesed, kes on tulnud meeleavaldustele, selgitanud LGBT+ teemasid Facebooki või Delfi kommentaariumis, toetanud meie tööd annetuse või hea sõnaga, jaganud LGBT+ teemade kohta teaduspõhist, asjakohast infot, harinud sõnade ja kohaloluga oma onusid ja vanatädisid. See töö, mida olen kaks aastat teinud, on üks kuradi raske töö. Olen kuulnud enda ja oma kallite inimeste kohta sõimu ja naeruvääristamist. Aga siis kirjutab üks LGBT+ noor, kui oluline talle on, et LGBT+ inimesi oleks näha ja kuulda, ning see kõik on jälle pingutust väärt. Nii et aitäh, LGBT+ inimesed ja meie sõbrad, kes te olete mulle kaks aastat jõudu andnud ja näidanud, et maailmas on olemas nii hiiglama palju häid, hoolivaid ja kartmatuid inimesi! Kui kahekümne aasta pärast räägitakse rahvahääletusest, siis ei räägita Mardist ja pojast. Räägitakse meist, kes me vankumatult enda eest õlg õla kõrval seisime.