Otsingu tulemused

Kes loeb tibusid sügisel, kes kevadel – meie oleme seda ikka teinud kevadel. 2022 aasta tõi uusi raskuseid, mida ei olnud näha ka 2021. aasta halvimates unenägudes. Venemaa alustatud sõda Ukrainas jääb kindlasti möödunud aastat raamistama. Samas teame, et meie roll täna on olla toeks nii palju kui võimalik, ennast sealjuures kaotamata, nii et hea on peegeldada ka möödunud aasta kordaminekuid, mis annaksid jõudu teha juba käimasoleval aastal kõike veel paremini. Tegevused Toetasime LGBT+ ukrainlasi Jagasime LGBT+ ukrainlastele igakülgset infot ning aitasime leida vajalikku abi ja kontakte. Toetasime ukrainlasi, kes olid Eestis, teel Eestisse, teistes Euroopa riikides või endiselt Ukrainas. Eestis olevatel ukrainlastel aitasime leida ajutist elamispinda ning vajalikke teenuseid. Koostöös Insight'iga kogusime raha, et osta väärikuse pakke LGBT+ ukrainlastele. Uurisime inimeste suhtumist LGBT+ teemadesse. Aktiivsete Kodanike Fondi rahastatud projekti raames korraldasime 2022. aasta jaanuaris, koostöös Turu-uuringute AS-iga fookusrühma intervjuud, et uurida ühiskonna erinevate gruppide suhtumist LGBT+ teemadesse. Lisaks arvamuste kaardistamisele pakkus aruanne vastuseid küsimusele "miks?" ning annab soovitused, kuidas LGBT+ teemadel rääkida. Uuringuga saab lähemalt tutvuda meie kodulehel: https://www.lgbt.ee/uuringud Avasime näituse #seeonfucked LGBT+ noorte lugudest Jaanuari kuus sai Solarise aatriumis näha Vira Takindada ja Karl Joonas Alamaa originaalteoseid, mis olid loodud spetsiaalselt LGBT+ õpilaste kogemustest rääkivaks näituseks. Näitus oli osa Aktiivsete Kodanike Fondi rahastatud projektist, mis keskendus haridus- ja teavitustegevusele haridusvaldkonnas turvalise ja kaasava koolikeskkonna loomisele LGBT+ õpilaste jaoks. Näitus avati tähelepanu köitnud aktsiooniga, kui ligi 300-ruutmeetrine vikerkaarelipp kattis Tallinna Teatri väljakut. Kõik selleks, et avaldada toetust noorte võrdsele ja hoolivale kohtlemisele ühiskonnas ja koolis. Tartu Pride rongkäigul osales üle 1000 inimese Juunis toimunud Tartu Pride oli pühendatud Eesti LGBT+ ajaloole, sest möödunud aastal täitus 30 aastat homoseksuaalsuse dekriminaliseerimisest Eestis. Rongkäigul pealkirjaga “Kaua võib?” osalejad ja kõnelejad, keda oli üle 1000, küsisid, miks on riik teinud nii pika aja jooksul nii vähe LGBT+ inimeste heaolu tagamiseks. Kohtus esimene trans-ekspertkogu Euroopa komisjoni rahastatud projekti “Võrdõiguslikkus tervishoius, hoiakud LGBTQI+ inimeste suhtes ja transinimeste tervishoid“ raames kohtusid trans-kogukonna liikmed, kes nõustavad Eesti LGBT Ühingut ja Mõttekoda Praxist trans-spetsiifilise tervishoiteenuse standardi väljatöötamisel. Standardi loomise eesmärk on ühelt poolt mõista, millised on kogukonna vajadused ja ootused üleminekuga seotud tervishoiule, ning teiselt poolt vormida need ootused soovitusteks nii riigile kui tervishoiusüsteemile. Avaldasime raamatu “Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestis” Möödunud sügisel esitlesime Vabamus raamatut “Kalevi alt välja”, mis tuginedes arhiivimaterjalidele ja kohtutoimikutele tutvustab lesbide, geide, biseksuaalsete, transsooliste ja muus seksuaalse- ja sooidentiteediga inimeste ajalugu Eesti. Raamat osutus nii menukaks, et oli välja müüdud vähem kui ühe kuuga, tänaseks on ilmunud juba raamatu parandatud kordustrükk. Jagasime soovitusi erakondadele Oleme enamus Eesti erakondadega pidevas suhtluses, et hoida ja kaitsta LGBT+ teemasid. Kokkuvõtte situatsioonist ja soovitustest esitasime möödunud aastal erakondadele, et neil oleks võimalus LGBT+ teemasid kaasata oma valimisprogrammidesse. Alustasime uue kommunikatsiooniprojektiga Möödunud aasta teises pooles läks käima ILGA rahastatud kommunikatsiooniprojekt, milles oleme leidnud endale rahvusvahelise partneri, kes aitab meil luua uut digikommunikatsiooni strateegiat koos vastavate tehnoloogiatega. Projekti tulemusel peaksime muuhulgas arendama oma visuaalset identiteeti, koos näiteks kodulehe ja logoga uuendamisega. Numbrid Psühholoogilisi esmanõustamisi 87 Kõige rohkem nõustamisi oli Peamisteks teemadeks, millega meie poole pöörduti, olid sooline ja seksuaalne identiteet, vaimne tervis, üksindus ja ka vägivalla kogemine, Kogemusnõustajate esmanõustamisi 82 Meie erineva taustaga kogemusnõustajad andsid muuhulgas nõu näiteks soolise ülemineku protsessiga seonduvates küsimustes, LGBT+ sõbralike spetsialistide leidmisel, identiteedi otsimises, üksinduses, kooselu registeerimise ja teistel inimese elukvaliteeti tugevalt mõjutavatel teemadel. Juriidiline esmatasandi nõustamine 88 Peaasjalikult vajati esmatasandi juriidilist nõu teemadel, nagu kooseluseaduse kasutamine, vaen ja soolise ülemineku protsessiga seonduv. Spetsialistide ja tudengite koolitused LGBT+ teemadel 16 Koolitasime Tartu Ülikooli Arstiteadusüliõpilasi, Tallinna lastearste ja Tallinn Reaalkooli õpilasi, ettevõtjaid, erineva valdkonna tudengeid ja spetsialiste nt õpetajad, sotsiaaltöötajad ja noorsootöötajad. Koolituste hulgas oli nii lühikesi koolitusi, kus fookus oli väiksemalt LGBT+ alateemal, kui ka pikki koolitusi, kus spetsialistidele anti põhjalik LGBT+ info, sh erialane fookus. Nõustasime Tartu Ülikooli Seksuaaltervise uuringute keskust, tudengeid, ülikoolide lektoreid ainealaselt. Tegelesime arendustööga ja muutsime haridusvaldkonna strateegiat, millest nüüdsest on kujundatud koolitusvaldkond. Tegelesime koolitusmaterjalide uuendamise ja kaasajastamisega, panime kokku uusi materjale nt lähisuhtevägivalla teemal. Tegelesime seitsme projektiga Meie projektide teemadeks olid huvikaitse, kommunikatsioon, haridus, kogukonna toetamine ja võimestamine.

Riik on kohustatud kandma kooselulepingud rahvastikuregistrisse! Kooseluseaduse rakendussätete puudumise tõttu ei olnud võimalik kooselulepingute kandmine rahvastikuregistrisse – ehk rahvastikuregistri järgi ei saanud riik ega riigiasutused käsitleda kooselulepingu sõlminud inimesi perekonnana. Ringkonna kohus tegi otsuse, mille järgi on riik edaspidi kohustatud kandma kooselulepingud rahvastikuregistrisse ning Riigikohus jättis selle jõusse! Kuna rahvastikuregistrisse kantud andmetel on õiguslik tähendus, siis ei ole vaja enam kooselulepingu sõlminud paaridel oma õiguslikku staatust tõestada ega kooselulepinguid kaasas kanda. Siseminister Lauri Läänemets selgitas omalt poolt, et ministeerium valmistus positiivseks Riigikohtu otsuseks ning tegi vajalikke toiminguid juba enne otsuse väljakuulutamist, et vastas otsus saaks kiiresti toimima ka praktikas. Siseminister allkirjastas protokolli, mille kohaselt on kooseluleping edaspidi piisav alus perekonnanime vahetamiseks! Teine hea uudis puudutab kooselupaaride ühise perekonnanime võitmise võimalust. Aastaid pärast kooseluseaduse jõustumist on siseministeeriumi ametnikud olnud vastu, et kooselulepingu sõlminud paarid tohiks võtta ühist perekonnanime. Jaanuari lõpuks vaatas siseministeerium viimaks nimeseaduse ühise perekonnanime rakendamise praktika üle ja siseministri allkirjaga on kooseluleping edaspidi piisav alus perekonnanime vahetamiseks. Siseminister Läänemets ütles, et selline muudatus halduspraktikas väljendab selgelt poliitilist tahet, mis tema ajal on siseministeeriumis olemas. Probleem on aga selles, et erinevalt Riigikohtus tehtud otsusest, ei saa garanteerida, et mõni järgmistest siseministritest seda protokolli, mis sellise võimaluse andis, ei tühistaks. Saame omalt poolt kinnitada, et meie töötame edasi selle nimel, et sellised muutused oleksid kestvad!

Järgmised riigikogu valimised toimuvad 5. märtsil 2023. Erakonnad on neil päevil sõnastamas oma peamisi valimislubadusi ja koostamas valimisprogramme. Edastasime koos võrdse kohtlemise võrgustiku liikmetega erakondadele ettepanekud, kuidas Eestis inimõiguste olukorda parandada. Need hõlmavad nii üldisi inimõiguste valdkonna ettepanekuid kui ka täpsemalt naiste, puuetega inimeste, LGBTI-inimeste, laste ja noorte, veganite ja pagulaste õiguseid. Loodame, et meie soovitused leiavad koha mitmetes valimisprogrammides ning erakondadel ei unune põhiõigused ka keerulistel aegadel. 2013. aastal loodud võrdse kohtlemise võrgustik koondab vabaühendusi, kelle eesmärk on seista oma sihtrühma võrdsete võimaluste tagamise eest. Võrgustikku kuuluvad ja soovitused koostasid Eesti Inimõiguste Keskus, Lastekaitse Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, MTÜ Oma Tuba / Feministeerium, Eesti LGBT Ühing, Eesti Vegan Selts, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Naiste Tugi- ja Teabekeskus. Meie esitatud ettepanekud ja soovitused erakondadele: Vaenukõne, vaenu õhutamine ja vaenukuriteod Reguleerida vaenu õhutamise sätteid karistusseadustikus viisil, mis tagaks vähemuste tegeliku kaitse ebaseadusliku vaenukõne korral ning võidelda tõhusalt vaenu õhutamise vastu, olenemata sellest, kas inimese elu, tervis või vara on ohus. Võtta kasutusele karistusseadustiku sätted, mis muudaksid vaenumotiivi kuriteo raskendavaks asjaoluks. Diskrimineerimine Muuta võrdse kohtlemise seadust selliselt, et diskrimineerimine oleks keelatud ühiskonnaelu kõigis valdkondades kõikide aluste puhul. Rakendada olemasolevaid diskrimineerimisvastaseid õigusakte. Vabad valimised Muuta asjaomaseid õigusakte selliselt, et hääletamiskeeldu kohaldataks vaid neile kinnipeetavatele, kellele see on kohtuotsusega määratud täiendavaks karistuseks. Tühistada põhiseadusest tulenev takistus, mille järgi kohtu poolt teovõimetuks tunnistatud inimene ei ole hääleõiguslik. Anda vaimse tervise probleemidega ja intellektipuudega inimestele täielik õigus osaleda hääletamisel vastavalt nende võimetele. Tagada juurdepääs valimisjaoskondadele ja valimisi puudutavale teabele. Kogunemis- ja ühinemisvabadus Tagada inimõigustega tegelevatele vabaühendustele jätkusuutlikud rahastusmehhanismid. Inimõiguste institutsioonid Suurendada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise programmide riigipoolset rahastust. Pagulased ja varjupaigataotlejad Osaleda varjupaigataotlejate ümberpaigutamise ja ümberasustamise programmides. Lõpetada varjupaigataotlejate karistamine ebaregulaarse piiriületuste eest, tagades neile piiripunktis kohest ligipääsu varjupaigasüsteemile ja parandada varjupaigataotlejate ligipääsu õigusabile. Naised Kasutada ajutisi erimeetmeid, et parandada de facto soolise võrdõiguslikkuse saavutamist, eriti soolise palgalõhe osas. Sellised meetmed võivad hõlmata vahendite eraldamist, sihitud värbamist, palkamist ja edutamist ning mitmesuguseid kvoote. Suurendada taskukohaste ja kvaliteetsete väikelaste ning teiste ülalpeetavate sugulaste (nt eakate või erivajadustega inimeste) hooldusteenuste kättesaadavust, et leevendada mitteametlike hooldajate koormust. Muuta karistusseadustikku selliselt, et vägistamise mõiste hõlmaks kõiki nõusolekuta seksuaalakte, nagu see on sätestatud Istanbuli konventsioonis. Hoida ohver ja kurjategija lähenemiskeelu menetlemise ajal eraldi ruumides. Tagada, et perevägivalda võetaks hooldusõiguse menetlemisel arvesse. Tagada kõigi Eesti maakondade naiste varjupaikades juurdepääsetav majutus kõigile abivajavatele puudega naistele. Puuetega inimesed Viia puude mõiste seadustes kooskõlla ÜRO PIÕK-iga. Korraldada uuringuid puuetega naiste õiguste olukorrast Eestis. Tagada kohaliku omavalitsuse tasandil puuetega lastele ja täiskasvanutele võrdne ja asjakohane sotsiaalne kaitse, mis toetub nende abivajaduste hindamise ühtsele metoodikale, ning jõustada kohalike omavalitsuste üle sisuline riiklik järelevalve. Parandada puuetega inimeste juurdepääsu eluasemele, sh sotsiaaleluruumidele. Teha avalik ruum ligipääsetavamaks. Viia ühistranspordiseadus kooskõlla ÜRO PIÕK-iga. Luua eeltingimused üleminekuks asendatud otsustamismudelilt toetatud otsustamise mudelile ja kaaluda ÜRO PIÕK-i ratifitseerimisel välja antud 12. artikli deklaratsiooni tagasivõtmist. Korrastada psühhiaatrilise abi, sh tahtevastase ravi ja sundravi, osutamise aluseid eesmärgiga tagada vajaduspõhine ning inimõigusi järgiv abi. Tagada, et hooldekodude elanikele pakutaks kvaliteetseid ja juurdepääsetavaid tervishoiuteenuseid. Arendada paindlikke hooldusteenuseid, vähendades puuetega laste ja täiskasvanute pereliikmete hoolduskoormust ning võimaldades nende aktiivset osalemist tööturul ja ühiskonnaelus. Parandada erihoolekande teenuste kvaliteeti kooskõlas ÜRO PIÕK-iga. Tagada kuulmispuudega isikutele piisav juurdepääs viipekeeletõlkele. Tagada piisav tugiteenuste osutamine haridusasutustes kaasava hariduse tegelikuks rakendumiseks. LGBT+ Muuta perekonnaseadust viisil, et abielluda saavad kõik täisealised inimesed sõltumata nende soost. Lisaks võtta olemasolevate probleemide lahendamiseks vastu ka kooseluseaduse rakendussätted, mis tagavad seaduse rakendamise täies mahus. Töötada välja laiapõhjaline strateegia, et parandada teadlikkust ning vähendada diskrimineerimist seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnuste alusel. Viia läbi uuringuid LGBTI inimeste olukorra kaardistamiseks ja mõistmiseks eri valdkondades (sh koolikiusamine koolisüsteemis, ebavõrdne kohtlemine tervishoiusüsteemis, LGBTI inimeste kohtlemine kinnipidamisasutustes). Uurida intersooliste laste olukorda ja ravi ning tagada, et nende inimõigusi ei rikutaks pöördumatute, meditsiiniliselt ebavajalike ja pealesunnitud meditsiinitoimingutega, ning korraldada meditsiinitöötajatele sel teemal ajakohaseid koolitusi. Muuta trans inimeste soo tunnustamise regulatsiooni, eraldades üksteisest soo meditsiinilise ja juriidilise tunnustamise protsessid. Meditsiiniliste toimingute puhul peab isikule jääma otsustusõigus, milliseid toiminguid ta soovib ja vajab, kui üldse, selleks, et ta tunneks end vastavalt oma tunnetuslikule soole. Tagada, et juriidiline soo tunnustamine põhineks enesemääramisel. Lapsed ja noored Suurendada inimõiguste (sh lapse õiguste), meediakirjaoskuse ja sotsiaalsete oskuste õpetamise mahtu erinevatel haridusastmetel ning lastega seotud ameti baas- ja täiendõppes. Suurendada laste ja noorte mõju ühiskonna kujundamisel, edendada laste ja noorte osalemist ning kaasamist erinevates otsustusprotsessides ja -keskkondades. Vähendada piirkondlikke erinevusi. Tõhustada järepidevalt tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna omavahelist koostööd, et tagada laste tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet olenemata lapse elukohast ja nt hariduslike erivajaduste olemasolust. Aidata kaasa multidistsiplinaarse koostöö edendamisele. Tagada, et kõigis kohalikes omavalitsustes oleks piisavalt lastekaitsetöötajaid. Töötada statistiliste andmete kogumise, töötlemise ja avaldamise täiustamiseks välja lahendused erinevate andmebaaside ühildamiseks STAR-iga. Suurendada lastevastase vägivalla ennetustegevuse ulatust, edendades positiivseid, vägivallatuid ja lapsi kaasavaid kasvatusmeetodeid. Tugevdada kiusamise eri vormide vastu võitlemise meetmeid, sh parandada koolitöötajate ja õpilaste mitmekesisusega toimetuleku ning konfliktilahendamise oskusi. Toetada laste osalemist kiusamise eri vormide ennetamisel, sh mitte ükskõikseks jäämist nende märkamisel. Eraldada järjepidevalt ressursse kõigi, sh erivajadustega laste ja noorte turvalise ning arendava õpikeskkonna loomiseks kõigil haridusastmetel alates lasteaiast. See hõlmab koolitust, vajaliku õpikeskkonna kohandamist, kiusamisennetuse programmide toetamist. Tagada laste vajadustele vastavate tugiteenuste kättesaadavus igas haridusasutuses. Arendada õpetajaharidust, õppematerjale (sh digitaalseid). Laiendada tugiteenuste kättesaadavust koolides, tagades samal ajal, et kõik lastega töötavad spetsialistid oleksid saanud vaimse tervise probleemide tuvastamiseks piisava väljaõppe. Suurendada tugiteenuste riiklikku rahastamist. Suurendada veelgi vaimse tervise teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, sh tagada piisaval hulgal lastepsühhiaatreid lisaks teistele asjaomase väljaõppe saanud vaimse tervise spetsialistidele. Teha jõupingutusi vaimse tervise probleemide ja abi otsimise häbimärgistatuse vähendamiseks. Aidata kaasa perepõhise asendushoolduse arendamisele ning pakkuda kvaliteetset asendus- ja järelhooldust, et veelgi vähendada institutsionaliseerimist, sh lühiajaliste asendushooldusel viibimiste korral, eriti alla 3-aastaste laste puhul. Tagada lastega peredele erinevate nõustamis-, lepitamis- ja teraapiateenuste kättesaadavus, samuti parandada elatise sissenõudmise ning lapse ja vanema suhtluskorra tagamise tõhusust. Veganid ja võrdne kohtlemine Tagada veganitele seaduse jõul õigus saada oma veendumustele vastavat toitu, ravi ja muid vajalikke esmatarbevahendeid tervishoiuasutustes, koolides ja lasteaedades, laste suvelaagrites, ajateenistuses ja vanglates. Lisada vegantoitumine ühe lubatud valikuna riiklikesse toitumissoovitustesse. Avalike asutuste, sh riigiasutuste (nt suure töötajate arvuga ministeeriumide) söögikohad peaksid pakkuma vähemalt ühte veganivalikut hoolimata asjaolust, kas mõni klient on selliseid toite nõudnud või mitte. Teade ilmus algselt Eesti Inimõiguste Keskuse kodulehel.

Üleskutse kõigile intersoolistele* inimestele ja intersooliste inimeste vanematele ELis! Euroopa Komisjon soovib kuulda teie kogemusest, et paremini mõista intersooliste inimeste* sotsiaalmajanduslikku positsiooni ühiskonnas ning seost kaasavate seadusandlike, meditsiini- ja muude meetmete ning intersooliste inimeste heaolu vahel. Nad loodavad kuulda muuhulgas sellest, milised on teie kogemused üleskasvamisel, tervishoiusüsteemis, haridusteel, tööturul ja hilisemas elus. Kui olete huvitatud osalemisest, siis saate nendega suhelda kahel viisil. Vestlus (viiakse läbi telefoni teel või Microsoft Teamsi kaudu) Kui soovite vestlust, siis palun saatke kiri aadressil intersexeu@icf.com Palun täpsustage enda nimi, kas olete vanem kui 18-aastane, millises keeles eelistate suhelda (inglise, itaalia, prantsuse, saksa, hispaania, poola, rumeenia, ungari või bulgaaria) ning kas osalete intersoolise inimesena või intersoolise inimese vanemana. Täiendav veebikonsultatsioon, et aidata paremini mõista intersoolise elu eri tahke. Kui soovite vastata veebikonsultatsiooni teel, siis palun klõpsake siin. Konsultatsioonile kulub umbes 40–60 minutit. Konsultatsioon on saadaval inglise, itaalia, prantsuse, saksa, hispaania, poola, rumeenia, ungari ja bulgaaria keeles. See veebikonsultatsioon on loodud täienduseks 2023. aastal läbiviidavale üleeuroopalisele LGBTIQ küsitlusele, mida korraldab ELi Põhiõiguste Amet. Konsultatsioon on avatud kuni 2022. aasta detsembri lõpuni. Osalemiseks peate olema vähemalt 18-aastane. Küsimuste korral saatke kiri aadressil intersexeu@icf.com. *See terminoloogia ei pruugi vastata teie kogemusele. See uuring on avatud ka neile, kes tunnevad, et nende sootunnused varieeruvad, et nende soolises arengus on ebakõlasid või kellel on sootunnustega seotud terviseprobleem nagu CAH, Klinefelteri sündroom või muu sarnane.

Novembris on üks nädal pühendatud teadlikkusele trans teemadest. Trans inimeste eludest, mõtetest ja soovidest kutsusime saatesse rääkida Vika Eestist ja Sasha Venemaalt. Et külalistega mugavalt ja sisukalt vestelda, toimus seekord intervjuu vene keeles. Trans teadlikkuse nädal hõlmab endas nii rõõmsaid kui kurbi ja tõsiseid hetki, sest nädal lõppeb trans inimeste mälestamise päevaga. Tänavu toimub sel puhul 20.11 Tallinnas ka aktsioon, millega on kõik liituma oodatud. Saadet alustasime aga positiivsete teemadega, sest Vika ja Sasha allkirjastasid hiljuti kooselulepingu. Rääkisimegi sellest, kuidas paar kohtus ning kuidas nende suhe neile endile ja ka ümbritsevatele rõõmu pakub. Arutasime ka trans nädala ja üleüldse LGBT+ inimestele pühendatud päevade olulisust ja panust ühiskonna muutumisse. Sasha rääkis ka LGBT+ ja trans inimeste olukorrast Venemaal: kuidas seal olukord aina ohtlikumaks muutub, ent kuidas kogukond ka kõige keerulisemates tingimustest lahendusi leiab ja tuge pakub. Kõiki “Argieluvõrdsuse” osasid saad kuulata nii IDA raadio kodulehel kui ka Spotifys. Järgmine saade on eetris 12. detsembril.

Meie kogemusnõustaja Signe rääkis "Pere ja Kodu" vanemluse konverentsil oma teekonnast koos oma transsoolise lapsega ja kui palju muutusi ja rõõmu see nende mõlema ellu toonud on. Ta avas mõistmise ja aktsepteerimise erinevust, lapse usaldamise olulisust ja muremõtteid, mis on muutunud hoopis tänulikkuseks. Oma lapse teekonna toetamise kõrvalt jõudis Signe ise meie trans inimeste vanemate gruppi, mida ta videos nimetab palsamiks hingele. Lisaks hakkas ta kogemusnõustajaks teistele vanematele. Tema ja teiste kogemusnõustajate kontaktandmed leiad siit. Võta julgelt ühendust, kui soovid kellegi lugu kuulda, et enda oma paremini mõista! Kõik trans inimeste vanemad on tugigruppi oodatud - huvi korral kirjuta Eevale eeva@lgbt.ee. Vaata "Pere ja kodu" konverentsil toimunud Signe ja seksuaalhariduse eksperdi, antropoloogi ja podcasteri Kristina Birk-Vellemaa arutelu siin.

Kes on tugeva seisukohata inimesed ja kuidas nendega LGBT teemadel rääkida? Nendele küsimustele vastab meie uuringu põhjal ilmunud aruanne, mille huvilised leiavad nüüd meie kodulehelt. 2022. aasta jaanuaris korraldasime koostöös Turu-uuringute AS-iga fookusrühmad, milles osalesid tugeva seisukohata inimesed ehk movable middle - inimesed, kes ei ole LGBT+ teemadel ei tugevad toetajad ega vastased. Uurisime nii nende enesetaju kui ka suhtumist LGBT+ inimestesse, et paremini mõista, mis on nende jaoks oma ja mis võõras. Näiteks saime teada, et Eesti meest peetakse töökaks ja vaoshoitud pereinimeseks, Eesti naist aga iseseisvaks, haritud ja alamakstud pereemaks. LGBT+ inimeste suhtes oli nii positiivseid, neutraalseid kui ka negatiivseid arvamusi, kuigi negatiivsus oli siiski ülekaalus tõenäoliselt just seetõttu, et endast erinevaid inimesi tajutaksegi sageli millegi poolest kehvemana. Kui LGBT+ paare ja peresid näevad paljud juba tavalisena ning trans inimeste murede keerukust adub nii mõnigi, siis näiteks aktivismi ja pride-i on teemakaugetel inimestel sageli keeruline mõista ja toetada. Siiski oli iga teema ja LGBT lühendi tähe puhul erinevaid seoseid ning sügavamal uurimisel leiab inimeste mõtetest küsimusi, muresid, stereotüüpe või vaenulikku suhtumist. Uuring keskendus suuresti ka tugeva seisukohata inimeste suhtumisele LGBT+ teemade meediakajastusse, sest enamik Eesti inimestest saab selle kohta infot just meediast. Näiteks ilmnes, et sisu tõlgendamine ja sellele reageerimine võib toimuda ka sisu ennast lugemata-kuulamata - piisab vaid selle olemasolust. Tulemused viitavad ka sellele, et LGBT+ inimeste suhtes positiivsem sisu tekitab vähem tugevaid reaktsioone kui negatiivne sisu ja seda hoolimata sellest, kas autor suhtub LGBT+ inimestesse hästi või halvasti. Pigem on oluline lugeja enda mõtteline raamistik ja kas sisu toetab seda või vastandub sellele. Lisaks tulemuste kirjeldustele pakub aruanne ka psühholoogiast pärit selgitusi, miks erinevusi halvana tajutakse, kuidas toimub inimeste jagamine omaks ja võõraks ning millised mõtlemisviisid pole otseselt vaenulikud, ent on siiski negatiivse varjundiga. Lõpuks pakub aruanne soovitusi, kuidas tugeva seisukohata inimestega LGBT+ teemadel rääkida nii otsesuhtluses kui ka meedia vahendusel oma sõnumit edastades. Lahendused pole lihtsad ja kiired, kuid oma sõnade mõju mõistmine aitab igaühel keerulistel teemadel konstruktiivseid vestlusi pidada ja ärgitada kaaslastes uudishimu seal, kus nad ise seda otsida ei oskaks. Samas on oluline ka ise teiste mõttekäikude kohta huvi tunda. Loodetavasti toob meid kõiki rohkem kokku see, kui üritame üksteist vähem veenda ja rohkem kuulata. Uuringu ja aruande koostas Kristiina Raud, fookusrühmad viis läbi Turu-uuringute AS, soovitusi aitas koostada hariduspsühholoog Grete Arro. Uuring on osa Eesti LGBT Ühingu projektist, mida toetab Aktiivsete Kodanike Fond ehk ACF. ACFi operaator Eestis on Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

27. oktoobril kell 18 esitleb Eesti LGBT Ühing Vabamus raamatut “Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist”, mis arhiivimaterjalidele ja kohtutoimikutele tuginedes tutvustab lesbide, geide, biseksuaalsete, transooliste ja muu seksuaalse- ja sooidentiteediga inimeste mitmetahulist ajalugu Eestis. Raamatus on muu hulgas juttu Eesti esimesest homoseksuaalsete meeste kohtuprotsessist, avalikest aruteludest möödunud sajandi ajakirjanduses ning esimestest ühingutest, kes seisid LGBT+ inimeste heaolu eest. Tänavu möödub 30 aastat homoseksuaalsuse dekriminaliseerimisest iseseisvuse taastanud Eestis, Eesti soo- ja seksuaalvähemuste ajalugu on aga viimase kümnekonna aasta jooksul hakatud aina rohkem uurima ning Eesti avalikkus on LGBT+ inimesed ja teemad üha enam omaks võtnud. Raamatu loojad loodavad, et teos aitab paremini ja uutmoodi mõista Eesti ajalugu, millest LGBT+ inimesed on, vastupidiselt kohati levinud arvamusele, alati osa olnud. Raamatu koostaja ja toimetaja Rebeka Põldsam ütleb, et raamat toob lugejani nii LGBT+ inimeste lood kui ka sageli vaenuliku suhtumise, mida nad ühiskonnas kogema on pidanud. “Kui seni on LGBT+ inimeste identiteedid Eesti kultuuriloos tihti maha vaikitud, vahel neid isegi vanapoisteks ja vanatüdrukuteks maskeerides, siis meie kogutud lood kahest sajandist võiks julgustada minevikule vaatama uue pilguga, kus kõigi inimeste elud on ühtviisi mainimisväärsed,” lisas Põldsam. Vabamu kuraator Piret Karro leiab, et ilmuv raamat ja Vabamu seisavad ühiste väärtuste eest. “Üheks vabaduseks tänases ühiskonnas, mille eest ka Vabamu seisab, võiks olla igaühe aktsepteerimine olenemata tema seksuaalsest sättumusest ja soomääratlusest. Demokraatlikus ühiskonnas on oluline tagada inimeste põhiõigused ka siis, kui nad armastavad endaga samast soost inimest või tajuvad oma sugu ootustest erinevalt. Kogumik „Kalevi alt välja“ näitab meile, et meie oma soolisuse ja seksuaalsete erinevuste ajalugu on pikk ja mitmekesine. Üksteise erinevuste mõistmine viib suurema koostööni ning aitab luua mõistvamat ja hoolivamat Eestit,” lisas Karro. Raamatu autorid on Vahur Aabrams, Sara Arumetsa, Ken Ird, Andreas Kalkun, Taavi Koppel, Raili Marling, Bart Pushaw, Rebeka Põldsam, Martin Rünk, Kai Stahl, Riikka Taavetti ja Hannes Vinnal. Raamatu toimetajad on Rebeka Põldsam, Vahur Aabrams, Andreas Kalkun, keeletoimetaja Aet Kuusik. Raamatu koostasid Uku Lember ja Rebeka Põldsam. Illustreeris Jaanus Samma ning kujundas Stuudio Stuudio. Väljaandja on Eesti LGBT Ühing. Raamatu esitlust saab jälgida Eesti LGBT Ühingu Facebooki lehel ning seal toimuv arutelu tõlgitakse ka eesti viipekeelde. Kava Arutelu raamatu toimetajate Rebeka Põldsami ja Andreas Kalkuniga, vestlust veab Tartu Ülikooli kaasprofessor Elo-Hanna Seljamaa (tõlge viipekeelde) Muusikaline etteaste Eesti esimeselt vodevillibluusiansamblilt Kaisa Ling Thing Ürituse leiad ka Facebookist.

Pärnu Naiste Tugikeskus ja Eesti Avatud Ühiskonna Instituut koostavad variraportit Istanbuli konventsiooni järgimisest Eestis ning kutsuvad selle tarbeks LGBT+ inimesi ümarlauale "Istanbuli konventsioonist ja LGBT inimeste vastasest vägivallast" 24. oktoobril 2022 kell 14.00- 16.30. Kohtumine toimub Tallinnas Savoy Boutique Hotellis aadressil Suur-Karja 17. Hea mõttekaaslane! Ootame Sind kaasa mõtlema ja arutlema lähisuhtevägivalla üle Eestis LGBT inimeste vaatenurgast. Tegemist on keerulise ja raske probleemiga, mida Sinu kaasabita ja kaasamõtlemiseta pole võimalik lahendada. LGBT inimesed on üks suuremaid vägivalla riskirühmi, selgub kolm aastat tagasi tehtud Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) üle-euroopalisest uuringust. Kehalise vägivalla kogemusi viimase 5 aasta jooksul omab neist 19%, mis ületab üle kahe korra EL-i keskmist -9%. Meid huvitavad väga Sinu elukogemused ja arvamused sel teemal. Miks just LGBT inimesed kannatavad vägivalla all rohkem? Millised vägivallaliigid on enam levinud? Kui rasked võivad olla tagajärjed? Millist abi ohvrid vajavad ja kas vajalik abi on Eestis lihtsalt kättesaadav? Kuivõrd levinud on Eestis heteroseksism juriidilises, sotsiaalses ja meditsiinilises keskkonnas, mis avaldub diskrimineerimise ja eelarvamuste kujul seksuaalse sättumuse suhtes? Kas tõrjuv suhtumine mõjutab ka võimalusi abi saada vägivalla olukordades? Arutelul tutvustame 2021. aasta lõpus alanud Aktiivsete Kodanike Fondi ja Avatud Eesti Fondi toetatud projekti "Istanbuli konventsioon Eestis. Variraport" eesmärke ja oodatavaid tulemusi. Projekt viiakse läbi perioodil 01.10.2021 – 31.05.2023. Projekti rakendajaks on Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, partneriteks advokaadibüroo Kõrgesaar&Laasik ja Pärnu Naiste Tugikeskus. Eesti ratifitseeris Euroopa Nõukogu naistevastase- ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) 21. septembril 2017. aastal, võttes sellega kindlalt hukkamõistva seisukoha naistevastase- ja perevägivalla suhtes. Lisaks lubadusele võidelda vägivalla vastu, võttis Eesti endale sellega mitmeid kohustusi, millest peamine on järgida konventsioonist tulenevaid õiguslikke kohustusi, ning selged suunised, kuidas ohvrite kaitsmisel ja vägivalla ennetamisel edasi liikuda. Konventsioon jõustus Eesti suhtes 01.02.2018. PÄEVAKAVA 13.30 - 14.00 Ümarlauale registreerumine, kohv, tee, suupisted 14.00 - 14.15 Sissejuhatus. 14.15 - 14.40 Ümarlaua avamine. Istanbuli konventsioonist ja lähisuhte vägivallast Eestis. Margo Orupõld, Pärnu Naiste Tugikeskuse juhataja 14.40 - 15.05 LGBT inimesed - vägivalla ohvrid. Lahendamata probleemid. Iris Pettai, Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja 15.05 - 16.15 KÜSIMUSED JA ARUTELU 1. Kas LGBT inimestel on julgust otsida kriitilistes olukordades abi: pöörduda politsei poole, ohvriabisse, kasutada varjupaiga teenuseid, otsida arstiabi, küsida nõu juristidelt jms? Kas neil on lootust abile, kui nad seda otsivad? 2. Millised on LGBT inimeste kogemused? Kas abi on alati kättesaadav ja kvaliteetne? Kas saadakse vajalikku nõu ja teenuseid? Kas aidatakse vägivallast pääseda, vägivaldsetest suhetest väljuda? 3. Kas LGBT inimestel on piisavalt õiguslikku kaitset vägivalla eest? Kas ja kuivõrd usaldatakse politseid, ohvriabi, varjupaiku, tervishoiuasutusi jt, et nende poole pöörduda ja abi otsida? 4. Kas on ette tulnud, et tuleb kogeda tõrjuvat või halvustavat suhtumist, kui saadakse teada, et tegemist on LGBT inimesega? Kas on juhtunud, et abist ja teenuse osutamisest on keeldutud? 5. Kas abi osutavates asutustes (politsei, ohvriabi, varjupaigad jt.) on spetsialistid ette valmistatud ja koolitatud koostööks LGBT inimestega? Kuidas muuta spetsialistide mõtlemisviisi ja hoiakuid, kuidas vähendada heteroseksismi juriidilises, sotsiaalses ja meditsiinilises keskkonnas? 6. Ohver jääb pärast vägivaldsest suhtest lahkumist praktiliselt üksi ja abita, on sageli töötu, peavarjuta, elukutseta jne. Mida võiks ja saaks teha LGBT ohvrite abistamiseks, nende kiiremaks ühiskonda tagasi toomiseks? 7. Millised võiksid olla LGBT organisatsioonide/ühenduste roll ja ülesanded, et LGBT inimesi kaitsta vägivalla eest? 16.15-16.30 Kokkuvõtted. Ümarlaua lõpetamine Palume registreeruda arutlusele hiljemalt 20. oktoobriks 2022 lingil: 
https://forms.gle/XNea2ZAdwac7Zkqu5 Kohtumiseni arutelul! Lugupidamisega, Margo Orupõld, Pärnu Naiste Tugikeskuse juhataja

Hea Jüri! Sain just teada, et sinu loodud ja juhitud võimuliit jääb kõigest hoolimata püsima ja et oled otsustanud rahvahääletuse plaanitust varem korraldada. Ütlesid, et sinu jaoks on “abielu ainult mehe ja naise liiduna defineeriva rahvahääletuse nihutamine kevadeks EKRE suurim järeleandmine oma koalitsioonipartneritele”. Huvitav järeldus: konfliktis, mille EKRE ise lõi, annab EKRE nüüd suuremeelselt järele. Mida sa teed meie riigiga? Eesti on lähiajaloos esimest korda pidanud tegelema pandeemiaga, sellele reageerimisega ja sellest tekkinud majandus- ja tervisekriisi ilmingutega. Kas ei oleks Eesti inimeste suhtes õiglane, kui need lugematud töötunnid, mis on sinul ja su võimuliidul EKRE väljaütlemiste klaarimiseks kulunud, kuluksid hoopis riigi kriisist väljatoomisele ning inimeste elu päriselt paremaks tegemisele? Rahvahääletusele kuluvat kahte miljonit eurot võiks ja peaks kasutama põhjendatumalt ja õiglasemalt. Sa rõõmustad, et “rasked viis päeva on seljatatud, kriis on läbi”. Sinu jaoks sai kriis ehk tõesti läbi, kui tõstsid rahvahääletuse kevadesse, mil sinu erakonda ei ohusta mittekodanike häälte kaotamine. See näib trikina suunata EKRE hirmsad väljaütlemised sulle sobivale ajale ja seega on tegu erakonna kaalutletud ja iseka poliitilise otsusega. Ja selle taustal on veel eriti irooniline, et vähemusi vaenava rahvahääletusega edasi minnes oled sa teadlikult vähendamas teiste ühiskonnagruppide tähtsust ja panust Eestis, eelistades üht vähemusgruppi teisele. Kuidas see sidusa ühiskonna jutt kõlaski? Sinu jaoks on kriis läbi, aga meie elame selles iga päev, kuni võimul on valitsus, kes võtab meilt turvatunde meie enda kodus. Stressi ja ohutundega elavad pereinimesed, koolinoored, sõbrad ja töökaaslased, kes peavad valitsuse vaenust hoolimata selles riigis oma igapäevaelu edasi elama. Mina ja mu kolleegid Eesti LGBT Ühingus oleme viimastel päevadel saanud hulgaliselt sõimavaid kirju ja kõnesid. Neid tuleb iga kord aina rohkem, kui su valitsuse liikmed ja nende mõttekaaslased aina julgemalt vaenu õhutavad. Me teame, et neid tuleb veel ja veel. Valitsusliit ütles pressikonverentsil: "Me ei luba ühegi inimese väärikust alandada ega kedagi rünnata." See rahvahääletus ja selle ümber käiv vaenamine ongi inimeste väärikuse alandamine ja ründamine! Kuidas muidu näha ettevõtmist, millega pannakse hääletusele miski, mis juba on perekonnaseadusega reguleeritud, kuid mis annab võimaluse ühte kogukonda vaenata? Sa ei ole kordagi küsinud inimestelt, kelle üle te otsustate, kuidas nad ennast tunnevad, kas see alandab või ründab nende väärtusi. Eile ütlesid Riigikogu infotunnis, et Eestis on inimõigused ja vähemuste õigused kaitstud. Täna on need sõnad tühjad. Tühjaks on muutunud ka kõik eelnevad vähemuste kaitseks öeldud sõnad ja ka kõik tulevased, sest sõnad ei loe midagi, kui mitte ühelegi vaenulikule teole ei järgne mitte ühtegi tagajärge. Sa tunned, et see on olnud sinu poliitilise karjääri kõige raskem konflikt? Palun vaata endast kaugemale. Kas sa teadvustad endale, kui palju on su koalitsioonipartnerid võimul oldud aja jooksul vähemuste suunas korda saatnud? Sinu valitsuse poliitilise valikuna keelatakse kooselu registreeritud elukaaslastel ühise perekonnanime võtmine; EKRE on üritanud keelata Eesti LGBT Ühingu projektide rahastamist (eks see jääb ka praegu nende unistuseks, nii et ärevus sel teemal ei kao kunagi, kuni nad võimul on); Eesti on üks väheseid EL riike, kus vaenukõne ei ole kriminaliseeritud, ning riiki ähvardab selle eest trahvimenetlus; su valitsuse välisminister on keelanud välisriikides resideeruvatel diplomaatidel võtta sõna LGBT+ õiguste teemal ja osaleda pride-rongkäikudel; Eesti oli üks neljast riigist, kes ei allkirjastanud Poola LGBT+ kogukonda toetavat avaldust pärast seda, kui Poola president LGBT-vastast vaenu üles küttis ja politsei LGBT+ meeleavaldajaid ründas ja ebaseaduslikult kinni hoidis; rahvastikuminister on kunstlikult ja kogukonda tundmata tõstatanud transsooliste inimeste soolise ülemineku õigusliku raamistiku teema ning valinud transsooliste inimeste endi asemel suunanäitajaks hoopis kirikupea; selle asemel, et aidata noortel pääseda ligi vajalikule psühhiaatrilisele abile, takistab EKRE noorte aitamist sellega, et levitab hirmu ja valeinfot seoses transsooliste inimestega; kõik see ja muudki sõnad ja teod on põhjustanud vaenuavaldusi ja rünnakuid LGBT+ inimeste, LGBT Ühingu ja selle töötajate suunas: ühingu vara rikkumine, üritustele tungimine, peksmis- ja tapmisähvardused on viimase kahe aastaga märgatavalt suurenenud. Sinu jutt, et vähemuste õigused on Eestis kaitstud, on vale. Mis enam, sinulgi on selles oma osa: lisaks sellele, et lubad sel kõigel juhtuda, korraldad sa ka rahvahääletuse. Ükskõik, mida sa nüüd ka ei ütleks, oled sina vastutaja, kelle otsused stigmatiseerivad ühte inimeste gruppi. Sina juhid seda riiki ja sina vastutad oma inimeste vastandamise eest. Sidusat ühiskonda, mida lubasid, nii ei saavuta. Nii luuakse hirmuühiskond. Ehk kunagi mõistad, kuidas panid täna tundma paljusid inimesi, kes julgesid paremat loota: LGBT+ inimesi, nende vanemaid, lapsi, lähedasi, sõpru, kolleege ning kõiki inimõigusi ja õigusriiki väärtustavaid inimesi. Meid on palju rohkem, kui sa ehk ette kujutad. Ent sa valisid teise tee. See on sinu tegu, millega sa peaministrina ajalukku jääd, riigimees Jüri. Kurvalt Aili Kala Eesti LGBT Ühingu huvikaitseekspert ja Eesti riigi patrioot Avalik kiri ilmus ka Postimehes.

Kooseluseadus võiks olla lihtsalt üks seadus, mis kaitseb ja toetab Eesti inimesi, aga mille peale väga tihti mõtlema ei pea. Selle asemel on siiani rakendusaktideta ehk poolikult vastuvõetud seadus ikka veel aktuaalne jutuaine hoolimata sellest, et LGBT+ inimesed ja toetajad räägivad juba ammu abieluvõrdsusest ning suur osa ülejäänud rahvast on teemast väsinud ja ei mõista hästi, miks see jätkuvalt õhus on. Kuna kooseluseadus oli ja on oluline vahend perede heaolu kaitsmisel, oleme seaduse vastuvõtmise aastapäevadel teinud selle käekäigule tagasivaateid, kuigi kahjuks mitte väga rõõmustavaid. Eelmisel aastal vaatasime, kuidas kohtud on pidanud Riigikogu jäetud õiguslikke tühimikke täitma, mis koormab ebavajalikult nii kohtusüsteemi kui ka inimesi, kes on sunnitud kohtusse pöörduma. Üle-eelmisel aastal oli kogu tähelepanu hoopis EKRE algatatud rahvahääletusel, millega erakond soovis muuta Eesti põhiseadust, et tulevikus oleks keeruline abieluvõrdsust saavutada. Enne seda tegime kokkuvõtte eriilmelistest probleemidest, mis on tekkinud kooseluseaduse mitterakendamisest, ja nentisime, et kõiki probleeme pole isegi võimalik ette ennustada, sest see puudutab nii paljusid teisi seadusi ja riigi toimimise tahke. Aga sel aastal? Sel aastal peame me rääkima uuest, mustvalgest kooselupaaride ebavõrdsest kohtlemisest, mis näitab, et riik ei näe neid ikka veel ‘päris’ paaride ja peredena. Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale on Eesti kehtestanud Venemaa kodanikke puudutavaid piiranguid. Üks nendest on aprillis vastu võetud ja jõustunud valitsuse määrus, mis piirab Venemaa kodanikele viisa, lühiajalise Eestis töötamise loa ning tähtajalise elamisloa andmist. Piirangul on siiski erandeid ja üks neist on määruses sõnastatud nii: “Määrust ei kohaldata Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes taotlevad viisat ja … külastavad Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat.” Teisisõnu, Venemaa kodanikud saavad siiski tulla Eestisse oma lapse, lapselapse, vanema, vanavanema või abikaasa ehk lähedase pereliikme juurde. Üks samast soost Eesti-Vene kooselulepingu sõlminud paar hakkas oma saatuse pärast muret tundma ja palus välisministeeriumilt täpsustust, kas erand kehtib ka neile. Välisministeerium vastas: “Erand ei puuduta partnereid, kellega on sõlmitud kooseluleping.” Kes siis välisministeeriumi meelest kooselulepinguid sõlmivad kui mitte inimesed, kes on üksteisele kõige lähedasem pere? See ilmselge väljajätmine tekitab paratamatult tunde, et välisminister Urmas Reinsalu juhtimisel loodud määrus on nii sõnastatud täiesti tahtlikult. See muidugi ei üllata, sest Isamaa erakonda kuuluv Reinsalu on ammu ja selgelt kooseluseaduse vastu olnud. Mida siis tunnevad ja teevad paarid, kellest üks ei pääse Venemaalt siia oma elukaaslase juurde või kelle Eestis viibimise luba saab läbi ja kes peab Venemaale tagasi minema? Sunniviisiline lahusolek on niigi raske, siin lisandub sellele aga veel just Venemaa vaenulik suhtumine LGBT+ inimestesse ning ohtlik ja ettearvamatu olukord agressorriigis. Meie huvikaitsejuht Aili Kala on nõustanud mainitud paari, et koos leida neile mingigi võimalus kokku jääda. Pöördusime ka riigikantselei poole, et saada selgitust, miks on kooselupaarid kaitse alt välja jäänud ning miks on valitsus loonud olukorra, kus riik on andnud kooselulepingu alusel võimaluse kaaslasel taotleda tähtajalist elamisluba, kuid on seadnud piirangu Eestisse sisenemiseks, et seda vormistada. Olukorra teeb veelgi jaburamaks vastuolu kohtuotsuste ja valitsuse määruse vahel. Riigikohus on öelnud, et samast soost kaaslastega perekonnad kuuluvad perekonnaelu kaitsealasse. Samuti on riigikohus tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks välismaalaste seaduse osa, mis välistab tähtajalise elamisloa andmise välismaalasele Eesti Vabariigi kodanikust samast soost registreeritud elukaaslase juurde Eestisse elama asumiseks. Selle konkreetse probleemi lahendus on lihtne: valitsus peab määruse ära parandama. Tegelikult on aga kõik taolised olukorrad täiesti ennetatavad, et inimesed ei peaks juriidilistes labürintides ekslema või hoopiski kaitseta jääma. Riigikogu peab vastu võtma kooseluseaduse rakendusaktid. Riik on oma inimesi kaheksa aastat väntsutanud. Peresid pole sellest vähemaks jäänud, küll aga on aina rohkem inimesi, kes teavad, et nad väärivad paremat.

Eesti LGBT Ühing on Eesti juhtiv LGBT+ huvikaitseorganisatsioon, mis töötab selle nimel, et Eestis oleksid LGBT+ inimestele tagatud võrdsed võimalused. Me tegutseme huvikaitse, kommunikatsiooni, koolitamise ja koostöö valdkondades, et luua Eesti inimestele paremat tulevikku. Kommunikatsioonijuhina oled selle töö lahutamatu osa! Sobid ühingu kommunikatsioonijuhiks, kui sul on kommunikatsiooni, ajakirjanduse, turunduse vmt kõrgharidus ja/või varasem töökogemus, valdad suurepäraselt eesti ja inglise keelt nii suuliselt kui kirjalikult ning soovitavalt vähemalt suhtlustasemel vene keelt, sulle pole võõras eri platvormidel eri formaatidega töötamine (tekst, pilt, video), suudad tegutseda pingelistes olukordades, oskad juhtida oma aega ja seada prioriteete, oled valmis oma teadmisi pidevalt täiendama, jagad ühingu väärtusi: vastutustundlikkus, usaldusväärsus, avatus, proaktiivsus, solidaarsus, koostöö. Kommunikatsioonijuhina lood ja järgid kommunikatsioonistrateegiat, koostöös kolleegidega koostad projektide ja muude tegevuste kommunikatsiooniplaane ja viid neid täide, suhtled meediaga (tegeled päringutega, lood, koordineerid ja pakud sisu, valmistad kõneisikuid ette esinemisteks, vahel esined ka ise), haldad ühingu kodulehte, uudiskirja ja sotsiaalmeediat, nõustad kolleege kommunikatsiooniküsimustes. vajadusel kirjutad ja juhid valdkonnaga seotud projekte. Ühingus ootab sind kokkuhoidev ja sõbralik kollektiiv, mis koosneb pühendunud oma ala ekspertidest, hubane töökoht Tallinna kesklinnas ja võimalus töötada osaliselt ka kodust, täiskohaga töö brutopalgaga alates 2025 eurot kuus, 30 päeva kollektiivpuhkust, mitmekesine ja tähendusrikas töö, mis aitab inimesi ja muudab Eestit paremaks. Oodatud on kõik kandidaadid, sõltumata nende seksuaalsest ja soolisest identiteedist, rahvuslikust või usulisest taustast, vanusest või erivajadusest. Julgustame kandideerima ka neid, kes ei vasta ehk kõigile ootustele, kuid on valmis õppima ja oma oskusi arendama. Konkursi tähtaeg on 19.10.2022. Kandideerimiseks saada aadressile juhatus@lgbt.ee oma CV ja motivatsioonikiri ning võimalusel mõni näide oma kirjutistest (nt artikkel, pressiteade, sotsiaalmeedia postitus vms) või kirjeldus mõnest projektist või tegevusest, mille kommunikatsiooni eest sa vastutanud oled. Pärast vestlust palume täita ka lühikese kirjaliku ülesande. Kutsume kandidaate vestlustele jooksvalt ja ehk leiame õige inimese juba enne tähtaega, nii et tasub kirjutada pigem varem! Tööleasumise aeg on november ning sisseelamiseks on vähemalt kuu, mille ajal töötab uus inimene koos lahkuva kommunikatsioonijuhiga. Lisainfo saamiseks kirjuta juhatus@lgbt.ee.