Otsingu tulemused

10. juunil kell 15.00 toimub Tallinnas, Rävala puiesteel Baltic Pride 2023 vabaõhukontsert ja piknik, kus peaesinejana astub lavale popartist CHAiLD. CHAiLD on Luksemburgist pärit noor tõusev laulja, kes sai kiiresti tuntuks ja paistis silma oma ainulaadse, rahustava, kuid intensiivse hääle poolest, mis tõmbab teie südameid ja viib oma melanhoolsesse universumisse. Sel aastal andis ta välja oma debüüt minialbumi "Urgent Care". Läbi oma muusika on CHAiLD saanud praeguse põlvkonna kväär-noorte hääleks, kes otsivad enese väljendust. Peale Baltic Pride rongkäiku toimuval kontserdil esinevad ka Baltikumi ainus LGBT+ segakoor Vikerlased, Eesti üks kuulsaim drag-arist Vilita, alternatiivsugemetega elektroonilist indie-poppi viljelev ansambel su/mi, noor RnB ja Pop Souli uustulija Reti Niimann. Baltic Pride on alates 2009. aastast toimuv iga-aastane Baltimaade LGBT+ kultuurifestival, mis jõuab üle 6 aasta taas Tallinnasse. Festival saab alguse 6. juunil ja kestab kuus päeva.

9. juunil kell 10.30 leiab Telia peakontoris aset Baltic Pride 2023 konverents "Kväärikas keskkond, turvalisem Eesti!”. Sündmuse raames vastatakse paljudele põletavatele küsimustele nagu:kuidas luua turvalist keskkonda; kuidas õpilastega LGBT+ teemadel rääkida; miks seksuaalne ja sooline identiteet tööandjat huvitama peaks jne. Konverentsi üheks põhifookuseks on võrdne kohtlemine koolisüsteemis. Püüame välja selgitada, kuidas LGBT+ õpetajaid ja õpilasi kõige paremal viisil toetada ning neile turvalist keskkonda luua. Lisaks käsitleme erinevaid päevakajalisi teemasid nagu intersektsionaalsus, sooline identiteet töökeskkonnas ja teadlik seksuaalne nõusolek. Kohapeal on võimalik anonüümseid küsimusi esitada – nii saavad vastuse ka need teemad, mida avalikult lahata ei julgeta. Konverentsil võtavad teiste seas sõna ja jagavad vastuseid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske, Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht Helen Talalaev, Eesti LGBT Ühingu koolitusjuht Kristel Rannaääre ja huvikaitsejuht Aili Kala, Telia ja Swedbanki esindajad, Brüsseli Euroopa Kooli õpilased jpt. Sündmus on mõeldud igas vanuses huvilistele. Baltic Pride on alates 2009. aastast toimuv iga-aastane Baltimaade LGBT+ kogukonna ja sõprade festival, mis jõuab üle 6 aasta taas Tallinnasse. Festival saab alguse 6. juunil ja kestab kuus päeva, tuues huvilisteni erinevad töötoad ning kaasahaaravad tegevused. Sel korral toimub festival solidaarsuse ja intersektsionaalsuse tähe all, mis tähendab, et LGBT+ kogukond ei ole Pride’il üksi. Üks kõigi ja kõik võrdsuse eest! Konverentsi toetab Telia. Konverentsi rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Registreeri siin.

Saatsime 9.mail kooskõlastuse perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Väljendame toetust abieluvõrdsuse kehtestamisele ja kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisele. Mõlemad seadused suurendavad Eesti inimeste turvalisust ja heaolu ning edendavad võrdseid võimalusi. Eesti LGBT Ühing töötab pikaajaliselt LGBT+ inimeste heaks, toetudes LGBT+ inimeste vajadustele ja teaduspõhistele andmetele. Üheksa aastat on kestnud LGBT+ inimeste õiguste ulatuslik paigalseis ja areng on toimunud vaid üksikute kohtulahendite arvelt. Abieluvõrdsuse kehtestamise ja kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisega toimub kaua oodatud märkimisväärne edasiminek LGBT+ inimeste õiguste tagamise ja perekondade kaitstuse suunas. Abieluvõrdsuse kehtestamisega lahendatakse samast soost kaaslastega perekondade nii praktilisi muresid kui laiemas plaanis ka riigipoolse tunnustuse puudumise probleemi. Riigikohtu kohtupraktika kinnitab, et samast soost kaaslastega perekonnad kuuluvad perekonnaelu kaitsealasse ja on tervitatav, et perekonnaseaduse muutmisega tuleb seadusandlus sellele põhimõttele järgi. Perekonnaelu kaitse ei ole põhiseaduse kontekstis seatud sõltuvusse pereliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest. Riigipoolne tunnustus ja kaitse annab samast soost paaridele ja nende peredes kasvavatele lastele turvalisuse igapäevaelu praktiliste küsimuste lahendamisel (nt vanemate kohustused laste ees, varaga seotud küsimused jm) ja mõjub ka laiemalt LGBT+ inimeste heaolule – valdkonnas on selle kohta lugematul hulgal uuringuid. Näiteks 16 aasta jooksul kestnud uuringu käigus uuriti USA noorte vaimset tervist ja suitsiidide riski ning ilmnes, et konkreetselt abieluvõrdsuse kehtestamise ja sellega seotud poliitikad on otseselt seostatavad keskkooliõpilaste suitsiidikatsete vähenemisega 7% võrra ja mõjuvad noorte vaimsele heaolule positiivselt. Kuigi abieluvõrdsuse positiivset mõju LGBT+ inimestele, ühiskonnas levivatele hoiakute paranemisele ei tasu alahinnata, ei ole kahjuks see ainus vahend, mis kaotaks kõik LGBT+ inimeste võrdsete võimaluste puudujäägid – püsima jäävad diskrimineerimise riskid ja vaenu leviku erinevates eluvaldkondades ning ühiskondlikud valearusaamad ja negatiivsed hoiakud. Need teemad on jätkuvalt olulised, et neid järjepidevalt mitmel tasandil lahendada ning töö selles peaks jätkuma. Kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisega lahendatakse kõik kooseluseaduse rakendamisega seotud takistused, mis tänaseni on pidanud lahenduse saama individuaalsete kohtuotsustega. See on olnud vastuolus nii Eesti elanike õiguspärase ootusega, et jõustunud seadused on täies mahus rakendatavad kui toonud kaasa ka ebaõiglaseid kulutusi ja asjatut vaimset pinget. Lisaks on selle teema ühiskonnas ülevalolek andnud võimaluse LGBT+ inimeste diskrimineerimiseks, vaenamiseks ja stigmatiseerimiseks. Toon eraldi välja ka ühe ilmse probleemikoha, mis puudutab sätteid, millega täiendatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust. Seni on kehtiva kooseluseaduse alusel saanud kooselulepingu sõlmida füüsilised isikud, kellest vähemalt ühe elukoht on Eesti. Kooselulepingu tõestamisel kontrollis notar kooselulepingu sõlmimise eeldusi, toetudes PKTS analoogiale küsis välisriigi kodanikult abieluvõimetõendit ning kui seda elukohariigist väljastada ei ole võimalik, siis pöördus välisriigi kodanik kohtusse ja sai PKTS analoogiat kasutades kohtult loa kooselulepigu sõlmimiseks. Seda praktikat küll lähiajal muudeti, kuid jäi notari vastutuseks kontrollida kooselulepingu sõlmimise eeldusi. Täpsemat lahendust siiski hetkel ei saabunud – kuna praktika muutus on värske, siis praeguseks pole teada, kuidas notarid vastutust kontrollida kooselulepingu sõlmimise eeldusi sisustavad. Täpsemalt on rakendussätetega muutmisel rahvusvahelise eraõiguse seadus sätted, mis puudutavad abielu ja registreeritud kooselu sõlmimise eeldusele kohaldatava õiguse reegleid. Pealtnäha võrdsust loova täiendusega asetab see siiski Eesti kodanikud ja elanikud, kes soovivad samast soost kaaslasega kooselu registreerida või abielluda, ebavõrdsesse olukorda teistega, kes samas olukorras saaksid seda teha. Nimelt on abielu sõlmimisel ja kooselu registreerimisel kohaldatav mõlema abikaasa või registreeritud elukaaslaste elukohariigi õigus – abielu või registreeritud kooselu loetakse Eestis kehtivaks, kui see toimus abielu sõlmimise riigi õiguse abielu sõlmimise korra kohaselt ja vastas sisuliste eelduste poolest mõlema abikaasa elukohariigi õigusele. See muudatus välistab, et samast soost paarid, kellest üks partner on sellise riigi kodanik ja elanik, kus abieluvõrdsus ei kehti ja kus pole samast soost paaridele tsiviilpartnerluse võimalust, saaksid Eestis abielluda või kooselu registreerida. Sellisel juhul ei saa Eesti kodanik või elanik kasutada oma põhiseaduslikku õigust moodustada perekonda ja tema pereliige ei saa tema juurde elama asuda. Palume kohaldada sellele sättele erisust või luua lahenduse, mis hoiaks ära ebavõrdse olukorra võimaluse. Aili Kala Eesti LGBT Ühing Juhatuse liige

Kauaoodatud rõõmusõnum on kohal! Täna avalikustatud koalitsioonilepinguga lubab uus valitsus kehtestada abieluvõrdsuse! Abieluvõrdsuse seadustamisega oleks Eesti 20. riik Euroopas, kus kehtib sooneutraalne abielu ja esimene endistest Nõukogude Liidu riikidest. Me täname valitsuskoalitsiooni osapooli võtmast arvesse meie esitatud soovitust lisada leppesse abieluvõrdsuse kehtestamine. Kooseluseaduse rakendusaktide osas tehakse vigade parandus - uus valitsus lubab need vastu võtta.

Kas soovid oma grupi, tiimi või ettevõttega osaleda Baltic Pride rongkäigus? Et tagada teile parim koht rongkäigus, siis palun registreeri oma osalemine siin: https://docs.google.com/.../1FAIpQLSdSRFpCG.../viewform

Baltic Pride jõuab üle kuue aasta taas Tallinnasse. Pride nädal on vaikselt täitumas suuremate ja väiksemate tegevustega, mida korraldame nii meie kui teised organisatsioonid. Meie oleme korraldamas kolme suuremat üritust Pride 2023 nädala jooksul: avamine, konverents ja rongkäik. Nende ürituste jaoks vajame vabatahtlikke! Kui oled hakkaja ja tunned, et tahad oma panust anda Baltic Pride 2023 korraldamisesse, siis nüüd on sinu hetk. Anna end üles ja tule aita korraldada Pride, mis oleks veel rohkem ka sinu nägu. Ennast vabatahtlikuks saad registreerida siin.

Kas tead kedagi, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ja kogukonna eest seisnud ning väärib selle eest tunnustust? Kutsume üles esitama oma kandidaat Vikerkaarekangelase auhinnale! Vikerkaarekangelane on inimene, kollektiiv või organisatsioon, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ja kogukonna eest seisnud. Ta on eeskujuks ja teerajajaks võrdse, avatud, kaasava ja vägivallatu ühiskonna loomisel. Tema sõnad ja teod innustavad ja toetavad LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja laiemat avalikkust. Esimest korda tunnustasime Vikerkaarekangelasi 2020. aastal IDAHOTi ehk rahvusvahelise LGBT-vaenu vastase päeva puhul. Nüüd on sellest saanud iga-aastane tava. Kandidaate saab igaüks esitada kuni aprilli lõpuni. Seejärel valime kuni kümnes kategoorias vikerkaarekangelased. Tavapäraselt oleme Vikerkaarekangelaste avaldamise ja tunnustamise sidunud IDAHOT-i päevaga, ent sel aastal kuulutame Vikerkaarekangelased välja 6. juunil, Baltic Pride avamisel. Oma nominendi Vikerkaarekangelase auhinnale saad esitada siin.

Eelmisel nädalal näitasid Eesti inimesed oma meelsust, andes enamuse hääli liberaalsetele erakondadele – see on vaieldamatult tugev mandaat avatud Eestile, kus saaks lõpuks LGBT+ inimeste õiguste ulatuslikule ja pikaajalisele paigalseisule uue käigu anda. Tööpõld on lai – lahendamata on võrdse kohtlemise kohaldusala laiendamine, vaenu õhutamise keelamine, soo tunnustamise protsessi kaasajastamine, kooseluseaduse rakendusaktid ja loomulikult abieluvõrdsus. Meie lootused on õigustatult suured, sest mitmed teemad on koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade programmides või lausa nende kokkulepitud väärtusteks ning enne ja pärast valimisi avalikes sõnavõttudes sõnastatud lubadused. Pea kümme aastat oleme pidanud ootama, et pärast kooseluseaduse vastuvõtmist oleksid ametis olevad valitsused suutelised vastu võtma ka teisi LGBT+ inimeste võrdseid võimalusi tagavaid seaduseid, kuid alati on olnud osapooli, kes on seda takistanud ning iga kord on kompromissid sündinud vähemuste õiguste arvelt. Kas lõpuks saame rõõmustada, et koalitsiooni moodustavad erakonnad ei mängi enam LGBT+ inimeste eludega ning teevad paigalseisu aastad tasa? Pea kümme aastat kestnud ühiskondlik arutelu teemal, kas kõik perekonnad peaksid olema võrdselt kaitstud ja tunnustatud, võiks nüüd lõppeda otsusega, et abielluda saavad kõik täisealised inimesed sõltumata nende soost. Sellega saaksime lõpuks laualt maha ka sallimatust õhutavad jutupunktid, mida igal valimisperioodil jälle poliitilise omakasu saamiseks üles köetakse, tehes haiget ja liiga paljudele inimestele, keda need isiklikult või kaudselt puudutavad. Kui me seda praegu ei tee, siis millal veel? Pea kümme aastat rakendusaktideta kehtiv kooseluseadus on põhjustanud paljudele kooselulepingu sõlminutele põhjendamatuid kulusid ja vaeva, koormanud vastuste saamiseks asjatult kohtusüsteemi küsimustes, mis oleks pidanud olema parlamendi vastutada. Abieluvõrdsuse kõrval on oluline tunnustada täielikult ka kooselulepingust tulenevad õigused ja kohustused, seda enam, et kooseluseadus võimaldab oma kooselu registreerida kõigil täisealistel inimestel, sõltumata nende soost. Kui aga räägime kõikide perede võrdsete õiguste tunnustamisest, siis võimalus registreerida kooselu ei asenda mingil juhul abielu institutsiooni. Muutuse jaoks on kõik tehtud – aastaid kestnud ühiskondlik arutelu, avalikku arvamust toetavad uuringute tulemused, kohtupraktika ja mis peamine – LGBT+ inimeste pakiline vajadus, et ka nende perekonnad oleksid Eestis võrdselt teistega tunnustatud ja hoitud. Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide ühehäälne valmidus ja soov on toetada abieluvõrdsust. Hea Kaja, tehke see koos lihtsalt ära, sest millal veel, kui mitte praegu! Aili Kala Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuht ja juhatuse liige

8. märtsil edastasime koalitsiooni läbirääkijatele Eesti LGBT Ühingu ettepanekud LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamiseks. Soovisime oma seisukohtadega rõhutada, et pea kümme aastat on LGBT+ inimeste õiguste areng seisnud paigal ning vähesed positiivsed muutused on toimunud vaid kohtulahendite arvelt. Meie ettepanekud põhinevad uuringutel, valdkonna ekspertide soovitustel ja LGBT+ inimeste edasilükkamatul vajadusel võrdsete võimaluste tunnustamiseks. Tegime ettepaneku lisada koalitsiooniläbirääkimistele järgnevad teemad: Kooseluseadus, mis annab võimaluse oma kooselu registreerida samast (ja eri) soost kaaslastele, on juba aastaid kehtinud rakendusaktideta. Kuigi LGBT+ inimesed ja toetajad räägivad juba abieluvõrdsusest ning see lubadus on jõudnud ka osade erakondade programmidesse, on oluline, et ka kooseluseadus saaks juurde vajalikud rakendusaktid. Eelnevate õiguslünkade täitmine ei asenda siiski LGBT+ inimeste võrdse kohtlemise, perekonna- ja eraelu puutumatuse ideaali. Abieluvõrdsuse kehtestamine on üks tõhusaim viis, kuidas riik saab kiiresti ja tõhusalt tagada LGBT+ inimeste perekonnaelu kaitse. Soovitame muuta perekonnaseadust viisil, et abielluda saavad kõik täisealised inimesed sõltumata nende soost. Lisaks võtta olemasolevate probleemide lahendamiseks vastu ka kooseluseaduse rakendussätted, mis tagavad seaduse rakendamise täies mahus. Soo tunnustamine ja soolist üleminekut toetavad tervishoiuteenused on seadusandluses raamistatud raskesti mõistetava, keeruliselt ligipääsetava ja diagnoosikeskse protsessina. Mõlemad põhinevad psühhiaatri ja arstliku ekspertiisikomisjoni kaalutlusest ja otsusest. Õigus juriidiliste sooandmete muutmisele peab põhinema inimese enesemääratlusel, mitte sõltuma arstide otsusest. Üleminekut toetavate tervishoiuteenuste osutamine peab põhinema inimese ja eriarsti koostööl (ehk informeeritud nõusolekul), mitte psühhiaatrilisel diagnoosil, hindamisel ja kontrollil. Kuigi karistusseadustik keelab vaenu õhutamise, ei leia see kasutust pea üldse. Kehtiva sõnastuse järgi on karistatav vaid avalik vaenu õhutamine, millega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale. Taolise ohu olemasolu tõendamine on pea võimatu ning aastate jooksul on sätet kasutatud vaid üksikutel kordadel. Vaenu ohjamiseks puudub õigusaktides ka vaenukuriteo mõiste ning samuti puudub raskendava asjaoluna vaenu motiiv. Karistusseadustikku peaks muutma viisil, et vaenukõne oleks kriminaliseeritud ning vaenumotiiv muutuks kuriteo raskendavaks asjaoluks. Võrdse kohtlemise seadus keelab diskrimineerimise seksuaalse sättumuse alusel vaid tööeluga seotud küsimustes ja kutsealase ettevalmistuse saamisel. See tähendab, et ebavõrdne kohtlemine pole keelatud teistes riigi poolt reguleeritud valdkondades ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste (sh eluaseme) puhul. Diskrimineerimine peaks olema keelatud ühiskonnaelu kõigil valdkondades kõikide aluste puhul. Soovitame muuta võrdse kohtlemise seadust selliselt, et diskrimineerimine oleks keelatud ühiskonnaelu kõigis valdkondades kõikide aluste puhul. Koalitsioon, kuhu kuuluvad Reformierakond, SDE ja Eesti 200 võiks olla võimeline LGBT+ õiguste eest seisma. Eriti kuna mitmed meie poolt uuesti toodud punktid on juba kõlanud erakondade lubadustena.

Riigikogu valimised algavad täpselt nädala pärast ning viimaste reitingute analüüsid näitavad, et võimalike koalitsioonide koosseisu võib määrata väga väike protsent valijaid. See tähendab, et iga antud hääl loeb. Kui vaatad meie tehtud analüüsi näed, et osade erakondade “lubadused” võivad LGBT+ inimestele lausa ohtlikud olla. Ära lase enda eest otsustada kellelegi teisel ja mine valima! Järgneva analüüsi oleme koostanud erakondade valimisprogrammide alusel – lugesime need läbi ning jaotasime teemad, mis on LGBT+ inimestele olulised, viide kategooriasse: vaenu reguleerimine, abieluvõrdsus, kooseluseadus, võrdne kohtlemine ja soo tunnustamine. Meie analüüsis ei ole kajastatud erakonda Parempoolsed, sest erakonnal puudus programm, mida analüüsida. Abieluvõrdsus Abieluvõrdsuse kehtestamise lubadus on erakondade programmides esimest korda ning üks tõhusamatest võimalustest, kuidas riik saab tagada LGBT+ inimeste perekonnaelu kaitse. Sotsid, Eesti 200 ja Rohelised lubavad kehtestada abieluvõrdsuse. Keskerakonna ja Reformierakonna programmides teemat käsitletud ei ole. EKRE ei luba “perekonna- laste ema ja isa- tähenduse muutmist riigi õigusaktides”. Lubadusena segane, kuid arvatavasti on plaan keelata samast soost vanemate kandmise juriidilistesse dokumentidesse. Isamaa lubab muuta põhiseadust naise ja mehe vahelise abielu määratlusega, et samast soost paaridel ei oleks võimalik tulevikus abielluda. Kooseluseadus Kooseluseadus, mis annab võimaluse oma kooselu registreerida samast (ja eri) soost kaaslastele, on juba aastaid kehtinud rakendusaktideta. Kuigi LGBT+ inimesed ja toetajad räägivad juba abieluvõrdsusest ning see lubadus on jõudnud ka osade erakondade programmidesse, on oluline, et ka kooseluseadus saaks juurde vajalikud rakendusaktid. LGBT+ inimeste võrdsete võimaluste ja heaolu kaitseks on oluline tagada valikuvõimalus abielu institutsiooni ja registreeritud partnerluse vahel. Reformierakond lubab vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid. EKRE lubab tühistada kooseluseaduse. Sotside, Eesti 200, Keskerakonna ja Isamaa programmides teemat käsitletud ei ole. Vaenu reguleerimine: Kuigi karistusseadustik keelab vaenu õhutamise, ei leia see kasutust pea üldse. Kehtiva sõnastuse järgi on karistatav vaid avalik vaenu õhutamine, millega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale. Taolise ohu olemasolu tõendamine on pea võimatu ning aastate jooksul on sätet kasutatud vaid üksikutel kordadel. Vaenu ohjamiseks puudub õigusaktides ka vaenukuriteo mõiste ning samuti puudub raskendava asjaoluna vaenu motiiv. Karistusseadustikku peaks muutma viisil, et vaenukõne oleks kriminaliseeritud ning vaenumotiiv muutuks kuriteo raskendavaks asjaoluks. Sotsid lubavad vaenukõne keelustame vaenukõne ja taunivad vaenu õhutamist, kuriteo toimepanemine vaenu õhutamise eesmärgil peab kuuluma karistust raskendavate asjaolude hulka. Reformierakond rõhutab, et Põhiseaduse kohaselt on vaenu õhutamine üheselt keelatud ja karistatav, kuid kehtiv karistusõigus on vastutuse vaenu õhutamise eest sidunud tekitatud tagajärjega. Lubavad viia lõpule aastaid kestnud õigusteoreetilise debati ja muuta Karistusseadustikku selliselt, et oleks tagatud kõigi Eesti inimeste väärikus ja turvatunne. Eesti 200 lubab täiendada vaenukõne definitsiooni selliselt, et vaenukõne on ka avalik vägivallale õhutamine, mis on suunatud rühmade vastu ja mis seega tekitab ohtu avalikule korrale. Sellises sõnastuses lubadus vajalikku muutust ei too ning vaenu reguleerimine vajab konkreetsemaid samme. Rohelised taunivad vaenukõne, mis ei ole piisav, et aru saada, millisel viisil ja millise plaanida. Keskerakonna ja Isamaa programmides teemat käsitletud ei ole. EKRE ei luba vanukõne reguleerida. Võrdne kohtlemine Võrdse kohtlemise seadus keelab diskrimineerimise seksuaalse sättumuse alusel vaid tööeluga seotud küsimustes ja kutsealase ettevalmistuse saamisel. See tähendab, et ebavõrdne kohtlemine pole keelatud teistes riigi poolt reguleeritud valdkondades ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste (sh eluaseme) puhul. Diskrimineerimine peaks olema keelatud ühiskonnaelu kõigil valdkondades kõikide aluste puhul. Eesti 200 peab oluliseks seista ühiskondliku kiusu ja diskrimineerimise vastu põhiseaduse §-s 12 toodud avatud loetelu alusel. Lubavad algatada võrdse kohtlemise seaduse põhiseaduspäraseks muutmise nii, et diskrimineerimine oleks keelatud ühiskonnaelu kõigis valdkondades mistahes alustel. Rohelised:Võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise eest kaitse tagamiseks taotleme võrdse kohtlemise seaduse muutmist. Seadust tuleb muuta ning viia see vastavusse nii EV Põhiseadusega kui ka rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustustega.) Sotsid lubavad tagada igaühele kaitse diskrimineerimise eest, mis selgeks plaaniks vajaks konkreetsust. Reformierakond, Keskerakond, Isamaa ja EKRE programmides teemat käsitletud ei ole. Soo tunnustamine Teema on erakondade programmis esimest korda. Soo tunnustamine ja soolist üleminekut toetavad tervishoiuteenused on seadusandluses raamistatud raskesti mõistetava, keeruliselt ligipääsetava ja diagnoosikeskse protsessina. Mõlemad põhinevad psühhiaatri ja arstliku ekspertiisikomisjoni kaalutlusest ja otsusest. Õigus juriidiliste sooandmete muutmisele peab põhinema inimese enesemääratlusel, mitte sõltuma arstide otsusest. Üleminekut toetavate tervishoiuteenuste osutamine peab põhinema inimese ja eriarsti koostööl (ehk informeeritud nõusolekul), mitte psühhiaatrilisel diagnoosil, hindamisel ja kontrollil. Eesti 200 peab “oluliseks pöörata eritähelepanu erinevate ühiskonnagruppide võrdsetele õigustele ja võimalustele /…/ inimese identiteedi enesemääratluses”. Sõnastus tekitas küsimusi, mis kontekstis “identiteedi enesemääratlust” silmas peetakse, siis täpsustasime erakonnaga üle. Ssaime kinnituse, et erakond mõtles soo tunnustamise protsessi lihtsustamise peale, aga täpsemalt oma arusaama lahti ei selgitatud. Tunnustame Eesti 200 inimese identiteedi enesemääratluse olulisuse väljatoomise eest võrdsete võimaluste kontekstis, kuid lubadusena siiski jääb liiga ebamääraseks ja deklaratiivseks, et aru saada, mis lahendust selle all täpsemalt mõeldud on. Rohelised toetavad soomarkeri muutmise protsessi lihtsustamist ning mittebinaarse soomarkeri võimaldamist dokumentides. “Toetame soolist üleminekut inimlikul ning austaval viisil, tagades psühholoogide ja psühhiaatrite parema ettevalmistuse hindamaks inimese võimet teha läbimõeldud otsus operatsiooni tegemiseks”. Tunnustame ka Roheliste kavatsust lihtsustada soo tunnustamise protsessi ning muuta see ka mittebinaarseid inimesi kaasavaks. Küll aga on ohuks identiteedi enesemääramise õigusele, kui Rohelised peavad vajalikuks psühhiaatrilisel hindamisel põhinevat tervishoiuteenuste osutamise korda. Sotsid, Keskerakond, Reformierakond ja EKRE programmides teemat käsitletud ei ole, Isamaa “kaitseb last agressiivse seksuaalpropaganda ja sooärevuse tekitamise eest /…/”. Misiganes nad selle all ka ei mõtleks, on seda raske kommenteerida. Täname Sara Arumetsat ja Eesti Transinimeste Ühingut soo tunnustamise analüüsi osas kaasa mõtlemast! Tuletame meelde, et ka Feministeerium ning Eesti Inimõiguste Keskus on teinud oma kompassid, et valimistel valikut tehes oleks inimõigused laiapindselt kaitstud!

Täna hommikul avalikustas ILGA-Europe iga-aastase LGBTI inimeste olukorda vaatleva aruande, kus leitakse, et 2022. aasta oli Euroopa ja Kesk-Aasia LGBTI inimeste jaoks viimase kümnendi kõige vägivaldsem. Üleeuroopaline LGBTI inimeste õiguste eest seisev organisatsioon ILGA-Europe on 12 aastat teinud iga-aastast järelvalvet LGBTI inimeste inimõiguste olukorra üle. Äsja avaldatud raportis leitakse, et LGBTI inimeste olukord on viimaste aastate halvimas seisus – piirideüleselt levib vaenukõne, mida poliitikud ühtepidi ise loovad ja levitavad ning teistpidi poliitilise edu nimel ära kasutavad. Aruandes tuuakse välja põhjus-tagajärg seos vaenukõne ning kasvanud LGBTI inimeste vastaste vägivaldsete kuritegude ja enesetappude arvu vahel. ILGA-Europe tegevdirektor Evelyne Paradis ütleb, et ILGA on aastaid suunanud tähelepanu sellele, kuidas erinevat sorti vaenukõne päädib lõpuks reaalse füüsilise vägivallaga. Paradis ütlebki, et ka iga-aastastest aruannetest nähtub, kuidas vägivald on muutunud aina planeeritumaks ja kahjuks ka surmavamaks, mistõttu LGBTI inimesed üle Euroopa ei tunne end enam turvaliselt. “Me näeme, et LGBTI inimeste vastane vaenukõne ei tule enam üksikutelt äärmuslikelt poliitikutelt või arvamusliidritelt, see on laiem ja tõsisem probleem, millel on inimestele ja kogukondadele kohutavad tagajärjed,” nentis Paradis. “Vaenukõne ei jää ka enam riikidesse, kus see on olnud pikalt levinud nähtus. See jõuab ka nendesse riikidesse, kus üldiselt arvatakse, et soo- ja seksuaalvähemuste suhtes on saavutatud suurem tolerantsus,” lisas ta. Kõik ei ole ainult halb. Mitmes riigis on näha märkimisväärseid edusamme ning aruandes tuuakse välja, et just aktivistid ja nende kogukonnad on positiivsete sotsiaalsete muutuste taga. ILGA-Europe huvikaitse direktor Katrin Hugendubel näeb, et riikides nagu Soome ja Hispaania, kus hiljuti oli äge vastuseis soo tunnustamise muutmise protsessile, et see põhineks enesemääratlusel, suutsid just aktivistide huvikaitseorganisatsioonid hoida poliitikat õigel teel. Eesti LGBT Ühingu huvikaitse juht Aili Kala ei ole aruande tulemustes üllatunud. Kala näeb, et see on võtmeküsimus, millele võiks pöörata tähelepanu ka tulevate valimiste valguses, tuletades meelde, et Eestis on vaenukõne endiselt reguleerimata ala. “Karistusseadustik keelab küll vaenu õhutamise, ent selle tõendamine on pea võimatu ning seetõttu on sätet üldse kasutatud vaid üksikutel juhtudel,” ütleb Kala. Probleem on kehtivas sõnastuses, mille järgi on karistatav vaid avalik vaenu õhutamine, millega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale. “See on see sama põhjus-tagajärg seos vaenukõne ja vägivalla vahel, millele raportis viidatakse, aga millele seaduse järgi näpu peale panemine on tehtud põhimõtteliselt võimatuks,” lisab Kala. Kala toob välja, et vaenu ohjamiseks puudub õigusaktides ka vaenukuriteo mõiste ning samuti puudub raskendava asjaoluna vaenu motiiv. “Karistusseadustikku peaks muutma viisil, et vaenukõne oleks kriminaliseeritud ja vaenumotiiv muutuks kuriteo raskendavaks asjaoluks,” leiab Kala. Kala loodab, et erakonnad, kes on oma programmides lubanud probleemiga tegeleda pärast valimisi ka sõna peavad ning erakonnad, kes ei ole teemakohast seisukohta võtnud, vaataks otsa aruandes kajastuvaid tulemusi. ILGA-EUROPE 2023 aruanne on leitav siit: https://www.ilga-europe.org/report/annual-review-2023/

Kes loeb tibusid sügisel, kes kevadel – meie oleme seda ikka teinud kevadel. 2022 aasta tõi uusi raskuseid, mida ei olnud näha ka 2021. aasta halvimates unenägudes. Venemaa alustatud sõda Ukrainas jääb kindlasti möödunud aastat raamistama. Samas teame, et meie roll täna on olla toeks nii palju kui võimalik, ennast sealjuures kaotamata, nii et hea on peegeldada ka möödunud aasta kordaminekuid, mis annaksid jõudu teha juba käimasoleval aastal kõike veel paremini. Tegevused Toetasime LGBT+ ukrainlasi Jagasime LGBT+ ukrainlastele igakülgset infot ning aitasime leida vajalikku abi ja kontakte. Toetasime ukrainlasi, kes olid Eestis, teel Eestisse, teistes Euroopa riikides või endiselt Ukrainas. Eestis olevatel ukrainlastel aitasime leida ajutist elamispinda ning vajalikke teenuseid. Koostöös Insight'iga kogusime raha, et osta väärikuse pakke LGBT+ ukrainlastele. Uurisime inimeste suhtumist LGBT+ teemadesse. Aktiivsete Kodanike Fondi rahastatud projekti raames korraldasime 2022. aasta jaanuaris, koostöös Turu-uuringute AS-iga fookusrühma intervjuud, et uurida ühiskonna erinevate gruppide suhtumist LGBT+ teemadesse. Lisaks arvamuste kaardistamisele pakkus aruanne vastuseid küsimusele "miks?" ning annab soovitused, kuidas LGBT+ teemadel rääkida. Uuringuga saab lähemalt tutvuda meie kodulehel: https://www.lgbt.ee/uuringud Avasime näituse #seeonfucked LGBT+ noorte lugudest Jaanuari kuus sai Solarise aatriumis näha Vira Takindada ja Karl Joonas Alamaa originaalteoseid, mis olid loodud spetsiaalselt LGBT+ õpilaste kogemustest rääkivaks näituseks. Näitus oli osa Aktiivsete Kodanike Fondi rahastatud projektist, mis keskendus haridus- ja teavitustegevusele haridusvaldkonnas turvalise ja kaasava koolikeskkonna loomisele LGBT+ õpilaste jaoks. Näitus avati tähelepanu köitnud aktsiooniga, kui ligi 300-ruutmeetrine vikerkaarelipp kattis Tallinna Teatri väljakut. Kõik selleks, et avaldada toetust noorte võrdsele ja hoolivale kohtlemisele ühiskonnas ja koolis. Tartu Pride rongkäigul osales üle 1000 inimese Juunis toimunud Tartu Pride oli pühendatud Eesti LGBT+ ajaloole, sest möödunud aastal täitus 30 aastat homoseksuaalsuse dekriminaliseerimisest Eestis. Rongkäigul pealkirjaga “Kaua võib?” osalejad ja kõnelejad, keda oli üle 1000, küsisid, miks on riik teinud nii pika aja jooksul nii vähe LGBT+ inimeste heaolu tagamiseks. Kohtus esimene trans-ekspertkogu Euroopa komisjoni rahastatud projekti “Võrdõiguslikkus tervishoius, hoiakud LGBTQI+ inimeste suhtes ja transinimeste tervishoid“ raames kohtusid trans-kogukonna liikmed, kes nõustavad Eesti LGBT Ühingut ja Mõttekoda Praxist trans-spetsiifilise tervishoiteenuse standardi väljatöötamisel. Standardi loomise eesmärk on ühelt poolt mõista, millised on kogukonna vajadused ja ootused üleminekuga seotud tervishoiule, ning teiselt poolt vormida need ootused soovitusteks nii riigile kui tervishoiusüsteemile. Avaldasime raamatu “Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestis” Möödunud sügisel esitlesime Vabamus raamatut “Kalevi alt välja”, mis tuginedes arhiivimaterjalidele ja kohtutoimikutele tutvustab lesbide, geide, biseksuaalsete, transsooliste ja muus seksuaalse- ja sooidentiteediga inimeste ajalugu Eesti. Raamat osutus nii menukaks, et oli välja müüdud vähem kui ühe kuuga, tänaseks on ilmunud juba raamatu parandatud kordustrükk. Jagasime soovitusi erakondadele Oleme enamus Eesti erakondadega pidevas suhtluses, et hoida ja kaitsta LGBT+ teemasid. Kokkuvõtte situatsioonist ja soovitustest esitasime möödunud aastal erakondadele, et neil oleks võimalus LGBT+ teemasid kaasata oma valimisprogrammidesse. Alustasime uue kommunikatsiooniprojektiga Möödunud aasta teises pooles läks käima ILGA rahastatud kommunikatsiooniprojekt, milles oleme leidnud endale rahvusvahelise partneri, kes aitab meil luua uut digikommunikatsiooni strateegiat koos vastavate tehnoloogiatega. Projekti tulemusel peaksime muuhulgas arendama oma visuaalset identiteeti, koos näiteks kodulehe ja logoga uuendamisega. Numbrid Psühholoogilisi esmanõustamisi 87 Kõige rohkem nõustamisi oli Peamisteks teemadeks, millega meie poole pöörduti, olid sooline ja seksuaalne identiteet, vaimne tervis, üksindus ja ka vägivalla kogemine, Kogemusnõustajate esmanõustamisi 82 Meie erineva taustaga kogemusnõustajad andsid muuhulgas nõu näiteks soolise ülemineku protsessiga seonduvates küsimustes, LGBT+ sõbralike spetsialistide leidmisel, identiteedi otsimises, üksinduses, kooselu registeerimise ja teistel inimese elukvaliteeti tugevalt mõjutavatel teemadel. Juriidiline esmatasandi nõustamine 88 Peaasjalikult vajati esmatasandi juriidilist nõu teemadel, nagu kooseluseaduse kasutamine, vaen ja soolise ülemineku protsessiga seonduv. Spetsialistide ja tudengite koolitused LGBT+ teemadel 16 Koolitasime Tartu Ülikooli Arstiteadusüliõpilasi, Tallinna lastearste ja Tallinn Reaalkooli õpilasi, ettevõtjaid, erineva valdkonna tudengeid ja spetsialiste nt õpetajad, sotsiaaltöötajad ja noorsootöötajad. Koolituste hulgas oli nii lühikesi koolitusi, kus fookus oli väiksemalt LGBT+ alateemal, kui ka pikki koolitusi, kus spetsialistidele anti põhjalik LGBT+ info, sh erialane fookus. Nõustasime Tartu Ülikooli Seksuaaltervise uuringute keskust, tudengeid, ülikoolide lektoreid ainealaselt. Tegelesime arendustööga ja muutsime haridusvaldkonna strateegiat, millest nüüdsest on kujundatud koolitusvaldkond. Tegelesime koolitusmaterjalide uuendamise ja kaasajastamisega, panime kokku uusi materjale nt lähisuhtevägivalla teemal. Tegelesime seitsme projektiga Meie projektide teemadeks olid huvikaitse, kommunikatsioon, haridus, kogukonna toetamine ja võimestamine.