„Plaan B“ on audiojalutuskäik, mille osalised tegutsevad erineval moel selle nimel, et meid ümbritsev ruum oleks parem koht kõigi jaoks. Alguse saab teekond Riigikogu juurest. See on tugevalt märgilise laenguga koht, kus tehakse otsuseid, mis ruumi nii otseses kui kaudses tähenduses mõjutavad. Aga kas sellest piisab? Jalutuskäigu pealkiri „Plaan B" viitab ühisnimetajana plaanidele ja nügimisele, mille taga on inimesed, kes on valinud selleks aktiivses poliitikas osalemisest erineva mooduse. Muidugi, inimeste rollid võivad ka kattuda. Ent need kuus inimest, kes jalutuskäigul oma tegemistest ja isiklikust motivatsioonist räägivad, esindavad kodanikualgatusi ja -ühendusi. Audiorännaku kuulaja saab lähemat aimu, mida teevad Fridays For Future Eesti, Eesti LGBT Ühing, Põhja-Eesti Pimedate Ühing, Eesti Pagulasabi, Linnalabor ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus. Need on erinevad algatused, mis tegelevad väga erinevate valdkondadega. Peamiseks ühisosaks on see, et kõikide osaliste puhul on jutuks Eesti, kus inimestel oleks parem (ja ohutum) elada ning kus välja ei jäetaks kedagi. Mõne „Plaan B" teekaaslase ambitsiooniks ei ole vähemat kui planeedi päästmine. Ühingu kommunikatsioonijuht Kristiina Raud räägib LGBT+ inimestest ja linnaruumist alates 00:20:04. Jutuks ühingu sildi vargus, meeleavaldused, pride ja tulevikusihid. Vestlust juhib Keiu Virro. Tuur valmis Goethe Instituudi tellimusel. Kuula siin!

Как местное самоуправление может поддержать представителей ЛГБТ+? За кого и почему следует голосовать на муниципальных выборах? Поскольку и работы, и вопросов - много, мы составили список советов для партий и избирательных союзов, участвующих в местных выборах. Мы отправим эти пожелания партиям и встретимся с их представителями. Когда партийные избирательные списки будут обнародованы, на основании советов мы проведем опрос кандидатов. Далее - подведем итоги на основании обратной связи и результатов опроса: это поможет проголосовать на выборах за кандидатов, поддерживающих ЛГБТ+. Вся информация появится на нашей домашней страничке. Советы партиям и избирательным союзам к местным выборам Мы желаем, чтобы местные самоуправления по всей Эстонии были бы безопасны и доступны для представителей ЛГБТ+. Местное самоуправление в ответе за то, чтобы наша общая среда учитывала потребности всех людей - для этого необходимо считаться с каждым человеком и уважать его таким, каков он есть. Представители ЛГБТ+ - часть любого местного сообщества, их благополучие - часть общего благополучия. Во власти местного самоуправления - обеспечить всех людей равными возможностями. Для достижения этого мы составили список пожеланий для партий и избирательных союзов, принимающих участие в муниципальных выборах. При составлении мы исходили из перспективы ЛГБТ+. Для начала советуем сделать следующее. Заверить в избирательных программах местных самоуправлений, что вы намерены последовательно работать во имя того, чтобы услуги муниципалитета были безопасны и доступны для представителей ЛГБТ+. Чтобы местные самоуправления могли бы гарантировать безопасность и доступность своих услуг, их сотрудникам необходимы знания о равном обращении и правах человека. Чиновникам и членам советов следует быть осведомленными об этих темах, чтобы они смогли понять, подробнее изучить и разрешить возможные проблемы в предоставлении услуг муниципалитета. Поддержать и оказать содействие организациям и заинтересованным группам, которые способствуют развитию равного обращения. Местным самоуправлениям следует приглашать представителей организаций, занимающихся вопросами равного обращения, на обсуждения, а также в состав комиссий административных и городских советов, чтобы они могли бы обозначить проблемные места и предложить решения. Увеличить профилактику насилия в школе и повысить способность школ бороться с травлей и домогательствами, исходя при этом также и из опыта молодежи и семей ЛГБТ+. В 2018 году Ассоциация ЛГБТ Эстонии провела исследование школьной следы. Его результаты показывают: 68% учеников ЛГБТ+ стали жертвами психологического насилия из-за своей сексуальной или гендерной идентичности или гендерного самовыражения. 61% заявили, что школьный персонал никогда не вмешивался, когда кто-то позволял себе гомофобные высказывания. 42% поведали, что в их школах вообще никогда не поднимались вопросы ЛГБТ+, 21% - что темы освещались в негативном свете. Из-за идентичности учеников ЛГБТ+ школа может быть небезопасным местом, где царит насилие, школы не обеспечивают безопасные условия для удовлетворения базовые потребностей всех учеников. Во власти муниципалитетов - привлечь школы, находящиеся в их зоне ответственности, к программе противодействия насилию KiVa, а также обратиться за информацией к организациям, занимающимся вопросами ЛГБТ+. Открыто поддерживать начинания и мероприятия, направленные на поощрение равного обращения с представителями ЛГБТ+. Местные самоуправления могут разными способами выражать свою открытость и поддержку: общественные выступления, общественно заметное участие в инициативах и мероприятиях, информация о них в каналах муниципалитета, вывешивание радужного флага, использование тематических знаков, материальная поддержка инициатив и пр. Присоединиться ко всемирной сети городов Rainbow Cities, которая занимается вопросами равных возможностей представителей ЛГБТ+. Сеть позволяет городам обмениваться положительный практикой и учиться на опыте друг друга. Общие инициативы городов помогают продвигать идеи равного обращения на местном уровне. Растут совместные инициативы и содействие, города становятся безопаснее, услуги - доступнее.

2. juulil kell 19.00 algab Tallinnas Vabaduse väljakult Pride-rattatuur Vikervelo, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu kitsaskohtadele Eesti seadusandluses, mille tõttu pole siiani tagatud LGBT+ inimeste võrdsed õigused ja võimalused. Kell 20.30 peavad Telliskivis Sveta baari ees kõnesid LGBT+ kogukonna liikmed ja toetajad. Ürituse korraldustiimi juhi Anette Mäletjärve sõnul on pride’i rattasõidu eesmärk kutsuda üles Riigikogu liikmeid seadustama abieluvõrdsust. “Praeguseks on abieluvõrdsus saavutatud 16 Euroopa riigis. Abieluvõrdsus ei oleks LGBT+ inimestele lisaprivileegide andmine, vaid lihtsalt praeguse diskrimineeriva olukorra muutmine ja põhiseaduse järgse võrdse kohtlemise tagamine,” ütles Mäletjärv. “On kummaline, et olukorras, kus 64% Eesti inimesi toetab kooseluseadust, on LGBT+ inimesed puuduvate rakendusaktide tõttu endiselt ebavõrdses olukorras. Selline seadusseisak häirib inimeste igapäevaelu,” sõnas Mäletjärv ning lisas, et pride aitab LGBT+ inimestele näidata, et nad ei ole üksi. LGBT Ühingu kommunikatsioonijuht Kristiina Raud nendib, et kuigi kooseluseadus võeti vastu juba seitse aastat tagasi, puuduvad siiski rakendusaktid, mis päriselt inimesi aitaks ja kaitseks. “Seaduste puudumise tõttu ei jää kellegi elu elamata, kuid Eesti võiks olla riik, kus igaüks saab olla kindel, et tema pere, lapsed, lähedased ei pea muretsema oma tuleviku pärast. Me tahame elada riigis, mis väärtustab oma inimesi ja nende armastusest loodud peresid,” lisas Raud. Vikervelo pride’i rattasõitu korraldab grupp inimesi, keda ühendas soov sel aasta pride’i korraldada. Üritust toetab Eesti LGBT Ühing. Viimati toimus Tallinn Pride 2017. aastal osana Baltic Pride’ist. Rohkem infot ürituse Facebooki-lehelt.

Maikuus toimus ÜROs inimõiguste perioodiline ülevaatus, kus inimõiguste olukorra kohta andis aru ka Eesti ning teised riigid said Eestile olukorra parandamiseks ettepanekuid teha. Enne seda esitas ühingu huvikaitseekspert Aili Kala eraldi ülevaate LGBT+ inimeste õiguslikust olukorrast ning kohtus riikide esindustega, et nad teeksid oma ettepanekud meie soovituste põhjal. Sellest olulisest sammust Eesti LGBT+ inimeste õiguste kaitseks saad lähemalt lugeda Aili intervjuust, allpool on aga täismahus Eesti välisministrile edastatud ühingu seisukoht, miks peaks Eesti ÜROs saadud soovitused vastu võtma. Arvamus seoses Eesti kolmanda üldise inimõiguste perioodilise ülevaatusega Lugupeetud Eva-Maria Liimets Võrdse kohtlemise võrgustik edastas oma arvamuse seoses ÜRO inimõiguste perioodilise ülevaatuse ettepanekutega. Eesti LGBT Ühing on võrdse kohtlemise võrgustiku liige ning edastame lisaks võrdse kohtlemise võrgustiku arvamusele ka oma detailsemad seisukohad. ÜRO liikmesriigid tegid LGBT+ inimeste õiguste edendamiseks 24 ettepanekut. Peame oluliseks analüüsida kõiki soovitusi ning nõustuda järgnevate soovitustega: 1. Vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid, mis tagaksid seaduse rakendamise täies mahus. Soovitused tegi 9 riiki - Austria (6.105), Belgia (6.106), Tšehhi (6.107), Soome(6.108), Iirimaa (6.109), Holland (6.101), Hispaania (6.102), Rootsi (6.103), Suurbritannia (6.104) Võrdse kohtlemise võrgustik tegi selle soovituse oma raportis. Eelmise perioodi ülevaatusel tegid sama soovituse Holland ja Suurbritannia, kuid Eesti soovitusi ei aktsepteerinud. 2. Tugevdada kiusamisvastast ennetustööd koolides parandades koolide võimekust tegeleda kiusamise ja ahistamisega, mis mõjutavad tugevalt noorte, ka. LGBT+ noorte heaolu. Soovituse tegi Soome (6.254). Eesti LGBT Ühingu 2018 aasta koolikeskkonna uuring leidis, et 68% LGBT+ õpilasi on kogenud vaimset ahistamist oma seksuaalse identiteedi, sooidentiteedi või soolise eneseväljenduse tõttu; 61% vastanutest märkis, et koolitöötajad ei sekkunud kunagi, kui keegi tegi homofoobseid märkusi; 42% õpilaste koolides pole LGBT-temaatikat üldse puudutanud ja 21% koolides on käsitlus olnud negatiivne. Kool LGBTI-õpilaste jaoks nende identiteedi tõttu ebaturvaline ja märkimisväärselt vägivaldne keskkond ning koolid ei paku kõigi õpilaste põhivajaduste rahuldamiseks turvalisi tingimusi. Võrdse kohtlemise võrgustiku raporti kohaselt ei ole uuritud haridusvaldkonda ega koolikeskkonda LGBTI teemade vaatenurgast. LGBTI teemad ei kuulu sõnaselgelt kohustuslikku õppekavasse ja kooliõpetajaid ei koolitata sellel teemal süsteemselt. Samas ei paku riik õpetajatele põhjalikke koolitusi ega suuniseid homo-, bi- ja transfoobse kiusamise äratundmiseks ning LGBTI-õpilaste koolielu ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks. Võrgustiku raport soovitas viia läbi uuringuid LGBTI inimeste olukorra kaardistamiseks ja mõistmiseks eri valdkondades, ka koolikiusamise kohta koolisüsteemis. 3. Muuta soo tunnustamise regulatsiooni, eraldades üksteisest soo meditsiinilise ja juriidilise tunnustamise protsessid. Tagada, et juriidiline soo tunnustamine põhineks enesemääratlusel. Soovituse tegi Island (6.131). Võrgustiku raport märgib, et transsooliste inimeste soo tunnustamine on raskesti mõistetav ja halvasti ligipääsetav protsess. Soo andmete muutmine on tehtud sõltuvaks aset leidnud meditsiinilistest sekkumistest ega põhine inimese enesemääratlusel – ekspertkomisjon diagnoosib transsoolisel inimesel meditsiinilise psüühikahäire (soodüsfooria või transseksuaalsuse). See on vastuolus Maailma Terviseorganisatsiooni otsusega, mis lõpetas transsoolisusega seotud seisundite liigitamise psüühika- ja käitumishäireteks. Soo tunnustamise otsus sõltub arstliku ekspertiisikomisjoni kaalutlusest, puuduvad järelevalvemeetmed ja avalikult kättesaadav ametlik teave. Kehtiv regulatsioon on vastuoluline, jättes ebaselgeks, kas hormoonravi või muu ravi või kirurgiline protseduur on seadusega kohustuslik, kuid tegelikkuses on hormoonravi kohustuslik. Riiklik ravikindlustus ei hüvita kõiki soo korrigeerimiseks vajalikke kulusid või hüvitab need ainult osaliselt. Näiteks hüvitatakse ainult 50% hormoonravist ja transsoolistele inimestele osutatavaid kirurgilisi teenuseid ei hüvitata üldse – need on võrdsustatud mittevajaliku plastilise kirurgiaga. Võrgustik soovitas raportis muuta soo tunnustamise regulatsiooni, eraldades üksteisest soo meditsiinilise ja juriidilise tunnustamise protsessid. Tagada, et juriidiline soo tunnustamine põhineks enesemääramisel. 4. Viia läbi avalik arutelu mitmekesisuse teemadel, et edendada mh ka LGBT+ inimeste erinevuste mõistmist Eesti ühiskonnas. Soovituse tegi Holland (6.123). Võrgustiku raport märkis, et LGBTI-õiguste areng on Eestis viimastel aastatel seiskunud. Seadusandja ei ole vastu võtnud LGBTI-inimestega arvestavaid strateegiaid ega pööranud tähelepanu Euroopa Liidu valdkondlikele ettepanekutele, LGBTI-inimeste diskrimineerimise lõpetamist ja võrdset kohtlemist puudutavatele seadustele ega kehtivate seaduste puudustele. Selle tulemusel on Riigikohus ja alamad kohtuastmed lahendanud erinevaid õiguslünkasid. Võrgustik soovitas töötada välja laiapõhjaline strateegia, et parandada teadlikkust ning vähendada diskrimineerimist seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnuste alusel.

LGBT+ õpilased tunnevad end koolis tihti ebaturvaliselt, sest LGBT-vaenulik kiusamine ja eelarvamused on levinud. Õpetajad saavad muuta noore inimese elu, kui nad LGBT+ teemadest räägivad ja noori toetavad. Aita meil jõuda õpetajateni, et koos muuta kool turvaliseks igale õpilasele! Sinu annetust kasutame selleks, et luua uuenduslikke õppematerjale ja korraldada üks võimas kampaania, millesugust pole Eestis varem nähtud. Annetuse saad teha siin. Aitäh! Kiusamisvastase kampaania tarbeks kogume ka lugusid inimestelt, kes on LGBT+ noorena kogenud kiusamist, ahistamist ja vägivalda. Kampaania raames teeme ka kogemusnäituse. Loe siin, kuidas saad oma lugu jagada ja panustada paremasse haridusse. Eesti LGBT Ühingu haridustöö kohta saad rohkem lugeda siin.

Jah, see on tõsi - minu aeg Eesti LGBT Ühingus on läbi saanud. Tahes-tahtmata paneb ühe eluperioodi lõpp mõtlema kõigele sellele, mis nende kahe aasta jooksul toimunud on. Pean tunnistama, et minu aeg ühingus on olnud tormiline: sellesse mahtusid EKRE toetajate rünnak, rahvahääletus ja sellega kaasnenud virr-varr ning ülemaailmne pandeemia. Siiski on mu süda täis rõõmu ja tänutunnet. Olen tänulik, et olen saanud tutvuda ja töötada nii paljude südikate, hoolivate ja tarkade inimestega. Pride’i kuu on suurepärane aeg juhtida tähelepanu kõigele heale, mida teevad inimesed, kes oma õiguste ja väärtuste eest seisavad. See, et üldse mingi inimgrupi õiguste eest seistakse, tähendab, et on keegi, kes neid õigusi ei austa. Eestis on selleks poliitikud, kes takistavad LGBT+ inimeste õigusliku kaitse saavutamist, Stonewalli rahutuste ajal oli selleks politsei, kes süstemaatiliselt LGBT+ inimestele haiget tegi, ja kaheksakümnendatel poliitikud, kes ei tunnistanud ega takistanud aidsi kriisi. Kuid kõige selle taustal jäävad meile ikkagi meelde kangelased, kes meie eest seisid. Näiteks mäletame Marsha P. Johnsonit ja Sylvia Riverat, mitte neid, kellega nad New Yorgis vastamisi seisid, sest meie austus ja tänu kuulub ju neile. Samamoodi tahan ka mina oma viimase postitusega tänada neid inimesi, kellega koos olen saanud LGBT+ inimeste heaolu eest kaks aastat seista. EKRE sai valitsusse umbes täpselt sellel ajal, kui mina ühingusse tööle tulin, ja abieluteemaline rahvahääletuski sai siis paberile kirja pandud. Sellest ajast saati hakkas LGBT+ inimeste poole lendama nii värvikaid sõimusõnu ja ähvardusi, et lausa imestasin, kuidas kiusajatest järsku sellised sõnasepad saanud on. Sellegipoolest on rahvahääletusest nüüdseks jäänud ainult halb mälestus ja toetus kooseluseadusele muudkui tõuseb. Selle eest saan tänada kõiki LGBT+ inimesi ja meie sõpru, kes on väsimatult näinud vaeva selle nimel, et LGBT+ inimesed tunneks ennast meie riigis turvaliselt ja hoitult. Kahe aasta jooksul olen näinud lugematu arv kordi, kuidas meie huvikaitseekspert Aili jookseb ühe poliitiku juurest teise juurde, kuidas kommunikatsioonijuhi Kristiina sõrmed kirjutavad ülehelikiirusel pressiteateid ja kuidas tegevjuht Kristel LGBT+ teemadest otse-eetris kartmatult räägib. Olen suhelnud koolidega, kes on kutsunud meid endale külla, et tutvustada oma õpilastele LGBT+ teemasid ja ühingut. Olen suhelnud LGBT+ inimestega, kes on nõus oma elulugu avalikult rääkima, sest ajakirjanikud tahavad kirjutada LGBT+ inimeste tõelisest elust, mitte mõelda välja sensatsioonilisi valesid. Olen LGBT+ inimesi viinud kokku LGBT-sõbralike psühholoogide, meigikunstnike, arstidega. Olen istunud ümarlaua taga vabaühenduste ja aktivistidega, kes on valmis astuma välja LGBT+ inimeste eest, et panustada Eestisse, kus me mõistame, austame ja toetame üksteist. Kõige rohkem on mulle aga muljet avaldanud kõik LGBT+ inimesed, kes muudavad maailma lihtsalt sellega, et nad on nemad ise, häbita ja ennast pisendamata. Kõik inimesed, kes on tulnud meeleavaldustele, selgitanud LGBT+ teemasid Facebooki või Delfi kommentaariumis, toetanud meie tööd annetuse või hea sõnaga, jaganud LGBT+ teemade kohta teaduspõhist, asjakohast infot, harinud sõnade ja kohaloluga oma onusid ja vanatädisid. See töö, mida olen kaks aastat teinud, on üks kuradi raske töö. Olen kuulnud enda ja oma kallite inimeste kohta sõimu ja naeruvääristamist. Aga siis kirjutab üks LGBT+ noor, kui oluline talle on, et LGBT+ inimesi oleks näha ja kuulda, ning see kõik on jälle pingutust väärt. Nii et aitäh, LGBT+ inimesed ja meie sõbrad, kes te olete mulle kaks aastat jõudu andnud ja näidanud, et maailmas on olemas nii hiiglama palju häid, hoolivaid ja kartmatuid inimesi! Kui kahekümne aasta pärast räägitakse rahvahääletusest, siis ei räägita Mardist ja pojast. Räägitakse meist, kes me vankumatult enda eest õlg õla kõrval seisime.

Kui Baltic Pride eelmisel aastal tavapärasel kujul ära jäi, oli kurbust ja pettumust tunda Eestis, Baltikumis ja kaugemalgi. Seda tunnet jagasid koroona-aastal inimesed üle maailma, sest paljudele on pride üks vähestest hetkedest, mil nad kogevad tõelist toetust, lähedust, mõistmist ja kogukonnatunnet. See ongi üks pride-ürituste eesmärke: tulla kokku, teha end ja oma sõnumid nähtavaks ja kuuldavaks, hõivata ruum. Ruum, mis kuulub kõigile, kuid kuhu LGBT+ inimesed alati teretulnud pole. Avalik ruum on viimasel ajal Eestis palju tähelepanu pälvinud. Mõistame aina rohkem, millist rolli mängib ümbritsev keskkond meie igapäevaelus, meie heaolus, meie õiguste ja võimaluste loomises ja austamises. Näeme, milliseid sõnumeid ruum edastab, kes on teretulnud ja kes mitte, kes loeb, kes mitte, kes on ja kes ei ole selle ruumi loomisel sõna saanud. Ka LGBT+ inimestel on nii mõndagi öelda meie avaliku ruumi kohta. Me mõtleme, kas võtta tänaval kaaslase käest kinni, kas suudelda enne bussile minekut, kas kanda vikerkaaremärki nähtavas kohas, kas korraldada oma üritus avalikuna, kas palgata üritusele turvafirma, kas minna öösel jalgsi koju, kas keegi usub meid, kui midagi juhtub. Ja kui midagi juhtubki, siis on hea, kui jalad jooksevad. Aga mida teevad lapsekäruga, ratastoolis või eakad LGBT+ inimesed, kui vaenulik suhtumine ei nähtu mitte ainult vaenaja silmist, vaid ka linnaruumi ülesehitusest? Pride on läbi oma ajaloo olnud ruumi hõivamise ja hoidmise hetk nii meie endi nimel kui ka nende nimel, kes selles osaleda ei saa. Kuigi eelmisel aastal ei saanud tuhanded inimesed Eesti tänavatel marssida, nägid meie tänavad siiski vikerkaarevärve ja kuulsid meie sõnumeid, kui toimus pride-aktsioon. Sel aastal annavad Läti korraldajad organisatsioonist Mozaika endast kõik, et Baltic Pride oleks kõigile turvaline ja kõigile meeldejääv. Alustame ruumi muutmisega oma kodutänavast ja kohtume augustis Riias!

Maikuu “Argieluvõrdsuse” saade on pea täielikult pühendatud Eva Martale, kes seekord on nii saatejuhi kui ka külalise rollis. Nimelt on see Eva Marta viimane saade ühingu töötajana, sest ta võttis vastu uued põnevad väljakutsed ja hakkas õpetajaks. Seepeale tuli Kristiinal suur soov teada saada, kuidas Eva Marta vaatab tagasi oma ühingu töö algusajale, kuidas viimased aastat teda õpetanud ja arendanud on, millised on olnud rõõmsaimad ja raskeimad hetked (tervitus Helle Kullerkupule) ning mida ta ühingule tulevikuks soovib. Jutuks tuleb ka Eva Marta tulevik õpetajana, miks ta õpetajaks sobib ja mida ta Eesti haridussüsteemist arvab. Kogu asja võtab hästi kokku ühe kuulaja küsimus Eva Martale: “Kuidas sa nii tore oled?” Millisel kujul “Argieluvõrdsus” jätkab, selgub sügisel. Suvel puhkame. Seni on võimalik kõiki meie saateid järele kuulata IDA Raadio kodulehel ja Spotifys. Ja Eva Martale võib alati tehtud töö eest mõne hea sõna öelda või kirjutada!

Mis ühendab eurosaadikut, üht suurimat telekommunikatsoonifirmat ja Baltikumi vanimat LGBT+ baari? Nad kõik pälvisid tänavuse Vikerkaarekangelase auhinna. Täna, 17. mail ehk rahvusvahelisel LGBT-vaenu vastasel päeval IDAHOT, andis Eesti LGBT Ühing teist korda välja Vikerkaarekangelase auhinnad. Vikerkaarekangelased on inimesed, kollektiivid ja organisatsioonid, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ja kogukonna eest seisnud. Tänavu oli võitjaid seitsmes kategoorias: Rebeka Põldsam akadeemilise tegevuse eest, Taavi Koppel hariduses, Helgi Saldo ehk Heinrich Sepp kultuuri valdkonnas, taskuhääling Lilla Agenda meedia kategoorias, Ülle Sepp ja Hanna-Mari Kirs kategoorias “Oma hääl ehk kogukond iseendast”, Marina Kaljurand poliitikas ning Telia äri ja ettevõtluse valdkonnas. Lisaks tunnustati elutöö eest Baltikumi vanima LGBT+ baari X-baari eestvedajaid Sirje Atsot ja eelmisel aastal meie seast lahkunud Taimi Heinsood. LGBT Ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre näeb auhinna väärtust nii LGBT+ inimestele kui ühiskonnale laiemalt. “Vikerkaarekangelaste tunnustamine annab võimaluse rääkida LGBT+ teemadest positiivselt, see annab kogukonnale julguse, lootuse ja ühtekuuluvuse tunnet. Oluline on tunnustada neid, kes LGBT+ inimeste heaolu nimel tegutsevad. Eriti nüüd, poliitiliselt keerulisel ajal, on eriti tähtis märgata inimesi, kes tahavad koos liikuda avatuma ja kaasavama ühiskonna poole,” lisas Rannaääre. Vikerkaarekangelaste auhinda annab ühing välja kord aastas 17. mail IDAHOTi ehk rahvusvahelise homo-, bi- ja transvaenu vastase päeva puhul. Kandidaate saavad esitada kõik soovijad, kusjuures peamine kaal on just esitajate põhjendustel. Esitamisvorm ilmub Eesti LGBT Ühingu kodulehele ja sotsiaalmeediasse. Lisaks avalikule tunnustusele saavad võitjad ka kangelase märgi. Eelmise aasta võitjatega saab tutvuda ühingu kodulehel. Facebooki otseülekandena toimunud üritust, kus kangelased samuti sõna said ja arutelus osalesid, saad järele vaadata siin.

Uueks õppeaastaks saabub Eestisse rekordarv välisõpilasi! YFU Eesti otsib ka sel aastal vahetusperesid augusti lõpus saabuvatele välisõpilastele, kes on otsustanud tulla suure valiku riikide seast oma gümnaasiumiaastat just Eestisse veetma. Millised on vahetuspered ja kas mina sobiksin selleks? Sõna “vahetuspere” tuleneb sellest, et pere ja välisõpilase vahel toimub kultuurivahetus. Milline on siis üks vahetuspere? Täitsa tavaline Eesti pere, kes võib elada linnas või maal, mandril või saarel, oma majas või korteris, omada ühte last või koguni kümmet. Kas teadsid, et YFU statistika näitab, et keskmisel vahetusperel on 3,5 last ja elatakse väiksemas asulas? Oluline on, et vahetusõpilasel oleks soe tuba ja toit laual. Taskuraha saadavad talle tema enda vanemad. Vahetusõpilased ise hindavad Eesti perede lihtsust – eriti elu maal. Kolja Porchke, kes elas vahetuspere juures Pärnumaal, meenutab neid igapäeva tegemisi heldimusega: “Olen veetnud oma vahetusaasta Pärnumaal, Sindis, kus nägin lähedalt taluelu argielu. Töö ei ole siin ainult põllutöö ja traktorisõit, vaid tuleb teha talveks ka küttepuid, aidata ehitada viljaaita, ehitada uut sauna või koorida kartuleid. Ma olen pärit suurest Saksamaa linnast, kus ei ole maaelu ning seetõttu naudin seda väga.“ Perekond Lopp, kes elab 11 km Tartust, on öelnud: “Pole oluline, kas vastuvõtjate kodu on maal või linnas, küll aga on tähtis, et tulijale oleks võimalik siin ka huvitegevust, trenne ja meelelahutust võimaldada. Samas ei saa ega pea pere oma elu aastaks vaid vahetuslapse järgi ümber korraldama, teda kogu aeg ekstra kuskile viima-tooma. Meil askeldavad vahetuslapsed oma trennide-ringidega pärast esimest juhendamist ise, samamoodi nagu meie oma lapsed.” Samuti ei pea vahetuspere oskama inglise keelt. Mida rohkem eesti keelt kodus räägitakse, seda kiiremini õpib vahetusõpilane keele ära. Vahetusperel on aastaringselt olemas tugiisik ja ettevalmistavad koolitused ning kohtumised. Vahetusõpilase kooli leidmise ning asjajamisega tegeleb YFU Eesti, pere ei pea selle pärast muretsema. Too maailm endale koju Selleks, et avardada enda ja oma laste maailmapilti, ei pea tervet maailma läbi reisima. Kui teisest riigist pärit noor inimene elab aasta sinu peres, siis õpid seda kultuuri üsna hästi tundma. Samuti saad teada, kuidas käivad asjad teises riigis ning millised on teise rahvuse väärtushinnangud ja kombed. Sinu pere muutub omavahel lähedasemaks Kui perre tuleb elama uus pereliige, siis muutub omavahel kõigest rääkimine veelgi olulisemaks. Perekond Maksimovid kirjeldavad oma vahetuspereks olemise kogemust helgetes toonides: ”Meil ei olnud mingeid muresid. Ainult see, et Anna peab lõpuks ära minema, mis on ääretult kurb. Kõik on sujunud nii loomulikult, et sellele on lausa imelik mõelda, ja me teame, et see on haruldane. Anna suhtub meie pereliikmetesse suure austusega ning ta saab hästi aru, et see on ühele perekonnale suur asi – võtta enda juurde elama päris võõras inimene. Tajun pidevalt, et ta on meile väga tänulik.” Samuti muudab perekonda omavahel lähedasemaks ka see, kui koos vahetusõpilasega saab Eesti imelisi paiku uuesti avastada ja meie kodumaad kellegi teise silme läbi tundma õppida. Tavalised pere väljasõidud ja ringkäigud muutuvad korraga palju põnevamaks. Eestlaste jaoks võib olla uskumatu, millise mulje jätavad välismaa suurlinnas üles kasvanud noortele paksus metsas marjakorjamine või lume peal kelgutamine. Oma lastel on lõbusam ja huvitavam Lastel on juures uus pereliige, kellega kas jalgpalli mängida, rattaga sõitmas käia, või üritustele kaasa võtta. Nii nagu oma laps saab vahetusõpilasele eesti keelt õpetada, saab viimane perele mõnda võõrkeelt õpetada. Eks see kõige parem õpe ongi praktika. Uus laps peres Lapsesaamine pole kunagi olnud nii lihtne! Vahele jääb mähkmevahetusperiood ja kõndima õpetamine. Uus laps on juba peaaegu suureks kasvatatud. Küll aga tuleb olla kannatlik uue pereliikme eesti keelest arusaamisega ja Eesti ning teie pere elukorralduse selgeks õppimisega. Näiteks ei pruugi vahetusõpilane esimesel korral aru saada, et sauna minnes tuleb ka jalanõud koos sokkidega ära võtta. Samuti tuleb mõista seda, et sinu pere ja kodu on aastaks ajaks ka vahetusõpilase pere ja kodu, turvatunne ja tugipunkt. Kui sa tunned, et tahad avada oma kodu uksed ja südame mõnele noorele vahetusõpilasele, kes on otsustanud oma vahetusaasta just siin, Eestis veeta, siis mine YFU Eesti kodulehele: leia enda perega kõige paremini sobiv vahetusõpilane ning täida ankeet. Lisaküsimuste puhul võib julgelt pöörduda YFU Eesti sissetulevate õpilaste programmijuhi Diina poole: diina@yfu.ee

Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre käis külas "Pere ja kodu" taskuhäälingus ning rääkis ühingu tegevusest, selgitas LGBT+ mõisteid, kummutas müüte soo- ja seksuaalsetest identiteetidest ja ühingu tegevusest ning andis nõu vanematele, kuidas LGBT+ last mõista ja toetada. Kuula siin!

Jätkame saatega kodustuudiost. Alustame lesbide päevast, mida tähistatakse 26. aprillil. Tegelikult tahtsime rohkem rääkida LGBT+ tähtpäevadest üleüldse, aga tundsime vajadust kommenteerida ka seda, kuidas Eesti suurimas ajalehes levitatakse andmetega ja emotsioonidega manipuleerivat LGBT-vaenulikku valeinfot. Lahe! Külas on meil nüüdseks juba legendaarne Heterokringel, õigemini seda Instagrami kontot pidav Anette Mäletjärv. Räägime Annetega sellest, kuidas ta juba noores eas aktivismi juurde jõudis, kuidas ta õpingud tema maailmavaadet kujundanud on, online ja offline aktivismidest ja loomulikult sarjast “The L Word”, millest ta ei suuda mitte rääkida. Lõpuks saame ta rääkima ka “RuPaul’s Drag Race’ist”, kuigi ta on ainult ühte osa näinud. Ootame ka Heterokringli ja Helgi Saldo uut IDA Radio saadet “Homokringel”, mis on eetris siis, kui IDA stuudio jälle lahti tehakse. Kuula kõiki meie saateid järele IDA Radio kodulehel või Spotifys. Järgmine saade on eetris 24. mail.