Otsingu tulemused

Üks Eesti LGBT Ühingu eesmärkidest on pakkuda tasuta tuge LGBT+ inimestele ja nende lähedastele. Vastavalt vajadusele leiab inimene tuge näiteks meie juristilt, psühholoogiliselt nõustajalt või kogemusnõustajatelt. Vajadusel oskame soovitada erialaseid spetsialiste, kes on mõistvad LGBT+ teemade suhtes. Miks meid vaja on? Sageli eelistatakse siiski meie nõustajaid seetõttu, et kardetakse vaenulikku või ebasobilikku suhtumist arstide, psühholoogide või ka pere ja sõprade poolt. Vaimselt raskes olukorras on niigi kurnav olla, marginaliseeritud vähemusse kuulumine ja ümbritsevate inimeste reaktsioonide kartmine teeb selle aga veelgi keerulisemaks. Meie poole pöörduvad väga erinevad inimesed erisuguste muredega; sageli on nendeks noored. See ei tähenda mitte seda, et noorte seas levib kaasaegne trend pidada end LGBT+ kogukonda kuuluvaks (sest LGBT+ elu ei ole roosiline), vaid näitab hoopis, et noored vajavad infot ja tuge, mida nad ilmselt kodust, koolist või mujalt ei saa. Positiivseks võib pidada vähemalt seda, et aina rohkem noori oskab leida tee ühingu kui valdkonna asjatundjateni ning ei piirdu internetist leitava, sageli ebausaldusväärse infoga, ega jää professionaalse abita. Näeme, et vajadus nõustamise järele just trans teemadel kasvab ja seetõttu oleme ühingu ümber koondanud inimesi, kes on nõus oma kogemusi jagama. Neil ei ole küll nõustamisalast haridust või töökogemust, mistõttu ei anna nad ka konkreetseid soovitusi, kuid nad saavad aidata läbi oma isikliku loo avamise. Paljud inimesed vajavadki ainult teadmist, et nad ei ole üksi, ja mõistmist kelleltki, kes on sarnase teekonna läbi käinud. Sageli soovitakse ka vaid korrektset ja usaldusväärset infot, sest internetist või arstidelt seda paraku alati ei saa. Näiteks avavad kogemusnõustajad soo mõistet, räägivad kapist välja tulemisest ja suhetest, kirjeldavad hormoonravi, erinevaid protseduure ja võimalikku kirurgilist sekkumist ning sellega kaasnevaid riske. Ka noored vajavad infot ja tuge Miks pöördub laps või noor ühingu poole, võib-olla lapsevanema teadmata? Seda oskab ta ise kõige paremini öelda, kuid meiega on noored jaganud oma muresid: perekonna, sõprade või koolikeskkonna vaenulikkus LGBT+ teemade ja inimeste suhtes, hirm enda identiteedi avalikuks tulemise ees või lausa vaimne ja füüsiline vägivald kodus, koolis või mujal. Sellele lisandub tihti info puudumine, mis paneb noore tundma, et ta on ainus endasugune ja et ta on haige või “katki”. Laste ja noortega tundlike teemade arutamisel lähtume muu hulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartast ja Euroopa inimõiguste konventsioonist, mis mõlemad tagavad alaealisele sõnavabaduse, mis hõlmab arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid. On loomulik ja vajalik, et lapsevanemat huvitab, kellega tema laps suhtleb, mis infot ta saab ja mis mured tal on. Seda peegeldavad ka meie seadused. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest, ning perekonnaseadus ütleb, et vanematel on õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Samuti peavad vanemad arvestama, et lapse võime ja vajadus iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda suureneb. Uuringud näitavad, et trans lapse kasvatamine ja kohtlemine vastavalt tema sooidentiteedile panustab terve ja õnneliku inimese kujunemisse. Katsed last kohandada vastavalt tema sünnil määratud soole võivad viia depressiooni või lausa püsivate psühholoogiliste kahjustusteni. Osa lapse kasvatamisest on ka soost ja kehast rääkimine, et laps õpiks ennast tundma, mõistma ja aktsepteerima. Lapsed on oma loomu poolest haavatav ühiskonnagrupp. LGBT+ lapsed* on seda veelgi enam, sest nemad peavad kandma ka vaenu ja vääritimõistmise koormat. Need lapsed vajavad adekvaatset tuge. Seetõttu ei ole mõtet toe pakkumist Eesti LGBT Ühingule ette heita, sest ühing on olemas ainult sel põhjusel, et LGBT+ kogukond seda vajab. Kogukond vajab ka seda, et nende lähedased seisaksid nende kõrval. Me jätkame iga LGBT+ inimese aitamist ja toetamist ning suhtleme hea meelega ka nende lähedastega, olgu nad mis tahes punktis oma teekonnal LGBT+ inimese mõistmise poole. Igaühe teekond on erinev Me mõistame segadust, kurbust või viha, mida võib põhjustada lapse või muu lähedase identiteet. Isegi kui see ei vasta Su ootustele, ei ole selles süüdi Sina, ühiskond, inimene ise ega mõni kauge organisatsioon. Süüdlast ei olegi, sest midagi pole valesti. Küll aga on midagi valesti siis, kui haavatavas olukorras inimesele teevad liiga tema enda lähedased, kes ei aktsepteeri teda. Seetõttu on meie juures teretulnud ka näiteks LGBT+ laste vanemad. Eesti LGBT Ühing pakub infot, toetust, võimalust kohtuda teiste sarnases olukorras olevate vanematega - ikka selleks, et vanem saaks läbi enda harimise oma last toetada. Oma tegevustes tugineme teadusele ja kogemustele ning soovime olla usaldusväärne infoallikas ja turvaline koht. Me austame igaühe teekonda: Sinu, kes sa tuled meilt tuge ja infot saama, Sinu, kes sa otsid kedagi enda moodi, Sinu, kes sa pole veel mõistnud või leppinud. * Inimese seksuaalne identiteet hakkab kujunema teismeeas, sooline identiteet juba lapsepõlves. See, kuidas identiteet kujuneb, kuidas inimene seda märkab ja vajadusel aktsepteerib, sõltub mitmest tegurist.

Eesti LGBT Ühing osaleb koostöös teiste inimõigustega tegelevate organisatsioonidega augustis toimuval Arvamusfestivalil arutelul „Kullast kallim – väärtustepõhisest majandusest täna ja tulevikus“. Arutelus võetakse vaatluse alla erinevate vähemusgruppide kogemuslood ning küsitakse, kuidas need mahutuvad tänastesse ja tulevastesse majandusmudelitesse ning milliseid väärtusi need loovad. Kas innovaatilised avatud kontorid ja kiidetud ringmajandusmudelid ikka loovad uusi väärtusi? Kuidas saaksime objektistavast majanduskeskkonnast edasi liikuda väärtustepõhise majanduseni? „Erinevate vähemuste kohtumisel tekib paljusus, kelle rikkuseks pole mitte raha ja investeeringud, vaid kogemused ja lood, avatumad vaatenurgad, võrdsemad võimalused,“ lausub arutelu peakorraldaja ja Eesti Vegan Seltsi juhatuse liige Kadri Sikk. Ta lisab: „Neurodiversiteet, feminism, veganlus, LGBT ja inimõigused on kahtlemata tulevikumajanduse väärtused. Arvamusfestivalil küsimegi, kuidas saame erisusi toetades jõuda lahendusteni, mis tagavad kõigile majandusliku heaolu.“ Arutelu „Kullast kallim – väärtustepõhisest majandusest täna ja tulevikus“ toimub 10. augustil Paide Vallimäel Tulevikumajanduse alal kell 16.00-17.30. See on eesti keeles viipekeelse tõlkega. Arutelu juhib Siim Vahtrus (SpeakSmart). Osalejad: Aet Kuusik (Feministeerium), Kadri Sikk (Eesti Vegan Selts), Kristiina Raud (Eesti LGBT Ühing), Kaarel Veskis (Eesti Autistide Liit), Liina Rajaveer (Eesti Inimõiguste Keskus). Lisainfo: Arvamusfestivali koduleht: https://www.arvamusfestival.ee/ Tulevikumajanduse ala üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/707170656379877/

Tutvustame teile meie uut assistenti Tiiu-Triinut! Tiiu-Triinut võib kohata keskuses, kus ta toimetab kontoris ja abistab kõiki töökaaslasi, või linna peal ringi vuramas ja asju ajamas, sest ta jõuab kõikjale, kuhu vaja. Esitasime talle tutvumiseks mõned küsimused. Kes sa oled, kust sa tuled? "The most common form of despair is not being who you are." - S. Kierkegaard Olen Tiiu-Triinu, 29-aastane ja pärit Pärnust. Lõpetasin Tallinna Ülikooli arheoloogia erialal. Miks tulid ühingusse tööle? Olen otsinud kohta meie ühiskonnas, kus saaks töötada millegi nimel, mis aitaks inimesi, kes vajavad abi, nähtavust ja tuge. Eesti LGBT+ Ühing säras mu suunas nagu täht, täpselt õigel hetkel. Selle tõttu haarasin kinni võimalusest tegeleda millegagi, mis on nii hea kui südamelähedane. Boonusena saan töötada enda kogukonna heaks. Mida soovid ühingus töötades saavutada? Ma kavatsen anda endast parima, et teha kõike, mis mu kolleegide ja kogukonna elu lõbusamaks, kergemaks ja paremaks teeb. Naeratusest ürituste ja harimiseni - olen kõigeks valmis. Millisena näed ja koged hetkel LGBT+ kogukonda ja selle olukorda Eestis? Mulle on alati jäänud mulje, et kogukond on väike, sest ma ei näinud väga palju kogukonda enda keskkonnas, ümbruses, meedias ja igapäeva elus. Aga tegelikuses on meid palju ja igal pool ja täiesti erinevaid ning see on imeline. Kui me suudaksime selle erinevuse ja mitmekesisuse ka üldisesse ühiskonna arusaama kogukonnast viia, siis see oleks samm edasi.

Eesti Vegan Selts korraldas 10. augustil 2019 Arvamusfestivalil arutelu „Kullast kallim – väärtustepõhisest majandusest täna ja tulevikus“. Arutelu juhtis Siim Vahtrus (SpeakSmart). Osalesid: Aet Kuusik (Feministeerium), Kadri Sikk (Eesti Vegan Selts), Kristiina Raud (Eesti LGBT Ühing) ja Liina Rajaveer (Eesti Inimõiguste Keskus). Erinevate vähemuste kohtumisel tekib paljusus, kelle rikkusteks pole mitte raha ja investeeringud, vaid kogemused ja lood, avatumad vaatenurgad, võrdsemad võimalused. Neurodiversiteet, feminism, veganlus, lgbt+ ja inimõigused on tulevikumajanduse väärtused. Kuidas saaksime tänasest objektistavast majanduskeskkonnast edasi liikuda? Kuidas saavad erinevad vabadusliikumised eraldi ja koos muuta seda, mida raha eest saab? Kuidas saame erisusi toetades jõuda lahendusteni, mis tagavad kõigile majandusliku heaolu? Sellest ja paljust muust arutelus räägitigi. Ebavõrdsuse väljendusviisid Moderaator Siim Vahtrus juhatas arutelu sisse näidetega, kuidas vähemusgruppide ebavõrdne kohtlemine ja erisustega mittearvestamine tööelus väljendub ning kuidas see neid mõjutab. Näiteks tänapäeval populaarsed avatud kontorid ei pruugi sobida sensoorselt ülitundlikele inimestele ja autistidele, sest teevad keskendumise ja töötegemise keerulisemaks. Diskrimineerimine võib väljenduda ka inimeste valikute naeruvääristamise kaudu, mida tuleb tihti taluda näiteks veganitel. Siim tõi näite ka soolisest diskrimineerimisest ja sellest, kuidas haritud ja oma erialal kogenud naine jäi tööst ilma pelgalt seepärast, et oli n-ö valest soost. Ka rahvusega seotud eelarvamused süvendavad ebavõrdsust ja raskendavad töö leidmist. Näiteks on Eestis elavate romade tööhõive vaid 10%. Eesti Vegan Seltsi juhatuse liige Kadri Sikk soovitas arutelu raamistada küsimusega Kuidas rõhun mina?, sest vähemusse kuulumine, ei tähenda, et me ise ei võiks olla kellegi teise suhtes rõhujad. Samuti soovitas ta laiemalt mõelda ühiskonna ülesehituse ja süsteemide peale, millele toetume, ning analüüsida, milliseid väärtusi need kannavad. Kadri arvates on tänane ühiskond ehitatud üles ekspluateerimisele, mis avaldub eriti ilmekalt meie suhetes loomadega. See paljastub näiteks seadusandluses, mille kohaselt tundevõimelised loomad on omandid, aga mitte isikud, samas on isikustaatus organisatsioonidel ja ettevõttetel. Seetõttu on hetkel meie ainus võimalus isiklikul tasandil lõpetada suhtumine loomadesse kui objektidesse. Feministeeriumi esindaja Aet Kuusik rääkis palgalõhele ehk majanduslikule ebavõrdsusele tähelepanu pööramise olulisusest ning tõi välja, et siinkohal tulevad mängu ka erinevad identiteedid ja nende mõju majanduslikule ebavõrdsusele. Näiteks kui palgalõhe on Eestis 25,6%, siis venekeelse naise ja eestikeelse mehe palgalõhe on juba 40%. Liina Rajaveer Eesti Inimõiguste Keskusest rõhutas, et oluline on märgata ka vanuselist diskrimineerimist. 2018. aastal tehtud uuringust selgus, et üle 50-aastased teenivad keskmiselt ligi viiendiku vähem ja tajutud ebavõrdsus tekib seejuures juba 40-aastaselt. Ühiskondlik või isiklik? Siim uuris järgmisena, kas tavapärasest erinev olemine on inimese isiklik asi või on sellel ka ühiskondlik mõõde. Eesti LGBT Ühingu kommunikatsioonijuhi Kristiina Raua arvates peaks see ideaalis olema igaühe isiklik asi, aga enamasti teevad just teised inimesed sellest mitteisikliku asja. Ta tõi näite lesbipaarist, kes viimaste arengute tõttu on hakanud ennast Eestis ebaturvalisemalt tundma ning neil on tekkinud mõte jätta pooleli majaehitus ja tekkinud soov Eestist ära kolida. Kaks n-ö kasulikku, haritud, kogemustega, ühiskonda panustavat inimest läheksid ära, sest nad ei tunne ennast siin enam hästi. Kristiina rõhutas, et erinevusi on kokku palju ja kui iga vähemusgrupp ennast halvasti tunneb ja hambad ristis ebavõrdsust kannatab, siis selline stressirikka ja mitte täisväärtusliku elu elamine mõjutab lõpuks meid kõiki ning viib ühiskonnani, mis enam ei funktsioneeri. Aet arvas samuti, et isiklikust vormub ühiskondlik. Ta tõi näite, et palgalõhe on seotud lähisuhtevägivallaga, sest majanduslik sõltuvust teisest inimesest tähendab, et suhe pole võrdne ning see toob kaasa ohud, mis võivad viia ebatervete suhtlemisvormideni. Vägivald pole aga samuti kellegi isiklik probleem, vaid sellega on seotud suured kaudsed kulud kogu ühiskonnale, näiteks seoses ohvriabi, kohtute töö, nõustamisteenuste, töölt kõrvalejäämisega jne. Aet lisas, et kui osad inimesed tunnevad ennast alaväärsena, saab ka nende ühiskondlik panus kannatada. Ka Liina kinnitas, et vaimsel tervisel on suur majanduslik mõõde, mida näitas ka 2012. aasta uuring, kust selgus, et Euroopa Liidule läheb see aastas maksma 798 miljardit eurot. Kadri toonitas, et ühiskondlik suhtumine loomadesse on samuti väärtuste küsimus. See, et on võimalik alandada kedagi sinnani, et me teda tarbime, mõjutab seda, kuidas suhtume teistesse inimestesse, ning teeb võimalikuks ka teiste inimeste alandamise. Väärtused ja heaolu Siim küsis osalejatelt, millised ühiskondlikud väärtused on nende silmis põhjendamatult esiplaanil või tagaplaanil, ning palus kirjeldada, mis on nende silmis heaolu. Aeti arvates on problemaatiline pidev imperialistlik kasvusoov. Tähtsustada võiks seda, kuidas inimestel ja loomadel oleks parem elada ehk keskenduda heaolule ning mitte mõelda vaid SKP kontekstis. Kristiina rõhutas, et paljukiidetud innovatsioonid ei ole tegelikult alati innovatiivsed, sest on justkui ühe puuga loodud ega arvesta erisustega. Innovaatiline oleks pigem loobuda mõttest, et üks lähenemine sobib kõigile. Liina tõi välja, et erinevustega arvestamine on tihti ebamugav ja ajakulukas, aga tegelikult on just kaasatus märk heaolust. Kadri tõstatas olulise teema seoses inimeste hirmuga ennast haavatavaks teha, mistõttu ei julgeta rääkida oma tõde. Näiteks veganlusest rääkides jääb eetiline aspekt tihti adresseerimata ja selle asemel keskendutakse vähemkonfliktsetele teemadele nagu tervis ja keskkond. Kuid samas näitavad uuringud, et kõige väiksem tagasilangus endise eluviisi juurde on just eetilisel veganitel. Seega on oluline just keerulisematest teemadest rääkida, sest inimesi motiveerivad väärtused ja ideaalid ning ka käitumuslik muutus on püsivam siis, kui väärtused on kinnistunud. Kadri rõhutas, et see kehtib ka inimõiguste kohta, sest kui võtame erisused omaks ja ei häbene ega karda neid ning ei lase ennast halvasti kohelda, siis see võib olla motiveeriv ka teistele. Kristiina viskas õhku sarnased küsimused, mille üle mõtiskleda: Kui me ei tee ennast haavatavaks, siis keda see teenib? Kas süsteemi, mis üritab neid erisusi varjata? Kellele teeme tegelikult liiga, kui me ei räägi rasketest teemadest? Aet lisas, et suluseisus inimestel siiski pole samas alati valikut ega ka võimalust enda eest seista ja näiteks töökohta vahetada. Tulevikumaailm Moderaator palus osalejatel kirjeldada, millises maailmas ja majandussüsteemis tahaksid nad elada aastal 2040. Kadri arvas, et majandus peaks olema korraldatud põhimõtte järgi, et avalikud ruumid ja töökohtad lähtuvad kõige rangematest vajadustes. Näiteks mujal maailmas arvestatakse kaubanduskeskustes sensoorselt ülitundlike inimesega ja autistidega ning tehakse nn vaikseid tunde, et ka nemad saaksid oma asju ajada. Aet sooviks, et palgad oleksid avalikud, et tööle kandideerides teaks juba ette, millega tuleb arvestada. Kristiina loodab, et muutuks kasvule orienteeritus ning et ka seadusandlus hakkaks rohkem vähemusgruppe kaitsma. Liina rõhutas kaasatuse vajadust ja seda, et riik ei looks juurde takistusi ning tegeleks olemasolevate takistuste vähendamisega. Aet arvas, et kaasatus peaks meist igaühest algama ning tema sooviks on näha rohkem ettevõtteid, mis pole hierarhilised, vaid on töötajate omanduses, sest see muudab kaasatuse praktilisemaks. Kristiina ja Liina kutsusid üles ka tööandjaid järjest julgemalt oma väärtusi avalikult välja näitama, et luua turvalisi kohti ja paremat atmosfääri. Publiku hulgas viidati ka haridussüsteemi rollile väärtuste loomisel. Kristiina kinnitas, et tema panustabki muutuste loomisel haridusse, mis LGBT Ühingu mõttes tähendab kommunikatsiooni, info jagamist, koostööd koolidega jne. Aet tõi välja organisatsioonide ja inimeste vahelise koostöö olulisuse ebavõrdsuse vastu võitlemisel ning mõistmist, et erinevatel ekspluateerimise vormidel on sarnased alused. Iga osaleja andis lõpuks kuulajatele kaasa ühe soovituse, et tulevikumajandus oleks rohkem arvestavam nii inimeste kui ka loomadega. Kadri tegi ettepaneku võtta huvilistel vastu Vegan väljakutse. Aet soovitas koonduda ja survestada tootjaid ja riiki või toetada organisatsioone, kelle tegevus sinu maailmavaadet toetab. Liina kutsus üles julgelt enda ja nende väärtuste eest seisma, mis on olulised. Kristiina soovitas võtta ühendust oma poliitiliste esindajatega ja anda neile tagasisidet ning ennast ise rohkem harida, kasvõi endale võõraste teemade guugeldamise kaudu. Arutelu saab järele vaadata Youtube'ist või Delfi TV-st. See on eesti keeles viipekeelse tõlkega. Artikkel ilmus Eesti Vegan Seltsi lehel 20. augustil.

PRESSITEADE 18.09.2019 Eesti ainus omataoline organisatsioon Eesti LGBT Ühing tähistab sügisel 11. sünnipäeva. Lisaks tähistatakse ühingule kuuluva Eesti ainsa LGBT+ kogukonnakeskuse 8. tegutsemisaastat. Uue hooaja fookuses on LGBT+ noored hariduses, raamat kohalikust LGBT+ ajaloost ning festival Baltic Pride. Uue hooaja avab sünnipäevapidu. Kui eelmisel aastal korraldati suur üritus Kultuurikatlas, siis tänavu tullakse tagasi koju ning kogukonnakeskuses toimub pidžaamapidu. Kuna LGBT+ kogukond peab tihti muredega silmitsi seisma, pakub pidu võimalust enda eest hoolitseda ning tunda end mugavalt ja turvaliselt. Kingituseks sobib annetus ühingu tegevuse toetamiseks. Lisaks igakuistele üritustele Tallinnas ja mujal tasub jälgida novembris toimuvat hariduskonverentsi, mille eesmärk on mõista ja parandada LGBT+ õpilaste olukorda hariduses. Konverentsi tõukeks on eelmisel aastal läbiviidud uuring LGBT+ noorte kogemustest Eesti koolides, mille tulemusi konverentsil ka tutvustatakse. Veel sel aastal hakatakse koostöös uurijatega koostama Eesti LGBT+ ajalugu tutvustavat raamatut ning 2020. aasta suvel toimub Eestis taas rahvusvaheline festival Baltic Pride, mille programmi kuuluvad konverents, töötoad, kontsert, rongkäik ja palju muud. “Viimase avaliku arvamuse uuringu järgi on meie riigis esmakordselt kooseluseaduse pooldajaid rohkem kui selle vastaseid. Justkui oleme teel sõbralikuma ühiskonna poole, kuid ometi kogeme ka aina rohkem vaenu ja rünnakuid,” tõdeb ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre. “Eriti oleme raskustega kokku puutunud lastest ja peredest rääkides. Nüüd tegelemegi noorte olukorraga koolis ning järgmise Baltic Pride festivali kandvaks teemaks on perekond, “ lisas ta. Eesti LGBT Ühing on LGBT+ (lesbi, gei, bi, trans ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaks töötav mittetulundusühing, mis lähtub oma tegevuses Eesti vabaühenduste eetikakoodeksi põhimõtetest. Eesti LGBT Ühingu missioon on toetada LGBT+ kogukonda ja nende lähedasi, pakkudes tugiteenuseid ja teostades huvikaitset, ning parandada teavitustegevusega ühiskonna teadlikkust LGBT+ teemadest.

Huvikaitseorganisatsioonina on meile oluline teha ametnike ja rahvaesindajatega koostööd nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Viimaseks avanes hiljuti suurepärane võimalus meie juristil ja huvikaitseeksperdil Aili Kalal, kes osales 23.-24. septembril Brüsselis järgmise aasta Euroopa Liidu eesistujariigi Soome ja Euroopa Komisjoni korraldatud konverentsil LGBT+ inimeste õiguste edendamise teemal. Kõrgetasemelise konverentsi eesmärk oli ligi 500 osalejaga arutada seniseid saavutusi ja seada sihte tulevasteks aastateks. Sammud edasi LGBT+ inimeste õigused ja nende diskrimineerimisega võitlemine on aastaid olnud üks Euroopa Liidu võrdse kohtlemise valdkonna fookuseid. 2013. aastal avaldas Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet uuringu tulemused, mis näitasid, et üle Euroopa kogevad LGBT+ inimesed diskrimineerimist, ahistamist ja vaenu, mille tõttu kannatab nende elukvaliteet ja oma õiguste kasutamine teistega võrdses ulatuses. 2015. aastal koostas Euroopa Komisjon nimekirja sammudest, mida Euroopa Liit saab astuda, võitlemaks LGBT+ inimeste diskrimineerimisega kõigis eluvaldkondades, nagu haridus, tööelu, tervis, liikumisvabadus, vaen jt. Dokument on mõeldud kasutamiseks nii EL tasandi ametiasutustele, liikmesriikide valitsusasutustele kui ka kodanikuühiskonnale. Lisaks seadusandlikule tegevusele on teemale tähelepanu pööratud ka läbi teadlikkust parandavate kampaaniate, pride’idel osalemise ja kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise. Konverentsil nõustusid kõik osalejad, et on selge vajadus kogu Euroopa Liidus kehtiva mehhanismi järele, millega võidelda LGBT+ inimeste diskrimineerimise vastu. Seda seetõttu, et riigisiseselt on liikmesriikide fookused võrdse kohtlemise valdkondades väga erinevad ning tervikuna on EL seetõttu ebaühtlane, mis omakorda tekitab nii juriidilisi kui eraelulisi probleeme. Murekohad Probleemide teadvustamisest hoolimata on europarlamendil siiani vastu võtmata juba kümme aastat arutlusel olnud võrdse kohtlemise direktiiv, millega laiendataks kaitset diskrimineerimise vastu seksuaalse identiteedi alusel ka hariduse, sotsiaalkaitse ning kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavuse ja pakkumise valdkonnale. Hetkel on igakülgselt tagatud kaitse vaid soo, rassi või etnilise päritolu alusel toimuva diskrimineerimise vastu. Seetõttu on mõned kogukonnad teatud alustel rohkem kaitstud kui teised. See loob justkui kaitstuse hierarhia ning jätab tähelepanuta ka tõsiasja, et inimene võib korraga kuuluda mitmesse haavatavasse gruppi oma soo, seksuaalsuse, rassi, päritolu või muu tunnuse tõttu. Probleemile on osutanud ka Euroopa Põhiõiguste Amet. Konverentsil tutvustati ka viimast Eurobaromeetri uuringut, mida viib läbi Euroopa Komisjon. Üldiselt võib öelda, et ühiskonnas kasvab toetus võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise lõpetamisele, kuid samas püsivad negatiivsemad või kahtlevamad seisukohad, kui küsimus puudutab vastaja eraelu ja lähedasemat kontakti LGBT+, eriti aga transsooliste inimestega. 53% vastajatest leiab, et diskrimineerimine seksuaalse ja soolise identiteedi alusel on laialtlevinud. Sellegipoolest toetab 76% vastajatest LGBT+ inimeste võrdseid õigusi, mis loodetavasti innustab ka poliitikakujundajaid otsustavaid samme astuma. Kogukonna sõbrad Euroopas Brüsselis kohtus Aili ka Euroopa Parlamendi liikme Marina Kaljurannaga. Eurosaadik tundis huvi ühingu töö vastu ja uuris, kas ja kuidas saab ta Euroopa tasandil seista Eesti LGBT+ kogukonna huvide ja võrdse kohtlemise eest. Tasub märkida, et europarlamendi juures tegutseb LGBTI intergrupp, mille ülesanded on oma teemast lähtuvalt EL töö jälgimine, LGBTI inimeste olukorra jälgimine liikmesriikides ja mujal ning koostöö kodanikuühiskonnaga, et esindada organisatsioonide vajadusi ja seisukohti Euroopa tasandil. Samuti kohtus Aili NELFA esindaja Björn Sieverdingiga. NELFA ehk Network of European LGBTIQ* Families Associations on vikerkaareperede huvide eest seisev üleeuroopaline organisatsioon, mille liikmete hulka kuulub ka Eesti LGBT Ühing. Oleme NELFAga koostööd teinud juba kolm aastat ning Aili, kes on ühingu jurist ja huvikaitseekspert, kuulub NELFA juriidilise toe gruppi. Kui sul on küsimusi või mõtteid LGBT+ kogukonna ja Euroopa Parlamendi, Euroopa uuringute, rahvusvahelise huvikaitsetegevuse või enda õiguste ja võimaluste kohta, siis kirjuta Ailile aadressil aili@lgbt.ee.

Eesti LGBT Ühing on võetud sihikule, eesmärgiks ühingu rahastamise lõpetamine, LGBT+ kogukonna vaigistamine ja hirmuõhkkonna loomine. Ründavad nii Varro Vooglaid ja Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, Ühiskonnauuringute Instituut kui ka tavapärane EKRE. Lisaks toimub huvitaval kombel just samal ajal Vene propaganda elavnemine. Oleme kokku pannud valed, faktid, mured ja soovitused kõigile, kes soovivad teada, mis tegelikult toimub. VALED Eesti LGBT Ühing on aastaid mõjutanud noort läbima sookorrigeerimise protsessi. Esiteks, SAPTKi kirjeldatud noort ei suutnud ühingu kollektiiv tuvastada. Varro Vooglaid on isegi tunnistanud, et pole talle teatatud loo paikapidavust kontrollinud. Teiseks, ühingu eesmärk ei ole mitte mõjutada, vaid toetada. Kui inimene pöördub info ja toe saamiseks ainult ühingu poole, tähendab see, et mujalt pole ta toetust saanud. Eesti LGBT Ühing pakub juriidilist, esmatasandi psühholoogilist ja kogemuspõhist nõustamist. Meie poole pöörduvad erinevas vanuses erinevate vajadustega inimesed. Psühholoogilise ja kogemuspõhise nõustamise esmane eesmärk on anda inimesele asjakohast infot, mille põhjal saab ta ise teda puutuvaid otsuseid teha. Näiteks kui inimene pöördub meie poole transsoolisusega seotud küsimusega, saab ta kogemuspõhise nõustaja isikliku loo põhjal otsustada, kas ta suhestub sellega. Kui inimene on oma identiteedis kindel, saame me talle rääkida võimalikest juriidilistest ja meditsiinilistest käikudest. Sama info on avalikult kättesaadav ka meie kodulehel. Korrektne ülevaade on oluline ka seetõttu, et muud allikad sel teemal on puudulikud või puuduvad täiesti ning info liigub sageli vaid suusõnaliselt tuttavate seas. Ühingu eesmärk ei ole kedagi veenda, et ta kuulub LGBT+ kogukonda. Meie juurest on inimesed lahkunud ka veendumusega, et nad on heteroseksuaalsed või cis-soolised (cis-sooline on inimene, kelle bioloogiline sugu ja sooidentiteet ühtivad). Toetame inimest nii kaua, kui ta meid vajab - ka juhul, kui ta ei ole oma identiteeti puudutavate otsustega rahul. Igal inimesel on sugu ja seksuaalsus ning paraku on ühing üks vähestest kohtadest, kui mitte ainus koht, kus neil teemadel saab avatult ja üksikasjalikult rääkida. Eesti LGBT Ühing tegutseb maksumaksja raha eest. Eesti LGBT Ühing on aastatel 2011-2019 saanud oma põhirahastuse Hasartmängumaksu Nõukogust. Teisisõnu, ühingu rahastus ei ole tulnud mitte keskmiselt maksumaksjalt ega riigieelarvest, vaid läbi valitsuse sisseseatud projektikonkursi. Viimases on võimalik osaleda kõigil kolmanda sektori organisatsioonidel. Hasartmängumaksust kogutud rahastuse saavad projektid, mis vastavad nii tehnilistele kui sisulistele nõuetele, sh täidavad riigi seatud eesmärke vastavas valdkonnas. Eesti LGBT Ühingu tegevus kuulub võrdse kohtlemise valdkonda. Nagu seletas sotsiaalminister Tanel Kiik, moodustab ühingu aastaprojekt sotsiaalministeeriumi valitsemisala kogueelarvest 0,002 protsenti. “Ühtlasi heidab ta (V. Vooglaid) ette, et ühing on taotlenud käesolevaks aastaks veelgi rohkem raha, et maksta juhatuse liikmetele kõrgemat tasu, suurendada juristi töökoormust jne.” (Link) Eesti LGBT Ühingu juhatus tegutseb vabatahtlikult ja ei saa tasu. Palka makstakse töötajatele: tegevjuhile, juristile/huvikaitseeksperdile, kommunikatsioonijuhile, kogukonnakoordinaatorile, finantsistile, psühholoogilisele nõustajale, assistendile. Viimane neist töötab ainsana täiskoormusega, kaks eelviimast veerandkohaga, ülejäänud poole kohaga, kusjuures palgad vastavad koormusele. Töötajatest kolm moodustavad juhatuse, juhatuse tööd tööaega ei arvestata. MURED Ühingu vastaste kampaania etteotsa on pandud haavatava noore lugu. Kuigi ühingu kollektiivil ei ole õnnestunud tuvastada SAPTKi kirjeldusele vastavat noort, võib siiski olla tõsi, et SAPTKi poole pöördus mõne transsoolise noore vanem. Sel juhul on niigi keerulises eraelulises olukorras noore lugu rakendatud vaenu õhutava kampaania ette, mis võib suure tõenäosusega noorele ka traumeeriv olla. Kampaania autorid ei hooli mitte noore heaolust, vaid Eesti LGBT Ühingu kõrvaldamisest ja LGBT+ kogukonna vaigistamisest. Eesti LGBT Ühingu süstemaatiline ründamine Ühingu vastu on korduvalt ja ammu sõna võtnud EKRE liikmed ja SAPTK, viimane peamiselt läbi oma kanali Objektiiv. Eelmise nädala lõpus lahvatas uudis, et Objektiiv korraldab petsitsiooni, millega trans noore loole toetudes kogutakse allkirju ühingu rahastamise lõpetamise toetamiseks. Samal ajal avaldati Ühiskonnauuringute Instituudi küsitluse tulemused, mis näitavad valitsuserakondade ja opositsiooni toetajate arvamusi küsimuses, kas ühingut peaks riiklikult rahastama. Inimõiguste süstemaatiline ründamine SAPTK ja EKRE alustasid üldisest inimõiguste õõnestamisest, seejärel võeti sihikule teatud kogukonnad ja väärtused, sh LGBT+ kogukond, ning nüüd rünnatakse ühte konkreetset ühingut. Ükshaaval on meid lihtsam hävitada. Sama taktikat kasutatakse ka mujal, nt Poolas, kus valimiste-eelsel ajal on ühiskonna peamiseks vaenlaseks maalitud LGBT+ kogukond, keda rünnatakse nii verbaalselt kui füüsiliselt poliitikas, meedias, tänaval. FAKTID Eesti LGBT Ühing teeb riigile olulist tööd. Ühing teeb tööd, mis on riigi silmis vajalik. On mitu valdkonda, milles tegutsevad organisatsioonid, kes on pädevad ja võimekad täitma ülesandeid, mille riik on ette kirjutanud. Ühingu tegevus kuulub võrdse kohtlemise valdkonda. Eesti LGBT Ühingu rahastusega tehakse mitmekesist tööd võrdsema ühiskonna nimel. Ühingu tegevus jaotub järgmisteks valdkondadeks: haridus- ja teavitustöö, huvikaitse, kogukonna toetamine ja võimestamine. Ühingu teenuseid on kirjeldatud siin, 2018. aasta tegude ja arvudega saab lihtsas keeles tutvuda siin, majandusaruannetega siin. Ühingu tööl on mõju nii üksikisikutele kui kogukonnale ja ühiskonnale laiemalt. Näiteks aitab juriidiline abi inimestel paremini tunda oma õigusi ja võimalusi, eriti seoses kooseluseaduse ebaselge olukorraga, nõustamine toetab inimesi, kes vajavad abi rasketel hetkedel, noortega töötavate spetsialistide koolitamine panustab kiusamisvabasse keskkonda jpm. MIDA SINA TEHA SAAD Inimesena: - Tutvu korrektse infoga: meie kodulehel oleme seletanud LGBT+ mõisteid, kogukonna muresid, ühingu tegevust ja muud. - Jaga korrektset infot ühingu tegevuse, kogukonna olukorra ja vastaste valede kohta. - Räägi oma sõprade ja lähedastega. Me anname oma parima, et teha teavitustööd, kuid vajalikud on ka eravestlused inimeste endi vahel. Keegi, kes meid või kogukonda ei tunne, kuulab palju suurema tõenäosusega enda lähedast. Need vestlused ei ole alati kerged, kuid tulemused võivad olla tohutud. Vahel võib see isegi kellegi elu päästa. - Anneta. Selles osas oleme oma vastastega isegi nõus: me tõepoolest vajame rohkem sõltumatuid ressursse. Kui maailm tundub keeruline ja sa ei tea, kust olukorra parandamist ise alustada, siis annetamine on alati hea algus. See tõesti aitab! Organisatsiooni või asutusena: - Läbi ülaltoodud sammud. - Jaga meie infot, sõnavõtte ja üleskutseid annetama. - Avalda toetust. - Hoia kontakti! Koos oleme tugevamad. ANNETAMINE Püsiannetus aitab kõige rohkem! Selle vormistamisest lähemalt siin. Andmed annetamiseks: Arvelduskonto EE452200221043304212 (Swedbank) Selgitus: annetus Eesti LGBT Ühingu toetuseks ​ Kui teed ülekande välismaalt, siis kasuta palun järgmiseid andmeid: ​ Eesti LGBT Ühing Swedbank, Liivalaia 8, Tallinn 15040 SWIFT/BIC: HABAEE2X IBAN: EE452200221043304212 Kaanepilt: Eesti LGBT Ühing

Ассоциация ЛГБТ Эстонии – под прицелом. Цель – прекратить финансирование организации, замалчивание фактов об ЛГБТ+ сообществе и создание атмосферы страха. Атакуют Варро Вооглайд и ЦУ «В защиту семьи и традиций», Институт общественных исследований и EKRE. Интересен и тот факт, что именно в данный момент наблюдается и оживление российской пропаганды. Мы составили для вас список фактов, ложных утверждений, проблем и пожеланий для всех, кто хочет знать: что же происходит на самом деле. ЛОЖЬ Ассоциация ЛГБТ Эстонии годами давила на подростка, чтобы он согласился на корректировку пола. Во-первых, ЦУ «В защиту семьи и традиций» (далее - SAPTK) описала случай подростка, которого коллектив Ассоциации распознать не смог. Также и Варро Вооглайд лично признал, что не в курсе обоснованности и состоятельности данной истории. Во-вторых, цель Ассоциации – не повлиять, а поддержать. Если человек обращается за информацией и поддержкой лишь в Ассоциацию, это значит, что больше их получить негде. Ассоциация ЛГБТ Эстонии предлагает консультации – юридическую, первичную психологическую, а также на основании опыта. К нам обращаются разные люди с разными потребностями. Первичная цель психологической консультации и консультации на основании опыта – предоставить человеку актуальную информацию, на основании которой он сможет самостоятельно принять решение. Например, если человек обращается к нам с вопросом о трансгендерности, консультант, имеющий личный опыт, расскажет ему свою историю, и человек на ее основании может сам решать: как это с ним соотносится. Если же человек уверен в своей самоидентификации, мы можем ему рассказать о соответствующих юридических и медицинских шагах. Та же информация имеется в открытом доступе на нашей интернет-странице. Корректный обзор важен также и потому, что иные источники информации – или неполные, или вовсе отсутствуют, или же работают по типу сарафанного радио. В целях Ассоциации не значится убеждение кого бы то ни было, якобы он является членом ЛГБТ+ сообщества. От нас уходили люди и с осознанием, что они – гетеросексуальны или цисгендеры (чей биологический пол и гендерная самоидентификация совпадают). Мы поддерживаем человека столько, сколько ему нужно, также и в случае, если он недоволен своими решениями о самоидентификации. У каждого человека есть пол и сексуальность, и, увы, Ассоциация – одно из немногих мест, если не единственное, где можно открыто поговорить на данные темы. Ассоциация ЛГБТ Эстонии действует на деньги налогоплательщиков С 2011 по 2019 года Ассоциация ЛГБТ Эстонии получала свое основное финансирование от Совета по налогам на азартные игры. Словом, финансирование организации не происходило из кармана среднего налогоплательщика или из бюджета, а через конкурс проектов, который организовало правительство. В нем могут принимать участие все организации третьего сектора. Финансы, собранные с налогов на азартные игры, получают проекты, соответствующие сути и техническим требованиям, в т.ч. соответствующие целям государства в соответствующей области. Деятельность Ассоциации ЛГБТ Эстонии относится к области равного обращения. Как пояснил министр социальных дел Танель Кийк, годовой проект Ассоциации составляет 0,002 процента от всего бюджета соответствующей области Министерства социальных дел. «В целом, вменяет он (В. Вооглайд) то, что в нынешнем году Ассоциация ходатайствует о получении еще больших средств, дабы платить членам правления большую зарплату, увеличить трудовую занятость юриста и т.д.» (Ссылка) Правление Ассоциации ЛГБТ Эстонии действует на добровольных началах и не получает платы. Зарплату платят работникам: исполнительному директору, юристу/эксперту по защите интересов, директору по коммуникации, координатору сообщества, финансисту, психологическому консультанту, ассистенту. Последний – единственный, кто трудится на полную ставку, двое предпоследних – на четверть, остальные – на полставки, и заработные платы соответствуют нагрузке. Трое работников входят в правление, и занимаются они этим в свободное от работы время. ПРОБЛЕМЫ Флагманом кампании против Ассоциации стала история уязвленного подростка. Поскольку коллективу нашей Ассоциации не удалось установить личность подростка, которого описал SAPTK, быть может, действительно к ним обратился родитель этого подростка-трансгендера. В таком случае история этого юноши или девушки, находяшегося (-йся) и без того в затруднительном положении, еще усугубляется кампанией разжигания ненависти, что, с большой долей вероятности, может травмировать подростка. Авторы сей кампании не задумываются ни о благосостоянии подростка, а лишь об устранении Ассоциации ЛГБТ Эстонии и об умолчании проблем ЛГБТ+ сообщества. Постоянные атаки на Ассоциацию ЛГБТ Эстонии Давно и регулярно против нас высказываются и EKRE, и SAPTK, последний – в основном через свой канал «Объектив». В конце прошлой недели появилась новость: «Объектив» создал петицию, чтобы, основываясь на вышеописанной истории подростка, запустить кампанию по сбору подписей с целью лишения финансирования Ассоциации. В то же время были обнародованы и результаты опросов Института общественных исследований, которые показывают мнения поддерживающих коалиционные и оппозиционные партии: стоит ли осуществлять госфинансирование Ассоциации. Систематические атаки на права человека SAPTK и EKRE по сути начали подрывную кампанию против прав человека, в рамках которой взяли на мушку известные сообщества, например, ЛГБТ+, теперь же нападают на конкретную Ассоциацию. Поодиночке нас легче уничтожить. Ту же тактику применяют и в иных странах, например, в Польше, где в предвыборное время «главным врагом» общества стало ЛГБТ+ сообщество: его атакуют и вербально, и физически, и в политике, и в СМИ, и на улице. ФАКТЫ Ассоциация ЛГБТ Эстонии выполняет важную для государства работу Ассоциация занимается работой, необходимой с точки зрения государства. Есть несколько областей, в которых заняты организации, компетентные и способные выполнять предписанные государством задания. Деятельность Ассоциации входит в отрасль равного обращения. Благодаря финансированию Ассоциации ЛГБТ Эстонии выполняются разнообразные задания во имя равноправия в обществе. Деятельность организации можно разделить на несколько сфер: образовательная и просветительская, правозащитная, поддержка cообщества. Услуги, предлагаемые Ассоциацией, описаны тут. О заслугах и цифрах за 2018 год простым языком написано тут. Экономические отчеты представлены здесь. Работа Ассоциации оказывает влияние как на отдельных лиц и представителей сообщества, так и на все общество в целом. Например, благодаря юридической помощи люди лучше знают свои права и возможности, особенно ввиду отсутствия конкретики в Законе о сожительстве. На консультациях люди, попавшие в трудные ситуации, получают опору и поддержку. Благодаря обучению работников с молодежью становится меньше издевательств и т.д. ЧТО МОЖЕШЬ СДЕЛАТЬ ТЫ Как человек: - Ознакомься с корректной информацией: на нашей страничке объясняются понятия относительно ЛГБТ+, описаны проблемы и беды сообщества, представлена деятельность организации и многое другое. - Поделись корректной информацией о деятельности организации, о состоянии, в котором мы находимся и о соответствующей клевете. - Поговори со своими друзьями и близкими. Мы делаем все возможное, чтобы донести информацию до максимального круга лиц, но важны также и частные личные беседы между людьми. Те, кто о нас не в курсе, с наибольшей вероятностью услышит о нас от близких. Это не всегда легко, но эффект может быть невероятным. А порой это спасет и жизнь. - Сделай пожертвование. В этом плане мы согласны с нашими противниками: мы и правда нуждаемся в большем количестве независимых ресурсов. Если мир кажется сложным, и ты не знаешь, где и как начать его менять, пожертвование – это хорошее начинание. И это правда помогает! Как организация или учреждение: - Сделайте вышеописанные шаги. - Поделитесь нашей информацией. - Выскажите поддержку. - Поддерживайте контакт. Вместе мы – сила! ПОЖЕРТВОВАНИЕ Постоянное поручение – лучше всего! О его оформлении подробнее – тут. Данные: Банковский счет: EE452200221043304212 (Swedbank) Пояснение: annetus Eesti LGBT Ühingu toetuseks Если делаешь перевод из-за рубежа, пожалуйста, воспользуйся этими данными: Eesti LGBT Ühing Swedbank, Liivalaia 8, Tallinn 15040 SWIFT/BIC: HABAEE2X IBAN: EE452200221043304212

Kui reedel Kristeliga Pärnusse sõitsin, et seal kohaliku kogukonnaga kohtuda, küsis ta minult: “Kuidas tunne on?” Vastasin, et väike närv on sees, aga muidu ootusärev. Pärnu on minu kodulinn. Koht, kus veetsin kogu oma põhikooli- ja gümnaasiumiaja. Seal on mu pere, mu sõbrad ja nende pered. Ma ei osanud ettegi kujutada, et võin end seal tunda nii jubedalt, nagu tundsin sel õhtul. Lootust ja ettevaatust Kuna septembris kultuuriklubis Tempel toimunud Festhearti eriseansile tulid peale kinosõprade ka Pärnumaa ekrelased, kes nii külalistele kui korraldajatele õhtu ebaturvaliseks tegid, tundsime, et peame Pärnu kogukonnaga kohtuma ja neile toetust avaldama. Selleks korraldasimegi ühingu vestlusõhtu Nooruse Majas. Politseiga olime suhelnud juba nädala alguses, kuna arvestasime, et ka meie ürituse puhul võib maja ette koguneda väike koosolek. Juhtus aga palju enamat. Kella kuue paiku hakkasin Kristeliga valmis sättima ruumi, mille olime Nooruse Majalt rentinud. Panime lauale küpsiseid ja kõrsikuid, kirjutasime tahvlile olulise info ühingu kohta. Kell lähenes ürituse algusajale ja meie olime vaikusest positiivselt üllatunud: ju siis Festhearti kärast piisas ja meie üritus möödub rahulikult. “Äkki ma olen ka pede!” Veidi enne kella seitset hakkas Nooruse Maja garderoobi kogunema hulk ontliku välimusega vanemaid naisterahvaid koos mõne härraga. Nooruse Maja juhataja oli küll öelnud, et meie üritus on sel õhtul ainus, kuid mõtlesime, et ehk unustas ta mainida mõnd algavat kudumisringi või Karl Madise kontserti. Tädid ja onud seisid fuajees, vaatasid end peeglist, sättisid kampsuneid ja kammisid viisakalt juukseid. Kui kell lõi seitse, hakkasid nad kõik mööda pikka koridori meie ruumi poole marssima. Eesotsas kõndis EKRE juhatuse liige ja Pärnumaa ringkonna juht Helle Kullerkupp, näol rahulolev muie, selja taga sõjakad toetajad. Mu ihukarvad tõusid hetkega püsti, tunne oli nagu Harry Potteril, kui dementorid maailma rõõmust tühjaks imevad. Kingade klõbin ja vihased näod manasid silme ette stseeni “Lõvikuningast”, kui kari gnuusid Simba isast üle jookseb. Õhkkond muutus hetkega. Kristel läks ukse juurde seltskonnale seletama, et meil on üritus kogukonna inimestele ja nende sõpradele ning vaenulikult meelestatud rahvas pole teretulnud. Uskumatul kombel hakkasid kohe kõlama koledad sõnad ja süüdistavad hüüded. Raske oli uskuda oma silmi ja kõrvu, kui üks vanem daam nõudis: “Miks ma ei või tulla? Äkki ma olen ka pede!” Teine naisterahvas kuulutas samas, et tema võib ka ju “soovahetaja” olla. Ega me ei saagi võõra inimese identiteeti oletada, aga LGBT+ sõnavaras sellist mõistet pole. Väärikuse langenud väärtus Lõpuks trügisid nad uksest sisse, silma järgi tosin pensionieas tädi ja onu, ja ma tundsin iiveldust. Sest mina ei näinud tädisid ja onusid. Nägin viha, vaenu ja tülgastust. Ma nägin võimulolevat erakonda, kes meid süsteemselt kiusab ja alandab. Ma olin vihane ja šokis, mu käed värisesid ja silmad olid märjad, aga olin vait, sest ei saanud alluda provokatsioonile ja nende mänguga kaasa minna. Helistasin hoopis häirekeskusesse ja selgitasin väriseva südamega olukorda. Kas kujutad ette, et sisustad oma reede õhtu sellega, et lähed kellegi teise üritusele inimesi sõimama ja alandama? Kui palju peab üks inimene olema haiget saanud ja endaga kimpus, et ta võtab oma hobiks kellegi teise kiusamise? Mida see lahendab? Mõistan, et inimestel on adrenaliini vaja: Kihnu Virve läks 81-aastaselt langevarjuga hüppama. Soovitan ka meie ürituse kutsumata külalistel mõelda raamidest välja ja leida uus hobi. Soovitatavalt mõni selline, mille tagajärjel ei kannata terve kogukond inimesi, kes tahab lihtsalt rahus elada. Oleks naljakas, kui poleks hirmus Kogu krempel kestis võib-olla pool tundi. Tänu meie kuldaväärt assistendile Tiiu-Triinule leidsime kiirelt uue koha, pakkisime inimesed autodesse, kirjeldasime saabunud politseile olukorda ja sõitsime Nooruse Majast minema. Istusime kohvikus, rääkisime juttu, vastasime inimeste küsimustele mitu tundi. Vestlus oli tore ja asjalik. Kohal oli mitu minu enda ja kogukonna “sirget sõpra”, kes end kohe ühingule vabatahtlikuks pakkusid, olles esimest korda lähedalt kokku puutunud vaenulikkusega, millega meie päevast päeva silmitsi seisame. Vähemusgruppi kuulujana olen õppinud aastate jooksul igas vastikus või hirmsas olukorras nägema terakest huumorit. Mälestus mööda koridori marssivatest põlevate silmadega memmedest ja taatidest ei kustu küll vist iial. Eva Marta Sokk on Eesti LGBT Ühingu kogukonnakoordinaator, põline pärnakas ja rahvusvaheliselt tunnustatud bicon. Kaanefoto: Urmas Luik, Pärnu Postimees

Avaldame Eesti LGBT Ühingu pöördumise haridus- ja teadusminister Mailis Repsile seoses valitsuserakonna EKRE ja selle toetajate meeleavalduste ja vaenuõhutamisega noorte ja noorsootöötajate vastu. Lugupeetud minister Mailis Reps Tartu noortekeskuses pidi täna, 1. novembril, toimuma LGBT+ teemaline arutlusõhtu noortele. Samaks ajal registreeris Teie valitsuspartneri EKRE Tartu ringkonna juhatuse liige noortekeskuse ette avaliku koosoleku, millega kutsutakse üles avaldama meelt ürituse teema vastu. Erakond toob kohale inimesi ka Pärnust. Tänaseks on meedia vahendusel ka teada, et noortekeskuse töötajad on rünnakute all - neile saadetakse solvanguid ja ähvardusi. Lisaks postitatakse sotsiaalmeedias ähvardusi panna noortekeskus põlema. Ürituse korraldajad on sunnitud noorte kaitseks viima ürituse turvalisemasse asukohta ning noortekeskuse ruumide üürnikel palutakse sel õhtul osalejate turvalisuse nimel üritusi mitte korraldada. Eesti LGBT Ühing soovib teada Teie seisukohta. Millal võtate avalikult sõna, et toetada Teie vastutusalasse kuuluva valdkonna töötajaid ning mõista hukka viha õhutav avalik üritus, millega kiusatakse ja hirmutatakse noori? Kaanepilt: Mitch Lensink, Unsplash

Trans teadlikkuse nädala puhul panime kokku nimekirja huvitavatest materjalidest, mille seast leiab igaüks midagi, mille abil transsoolisuse teemadega paremini tutvuda. Nimekiri ei ole kindlasti ammendav, kuid loodetavasti piisavalt mitmekesine. Kui arvad, et siit on midagi eriti head ja olulist puudu, anna meile teada! EESTI KEELES Artiklid ja muud veebitekstid Ülevaade trans mõistetest, juriidilistest ja meditsiinilistest võimalustest Eestis ning nõuanded inimesele endale, ta lähedastele ja spetsialistidele meie transsoolisuse teemalehel. Feministeerium: "Mis on sugu" 1., 2. ja 3. osa, Nädala sõna: sugu ja Nädala sõna: transsoolisus Sara Arumetsa: Mittebinaarne sooidentiteet Paul Vahtra: Iseendana tunnen end kõige paremini Paul Vahtra: Kurioosum või kurikael. Kuidas räägitakse transsoolistest inimestest meedias Brigitta Davidjants: Vikerkaar arstikabinetis Kristel Rannaääre: Räägime transsoolisusest Ja veel hulganisti Feministeeriumi artikleid märksõnaga "trans" Uuringud, ülevaated Kirsika Luha magistritöö Eesti transsooliste naiste kogemused: soolise identiteedi avastamine, aktsepteerimine ja üleminek soovitud soole Inimõigused Eestis 2016–2017, peatükk "LGBT inimeste olukord" Uuring “LGBTQ inimeste igapäevane toimetulek ja strateegilised valikud Eesti ühiskonnas” Avaliku arvamuse uuring LGBT teemadel 2012, 2014, 2017 Raamatud Kapiuksed valla : Arutlusi homo-, bi- ja transsoolisusest Eestis Eesti LGBT Ühingu raamatukogu kataloogis saab tutvumiseks ja laenutamiseks otsida teoseid ka trans teemadel. Mittebinaarne lipp, asooline lipp. Autor: Laurie Raye INGLISE KEELES Lugemist Wikipedia: Third gender dayagainsthomophobia.org: Sexual Orientation and Gender Identity Throughout History Human Rights Campaign: Transgender Children & Youth: Understanding the Basics Teen Vogue artiklid transsoolisuse teemal, näiteks see mittebinaarsest sooidentiteedist. Sophie Labelle, Assigned Male Comics. Meie e-poes on müügil paar tema autogrammiga koomiksiraamatut! "The Struggles of Rejecting the Gender Binary", pikem artikkel New York Timesis mittebinaarsusest Eesti LGBT Ühingu raamatukogu kataloogis saab tutvumiseks ja laenutamiseks otsida teoseid ka trans teemadel. Dokukumentaalset vaatamist iO Tillett Wrighti TEDx-kõne: "50 Shades of Gay" "The Death and Life of Marsha P. Johnson" räägib ühe kuulsaima trans ja LBGT+ aktivisti Marsha P. Johnsoni elust ja surmast. Muu hulgas oli ta ka Stonewalli veteranina üks tänapäevase LGBT+ õiguste liikumise algataja. Dokumentaalfilm "Transgender Kids" keskendub transsooliste laste ja nende vanemate igapäevaelule Dokumentaalfilm "Gender Revolution: A Journey with Katie Couric" selgitab transsoolisuse teemat ning avab transsooliste inimeste ja nende lähedaste lugusid. Dokumentaalfilm "Dr. Money And The Boy With No Penis" räägib kaksikvendadest, kellest ühe bioloogilised soonäitajad korrigeeriti sünnil tüdruku omadeks. Film vaatleb selle teo ülimalt traagilisi tagajärgi. Dokumentaalfilm "Sex, Lies, and Gender" avab soo teema erinevatest vaatenurkadest, sh laste teema. Mängufilmid "Tangerine" on kolme iPhone'iga tehtud hoogne ja humoorikas film transsoolisest sekstöötajast, kes avastab, et ta peigmees petab teda. Trans tegelasi mängivad trans näitlejad. "Pose" avab vaatajale 1980ndate New Yorgi ballroomi ja vogue'i skene ning puudutab teemasid nagu kodutus, HIV ja aids, rassism ning homo- ja transfoobia. Trans tegelasi mängivad trans näitlejad. Dokumentaalvormis vaste on legendaarne "Paris Is Burning". "Boys Don't Cry" peegeldab vähemkajastatud transmeeste elusid. Tõsielul põhinev mängufilm "The Danish Girl" keskendub inimese seksuaalsuse ja sisemise sootunnetuse küsimustele ajal, mil need teemad olid samahästi kui tabu, ning need, keda teema puudutas, võidi sulgeda vaimuhaiglasse. Peategelasteks on Taani kunstnikud Lili Elbe ja Gerda Wegener. Elbe oli üks esimese teadaolevaid kirurgilise sookorrigeerimise läbinud inimestest. Sarjad Teleseriaal "I Am Jazz" keskendub transsoolise tüdruku Jazzi isiklikule elule ja tema võitlusele transsooliste laste eestkõnelejana. Meie raamatukogust saad laenata ka Jazzi raamatut. Euphoria - noortesari transsoolise tegelasega. "Queer Eye" 1. hooaja 5. osa "Sky's the Limit": trans mees Skyler tähistab Fab 5 abiga oma rinnaeemaldusoperatsiooni ja uue soomarkeriga dokumente. Youtube Natalie Wynn (ContraPoints) hariduslikult meelelahutuslikud videod, näiteks Gender Critical, Gender Dysphoria, Pronouns, Are Traps Gay? Riley J. Dennis trans ja mittebinaarsuse videote playlist Trans/nb educational videos Kat Blaque: Opinion Vlogger, Children's Illustrator and Thrift Store Addict Fox and Owl: Fox and Owl both define as non-binary. Fox was assigned female at birth, Owl was assigned male. Fox is from the UK and Owl is from Iceland. They met in Italy in 2016 and the rest is a romantic comedy. My Genderation: My Genderation is an ongoing film project celebrating trans lives and experiences. UppercaseCHASE1 kanali õppevideode sari "Trans 101" avab soo ja transsoolisusega seotud korduma kippuvaid küsimusi. Genderfluid, genderqueer, bigender lipud. Autor: Laurie Raye

19. novembril tähistame meestepäeva. Selle päeva fookusteks on positiivsete eeskujude pakkumine, meeste panuste märkamine ja hindamine, meeste tervis, meeste diskrimeerimine, sooline võrdõiguslikkus ning kõigile parema ja turvalisema maailma loomine. Meestepäeva puhul jagame kohalike LGBT+ kogukonna meeste mõtteid meheksolemisest. Alvar, Tallinn Bearty Mehed aktivistidena on endiselt üsna harv, ent seda meeldivam nähtus, kui seda kohtab. Mina ise olen alles algaja aktivist (kui sedagi), kuid elu on viinud nii kaugele, et teatud küsimustes ei saa, suuda, ega tahagi vaiki olla. Isiklikust kogemusest võin öelda, et mehi tuleb suure kannatusega kõigepealt harida, neile infot anda. Alles siis saab hakata arvamust küsima ning seejärel ehk juba ka loota, et mees hakkab oma arvamuse järgi ka tegutsema. Ja voila! ongi aktiivne mees valmis. Paul, Rhythms of Resistance Ma olen trans mees. Kasvasin üles ja olen sotsialiseeritud naisena. See on huvitav perspektiiv, mida enamik inimesi ei koge. On väga palju positiivset. Ma ei pea enam taluma seksismi, mind kuulatakse rohkem. Kuigi see viimane tuleneb osalt sellest, et olen enesekindlam (olen rohkem oma kehas kohal). "Naisena" elades nägin, kuidas meestel on tihtipeale rohkem sõnaõigust ja nad ei märka, kuidas naisi patroneeritakse. Mida ma polnud isiklikult kogenud, on see, kui piiratud on "normaalne" mehelikkus. Eeldatakse napisõnalisust ja konkreetsust. Kui asi puutub eneseväljendusse, siis märkad riietepoes õudusega, et must, sinine ja pruun on enamik valikutest. Nali naljaks, aga märkan üha enam, kuidas mehed kannatavad valitseva mehelikkuse all. Raske on õppida end avama, kui sind varasest east peale narriti või kutsuti korrale, kui hakkasid nutma või kui rääkisid oma tunnetest. Aga see on võimalik. Meheks saamine on mind pannud märkama meeste tundlikkust, mis annab lootust. Я. K., студент TalTech университета Я родился и вырос в России, ужасном месте для того, чтобы быть представителем LGBTQ+. Сценарий достаточно простой – конечно, надо мной подшучивали и оскорбляли за то, что я был не таким как все, хотя на тот момент я не понимал, чем конкретно я отличаюсь. Проще говоря, гомофобия, плюс ко всем стандартным проблемам подростка, таким как прыщи и “мама, купи мне эту кофточку и ботинки, иначе я буду самым отстойным в школе”. Когда я стал понимать, что я гей (но не принимать), я думал, что жизнь станет проще и я наконец-то встречу кого-то со схожими интересами итд. Но, к сожалению, я встретил много внутренней гомофобии, мачизма, и стереотипов от том, как нужно выглядеть и какое у тебя должно быть тело – все это погрузило меня в депрессию на долгие годы. Мне казалось, что я должен изменить свое поведение, то, как я говорю и выгляжу, я был подавлен и запутан. Мне потребовалось много времени, чтобы выбраться из этого состояния. Я переехал, встретил замечательных людей, новых друзей из LGBTQ+ сообщества и, наконец-то, увидел альтернативную сторону жизни, что люди могут общаться и взаимодействовать по-другому. Но мне очень грустно от того, что я потратил столько драгоценного времени для того, чтобы во всем разобраться, и мне жаль, что кто-то сейчас в мире должен проходить через то же самое. ENG Y.K, student at TalTech I was born and raised in Russia, very bad place for being LGBT+. The scenario is pretty simple. Of course, I was bullied at school for being different, although I didn’t quite understand at the time what was that “different” and wrong with me. So, homophobia on top of dramatic teenage problems such as pimples and “Mama, I want that pink top, or new brand shoes, otherwise I am the lamest kid in school”. When I started admitting that I am gay (but not accepting it), I thought that life will get easier and I will meet somebody with the same interests. But, unfortunately, I faced a lot of internalized homophobia, machism, and body shaming, which put me down for several years. I thought that I have to change the way I look and talk, I was depressed and confused. It took a lot of time, to get out of feeling down. Virgo, Vikervaade Täna on Eestis LGBT+ kogukonna mehena mul peaaegu et väga hea elada ja seetõttu tunnen ennast siin ka hästi. Eks selleks läheb vaja ka topeltportsu mehelikku julgust ja ausust. Peale seda, kui olen ennast ja teisi armastama hakanud ning leidnud end õnneliku ja rahulolevana, on vaikselt, ent kindlalt tekkinud soov panustada ka ühiskonna arengusse ja edendada kogukonna elu. Nii olengi teinud mõningaid väikseid tegusid, mis ei ole küll aktivism, kuid loodan, et vähemalt kõnniteekivi, mis sillutab teed helgema ja võrdsema tuleviku suunas.