Otsingu tulemused

PRESSITEADE 22.10.2018 Eesti LGBT Ühing saab tänavu kümneaastaseks. Iseseisvas Eestis on see ühe inimõiguste organisatsiooni puhul igati soliidne vanus ning tänaseks on ühingust saanud suurim ja vanim LGBT+ ühendus. Ühingu tegevuse eesmärk on parandada ühiskonna teadlikkust LGBT+ teemadel, suurendada LGBT+ inimeste eneseteadlikkust ja ühiskondlikku aktiivsust ning teha inimõiguste teemalist huvikaitset. Ühingu sihiks on hooliv ja kaasav ühiskond, kus väärtustatakse kõiki inimesi, sõltumata seksuaal- ja/või sooidentideedist. Juubeli puhul on jõudnud toimuda ja seisab ees terve rida eriilmelisi üritusi. Näiteks vaadeldakse Läti ja Soome teadlastega, kuidas kirjutada LGBT+ rakursist ajalugu, samuti pakutakse huvilistele linnatuuri, mis tutvustab Tallinna varjatud LGBT+ minevikku, käivitatud on LGBT+ teemaline blogi ning koostatud aruanne, mis vaatleb, kas ja kui palju järgitakse Eesti õigusruumis Euroopa Nõukogu LGBT+ diskrimineerimise vastaseid soovitusi. “Me oleme palju ära teinud, näiteks seadusandluses, aga ka kogukonna heaks. Meil on avatud kogukonnakeskus, me pakume nõustamisi LGBT+ inimestele, teeme regulaarselt koolitusi ja palju muud,” vaatab Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre minevikku ja tulevikku. “Loodan, et meil jätkub ressursse, et seda tööd jätkata. Ent veelgi enam loodan ma, et Eesti ühiskond liigub sinna suunas, et saaksime edaspidi keskenduda rõõmsamatele teemadele.” Oma igapäevatöös pakub Eesti LGBT Ühing kogukonnakeskust, nõustamis- ja tugigrupiteenust, huvikaitsetööd, koolitusi, raamatukoguteenust ja palju muud. Aastate jooksul on Eesti LGBT Ühing korraldanud sadu üritusi, mida on külastanud üle kümne tuhande inimese, samuti on ühingu spetsialistid pakkunud LGBT+ inimestele ja nende lähedastele sadu nõustamisi. #ühing10 #ajalugu #üritus

The representations of homosexuality in Estonian media from 1920ies and 30ies Rebeka Põldsam Although the decriminalisation of male homosexuality in the Estonian Republic was discussed already in the 1920s, the laws, as becomes evident in the research by Andreas Kalkun, were not implemented until the 1930s. We can learn about troubles with these laws when reading newspaper articles about military men who got into trouble for homosexual behaviour. The presentation will look at various representations of homosexuality in Estonian media between the wars. There are different stories of the Berlin clinic run by the sexologist Magnus Hirschfeld, as well as stories of his lecture in Tartu, cruising spaces, hermaphrodites and viragos, the Czech activism of sexual minorities, men’s bars in Riga, the genius homosexuals in history, and other wonders. On the Diary of a Soviet Latvian Gay Man Ineta Lipša The presentation will give an insight into the diary written by a Latvian queer person named Kaspars Aleksandrs Irbe (1906-1996). The diary covers the entire Soviet era - from a couple of weeks before the Soviet occupation in 1940 to the restoration of independence in Latvia in 1990, and even beyond. The last entry was written on March 12, 1996. Irbe died a few days later at the age of 89. At the moment of Soviet occupation, he was 34, and he had experienced same-sex desire for five years. Irbe’s main objective was to write about his romantic adventures so that it would be easier to remember them in his old age. He thought of memories as the meaning of life. He wrote not only about his own queer experiences but also focused on observation of different sexualities visible in public space, focusing on local life in Jurmala, where he lived, and in Riga, where he worked, over an extended period of 50 years from the 1940s to 1980s. (The corpus of diary texts consists of 77 notebooks.) Male Homosexual Experiences in Late Soviet Estonia Expressed Through Oral Histories (first notes) Uku Lember The paper presents parts of the first results of my larger research project in which I aim at filling a gap in studying LGBT history of the Soviet Union after Stalin (1953-1991) by the example of Estonia. In the larger project, I aim to analyze communicative networks and to identify patterns among queer people through extensive oral history research. In addition to promoting the democratization of civic society, I aim to contribute to a better understanding of late Soviet individualisation processes and personal identification patterns with large social categories (such as the Soviet state, ethnicity, and profession), while also exploring methodological issues with applying Western queer theory in the Eastern European context. Glimpses into Soviet Estonian Gay Male Pasts in a Life Story Collection from 1996 and in Contemporary Art Riikka Taavetti Riikka Taavetti addresses in her presentation the glimpses into Soviet Estonian gay male past discovered in a collection of life stories gathered in 1996, and in contemporary art, namely Jaanus Samma's exhibition NSFW: A Chairman's Tale (2015/2016). The presentation discusses the possibilities of remembering Soviet queer pasts in the post-Soviet era and addresses the differences in discovering the memories of male and female same-sex desires. Entering the Closet: the Humbling Experience of Interviewing Soviet-Era Homosexual Men Rita Ruduša “I was an experienced journalist and editor when I started working on the book "Forced Underground," and I thought I had seen it all - armed conflicts, inmates, activists, and world leaders - and knew all there is to know about researching a story. However, the particular challenges of talking to the protagonists for my book was an eye-opening experience as well as a humbling one. If a person had spent a significant part of his life under a cloud of criminalized homosexuality, he was not going to bear his soul to a journalist easily. The presentation will focus on the challenges of working with closeted protagonists and the lessons learned in the process.” The Latvian LGBT Movement and the Narrative of Normalization Janis Ozoliņš The presentation is going to be dedicated to the analysis of the process of re-introducing non-normative sexuality into the public discourse of Latvia as well as the history of Latvian LGBT activism and several of its strategies, paying particular attention to the category of “normality” and its presence in the public discourse when speaking about non-normative sexuality. The LGBT March in Estonia – Past and Present Struggles Aet Kuusik In the re-independent Estonia, there has been an organized form of LGBT activism since 1990, when the first sexual mintority organization, the Estonian Lesbian Union, was established. Pride marches, which are one of the worldwide symbols of LGBTQA+ activism, have taken place in Estonia only five times. The presentation will focus on the role the marches have had, why there have been so few, and what meaning the march as a form of activism has had here and elsewhere. The seminar took place at the Oct 26th 2018; it was organized by the Estonian LGBT Association and supported by the Rosa Luxemburg Foundation. #ajalugu #üritus

5.–7. oktoobrini toimus rahvusvahelise LGBTQI noorsoo- ja õpilasorganisatsiooni (IGLYO) aastakonverents, sedapuhku Edinburghis. Minul oli au esindada seal Eesti LGBT Ühingut. Tegelikult tuli kohale sõita juba mitu päeva varem – nimelt toimus enne ametlikku algust konverentsieelne kohtumine, mille viisid läbi Šotimaa LGBT noorte assotsiatsiooni inimesed. Konverents tundus alul suur ja pisut hirmuäratav. Teadsin osati, mida sellest oodata, sest käisin juulis IGLYO aktivistide akadeemias. Aga konverents on ju täiesti erinev üritus? Seda ta oligi. Aga mitte halvas mõttes. Kui aktivistide akadeemia tähendas üliintensiivsest nädalat, siis aastakonverents oli pigem sotsialiseerimiseks ja networkimiseks. Kohal oli organisatsiooniesindajaid kogu Euroopast, ka paarist riigist väljaspool Euroopat. Minu õnn oli see, et kohapeal olid juba tuttavad ees. Nimelt leppisime paari aktivistideakadeemia tuttavaga kokku, et saame kokku. See hõlbustas kogu esimese päeva. Muidugi ei tahtnud me jääda ainult üksteisega suhtlema, aga alustuseks oli see päris hea mõte. Ütlen ausalt – sain ikka mõnusasti ka meie ühingut kiita ning Eesti suhtumist kohalikku LGBT+ kogukonda lahata. Üllataval kombel on üle Euroopa trans kogukonda painavad probleemid üsna sarnased: vähene või halb ligipääs adekvaatsele trans tervishoiule või hoopiski puuduv tervishoid linnades, mis ei asu keskustes. Uudiseid oli üle-euroopalistest LGBT+ kogukondadest halbu ja häid, aga konverentsi enda üldmulje oli mõnus, valitses hea kogukondlik õhkkond, mis sai erilise punkti konverentsi lõpuõhtul, kus vaatasime kõik koos Scotland LGBT Youth keskuses filmi “Pride” (2014). Nii selle filmi vaatamine kui ka ruumis tuntud energia kogemine olid minu jaoks esmakordsed kogemused. Sotsiaalseid üritusi oli konverentsi käigus teisigi. Ent olulisima sündmusena ratifitseeriti meie oma Eesti LGBT Ühing, pärast esimese aasta täitumist IGLYOs, esimesel konverentsipäeval IGLYO hääletusvõimeliste sekka! Ja seda hääletusõigust praktiseerisimegi 7. oktoobril, öeldes sõna kaasa näiteks uute IGLYO juhatuse liikmete valimisel ja käitumiskoodeksi hääletamisel. Kõik toimus väga praktiliselt. Esindatud organisatsioonid said hääletamiskaardid ning iga hääletuse läbiminekuks oli vaja vähemalt pool kuni üks häält. Loomulikult tekitasid hääletuseteemalised arutlused eelnevatel päevadel parajalt diskussiooni, aga enamik otsustest läks üsna ühehäälselt läbi. Ise hääletades ja protsessi vaadatates tekkis endal parajalt uhke tunne rindu küll. IGLYO on suur organisatsioon, aga nagu IGLYO antud promokleepsudki ütlevad – me kõik oleme IGLYO. Organisatsioon sõltub oma liikmetest, sest ilma nendeta ei oleks seda olemas. Mu üldmulje aastakonverentsist oli väga positiivne. Vahel on mõnus, kui sulle meenutatakse, kui suur su kogukond tegelikult on. Keegi meist pole üksi ning kõik me peaksime oskama ka iseennast hoida. See konverents andis mulle juurde lootust, jõudu ja jaksu – tahan üritada panustada nii palju, kui suudan, ja ma ei suuda ära oodata tulevasi võimalusi ja asju, mida saab ära teha. IGLYO aastakonverentsil esindas ühingut meie vabatahtlik Lee Lepik. #noored #maailmamuutjad

Möödunud nädalal esitas Eesti LGBT Ühing Hasartmängumaksu Nõukogule taotluse iga-aastaseks tegevustoetuseks. Palju me raha küsisime ning millele seda kulutada plaanime? Käesoleval aastal esitasime taotluse 138 640 eurole, millele lisandub 34 660 eurot omafinantseeringut. Tegemist on taotletava summaga ning seda, milline saab olema reaalne toetussumma ning kas me üldse toetust saame, ei oska me hetkel prognoosida. Võrreldes varasemate aastatega on taotletav toetussumma aga märgatavalt suurem. Võrdluseks, 2016. aastal sai ühing toetust pisut alla 40 000 euro, 2017. aastal ca 65 000 eurot ja tänavu 70 000 eurot. Milles erinevad tuleva aasta kulud eelmiste aastate omadest? Esiteks on muutunud ühingu töökorraldus. Kuni 2016. aastani tegi valdavalt ühingu tööd tasuta ja vabatahtlikult juhatus. Selline töökorraldus polnud aga jätkusuutlik, sest nii keskendusid juhatus ja töötajad vaid “tulekahjude” kustutamisele. Seetõttu oleme püüdnud liikuda selles suunas, et ühingus töötaksid kõigi ühingu põhivaldkondade (huvikaitse, haridus, kogukond) eksperdid, kes teevad seda tööd hetkel osakoormusega. Antud toetusest on seni kaetud ka kogukonnakeskuse avatud hoidmisega kaasnevad kulud. Teiseks, käesoleva aasta toetussumma hüppelise tõusu põhjuseks on soov laieneda Lõuna-Eestisse, lisaks võtta tööle haridusekspert ja suurendada huvikaitseeksperdi/juristi koormust. Seeläbi suurendaksime oluliselt oma teenuste kättesaadavust. Ühing tegeleb ka aastast aastasse sellega, et tõsta omatulu summat, sest jätkusuutlikkuse huvides on oluline, et MTÜ rahastus oleks mitmekesine. Mida ühing pakub? 2017. aastal korraldasime 94 sündmust: samast soost perede, noorte ja transsooliste kohtumisõhtud, filmiõhtud, maailmaköök, vaimse tervise toetusgrupp, avatud uste päevad, Baltic Pride’i sündmused. Tegime 112 esmanõustamist: 40 juriidilist, 47 psühholoogilist ja 25 kogemusnõustamist. Meie sisendiga ja initsiatiivil levis meediasse 93 artiklit, rääkisime kaasa 11 raadio- ja 20 telesaates. Viisime läbi 10 koolitust noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele. Nõustasime viit uurimistööd ja 10 kogukonnapraktikanti. Korraldasime mitmetuhande külalisega Baltic Pride’i. Läbipaistvus ennekõike Eesti LGBT Ühing peab oma töös oluliseks läbipaistvust ning meie majandusaasta aruannete ja muu dokumentatsiooniga saab tutvuda kodulehel. Aasta jooksul toimunud tegevuste kokkuvõtte oleme edastanud nii oma ühingu liikmetele kui ka laiemale huviliste ringile. #maailmamuutjad

3. märtsil toimuvad järjekordsed riigikoguvalimised. Eesti LGBT Ühing kaardistas, millised on hetkel suurimad vajakajäämised Eesti seadusandluses, mis mõjutavad LGBT+ inimeste elu. Uuringus kerkisid esile kriitilisemad puudujäägid kolmes teemas, mida Eesti LGBT Ühing palub erakondadel võtta valimisprogrammi. Transsooliste inimeste õigused Lõpule tuleb viia soo tunnustamise meditsiinilise ja õigusliku protsessi eraldamine ning tunnistada kehtetuks praegune ebapiisav ja isikute õigustega vastuolus olev määrus „Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded“. Samuti tuleb lõpetada sooline diskrimineerimine haigekassa sookorrigeerimise meditsiiniliste protseduuride kompenseerimise süsteemis. Perekonnaelu Vastu tuleb võtta kooseluseaduse rakendusaktid, sest sellega tagatakse samast soost kaaslastega peredele õiguskindlus ja seaduse täielik rakendumine. Samuti tuleb täiendada välismaalaste seadust selliselt, et Eesti kodanike samast soost kaaslastel oleks võimalik saada Eestis elamisluba. Vaenukõne ja vaenukuriteod Vastuvõtmist vajavad karistusseadustiku sätted, mis muudaksid vaenu motiivi kuriteo toimepanemisel raskendavaks asjaoluks ning võitleksid tõhusalt vaenule üles kutsumise vastu, olenemata sellest, kas oht isiku elule, tervisele või omandile on reaalne. Samuti tuleb jätkata ja laiendada korrakaitsjate, vanglatöötajate ja kohtunike koolitamist vaenukuritegude ja vaenukõne teemal ning arendada poliitikaid ja juhiseid, mis aitaksid riigiametnikel vältida vaenukõne kasutamist, muu hulgas juhtudel, mil see põhineb seksuaalsel ja soolisel identiteedil. Soovituste aluseks olnud aruanne valmis projekti “Euroopa Nõukogu soovituste järgimise seire” raames ja seda rahastas ILGA-Europe. #valimised #poliitika #õigused #transsoolisus #pered #kooseluseadus #vaen

Sel sügisel saatsid Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Kristel ja huvikaitseekspert Aili enamikule erakondadest kirja ning kutsusid endaga kohtuma, et arutada LGBT+ inimeste olukorra üle Eestis ning otsida võimalusi selle parandamiseks. Kirja said Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Keskerakond, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, Eesti Reformierakond, Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste kogu, Eesti Vabaerakond, Elurikkuse Erakond, Erakond Eesti 200, Erakond Eestimaa Rohelised, Isamaa Erakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Meie kirjale vastas viis erakonda. Elurikkuse erakonna ja Eesti Vabaerakonnaga jäigi suhtlus kirja tasandile, kohtumiseni jõudsime kolme erakonnaga: Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Rohelised ja Eesti 200. Tutvustasime erakondadega kohtudes projekti “Euroopa Nõukogu soovituste järgimise seire” raames valminud aruannet, mille põhjal juhtisime tähelepanu puudujääkidele kolmes valdkonnas: transsooliste inimeste olukord ja õigused, perekonnaelu, vaenukõne ja vaenukuriteod. Kohtumiste põhjal kujunes mulje, et ainsana näeb LGBT+ teemasid reaalselt oma valimisprogrammis Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kellel on ka olemas LGBT+ teemaline töögrupp. Antud küsimuses ilmutas empaatiat mitu erakonda, näiteks Eestimaa Rohelised, Eesti 200 ja Elurikkuse Erakond. Ometi jäid nad LGBT+ teemade lisamisel valimisprogrammi kõhklevaks. Näiteks vastas meie päringule Elurikkuse Erakond: “Erakonna siseselt oleme otsustanud, et inimese eraelu ei peaks olema juhitud poliitilisel tasandil. Oleme otsustanud, et hoiame fookuse valdkondadel, mis otsesest puudutavad ohustavalt jätkusuutliku elu – looduskaitse, õiglane majandus ning haridus. Kindlasti ei toeta me diskrimineerimist ega inimõiguste kitsendamist.” On positiivne, et erakonnad näitavad LGBT+ küsimusis üles hoolivust. Ent kuna Eesti inimeste eraelu on seaduse tasandil nii ehk naa reguleeritud (abieluõigus, lapse sünniga kaasnevad toimingud jms), siis loob hoiak, et eraelu ei tohiks seadustega reguleerida, ebavõrdse stardipositsiooni neile, kel puudub võimalus seda teha seaduslünkade tõttu. #valimised #poliitika #õigused

EESMÄRK: Koolituse eesmärk on anda spetsialistidele tööriistad, mille abil luua Eesti LGBT+ noortele püsivalt turvaline ja kaasav keskkond. SISU JA MEETOD: Koolitusel kombineeritakse teooriat praktiliste rühma- ja individuaaltöödega: tutvutakse LGBT+ teooriate ja ajalooga siin ja maailmas, Eesti LGBT+ noorte lugudega, vastatakse jooksvatele küsimustele jpm. Koolituse tulemusel tutvuvad osalejad LGBT+ noorte olukorraga ning saavad praktilised tööriistad igapäevatööks LGBT+ noortega. Koolitusel käsitletavad teemad: – Sugu ja seksuaalsus – LGBT+ inimeste olukord Eestis ja Euroopas – LGBT+ noor ja noortega töötav spetsialist KELLELE: noortega töötavad spetsialistid REGISTREERIMINE lingil. AEG JA KOHT: Pärnu (Sauga), 7. jaanuar 2019 kell 11 Tallinn, 11. jaanuar 2019 kell 11 Tartu, 18. jaanuar 2019 kell 11 Koolitus on tasuta. Täpsem kava ja asukoht saadetakse osalejatele enne koolitust e-posti aadressile. KOOLITAJAD: Kristel Rannaäärel on kümneaastane töökogemus hariduse valdkonnas. Ta on õpetanud nii koolilapsi kui ka täiskasvanuid noorsootöötajatest õpetajateni ja nõustajatest meditsiinitöötajateni, samuti koostanud mitmeid õppematerjale. Viimased viis aastat on Kristel töötanud ka Eesti LGBT Ühingus nii kogukonna- kui ka haridusvaldkonnas. Hetkel on Kristel ühingu tegevjuht. Kristiina Raud on Eesti LGBT Ühingu kogukonnaekspert, kes tegeleb igapäevaselt LGBT+ inimeste, sealhulgas noorte nõustamise ja koolitamise ning kogukonnaürituste korraldamisega üle Eesti. Lisaks on ta koolitanud nii eesti- kui ka venekeelseid noorsootöötajaid ja teinud koostööd rahvusvaheliste LGBT+ haridusorgansiatsioonidega. #koolitus #noored #haridus #kristelrannaääre #kristiinaraud

Üleeilse saate “Suud puhtaks” kaks külalist on ka mulle töö kaudu tuttavaks saanud – Külli Remsu ja Eeva Holm. Remsu oli 2017. aasta Baltic Pride rongkäigu protesteerija, keda politsei pidi korduvalt korrale kutsuma, et ta ei takistaks inimestel üritusel osaleda ja lõpetaks osalejate ründamise. Lisaks on Remsu koos Holmiga külastanud LGBT ühingu üritust, mis oli suunatud noortega töötavatele spetsialistidele. Remsu keeldus oma nime ütlemast, kuid jagas see-eest lahkelt oma negatiivset arvamust LGBT+ teemadel. See ei jäänud viimaseks korraks, kui EKREga seotud inimene meid külastas. On äärmiselt murettekitav, mis hetkel meie ümber toimub. See, mis plahvatas Toompeal ja mis sellele järgnes, on kurb. Vägivalla õigustamine on suur samm tagasi ühele riigile ja selles elavatele inimestele. Kuigi ei ole olemas ei väikest ega suurt vägivalda ega ka õigustatud vägivalda, siis viimane on just see, mida arutati nädalaid internetis. Kõlasid sellised väited nagu “ta ise läks norima" ja “mis ta siis tuleb teiste meeleavaldusele". Väga lihtne on näha sarnast mustrit teisteski teistes juhtumites, näiteks “ta ise kandis liiga lühikest kleiti” või “mis nad siis tulevad tänavale". Mööda vägivallaahelat Vägivallas on tihti kolm osapoolt: ohver, vägivallatseja ja pealtvaataja. Vägivalla peatamise võti ongi sageli just pealtvaataja käes, sest temal on jõud ja mõju, et sekkuda olukorda. Ometi eelistame sageli seda mitte teha. Tunneme tihti, et see ei ole meie asi. Ja vahel ei oska me isegi mõista, et see, mis meie ees toimub, on vägivald. Kui me aga ei sekku, siis vägivald ei peatu, vaid liigub edasi järgmiste inimeste juurde ning jõuab lõpuks tagasi meie endi või meie lähedasteni. Me ei oska sellele varem mõelda, sest see tundub meile sel hetkel nii loomulik elus. Me mõtleme sellele alles siis, kui see on käes. Aga kes on meid sel hetkel aitamas? Novembris keeldus Eesti Advokatuur EKREga debateerimast, sest neile ei ole vastuvõetav debateerida organisatsiooniga, mis õigustab füüsilise vägivalla kasutamist ega mõista seda üheselt hukka. See on üks näide sellest, kuidas seista vägivalla vastu. Ükskõik, kes me oleme või mida me teeme – me kõik saame astuda vägivallale vastu. Rahumeelselt edasi Tulen tagasi loo algusesse, nimelt Baltic Pride’i ja protestijate juurde. Ka seal tungisid mitmed inimesed rahumeelse ja positiivse sõnumiga üritusele. Dialoogi asemel sooviti sõimata ja räusata, isegi kallale tulla. Ma olen ääretult uhke, et meie rongkäigulised jäid väärikaks kõigi nende suhtes. Seega jah, vägivalda saab lahendada ilma vägivallata. Ka suure massi puhul on see tehtav. EKRE-l on palju õppida. Aga ma olen realist ja tean, et just hirm, valed ja vägivald on nende taktika, mida kannavad edasi kahjuks ka nende noored poliitkaaslased. Oma tööd tehes olen ikka saanud mahlaka sisuga kirju või näinud kommentaare, mis pehmelt öeldes on ebameeldivad. Seda on kogenud ka minu kolleegid, aga ka teistes inimõigustega tegelevates MTÜdes töötavad inimesed. Samas ei ole mitte ühelegi meist kunagi tulnud pähe hakata kirjutama sellised kirju või kommentaare neile, kes meie tegevusega ei nõustu või kelle tegevusega me ise ei nõustu. Sest asju lihtsalt ei aeta niimoodi: ähvardades, mõnitades, alandades ja kiusates. See ei ole ka sõnavabadus, see on lihtsalt üks vägivalla vorm ja lõpuks ei ole see abiks kellelegi. Kogu see vägivald, mis on aasta jooksul hüppeliselt kasvanud – sh kirjad, netikommentaarid ja poliitikute lubamatud väljaütlemised –, on hirmutav. Hirmutav just seetõttu, et me ju teame, mis maailmas toimub: USA, Poola, Ungari jne. See laine võib matta ka meid, juhul kui me juba praegu ei sekku. Sest lõpuks taandub kõik sellele, et ei ole nemad või meie, vaid on inimesed, kes teevad inimestele haiget. Ja on inimesed, kes saavad selle peatada enne, kui on hilja. #vaen #poliitika #õigused #kristelrannaääre

PRESSITEADE 21.12.2018 Täna, 21. detsembril jõudis avalikkuse ette uudis, et Eesti Konservatiivne Rahvuslik Erakond pärib Tallinna haridusametilt aru, kui palju Tallinna koolide õpilasi käis detsembris kinos vaatamas dokumentaalfilmi “Kapist välja”, mis käsitles LGBT+ noorte eneseavamist. Seansid juhatas sisse Eesti LGBT Ühingu kogukonnaspetsialist Kristiina Raud. ERRi andmetel on haridusamet teinud päringud koolijuhtidele ning ootab neilt EKRE küsimustele vastuseid. Eesti LGBT Ühing taunib haridusameti päringuid koolijuhtidele, sest ükski erakond ei tohi dikteerida, milliseid õppemeetodeid koolides õppekava täitmiseks kasutatakse. Samuti eeldab ühing, et haridusamet on kursis õppekavades olevate teemade ja nende alusväärtustega. Vastavalt Gümnaasiumi riikliku õppekava § 3 lg 2, tulenevad oluliseks peetud alusväärtused “”Eesti Vabariigi põhiseadusest”, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonist, lapse õiguste konventsioonist ning Euroopa Liidu alusdokumentidest nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).” Gümnaasiumi riikliku õppekava kohaselt on hoiakute kujundamise võtmeisik “õpetaja, kelle ülesanne on pakkuda isiklikku eeskuju, toetada õpilaste loomupärast soovi enda identiteedis selgusele jõuda ning pakkuda sobiva arengukeskkonna kaudu tuge erinevates rühmades ja kogukondades ning kogu ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljaarenemiseks.” Eestis puudub statistika kooliõpilaste soo- ja seksuaalidentiteedi kohta. Kui lähtuda globaalsematest uuringutest, leidub põhikooliealiste hulgas väidetavalt ca 3% õpilasi, kes määratlevad end LGBT+ rühma kuuluvana. Eesti kontekstis tähendab see mitut tuhandet LGBT+ identiteediga õpilast. Seetõttu peab Eesti LGBT Ühing hädavajalikuks, et LGBT+ teemasid koolis õpilastega arutatakse, sest seeläbi õpivad nii õpetajad kui ka kaasõpilased olema oma LGBT+ identiteediga koolikaaslaste suhtes sallivad ja kaasavad. #noored #lapsed #haridus #diskrimineerimine #õigused #poliitika

Töö kirjeldus: – päringute tegemine, neile vastamine või nende edasi suunamine; – dokumendihalduse korraldamine; – kommunikatsioonikanalite haldamisel abistamine; – ürituste korraldamisel abistamine; – kontori manageerimine; – vajadusel Eesti LGBT Ühingu infokeskuse avatuna hoidmine; – jooksvad ülesanded. Nõudmised kandidaadile: – oskus oma aega planeerida ja iseseisvalt mõelda ning julgus vastutada; – suhtlemisjulgus ja koostöövalmidus; – kohusetundlikkus ja täpsus; – väga hea eesti ja hea inglise keele oskus, vene keele oskus suhtlustasandil; – hea arvuti kasutamise oskus (tekstitöötlus, internet, e-post, sotsiaalmeedia); – kõrg- või kutseharidus või selle omandamine; – valmidus töötada erandkorras õhtusel ajal või nädalavahetusel. Kasuks tuleb: – oma arvuti kasutamise võimalus; – auto kasutamise võimalus. Pakume: – täiskoormust töötasuga 895 eurot kuus (brutotasu); – sõbralikku tiimi, kes on toeks nii sisseelamise perioodil kui ka hiljem; – enda arendamise võimalusi näiteks koolituste, sh väliskoolituste näol; – hubast töökeskkonda Tallinna kesklinnas; – mõtestatud tööd ja võimalust panustada Eesti inimõiguste arengusse. Oodatud on kõik kandidaadid seksuaalsest ja soolisest identiteedist sõltumata. Kandideerimiseks palume saata elulookirjelduse ja motivatsioonikirja hiljemalt 23. jaanuariks 2019 Kristel Rannaääre e-postile kristel@lgbt.ee.

Hea peaminister ja Keskerakond! Oleme Eesti LGBT Ühingus jälginud valitsuskoalitsiooni moodustamise uudiseid ning tunneme muret viimaste arengute üle. Keskerakonna äsjane valimisprogramm paistis silma inimõigusi edendavate lubadustega, olles selles valdkonnas üks parimaid, kui mitte parim programm. Paljudele oli see signaal sellest, et Keskerakonnaga saame tõesti kõigile õiglase riigi luua, sealhulgas vähemustele ja marginaliseeritud kogukondadele. Ka paljud LGBT+ kogukonna inimesed hääletasid Keskerakonna poolt, suuresti just valimislubaduste tõttu, ning on seda tegelikult juba ammu teinud. Seda valusam on näha, et lubadused võivad vaid sõnadeks jääda või hoopis kannapöörde teha - õiguste tagamise asemel võidakse need hoopis ära võtta. Äärmiselt murettekitav ja kurvastav on Teie valmisolek moodustada koalitsioon erakondadega, kes nii oma valimislubadustes kui igapäevastes väljaütlemistes sisuliselt kiusavad ja alandavad meie oma inimesi. Õiglases riigis ei määrata, keda iseenda seast õigeteks ja keda valedeks inimesteks pidada, kes on oluline ja kes mitte, keda omavoliliselt ühiskonnaprobleemides süüdistada, keda kõrvale jätta ja minema ajada. Õiglases riigis on kõigi inimeste õigused kaitstud. Taas on jutuks kooseluseadus ja selle tühistamine. Juba mitmendat korda tahab Teie potentsiaalne koalitsioonipartner rikkuda demokraatliku õigusriigi tava ning võtta ära juba tunnustatud õigused ja võimalused meie oma rahvalt. Eesti LGBT Ühing saab juba praegu kirju inimestelt, kes muretsevad enda, oma pere ja laste tuleviku pärast. Valimiste eel ütlesite, et Te ei ole nõus Eesti peresid õigeteks ja valedeks lahterdama. Kooseluseaduse vastaste retoorika saadab paljudele Eesti peredele sõnumi, et neist ei hoolita, et nende vastu ollakse lausa vaenulikud. Loetud aastad pärast perede seadusega tunnustamist öeldaks neile, et nad siiski ei ole väärtustatud, et kõik pered ei ole võrdselt kaitstud ja hoitud. Eestis sünniks ja kasvaks põlvkond teadmisega, et neid ei taheta. Siiski on kooseluseadus vaid üks meie kogukonna jaoks olulistest punktidest. See, kuidas räägitakse ühest küsimusest, näitab üldist meelestatust. Meil on Eestis hea elada, kui kõigil on siin hea. Ükski inimene ega kogukond ei ole teistest eraldatud. Heaolu ei ole midagi, mida võtta ühelt, et anda teisele. Seetõttu soovime ja vajame valitsust, mis töötab kõigi meie inimeste heaks. Me oleme alati olemas olnud ja me ei kao mistahes vastuseisust hoolimata. Koos meie kogukonnaga töötab Eesti LGBT Ühing parema ja õiglasema tuleviku nimel ning jääme seda tegema ka edaspidi. Teie otsustada on, kas teete seda koos meiega. Õiglusmeelt soovides Eesti LGBT Ühingu kollektiiv #poliitika #vaen #kooseluseadus #valimised #õigused

7. märtsil kogunes meie noortegrupp Oma Noored ühingu keskuses, et seekord kohtuda Politsei- ja Piirivalveameti esindajatega. Külas olid Pärtel Preinvalts (Põhja prefektuur, teabebüroo, vanemkorrakaitseametnik - radikaliseerumine, vihakuriteod), Kristel-Liis Kaunismaa (Põhja prefektuur, teabebüroo, vanemkorrakaitseametnik - kogukonnapolitsei koordineerimine, ennetustöö) ja Uudo Sepa (Põhja prefektuur, Põhja-Tallinna piirkonnagrupp, piirkonnavanem). Jututeemasid oli palju: kuidas ennetada ja kaitsta end nii verbaalse kui füüsilise vägivalla eest, kuidas käituda ja reageerida, kui midagi juhtub sinu enda või su lähedasega, ning miks ja kuidas politseid teavitada ja politseiga suhelda. Lisaks kasulikule infole said noored kohtumise lõpuks politseist ka uue arusaama. Osalised tundsid, et politsei poole saab alati pöörduda, et igaühe sõnal on rohkem kaalu, kui ise ehk arvata võiks, ning et lõppkokkuvõttes on ka politseinikud inimesed nagu meie ning paljud neist kuuluvad ka LGBT+ kogukonda. Järgnevalt toome välja mõned soovitused ja infokillud, mida kõigil teada tasub. Igal koolil on oma noorsoopolitseinik. Uuri siin, kes ta on ja kuidas temaga ühendust võtta. Kui märkad või koged internetis kiusamist, ähvardusi vms, siis tee kindlasti kuvatõmmis ja pöördu veebikonstaabli poole. Veebikonstaablite kohta loe lähemalt siin. Kiusamine on kiusamine, on valu tekitaja ja on valu kogeja. Ära muretse, et sinu juhtumit ei võeta tõsiselt, sest kuulud mõnda vähemusgruppi. Politsei võtab igat juhtumit tõsiselt. Sinu avaldus ei lähe kaduma. Politseis toimib läbipaistev protsess ja kellegi avaldust ei saa tagasi lükata. Iga menetlus viiakse võimalikult kaugele, kui mitte rahuldava lõpuni. Kui midagi juhtus, kuid politsei ei saa eriti midagi teha või sa ei soovi politseid välja kutsuda (nt keegi ütles või tegi midagi mööda minnes, sa ei näinud teda, ta on juba kadunud), siis tasub ikkagi helistada nt infoliinile 612 3000 ja paluda juhtum registreerida (lisa selge olukorra ja inimeste kirjeldus). Nii kasvab aina täpsem ja kasulikum andmebaas, mille najal järeldusi teha või poliitilisi muudatusi algatada. Kui oled juhtumi tunnistajaks, siis ära sega end olukorda, kui sa pole täiesti kindel, et suudad oma vahelesegamise eduka lõpuni viia. Pigem taandu ja helista politseile. Kui midagi on toimumas, siis eelkõige helista politseile. Võimalusel filmi toimuvat, kuid jälgi, et sa ise ohtu ei satuks. Kui sul on kõrvaklapid kõrvas, on sind lihtne rünnata. Kui osaled meeleavaldustel, siis tea, et politsei on alati kohal ja suur osa politseinikest on erariietes. Sa ei pruugi neid märgata, kuid nad on alati valmis reageerima. Lõpetuseks mõned kasulikud lingid ja numbrid: Politsei kontaktid piirkondade järgi: http://bit.ly/2HtLG11 Politsei infoliin 612 3000 vastab päevasel ajal kell 08.00- 19.00. Kui noorel on mure, saab abi, nõu või toetust siin: www.lasteabi.ee; info@lasteabi, tel. 116111. Ohvriabi kriisitelefon 116006: pakuvad abi nt lähisuhtevägivalla ohvritele, aga ka lastele, kes perevägivalda pealt näevad. Alati võib pöörduda ka ühe õhtu külalise, Kristel-Liis Kaunismaa poole: 56619333; 6123116, Kristel-Liis.Kaunismaa@politsei.ee Kokkuvõtte kohtumisest kirjutas ühingu kogukonnaekspert Kristiina Raud. #noored #vaen #õigused #üritus #kristiinaraud